Obsah (6)

§ 121§ 65§ 74§ 75§ 68§ 76

Kriminaalasi nr 1-16-97 KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 7. august 2019. a, Jõgeva kohtumaja Kriminaalasja number 1-16-97 Kohtukoosseis Kohtunik Raina Pärn Kohtuistungi se

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi, mille eest mõisteti talle karistuseks 1 0 kuud vangistust.

§ 65lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 19.11.2014.

a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s. o 2 aastat 7 kuud 26 päeva, võrra. Liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust.

§ 74lg 1,2,5 alusel määrati, et L.

G-le mõistetud karistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud vangistust, s.o 2 aastat 11 kuud 26 päeva, täitmisele ei pöörat ud.

§ 75lg 2 p 5 alusel kohustati L.

G käitumiskontrolli ajal alluma ettenähtud ravile, kui ta on selleks eelnevalt nõusoleku andnud – xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxus ravi- ja rehabilitatsiooni programmis, teavitades kriminaalhooldajat regulaarselt ravil käimise kuupäevadest.

§ 75lg 1 lg 3 p 1 2 p 9 kohaselt kohustati L.

G alluma elektroonilisele valvele vastavalt

§ 75

täht ajaga 6 kuud.

§ 68lg 1 alusel loeti L.

G eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ja karistusaja alguseks 09.09.2015.a. Kohtuotsus jõustus 06.02.

1. a. Harju Maakohtu 14.06.
2. a määrusega pöörati L.G-le Harju Maakohtu 21.01.
3. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust, täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 28.03.
4. a. Kohtumäärus jõustus 04.09.
5. a. Kinnipeetava karistusaeg algas 28.03.
6. a ja lõppeb 25.03.
7. a. Vangla ei toeta L. G vabastamist tingimisi ennetähtaegselt karistuse kandmisest. P rokurör on edastanud kohtule kirjaliku seisukoha L. G tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta. Prokurör ei toeta L.G vabastamist karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega. KOHTUS TUVASTATUD ASJAOLUD Süüdimõistetu L.G selgitas kohtus, et ta soovib karistuse kandmiselt tingimisi ennetähtaegselt vabaneda. Kaitsja taotles kohtult L. G tingimisi ennetähtaegset vabastamist karistuse kandmiselt. KOHTU SEISUKOHT
8. Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimiku ja prokuröri seisukohaga ning kuulanud ära L.G ja tema kaitsja, leiab, et L. G tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud.
9. L. G kannab käesoleval ajal liitkaristust tahtlike teise astme kuritegude toimepanemise eest.

§ 76

lg 1 p 2 kohaselt võib kohus teise astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on L. G temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt poole, kuid mitte vähem kui 4 kuud. Seega esinevad formaalsed alused L.G tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. 3.

§ 76

lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates 2 tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. 3.1 L. G on kriminaalkorras korduvalt karistatud (2 kehtivat karistust). Käesoleval ajal kannab L. G liitkaristust kohtuotsuste kogumis varguse, väljapressimise ja kehalise väärkohtlemise eest. L. G-le on varasemalt mõistetud toimepandud kuritegude eest erinevaid karistusi. Sealjuures on L. G-le antud korduvalt võimalusi kanda karistust ka vabaduses. Harju Maakohtu 19.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9135 määrati L. G-le varguste ja väljapressimiste toimepanemise eest karistuseks tingimuslik vangistus (

§ 74lg 1, 3 alusel).

Ühtlasi määrati L. G-le lisakohustuseks mitte tarvitada alkoholi. Sellele vaatamata jätkas L.G kuritegude toimepanemist katseajal. Harju Maakohtu 21.01.

1. a otsusega mõisteti L. G süüdi vägivallakuritegude toimepanemise eest. Kusjuures kuriteod oli L.G toime pannud lähedaste isikute suhtes (ema suhtes pannud varasemalt toime väljapressimise). Sellele vaatamata andis kohus L. G-le taaskord võimaluse kanda karistust vabaduses, kuid L. G ei muutnud jätkuvalt oma käitumist ja tegutsemisviisi. L.G tekkis probleemid juba kriminaalhoolduse alguses. L. G rikkus elektroonilise valve nõudeid, mille tõttu pikendati elektroonilise valve tähtaega 1 kuu võrra (Harju Maakohtu 28.04.
2. a määrus). Kuna L. G rikkus taaskord elektroonilise valve nõudeid, määrati talle kohustuseks osaleda sotsiaalprogrammis Viha juhtimine (Harju Maakohtu 13.09.
3. a määrus). L. G käitumise tõttu määrati talle lisakohustusteks ka mitte tarvitada alkoholi ning mitte omada ja tarvitada narkootikume või psühhotroopseid aineid (Harju Maakohtu 03.11.
4. a määrus). Kuna L.G jätkuvalt rikkus talle määratud kohustusi (ei ilmunud registreerimisele ja puudus metadoonravilt), pöörati karistus täitmisele. Kohus peab oluliseks, et L.G kohaloleku tagamiseks kohtuistungil tuli ta tagaotsitavaks kuulutada ja tõkendina vahistamist kohaldada. Eeltoodust nähtuvalt on L. G-le antud korduvaid võimalusi kanda karistust vabaduses. Sellele vaatamata on L. G suhtunud talle antud võimalustele äärmiselt ükskõikselt ja hoolimatult. L. G nõudeid eiravat käitumist ei ole mõjutanud nii varasemad karistused, kui ka lisakohustuste määramised (sh ravikohustused). See ei anna alust arvata, et senini ärakantud karistus on L. G-le avaldanud piisavat mõju ja ta on vabaduses suuteline käituma õiguskuulekalt ning täitma kõiki nõudeid ja kohustusi korrektselt. 3.2 Kohus peab positiivseks, et vangistuse jooksul on L.G osalenud sotsiaalprogrammis Eluviisitreening ja Viha juhtimine. Samuti on L. G-ga läbi viidud tagasilanguse ennetamise töövihiku analüüs ja vabanemiseelne nõustami ne. Kohtule edastatud materjalidest nähtuvalt on L. G sotsiaalprogrammides aktiivselt osalenud ja oskab seostada õpitut oma igapäeva elu ja kogemustega ning on võimeline seda rakendama. Kohus peab positiivseks, et L.G on vangistuses viibides aktiivselt tegelenud temal esineva narkootiliste ainete tarvitamise probleemiga. Siinkohal peab kohus oluliseks, et L.G on varasemalt viibinud Wismari haiglas ravil, kuid umbes 6 kuud hiljem toimus tagasilangus. L.G on alates
5. a saanud metadoonravi, vähendamata koguseid kuni vangistuseni. Kohus peab positiivseks, et vangistuse ajal on L. G vähendanud ravimi koguseid, kuid sellele vaatamata ei ole kohus veendunud, et L. G on piisav motivatsioon ja suutlikkus narkoprobleemiga tulemuslikult tegeleda. Lisaks ei saa L.G käitumist karistuse kandmise ajal pidada positiivseks, kuna materjalidest nähtuvalt on L. G korduvalt rikkunud vangla korda. Käesoleval ajal on L. G 4 kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohus leiab, et kinnipeetav peaks ennekõike 3 korrektse käitumisega karistuse kandmise ajal näitama, et ta on suuteline kehtestatud korrast kinni pidama ja kõiki tingimusi täitma. 3.3 Vabanemise korra l soovib L.G elama asuda aadressile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx. Nimetatud aadressil asuv korter kuulub L.G emale. L.G on garanteeritud töökoht xxxxxxxxxxxxx paigaldus. L. G on täitmata rahalisi nõudeid 24,63 eurot ja vabanemisfondis 1620 eurot. Kohus peab positiivseks, et ennetähtaegse vabanemise korral on L.G kindel elu- ja töökoht. Arvestades , et L.G on varasemalt korduvalt oma ema suhtes toime pannud kuritegusid (kehalise väärkohtlemise, väljapressimise) ja L.G sõnul on nad emaga kergelt süttivad inimesed (ema on ka varasemalt tema ellu sekkunud), siis on uute kuritegude toimepanemise risk kohtu hinnangul suur.
6. Eeltoodud asjaolusid kogumis hinnates, kohus on seisukohal, et L.G tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Kohus leiab, et L.G tingimisi ennetähtaegset vabastamist ei võimalda eelkõige tema varasem elukäik, kuritegude toimepanemise asjaolud, osaliselt käitumine karistuse kandmise ajal ja tema isik. Raina Pärn Kohtunik 4