lg 8 sätestab, et kohus võib omal algatusel ning võlausaldaja või usaldusisiku taotlusel otsustada kohustustest vabastamisest keeldumise ja lõpetada kohustustest vabastamise menetluse, kui enne kolme aasta möödumist ilmneb käesoleva paragrahvi lõikes 5 või 7 nimetatud alus. Võlausaldaja võib selle taotluse esitada kuue kuu jooksul võlgniku kohustuste rikkumisest teadasaamisest arvates. 2.
lg 5 sätestab, et kohus keeldub võlgnikku kohustustest vabastamast, kui võlgnik on rikkunud tahtlikult või raske hooletuse tõttu oma
§-s 47 või pankrotiseaduse 4. peatükis nimetatud kohustusi ja kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Kohus võib keelduda võlgnikku kohustustest vabastamast, kui esineb
lõikes 3 nimetatud alus ja selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. 3.
lg 7 sätestab, et võlgnik peab vande all andma kohtule teavet oma kohustuste täitmisest. Kui võlgnik kohtu määratud tähtaja jooksul teavet ei anna, keeldub kohus võlgnikku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast. 4. Kohustustest vabastamine ei ole ette nähtud automaatselt kõigile isikutele, vaid üksnes nendele, kes on andnud endast parima võlausaldajate nõuete rahuldamiseks (Riigikohtu 20.06.2016 määrus tsiviilasjas 3-2-1-49-16, p 15; 04.05.2016 määrus 3-2-1-19-16, p 14). Kohtul on PankrS § 175 lg 11 alusel kaalutlusõigus, et otsustada, kas võlgnik kohustusest vabastada või mitte. Kohus hindab, kas võlgnik on oma kohustusi menetluse ajal nõuetekohaselt täitnud. Lisaks sellele on kohtul selle sätte järgi võimalus kaalutlusõiguse teostamiseks kontrollida, kas esinevad PankrS § 175 lõigetes 2 ja 4 sätestatud võlgniku kohustustest vabastamisest keeldumise absoluutsed alused (Riigikohtu 04.05.2016 määrus tsiviilasjas 3-1-19-16, p 14). 5.
lg 5 sätestab ühe kohustustest vabastamise keeldumise alusena süüdi mõistmise pankroti- või täitemenetlusalase kuriteo, maksualase kuriteo, rahapesualase kuriteo, kelmuse või karistusseadustiku §-s 214, 2172, 381 või 3811 nimetatud kuriteo toimepanemises ning kui selle aluse esinemine selgus pärast kohustustest vabastamise menetluse algatamist. F.X-i ei ole eelpool nimetatud kuritegudes süüdi mõistetud. 6.
lg 2 kohaselt peab võlgnik viivitamatult teatama kohtule ja usaldusisikule igast elu- ja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu ja usaldusisiku nõudel teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. 7. Tartu Maakohtu 22.08.2023 määrusega, millega jätkati kohustustest vabastamise menetlus, määrati võlgniku usaldusisikuks Annika Rau. Usaldusisikul on kohustus esitada kohtule perioodiliselt aruandeid ja teavet võlgniku tegevuse, sissetulekute ja vara ning võlausaldajatele väljamaksete tegemise kohta. Usaldusisik on esitanud kohtule kaks aruannet. Esimese aruande kohaselt töötas võlgnik XXX inglise keele õpetajana ja XXX tugiisiku ja lapsehoidjana. Teisel aruandeperioodil ei ole võlgnik usaldusisiku päringutele pärast 04.07.2024 e-kirja vastanud ega andmeid esitanud, vaatamata usaldusisiku korduvatele päringutele. Usaldusisikule teadaoleva info kohaselt töötas võlgnik endiselt samadel ametikohtadel. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
lg 2 toodud kohustust anda kohtule informatsiooni oma elu- ja tegevuskohast, tulude ja vara kohta. 8.
Võlgnik on menetluse kestel loovutanud 1074,81 eurot, millest 967,33 eurot on võlausaldajatele välja makstud ning ülejäänud maksti usaldusisiku tasu katteks. Võlgnikul oli kohustus eraldada rohkem ning ta lubas usaldusisikule võlgnevuse likvideerida 2024.a 3 jaanuaris. Teisel aruandeperioodil on võlgnik võlausaldajatele eraldatud raha oma tarbeks ära kasutanud. Arvutuste kohaselt oli võlgnikul kohustus eraldada koos esimese aruandeperioodiga kokku 5695 eurot. Seega on jäänud võlausaldajatele eraldamata 4620,19 eurot. Arvestades eeltoodut leiab kohus, et võlgnik on rikkunud
9. Kohus peab hindama, kas võlgnik on rikkunud kohustusi süüliselt ning kahjustanud sellega võlausaldajate huve. Võlaõigusseaduse (VÕS) §-s 103 sätestatud üldpõhimõtte kohaselt vastutab võlgnik kohustuse rikkumise eest sõltumata süü olemasolust. VÕS § 104 kohaselt arvestatakse süüd kohustuse rikkumisel üksnes seaduses või lepingus ettenähtud juhtudel. Füüsilise isiku maksejõuetuse seadus näeb kohustustest vabastamisest keeldumise alusena ette võlgniku süülise kohustuste rikkumise. Süü vormid on hooletus, raske hooletus ja tahtlus (VÕS § 104 lg 2). Kohus leiab, et võlgnik on tahtlikult rikkunud oma
Võlgnik on olnud teadlik 22.08.2023 määruse järgi oma füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse järgsetest kohustustest ja milliseid on ka usaldusisik talle täiendavalt selgitanud. Võlgnik ei ole vaatamata korduvatele usaldusisiku päringutele andmeid talle esitanud. Samuti ei ilmunud võlgnik kohtu poolt määratud kohtuistungitele ega esitanud kohtule tõendeid mitteilmumise põhjuste kohta. 10. Eeltoodu alusel leiab kohus, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluses on ilmnenud
lg 5 sätestatud alus kohustustest vabastamisest keeldumiseks, võlgnik on rikkunud tahtlikult oma
Vastavalt
lõikele 8 tuleb usaldusisiku taotlus rahuldada ja võlgniku kohustustest vabastamise menetlus enne kolme aasta möödumist lõpetada, jättes võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamata. 11. Kohus ei pea vajalikuks küsida menetluses võlausaldajate seisukohta, kuna võlgniku kohustustest vabastamata jätmisega ei rikuta võlausaldajate õigusi. Võlgniku kohustustest vabastamise menetluse lõpetamine 12.
lg 11 sätestab, et kui kohus vabastab võlgniku kohustustest või keeldub sellest, lõpetab kohus võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. Kuna kohus keeldub F.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamast, lõpetab kohus ka F.X-i pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise menetluse. 13. Kuna kohus lõpetab F.X-i kohustustest vabastamise menetluse, tuleb Annika Rau vabastada
lg 1 p 1 alusel usaldusisiku kohustustest F.X-i kohustustest vabastamise menetluses. 14. Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 172 lg 1 teise lause alusel jätab kohus menetluskulud F.X-i kanda. Usaldusisiku tasu määramine 1.
lg 1 kohaselt on usaldusisikul õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Kohus määrab tasu usaldusisiku taotlusel võlgniku poolt usaldusisikule loovutatud vara arvel ning tasu ja vajalike kulutuste katteks tehtav väljamakse ei tohi ületada kümmet protsenti usaldusisikule loovutatud varast. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. 4 Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse.
lg 5 kohaselt on usaldusisiku tunnitasu ülemmäär kohustustest vabastamise menetluses summa, mis vastab ühele kümnendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuutasu ühekordsele alammäärale (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.