← Eesti

3-24-1880/19

Obsah (4)§ 52§ 184§ 108§ 109

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Reelika Lind Otsuse tegemise aeg ja koht 8. november 2024, Tallinn Haldusasja number 3-24-1880 Haldusasi X. Xe kaebus Põhja-Tallinn

) § 181 lg 1). Apellatsioonkaebus tuleb sõnastada võimalikult selgelt ja lühidalt. Keelatud on väljendada end avalduses sündsusetult või kohtu või teise menetlusosalise suhtes lugupidamatult (

§ 52lg 1).

Vastuseks teise menetlusosalise poolt esitatud apellatsioonkaebusele võib esitada vastuapellatsioonkaebuse 14 päeva jooksul apellatsioonkaebuse menetlusosalisele kättetoimetamisest arvates või ülejäänud apellatsioonitähtaja jooksul, kui see on pikem kui 14 päeva (

§ 184

). Avaldatavas kohtuotsuses asendatakse füüsiliste isikute, v.a esindaja, nimed tähemärkidega. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

  1. X. X (kaebaja) esitas 20.05.2024 Põhja-Tallinna Valitsusele sotsiaaltoetuste taotluse (dtl 35-37) sissetulekust sõltuva toetuse ja toimetulekutoetuse saamiseks.
  2. Põhja-Tallinna Valitsus jättis 23.05.2024 otsusega (menetlus nr 24271291926) sotsiaalhoolekande seaduse (SHS) § 131 lg 2 alusel (dtl 38-40) kaebajale
  3. a maikuu eest toimetulekutoetuse määramata, sest perekonna sissetulek pärast SHS § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist ületab toimetulekupiiri 193,38 3-24-1880 euro võrra. Kaebaja ja temaga koos elava Y. Yi elukohaks on korter aadressil Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Kaebaja sissetulekuks on sotsiaalabi 100 eurot ja Y. Yi sissetulekuks töövõimetoetus 576,6 eurot, kokku 676,6 eurot. Perekonna arvestuslik toimetulekupiir on 360 eurot ja eluaseme üldkulud 123,33 eurot.
  4. Kaebaja esitas Tallinna Halduskohtule kaebuse, mille kohus võttis 21.08.2024 määrusega menetlusse nõuetes tühistada Põhja-Tallinna Valitsuse 23.05.2024 otsus ja kohustada Tallinna linna (vastustaja) rahuldama kaebaja
  5. a maikuu toimetulekutoetuse taotluse. Y. Yi sissetulekuga ei saanud toimetulekutoetuse määramise üle otsustamisel arvestada, sest ta ei olnud kaebaja leibkonna liige, vaid elas oma ema F. F juures. Samuti on Y. Y surnud.
  6. Vastustaja palus vastuses jätta kaebus rahuldamata. Põhjendused: 4.
  7. Kaebaja taotluses toodud elukoha ja leibkonna andmed on ekslikud. Neid on enne otsuse tegemist korduvalt kontrollitud ja välja selgitatud, et kaebaja elas koos Y. Yiga aadressil Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Kodukülastused tehti ja selgitusi küsiti nii Y. Yilt, tema emalt F. Flt kui ka kaebaja emalt D. D. 4.
  8. Kaebajal ei ole eluasemega seotud võlgu. Võlausaldajad on suuliselt kinnitanud, et kaebaja tasub oma arved alati tähtaegselt. Arveid on tasutud nii kaebaja vanemate poolt kui ka kaebajaga seotud ettevõtete kaudu. Kaebaja hoiab teadlikult oma Swedbank AS-i konto tühjana, et näidata toimetulekutoetuse taotlemisel sissetulekute puudumist. Kuna kaebaja elas toimetulekutoetuse taotlemisel koos Y. Yiga, siis on taotluse lahendamisel lähtutud tegelikest andmetest. KOHTU PÕHJENDUSED
  9. Kaebaja vaidlustab talle
  10. a maikuu eest toimetulekutoetuse määramata jätmist. Kaebaja vaidlustab Y. Yi arvamist tema pereliikmete hulka ja tema sissetulekuga arvestamist kaebaja pere sissetulekute hulgas.
  11. Kohtu arvates on kaebus selgelt põhjendamatu ja jääb rahuldamata. Tallinna Halduskohus on oma jõustunud otsustega (nt 11.04.2024 otsus asjas nr 3-24-556, 16.08.2024 otsus asjas nr 3-24-929, 25.09.2024 otsus asjas nr 3-24-1583) korduvalt tuvastanud, et kaebaja elas koos Y. Yiga korteris aadressiga Xxxxx xx x-xx, Tallinn. Vaatamata kaebaja heitlikele väidetele elamise kohta garaažis Xxxxx xx xx ja oma ema juures Xxxxx xx x-xx, on kohtud tuvastanud, et tegemist oli ajutiste viibimiskohtadega. Tegelik elukoht oli kaebajal Xxxxx xx x-xx, mille kohta on esitanud vastustajale koos toimetulekutoetuse taotlusega kuludokumendid.
  12. Ka Y. Yi elukoht oli samal aadressil, mitte tema ema F. F juures. Kaebaja sellekohased väited ei vasta tõele. Vaatamata asjaolule, et Y. Yi eestkostjaks oli tema ema F. F, oli Y. Yi hooldajaks kaebaja, kellele vastustaja maksis selle eest ka hooldajatasu 100 eurot kuus. Ka Y. Yile tasutud töövõimetoetus jõudis kaebajani – Y. Yi ema andis selle sularahas igakuiselt kaebajale üle. Seega arvas vastustaja põhjendatult kaebaja pere sissetulekute hulka nii kaebajale makstud sotsiaaltoetuse (hooldajatasu) 100 eurot kui ka Y. Yile makstud töövõimetoetuse 576,6 eurot.
  13. SHS § 133 lg 1 järgi on toimetulekutoetuse arvestamise aluseks perekonna kõigi liikmete eelmisel kuul saadud netosissetulekud. Rahvastikuregistri andmetel1 suri Y. Y xx.xx.xxxx. See tähendab, et tal oli
  14. a aprillikuus olemas sissetulek (töövõimetoetus) ja sellega sai 1 Vt kohtu poolt kohtute infosüsteemist juurde võetud dokument „Kristel Laast“. 2

(3)3-24-1880
  1. a maikuu toimetulekutoetuse määramisel arvestada. Seega ei muuda Y. Yi surm xx.xx.xxxx vastustaja otsuse õiguspärasust.
  2. SHS § 131 lg 2 järgi on toimetulekutoetust õigus saada üksi elaval isikul või perekonnal, kelle kuu netosissetulek pärast sama seaduse § 133 lg-tes 5 ja 6 sätestatud tingimustel arvestatud eluasemekulude mahaarvamist on alla kehtestatud toimetulekupiiri.
  3. aasta riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2 järgi on perekonna esimese liikme toimetulekupiir 200 eurot kalendrikuus ning SHS § 131 lg 4 järgi on perekonna teise ja iga järgmise täisealise liikme toimetulekupiir on 80% perekonna esimese liikme toimetulekupiirist (160 eurot).
  4. Kaebaja perekonna toimetulekupiiriks on 360 eurot (200 + 160). Kaebaja pere sissetulekutest (kokku 676,6 eurot, dtl 39) eluasemekulude (kokku 123,22 eurot, dtl 39, 94-96) maha arvamisel jääb perekonna sissetulekuks 553,38 eurot, mis ületab kaebaja pere toimetulekupiiri. Seega puudus kaebajal
  5. a mais õigus toimetulekutoetusele. Vastustaja vaidlusalune otsus on õiguspärane ja selle tühistamiseks puudub alus. Samal põhjusel puudub alus kohustada vastustajat kaebajale toimetulekutoetust maksma või selle üle uuesti otsustama.
  6. Eeltoodud põhjendustel jääb kaebus rahuldamata.
  7. Kohus teeb otsuse kaebaja kahjuks, seepärast jäävad menetluskulud kaebaja kanda (

§ 108lg 1).

Vastustaja ei ole taotlenud tema menetluskulude väljamõistmist kaebajalt ega ole esitanud kohtule tema menetluskulusid tõendavaid dokumente, seepärast jäävad vastustaja võimaliku menetluskulud tema enda kanda (

§ 109lg 1). /allkirjastatud digitaalselt/ 3

(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.