Obsah (8)

§ 121§ 124§ 152§ 46§ 120§ 207§ 201§ 175

KOHTUMÄÄRUS Kohus Kohtukoosseis Määruse tegemise aeg ja koht Haldusasja number Haldusasi Vaidlustatud kohtulahend Menetluse alus ringkonnakohtus Asja läbivaatamine Menetlusosalised Tartu Ringkonnakohu

) § 121 lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastamisele. 6. Nõue tunnistada psühhiaater süüdi koos varade konfiskeerimisega ei ole samuti halduskohtu pädevuses ning tuleb tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

7. Seoses Võru Linnavalitsuse tegevusega kaebaja eestkostjana ning tervishoiutöötajate tegevusega sundravil viibimise ajal leidsid kohtud haldusasjas nr 3-24-776, et need on eraõiguslikud nõuded ja nende lahendamine ei kuulu samuti halduskohtu pädevusse. Perekonnaseaduse (PKS) § 203 lg 1 sätestab, et kui täisealine ei suuda vaimuhaiguse, nõrgamõistuslikkuse või muu psüühikahäire tõttu kestvalt oma tegudest aru saada või neid juhtida, määrab kohus tema enda, tema vanema, abikaasa või täisealise lapse või valla- või linnavalitsuse avalduse alusel või omal algatusel talle eestkostja. PKS § 205 kohaselt saab eestkostja olla ka valla- või linnavalitsus. PKS § 206 lg 1 sätestab, et eestkostja kaitseb eestkostetava varalisi ja isiklikke õigusi ning huve. Muu hulgas peab eestkostja hoolitsema selle eest, et eestkostetav saaks vajalikul määral ravi- ja sotsiaalteenuseid. Võru Linnavalitsus ei teostanud kaebaja eestkostjana avalikku võimu, vaid tegemist oli eraõigusliku suhtega kaebaja ja Võru Linnavalitsuse vahel. Eraõiguslikust suhtest tulenevad vaidlused lahendatakse tsiviilasjana tsiviilkohtumenetluses. Seega tuleb ka Võru Linnavalitsuse vastu esitatud kahjunõue

§ 121lg 1 p 1 alusel kaebajale tagastada.

8. Kaebuse kohaselt tekitati kaebajale kahju ravil viimise ajal sellega, et talle manustati sunniviisiliselt ravimeid, tema suhtes kasutati ohjeldusmeetmeid, tema juuksed lõigati ära, tema sõnumisaladust rikuti ning ta võeti paljaks ja pandi mähkmetesse. Diagnoosi tõttu pole tal valitud erialal (CE-kategooria autojuht) ja kohas (merel) lubatud töötada. Halduskohus leidis, et eelnev seondub tervishoiuteenuse osutaja tegevusega, mistõttu on tegemist eraõiguslikus suhtes kahju väidetava tekitamisega ning vaidlus tuleb lahendada maakohtus tsiviilkohtumenetluse korras. Halduskohus tagastas nimetatud osas kaebuse

§ 121lg 1 p 1 alusel.

9. Kaebaja nõuab kahjuhüvitise väljamõistmist ka selle eest, et tema suhtes kohaldati tahtest olenematut ravi ja temalt võeti seetõttu vabadus. Halduskohus leidis, et selles osas on kaebus halduskohtu pädevuses. Riigivastutuse seaduse § 9 lg 1 kohaselt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist ka vabaduse võtmise korral.

§ 124

lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse. Kui kaebus on esitatud tähtaega rikkudes ja tähtaeg ei kuulu ennistamisele, lõpetab kohus määrusega asja menetluse (

§ 124lg 2).

Kohus võib kaebetähtajast kinnipidamist kontrollida ka ettevalmistavas menetluses (s.o enne eelmenetlust) ning kaebetähtaja ennistamata jätmise korral võib kohus menetluse lõpetada kaebust menetlusse võtmata (

§ 152lg 3).

3 10. Halduskohus leidis, et kõnealuse tahtest olenematu ravi kohaldamise käigus kaebajalt vabaduse võtmisega tekitatud kahjunõude osas ei ole kaebus tähtaegselt esitatud ning kaebajal ei saanud olla kaebetähtaja ületamiseks mõjuvaid põhjuseid. 11.

§ 46

lg 4 kohaselt võib hüvitamiskaebuse esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja suhtes on rakendatud tahtest olenematut ravi neljal korral. Tartu Maakohtu 16.07.

1. a määrusega tsiviilasjas nr 2-14-54463 rakendati kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset ning paigutati ta isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse kuni 17.07.
2. Samal päeval tegi Tartu Maakohus uue määruse, millega pikendas kaebaja tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 22.08.
3. Tartu Maakohtu 10.05.
4. a määrusega tsiviilasjas nr 2-15-7030 rakendati kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutati ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse neljaks päevaks alates 08.05.2015 kell 22.
5. Tartu Maakohus pikendas 12.05.
6. a määrusega esialgse õiguskaitse tähtaega ja paigutas kaebaja isiku tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse kuni neljakümneks päevaks alates 08.05.2015 kell 22.
7. Tartu Maakohtu 18.04.
8. a määrusega tsiviilasjas nr 2-16-6043 rakendati kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutati ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse neljaks päevaks alates kinnisesse asutusse paigutamisest, s.o alates 17.04.2016 kell 13.
9. Tartu Maakohtu 19.04.
10. a määrusega pikendati kaebaja suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamist kuni 40 päevani alates 17.04.2016 kell 13.
11. Tartu Maakohtu 19.07.
12. a määrusega tsiviilasjas nr 2-18-10908 rakendati kaebaja suhtes esialgset õiguskaitset ja paigutati ta tahtest olenematu ravi kohaldamiseks SA Tartu Ülikooli Kliinikumi psühhiaatriakliinikusse neljaks päevaks, s.o kuni 22.07.2018 kell 21.
13. Tartu Maakohtu 20.07.
14. a määrusega pikendati kaebaja suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamist 40 päevani, s.o kuni 27.08.
15. Eelnevaid Tartu Maakohtu määruseid ei ole vaidlustatud ning need on jõustunud. Kohtu hinnangul pidi kaebaja hiljemalt pärast psühhiaatriakliinikust vabanemisi (s.o vastavalt siis
16. aasta augustis,
17. aasta juunis,
18. aasta mais ja
19. aasta augustis) mõistma, et talle on Tartu Maakohtu määruste alusel tahtest olenematu ravi kohaldamisega kahju tekitatud. Ilmselgelt on 25.12.2023 esitatud kaebus esitatud hilinenult.
20. Kui kaebus ei ole esitatud tähtaegselt ning kaebaja ei ole kaebetähtaja ennistamise taotlust esitanud, tuleb kohtul üldjuhul teha kaebajale kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamise ettepanek (

§ 120lg 1 p 3, § 124 lg-d 1 ja 2 ning § 71 lg 1).

Halduskohus ei pidanud seda aga praeguse kaebuse asjaolude põhjal otstarbekaks. Kohtute infosüsteemist nähtub, et kaebaja on pärast tema suhtes tahtest olenematu ravi kohaldamisi esitanud erinevatele kohtutele hulgaliselt kaebusi, hagisid jm avaldusi. Seega ei saanud kaebajal olla kõnealuse tahtest olenematu ravi kohaldamisega seonduva hüvitamiskaebuse tähtaegseks esitamiseks takistusi. Kuna ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ületamiseks ei nähtunud, ei kuulunud kaebetähtaeg selle nõude osas ennistamisele. Seetõttu lõpetas halduskohus eeltoodu osas asja menetluse

§ 46lg 4, § 152 lg 1 p 2 ja § 152 lg 3 alusel.

MENETLUSOSALISTE SEISUKOHAD RINGKONNAKOHTUS

1. Kaebaja esitas 27.11.2024 hiljem täiendatud määruskaebuse, milles märgib, et esitas kahju hüvitamise nõude, mis puudutab sundravi kohaldamist, tähtaegselt. Hoopis kohus on viivitanud asja menetlusse võtmisega aasta aega. Kaebaja viitab sellele, et ta elab vaesuses, kuna temalt on töötamis- ja liikumisvabadus ära võetud ja ka selle eest peaks ta saama hüvitist. Kaebaja märgib, et riiki ja kohalikku omavalitsust tuleb kohustada tagama talle küllaldane elatustase. Seoses sundraviga võeti kaebajalt ära auto ja jäi saamata töötasu 4 Šveitsist. Ka selle eest tuleks riigilt kaebaja kasuks hüvitised välja mõista. Sundravi kohaldamisega on tehtud kahju kaebaja tervisele, kuigi igal isikul on õigus kehalisele ja vaimsele puutumatusele. Kaebaja viitab sellele, et teda ravinud psühhiaater luges tema kirjavahetust ning käitus temaga alandavalt. Sundravi tõttu ravil viibimine vähendas kaebaja tahteaktiivsust, mis on siiani vähene. Raviasutuses alandati kaebajat. See väljendus selles, et tal aeti juuksed maha ning kästi teha alandavaid töid, mille tegemiseks oli olemas personal. Ebakohase sundravi rakendamise tõttu palub kaebaja riigilt välja mõista hüvitis. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED
2. Kaebaja on esitanud ringkonnakohtule määruskaebuse Tartu Halduskohtu 22.11.
3. a määruse peale, millega halduskohus leidis, et esiteks ei kuulu halduskohtu pädevusse järgnevad nõuded, ja tagastas need

§ 121

lg 1 p 1 alusel: 1) kahju hüvitamise nõue seoses kriminaalmenetluses kohtumääruse alusel sundravi määramise ja sõiduki äravõtmisega; 2) nõue tunnistada psühhiaater süüdi koos varade konfiskeerimisega; 3) nõue Võru Linnavalitsuse kui eestkostja vastu ning nõue seoses tervishoiutöötajate tegevusega ajal, mil kaebaja viibis sundravil; 4) kahju hüvitamise nõue seoses kaebajale ravimite sunniviisilise manustamise, juuste mahalõikamise, sõnumisaladuse rikkumise ja alandavate tegevuste läbiviimisega kaebaja suhtes ravi ajal ning diagnoosi panemisega, mis ei võimalda kaebajal töötada vabalt valitud ametikohal. Teiseks asus halduskohus seisukohale, et kaebaja suhtes Tartu Maakohtu määruste alusel kohaldatud tahtest olenematu raviga tekitatud kahju hüvitamise kaebus on küll halduskohtu pädevuses, kuid see ei ole esitatud tähtaegselt ning ei esine ka mõjuvaid põhjuseid kaebetähtaja ennistamiseks, mistõttu lõpetas halduskohus vastavas osas asja menetluse. 15. Kuna määruskaebuse esitaja kordab korduvalt täiendatud määruskaebuses seisukohti, mida ta esitas kaebuses halduskohtule, mõistab ringkonnakohus, et kaebaja soovib vaidlustada halduskohtu määrust tervikuna. 16.

§ 207

lg 1 kohaselt otsustab ringkonnakohus määruskaebuse menetlusse võtmise viivitamata pärast määruskaebuse saamist. Kohus kontrollib, kas määruskaebuse esitamine on seaduse kohaselt lubatud ning kas määruskaebus on esitatud seadusega ettenähtud nõuete kohaselt ja tähtajast kinni pidades. Määruskaebuse menetlusse võtmisel kohaldatakse apellatsioonkaebuse ringkonnakohtu menetlusse võtmise kohta sätestatut, kui seadusest ei tulene teisiti.

1. Ringkonnakohus leiab, et Tartu Halduskohtu 22.11.
2. a määruse peale esitatud määruskaebus on tähtaegne ja vastab määruskaebusele esitatavatele nõuetele määral, et seda on võimalik menetleda. Ringkonnakohus võtab määruskaebuse vastavas osas menetlusse.
3. Ringkonnakohus nõustub halduskohtu käsitlusega sellest, et käesoleva määruse põhjenduste p-s 14 kirjeldatud kaebus ja selle nõuete lahendamine ei kuulu halduskohtu päevusse ning seetõttu tuli kaebus tagastada

§ 121lg 1 p 1 alusel.

Ringkonnakohus ei korda siinkohal halduskohtu määruse põhjendusi (

§ 201lg 4, § 203 lg 2).

19. Halduskohus leidis õigesti, et nõue, mis puudutab kaebaja suhtes kohtumääruste alusel kohaldatud tahtest olenematu raviga tekitatud kahju hüvitamist vabaduspõhiõiguse rikkumise tõttu, on esitatud tähtaega rikkudes ning kaebetähtaja rikkumine ei ole vabandatav, mistõttu tuleb asja menetlus halduskohtus lõpetada. Ringkonnakohus ei korda ka siinkohal halduskohtu asjakohaseid põhjendusi, mis halduskohus esitas seoses kaebetähtaja ületamise ja menetluse lõpetamisega. Kaebaja ei ole määruskaebuses esitanud ühtegi mõjuvat põhjust selle kohta, miks ta ületas hüvitamiskaebuse esitamiseks ettenähtud tähtaega, mis on sätestatud 5

§ 46lg-s 4.

Kaebaja on väitnud, et tema esitas kaebuse halduskohtule tähtaegselt, kuid halduskohus on ise asja menetlusega venitanud. Ringkonnakohus selgitab, et see ei ole käsitletav mõjuva põhjusena kaebetähtaja ennistamise kontekstis. Kaebajal endal tuleb kaebus esitada kaebetähtaja jooksul. Kaebajal oli selleks aega kolm aastat arvates päevast, mil ta sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Nagu halduskohus märkis, pidi kaebaja pärast igakordset psühhiaatriakliinikust vabanemist, mil tema suhtes lõpetati tahtest olenematu ravi, mõistma, et talle võib olla tekitatud kahju Tartu Maakohtu määruste alusel tahtest olenematu ravi kohaldamisega. Kuna kaebaja hilines kohtule kahju hüvitamise nõude esitamisega ning asjas ei esine mitte ühtegi mõjuvat põhjust kaebetähtaja ennistamiseks, on halduskohtu määrus menetluse lõpetamise osas õiguspärane.

1. Kaebaja on ringkonnakohtule 27.11.2024 esitanud määruskaebusega koos järgnevad lisad: ajakirja Tuna
2. a
3. numbris ilmunud artikkel „Psühhiaatrilise sundravi kuritarvitamisest Nõukogude Liidus“, saksakeelse töölepingu, Tallinna Ringkonnakohtule adresseeritud kahju hüvitamise nõude ning Tartu Halduskohtule esitatud kaebuse. Lisaks esitas kaebaja 15.01.2025 ja 03.02.2025 ringkonnakohtule helifaili 03.04.
4. a istungist asjas nr 1-
5. Ringkonnakohus tagastab nimetatud lisad kaebajale, kuna need ei ole määruskaebuse lahendamiseks vajalikud.
6. Ringkonnakohus asendab määruses selle avaldamisel kaebaja nime tähemärgiga X lähtudes

§ 175lg-st 3.

(allkirjastatud digitaalselt) 6