2-25-2481/8

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Kohtunik Kadri Mälberg Otsuse tegemise aeg ja koht

1. märts 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-25-2481 Tsiviilasi M. V. hagiavaldus R. V. vastu abielu lahutamiseks Hageja: M. V. (isikukood XXX) Menetlusosalised ja nende esindajad Kostja: R. V. (isikukood XXX) Kohtuistungi toimumise aeg XXX Kohtuistungil osalenud isikud Hageja M. V. Kostja R. V. RESOLUTSIOON
2. Rahuldada M. V. hagiavaldus R. V. vastu abielu lahutamiseks.
3. Lahutada M. V. ja R. V. abielu, ms on registreeritud XXX ja mille kohta on koostatud Pärnu MV PSO poolt abieluakt nr
5. Abielu lõpeb otsuse jõustumisega.
6. Taastada R. V. abielueelne perekonnanimi ning jätta R. V. perekonnanimeks peale abielu lahutamist P. .
7. Menetluskulud jätta poolte endi kanda.
8. Toimetada kohtuotsus kätte menetlusosalistele.
9. Tagastada hagejale pool tasutud riigilõivust, s.o 50 eurot. Tagastatav riigilõiv kanda hageja M. V. arvelduskontole nr XXX. Edasikaebamise kord TsMS § 630 lg 2 alusel ei või kohtuotsuse peale apellatsioonkaebust esitada. Asjaolud
10. M. V. (hageja) esitas Pärnu Maakohtule hagiavalduse R. V. (kostja) vastu abielu lahutamiseks. Hagiavalduse kohaselt on poolte abielu registreeritud XXX Pärnus. Poolte abielulised suhted lõppesid märts 2024 ja pooled ei ela koos juba mitu kuud. Hageja on leidnud endale teise inimese, kellega koos elama hakata.
11. Kostja oma kirjalikus vastuses hagile märkis, et on nõus abielu lahutamisega, kui hageja oma vanad võlad ning suhted ära klaarib.
12. Kohus kuulas pooled ära XXX toimunud kohtuistungil. Hageja jäi oma hagi juurde. Kostja selgitas, kuigi tema soov ei ole olnud abielu lahutada, siis ta on nõus abielu lahutamisega ning vastu ei vaidle. Kostja soovib peale abielu lahutamist kanda perekonnanime P. . Pooled loobusid kohtuotsusele edasikaebamise õigusest. Kohtuotsuse põhjendused
13. Kohus, tutvunud avalduse ja asja materjalidega, leiab, et hagiavaldus tuleb rahuldada ning poolte abielu lahutada.
14. Perekonnaseaduse (PKS) § 67 kohaselt võib kohus abielu lahutada, kui abielusuhted on pöördumatult lõppenud. Abielusuhted on lõppenud, kui abikaasadel abielulist kooselu enam ei ole ja on alust arvata, et abikaasad kooselu ei taasta.
15. Nii hageja kui kostja on kohtule kinnitanud, et poolte abielulised suhted on lõppenud ning on nõus abielu lahutamisega. Kumbki pool ei ole soovinud kohtult leppimiseks aega. Kohtu hinnangul on abielu lahutamine põhjendatud, kuivõrd pooled on kohtule kinnitanud, et abielu jätkamine ei ole võimalik.
16. Nimeseaduse (NS) § 11 lg 1 sätestab, et abielu lahutamisel võib kohus või perekonnaseisuasutus taastada isiku avalduse alusel tema varem kantud perekonnanime, muidu säilib isiku abielu ajal kantud perekonnanimi. Sama paragrahvi lõike 2 kohaselt võib taastatav perekonnanimi olla lahutatava abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 1) või esimese abielu eel viimati kantud perekonnanimi (p 2).
17. Kostja on soovinud abielu lahutamise korral taastada abielueelne perekonnanimi. Rahvastikuregistrist nähtuvalt oli hageja perekonnanimeks enne abiellumist P. . Kohus leiab, et vastavalt hageja taotlusele tuleb NS § 11 lg 1 alusel tema abielueelne perekonnanimi taastada.
18. PKS § 63 järgi abielu lõpeb, kui abielu lahutatakse. PKS § 66 p 2 kohaselt lõpeb abielu kohtus abielu lahutamise korral päeval, millal kohtuotsus jõustub.
19. Hageja on taotlenud menetluses tasutud riigilõivust poole (s.o 50 euro) tagastamist seoses sellega, et pooled on vastavalt TsMS § 630 lg 2 apellatsioonkaebuse esitamise õigusest kohtuistungil loobunud. Hageja palub tagastatav riigilõiv kanda hageja arvelduskontole. Vastavalt TsMS § 150 lg 2 p 3 kuulub taotlus rahuldamisele.
20. TsMS § 164 lg 1 alusel jätab kohus poolte muud menetluskulud nende endi kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Mälberg kohtunik 2