Obsah (8)

§ 121§ 65§ 68§ 74§ 75§ 751§ 264§ 76

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht 23. oktoober 2018, Tartu (kirjalik menetlus) Kriminaalasja number 1-16-97 Kohtukoosseis Mati Kartau, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus Vaid

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 järgi ja karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust.

§ 65

lg 2 alusel suurendati karistust Harju Maakohtu 19.11.2014 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva ning ärakandmisele kuuluvaks liitkaristuseks mõisteti 3 aastat 5 kuud ja 26 päeva vangistust.

§ 68

lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka.

§ 74

lg 1, 2 ja 5 alusel määrati, et mõistetud vangistusest kuulub kohesele kandmisele 6 kuud vangistust. Ülejäänud osa vangistusest, s.o 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust ei pööratud täitmisele, kui G.M ei pane 3 aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid – ja kohustusi. Ühtlasi oli G .M

§ 75lg 2 p 9 alusel kohustatud alluma elektroonilisele valvele tähtajaga 6 kuud.

2. Harju Maakohtu 28.04.2016 määrusega pikendati G.M-ile määratud elektroonilise valve tähtaega

§ 751lg 5 alusel ühe kuu võrra.

3. Harju Maakohtu 13.09.2016 määrusega kohustati G.M

§ 75

lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“. 4. Harju Maakohtu 03.11.2016 määrusega määrati G.M-ile

§ 75lg 2 p 2 ja 2 lisakohustusena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keeld.

1 alusel 5. Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega pöörati

§ 74

lg 4 alusel G.M-ile Harju Maakohtu 21.01.2016 otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, s.o 2 aastat 11 kuud ja 26 päeva vangistust täitmisele. Karistusaeg algas 28.03.2017 ja lõpeb 25.03.

2. Tartu Vangla esitas 21.06.2018 Tartu Maakohtule materjalid kinnipeetava G.M elektroonilise valvega tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks.
3. Tartu Maakohtu 11.09.2018 määrusega jäeti G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valvega vabastamata järgmistel põhjustel.
4. G.M on varasemalt kriminaalkorras karistatud väljapressimise ja varguste eest, praegu kannab ta karistust kehalise väärkohtlemise eest. Oluline on, et käesolev kuritegu on pandud toime varasema, s.o Harju Maakohtu 19.11.2014 otsusega määratud katseajal. Vähetähtis ei ole seegi, et vaatamata sellele, et käesolev kuritegu oli toime pandud katseajal, andis kohus G.M-ile veelkord võimaluse kanda karistusest osaliselt vabaduses. Süüdimõistetu ei suutnud ka siis täita temale katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning mõistetud karistuse ärakandmata osa tuli pöörata täitmisele. Süüdimõistetu isiklikust toimikust nähtub lisaks eeltoodule, et Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-18-2684, milles G.M süüdistatakse

§ 264lg 1 p 2 ning § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi.

Kõigi kuritegude puhul on kannatanuks olnud G.M ema.

1. Ka karistuse kandmise ajal ei ole süüdimõistetu käitumine paranenud, tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtuistungil selgus, et viimati karistati G.M vangla sisekorra rikkumise eest kartseriga käesoleva aasta juuli lõpus või augusti alguses, s.o pärast vangla poolt maakohtule iseloomustuse esitamist, mistõttu kinnipeetava isiklikus toimikus selle kohta andmeid ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole G.M taasühiskonnastavates tegevustes osalenud. Süüdimõistetu kinnitas kohtuistungil vastupidist.
2. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on maakohus seisukohal, et G.M puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. G.M-ile on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole sellega toime tulnud. Ta on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning pannud katseajal toime uued kuriteod. Ka käitumine vangistuses, s.o korduvad rikkumised, ei kinnita G.M sõnades väljendatud valmidust muutuda.
3. G.M vabastamine ei ole põhjendatud ka vaatamata tema terviseprobleemidele. Vangla on vastuseks kinnipeetava ema ja kaitsja päringutele kinnitanud, et süüdimõistetu tervise eest kantakse hoolt. Vangla poolt pakutud ravivõimalustest on süüdimõistetu ka omal soovil loobunud. Kui süüdimõistetu tervislik seisund on muutunud selliseks, et ei võimalda edasiselt 2 karistust kanda, ei lahendata seda tingimisi enne tähtaega vabastamise menetluses, vaid selleks on ettenähtud eraldi menetlus KrMS § 425 sätestatud korras. Määruskaebus
4. Maakohtu määruse peale esitas kaebuse G.M kaitsja vandeadvokaat T. Laasik, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ja süüdimõistetu ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valve alla.
5. Kaitsja hinnangul on süüdimõistetu poolt toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolud relevantsed eelkõige algse karistuse täitmisele pööramisel ning uue karistuse määramisel. Süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise küsimus tuleb lahendada lähtudes eelkõige süüdimõistetu käitumisest vangistuse ajal ning hinnates tema ühiskonda naasmise perspektiivi.
6. Kaitsja ei nõustu vangla seisukohaga, et G.M on kõrgohtlik oma emale, peamiselt narkootiliste ainete tarvitamise tõttu. Kaitsja esitas kohtule G.M ema kirjaliku kinnituse, milles viimane selgitab, et ei pea oma poega ohtlikuks, vaid toetab tema vabastamist ja on igati valmis poega vabanemise korral aitama. Samuti ei ole vangla seisukoht, et G.M on jätkuvalt narkootilise aine sõltuvus, millegagi põhjendatud. G.M ei ole kinnipidamiskohas narkootikume tarvitanud. Seega ei saa öelda, et G.M on kõrgohtlik.
7. Kaitsja leiab, et maakohtu määruse põhjendused ei ole ammendavad, kuivõrd süüdimõistetut positiivselt iseloomustavad asjaolud ja ohtlikkuse puudumine on maakohtu määrusest jäetud välja ilma põhjendusteta. Samuti ei nähtu maakohtu määrusest, miks tuleb kinnipeetav ohtlikkuse puudumisest hoolimata kuriteo toimepanemise asjaolude tõttu jätta ennetähtaegselt vabastamata. Selle asemel, et hinnata süüdimõistetu käitumist, on keskendutud minevikule, hoolimata asjaolust, et sellest ei saa teha pädevaid järeldusi G.M edasise käitumise suhtes.
8. Ühtlasi toob kaitsja välja, et G.M on kriminaalasjas nr 1-18-2684 õigeks mõistetud. Maakohtu otsus ei ole küll veel jõustunud, kuid hoolimata sellest ei ole antud süüdistuse arvesse võtmine süüdimõistetu ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel millegagi põhjendatud.
9. Samuti on maakohus G.M distsiplinaarkaristust arvesse võttes teinud järelduse nagu ei suudaks G.M vabanedes õiguskuulekalt käituda. Maakohus on seda teinud valesti ning omistanud G.M-ile distsiplinaarrikkumisi, mida ta toime pannud ei ole. 31.05.2018 distsiplinaarkaristust ei ole G.M-ile tegelikkuses määratud. Selle kohta puudub kinnipeetava isiklikus toimikus mistahes informatsioon. Samuti puuduvad kaitsjal andmed ning neid ei sisaldu ka kohtutoimikus, vangla poolt antud iseloomustuses ega kinnipeetava isiklikus toimikus, et kinnipeetavale oleks määratud veel üks distsiplinaarkaristus „ “. Teadmata on isegi sellise karistuse määramise aeg, rääkimata selle sisust, st teadmata on isegi väidetavalt toimepandud tegu ja selle asjaolud.
10. Kaitsja möönab, et 27.04.2018 tõepoolest määrati G.M-ile distsiplinaarkaristus selle eest, et ta jättis talle määratud ravimi õigeaegselt võtmata ning see leiti tema kambrist. Maakohus ei ole enda määrust ka viidatud rikkumise kaudu põhjendanud. Seetõttu ei saa G.M ennetähtaegsest vabastamisest keeldumise otsuse aluseks olla ka viidatud distsiplinaarrikkumine, mille sisu ei ole selline, et sellest saaks teha järeldusi G.M õiguskuulekuse või selle puudumise kohta.
11. Maakohus ei ole järginud ka Riigikohtu seisukohta hinnata, kas kinnipeetav on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid. Veelgi enam, G.M individuaalset täitmiskava ei ole isegi asja materjalide juures. Maakohus ei ole võtnud ka seisukohta kaitsja poolt esitatud fakti suhtes, et kinnipeetava isiklikust toimikust ei nähtu, et kinnipeetavale oleks üldse vanglas töötamise või resotsialiseerumisele suunatud programmide läbimise võimalust 3 pakutud. Kinnipeetavale ei saa ette heita seda, et vangla ei pea võimalikuks talle tööd ega programme pakkuda, hoolimata sellest, G.M on vastavatest programmidest äärmiselt huvitatud. Tänaseks on G.M õnnestunud enda initsiatiivil vanglas liituda agressiivsuse vähendamise programmiga.
12. Maakohus ei ole võtnud selget seisukohta ka G.M ervisega seonduvates küsimustes. Kaitsja selgitas, et G.M vajab seljaoperatsiooni, millest taastumine ei ole vangla tingimustes võimalik. Selle asemel, et võtta nimetatu suhtes selge seisukoht asjas kogutud tõendite pinnalt, leidis maakohus vaid paljasõnaliselt, et „ “. Kaitsja selget küsimust XXX kohta on vangla lihtsalt ignoreerinud, millest ei saa teha maakohtu viidatud järeldust nagu oleks järelikult sellekohased võimalused kõik täies mahus tagatud. Vastupidi, vangla kirjast järeldub, et taastusravivõimalusi vanglas ei ole. See on ka põhjus, miks G.M on olnud sunnitud operatsiooni edasi lükkama. Ka nimetatu suhtes ei ole maakohus seisukohta võtnud, leides vaid lihtsalt, kuid paljasõnaliselt, et „ . Nimetatut saab mõista vaid viisil, et maakohus heidab keeldumist kinnipeetavale ette, jättes samal ajal arvesse võtmata põhjuse, miks G.M seda tegi ning milleks on vanglas taastusravivõimaluste puudumine.
13. Eeltoodut kokku võttes on kaitsja seisukohal, et maakohtu lahend on pealiskaudne ning ei põhine asjas kogutud tõenditel. Maakohus on keskendunud vaid algsele kuriteole, mille eest G.M karistust kannab, ning eiranud asjaolu, et G.M ei ole ohtlik ei ühiskonnale laiemalt ega mitte kellelegi konkreetselt. Maakohtu järeldused ei põhine kontrollitavatel asjaoludel ning kontrollitavad asjaolud, mille suhtes on kohtule tõendid esitatud, on maakohus jätnud kõrvale, pidamata isegi vajalikuks neid otsuses käsitleda. Tegemist on põhjendamiskohustuse olulise rikkumisega, mis on toonud kaasa ebaõige kohtulahendi. Kinnipeetavat iseloomustavad andmed ei anna alust tema ennetähtaegsest vabastamisest keeldumiseks.
14. Ühtlasi taotleb kaitsja, et ringkonnakohus võtaks selge seisukoha, kas kaitsjal on kinnipeetava ennetähtaegse vabastamise menetluses õigus saada kinnipeetava isiklikust toimikust koopiaid ning kas käesoleval juhul on vastavat õigust rikutud. Ühtlasi taotleb kaitsja, et talle võimaldataks e-toimiku vahendusel juurdepääs Tartu Vangla poolt koostatud G.M isiklikule toimikule.
15. Tartu Ringkonnakohtu 05.10.2018 määrusega anti menetlusosalistele aega kuni 15.10.2018 esitada määruskaebuse kohta kirjalikke seisukohti ja taotlusi. Seisukohti ei esitatud, kuid 15.10.2018 esitas G.M kaitsja vandeadvokaat T. Laasik ringkonnakohtule menetluskulude nimekirja ja taotluse kulud riigilt G.M kasuks välja mõista. Ringkonnakohtu järeldused
16. Ka ringkonnakohus ei vabasta G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega ning nõustub maakohtu põhjendustega. Vastusena määruskaebusele märgib kriminaalkolleegium järgmist.
17. Esmalt võtab kriminaalkolleegium seisukoha määruskaebuses toodud taotluse osas, kas kaitsja saab e-toimiku kaudu juurdepääsu kinnipeetava isiklikule toimikule ja kas tal on õigus saada sellest koopiaid ning kas käesoleval juhul on seda õigust rikutud.
18. Ringkonnakohus leiab, et kinnipeetava isiklik toimik ei ole menetlusdokument KrMS-i
19. peatüki mõttes, sest seda ei lisata kriminaaltoimikusse. Seetõttu ei kohaldu ka KrMS § 1604 sätted. Kinnipeetava isiklikku toimikut puudutav regulatsioon on sätestatud vangistusseaduses (VangS). VangS § 17 annab kinnipeetava isikliku toimiku mõiste ja sätestab, mida sinna kantakse. VangS § 17 lg 3 kohaselt kinnipeetavale tema isikliku toimiku tutvustamise kord 4 sätestatakse vangla sisekorraeeskirjades. Vangla sisekorraeeskirja § 29 lg 1 kohaselt teenistusliku järelevalve korraldajal, kohtueelsel menetlejal ja kohtunikul on õigus tutvuda kinnipeetava isikliku toimikuga vastavalt vajadusele. Seega viidatud isikutel piiranguid ei ole. Küll aga on piirangud teistel isikutel, sh kaitsjal. Nimetatud paragrahvi lg 2 sätestab, et kinnipeetaval ja tema kaitsjal, vanglakomisjoni liikmel, vanglateenistujal, prokuröril ja kriminaalhooldajal on õigus tutvuda isikliku toimikuga põhjendatud taotluse ja vangla direktori või tema määratud isiku loa alusel. Seega peab olema põhjendatud taotlus ja vastav luba. Nimetatud paragrahvi lg-te 3 ja 4 kohaselt isikliku toimikuga tutvumise juures viibib isiklike toimikute säilimise eest vastutav vanglateenistuja ning isikliku toimikuga tutvumise kohta tehakse toimikusse vastav märge. Eeltoodust nähtuvalt vastava loa andmine ja isikliku toimikuga tutvumise korraldamine ning sellest võimalike koopiate saamise võimaldamine ei ole kohtu pädevuses.
20. Kohtutoimikust nähtub, et kaitsja T. Laasik on esitanud vanglale 05.07.2018 taotluse G.M isikliku toimikuga tutvumiseks ning vangla direktor on 06.07.2018 esitatud taotluse ka rahuldanud. T. Laasik käis 11.07.2018 kinnipeetava isikliku toimikuga kinnipidamiskohas tutvumas (tl 17, 20). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et käesoleval juhul ei ole vastavat õigust isiklikuga toimikuga tutvumiseks rikutud. Kaitsja on esitanud selleks vastava taotluse, mis on rahuldatud selleks pädeva isiku poolt ning kaitsja on käinud vanglas G.M isikliku toimikuga tutvumas. E-toimikus ei ole võimalik kinnipeetava isikliku toimikuga tutvuda. Seega jääb kaitsja poolt määruskaebuses toodud vastav taotlus rahuldamata.
21. Mis puudutab aga G.M vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata jätmist, siis siinkohal leiab kaitsja, et kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui

§ 76

lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal – või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 16). Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu lahendi põhjendused veenvad, ammendavad ja asjakohased ning määruskaebuses märgitu ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks ning G.M ennetähtaegseks vabastamiseks. Kohtupraktikast tuleneb, et igal juhul hinnatakse isiku käitumist vanglas ja tema võimalusi vabaduses kogumis teiste asjaoludega. Nii ei ole välistatud, et konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe (RKKKm 3-1-1-12-17, p 21). Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et just nimelt G.M isik ja tema poolt toime pandud kuriteo toimepanemise asjaolud ei võimalda käesoleval juhul süüdimõistetu ennetähtaegset vabastamist. Samuti ei nõustu ringkonnakohus kaitsjaga, et eeltoodu on üksnes relevantne algse karistuse täitmisele pööramisel ning uue karistuse määramisel. Nimelt on isiku varasem elukäik ja temale mõistetud karistused G.M iseloomustavateks andmeteks, millele tuginedes saab anda hinnangu sellele, millega isik oma aega varasemalt vabaduses on sisustanud ja kas temale mõistetud karistused on täitnud oma eesmärki.

1. G.M-ile määratud distsiplinaarkaristuste osas leiab ringkonnakohus, et sellekohased argumendid kaitsja määruskaebuses on ekslikud. Nimelt tegi ringkonnakohus tulenevalt G.M distsiplinaarkaristustega seotud vastuoludest Tartu Vanglale päringu. Tartu Vangla vastusest nähtub, et G.M-ile on siiski määratud 31.05.2018 distsiplinaarkaristus. Muuhulgas on G.M käesoleval hetkel koguni viis kehtivat distsiplinaarkaristust. Ühtlasi on tema suhtes 25.09.2018 algatatud distsiplinaarmenetlus, kuna solvas nimeliselt vanglaametnikku ja ähvardas teda tapmisega (tl 57). Antud intsidendi raames on G.M suhtes kohaldatud täiendavaid julgeolekuabinõusid. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et G.M käitumine kinnipidamiskohas on kaugel eeskujulikust ning ta ei ole suuteline ka range järelevalve tingimustes õiguskuulekalt käituma, pannes muuhulgas toime raske distsiplinaarsüüteo, 5 ähvardades vanglaametnikku tapmisega. Eeltoodust tulenevalt on täitmata ennetähtaegse vabastamise esmane eeldus, milleks on õiguskuulekas käitumine kinnipidamiskohas ning juba ainuüksi eeltoodu põhjal tuleks G.M jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata (RKKKm 3-1-1-12-17, p 20).
2. Ühtlasi puudub kriminaalkolleegiumil veendumus, et G.M oleks vabaduses suuteline kriminaalhooldustingimusi täitma ning uute kuritegude toimepanemisest hoiduma. Nimelt omab G.M kahte kehtivat kriminaalkaristust ning ta viibib kinnipidamiskohas teistkordselt. Maakohus on õigustatult välja toonud, et G.M-ile anti korduvalt võimalusi temale mõistetud karistust vabaduses kanda, kuid süüdimõistetu ei osanud temale kohtu poolt pakutavaid võimalusi ära kasutada ja rikkus korduvalt kohtuotsusega määratud kohustusi. Nimelt nähtub Kohtute Infosüsteemist, et kriminaalasjas nr 1-16-97 esitas kriminaalhooldusametnik G.M suhtes kohtule neli erakorralist ettekannet. Ringkonnakohus peab vajalikuks avada toodud erakorraliste ettekannete sisu ning anda ülevaate G.M eelmisest kriminaalhooldusperioodist, kuna toodu omab tähtsust ennetähtaegse vabastamise üle otsustamisel.
3. 24.03.2016 esitas kriminaalhooldusametnik maakohtule erakorralise ettekande, kuna G .M ei olnud suuteline järgima elektroonilise järelevalve nõudeid, oli käitumiselt ettearvamatu, ohtlik ja pidurdamatu ning kuna sisuline koostöö ei olnud võimalik, ei saanud teostada ka kriminaalhooldust tervikuna. Maakohus jättis taotluse karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata ning pikendas G.M elektroonilise järelevalve tähtaega ühe kuu võrra.
4. 07.09.2016 esitatud erakorralise ettekande sisuks olid järjekordselt kõrvalekalded elektroonilise valve ajagraafikutest ajavahemikul 05.08.2016 – 15.08.
5. Kriminaalhooldusametnik tegi kohtule ettepaneku kohustada G.M osalema sotsiaalprogrammis „Viha juhtimine“, mille maakohus ka rahuldas.
6. 01.11.2016 esitas kriminaalhooldusametnik kohtule erakorralise ettekande, kuna G.M rikkus alkoholijoobes avalikku korda, mistõttu taotles ametnik G.M-ile lisakohustusena alkoholi ja narkootikumide tarvitamise keelu kohaldamist. Maakohus rahuldas esitatud ettepaneku.
7. 16.01.2017 erakorraline ettekanne esitati põhjusel, et G.M rikkus registreerimiskohustust ja ei allunud temale ettenähtud metadoon-ravile. Samuti tõi kriminaalhooldusametnik ettekandes välja, et kriminaalhooldusperioodil algatati G.M suhtes ka uus kriminaalasi

§ 121

lg 2 p 2 ja 3 alusel, kuna G.M peksis oma ema ja

§ 264lg 1 p 2 ja 3 alusel, kuna G.M peksis jalgadega surnuks oma ema koera.

Harju Maakohtu 14.06.2017 määrusega pöörati G.M karistus täitmisele.

1. Muuhulgas nähtub kohtutoimiku materjalidest, et isiku enda sõnul on temapoolsetes kriminaalhooldusnõuete rikkumistes süüdi kriminaalhooldusametnik. Eeltoodu aga näitab, et G.M ei tunnista enda probleemset käitumist, mis võib viia situatsioonideni, kus G .M võib ennetähtaegse vabanemise korral rikkuda kriminaalhooldustingimusi ja panna toime uusi kuritegusid.
2. Siinkohal ei ole võimalik mööda minna ka G.M narkootiliste ainete sõltuvusest. Ringkonnakohus ei nõustu kaebuses tooduga, et kuna G.M viibib kinnipidamiskohas alates 28.03.2017, siis ei saa öelda, et tal on jätkuv narkootilise aine sõltuvus. Kuigi kinnipidamiskohas ei ole võimalik narkootilisi aineid tarvitada, ei tähenda see, et isiku narkootilise aine sõltuvus on kadunud või vähenenud. Nii nähtub vangla iseloomustusest, et G.M alustas narkootiliste ainete tarvitamist juba 15 aastaselt ja on tarvitanud eriliigilisi narkootikume, sealhulgas fentanüüli. Samuti on G.M viibinud ka ravil Wismari haiglas, kuid hoolimata sellest toimus tagasilangus. Ühtlasi nähtub, et narkootikumide hankimiseks on 6 G.M korduvalt pannud toime nii kriminaal – kui ka väärtegusid, mistõttu on ka G .M narkootilise aine sõltuvus tema puhul retsidiivsusriski suurendavaks asjaoluks.
3. Eeltoodust tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et G.M suudaks vabaduses uute kuritegude toimepanemisest hoiduda. Kriminaalkolleegium on seisukohal, et ohustatud võivad olla nii G.M lähedased, eelkõige tema ema, keda G.M on kehaliselt väärkohelnud (tarvitanud vägivalda ka enda endise elukaaslase suhtes) kui ka juhuslikud kõrvalviibijad, kuna G.M on varasemalt alkoholijoobes avalikku korda rikkunud. G .M on käitumiselt ettearvamatu, agressiivne ning äärmiselt ohtlik. Tema varasema elukäigu põhjal saab öelda, et temast lähtuv uute kuritegude toimepanemise oht on äärmiselt suur ja seda ei pisenda ka W.A-d iseloomustavad mõningad positiivsed aspektid. Ringkonnakohtu hinnangul suudab vaid range järelevalve vanglakaristuse näol tagada viimase õiguskuulekuse.
4. Mis puudutab aga G.M tervislikku seisundit, siis tegemist ei ole taolise erandliku asjaoluga, mis tingiks automaatselt G.M vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise. VangS § 52 lg 2 sätestab, et arst on kohustatud pidevalt jälgima kinnipeetavate terviseseisundit, ravima neid vanglas olevate võimaluste piires ja vajaduse korral suunama ravile asjakohase eriarstiabi osutaja juurde, samuti täitma teisi talle pandud ülesandeid. Eeltoodust tulenevalt leiab ringkonnakohus, et seaduse alusel on kinnipeetavale tagatud vanglas olevate võimaluste piires ravi. Kui G.M ei ole rahul, et tal ei ole võimalik kinnipidamiskohas taastusravi saada, millest tulenevalt ei ole võimalik ka operatsiooni hetkel teostada, siis selle peale oleks pidanud mõtlema juba enne kuritegude toimepanemist ja kinnipidamiskohta sattumist.
5. Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et G.M on juba üritatud läbi kriminaalkaristuste (sealhulgas ka läbi vabadusekaotusliku karistuse) õiguskuulekusele suunata, kuid mõistetud karistused ei omanud G.M-ile mingisugust mõju. Sellest tulenevalt ei ole ringkonnakohus veendunud, et käesolev vangistus on G.M puhul täitnud oma eripreventiivset eesmärki, s.o jätkuvalt eksisteerib oht, et vabanemise korral asub G.M taas uusi kuritegusid toime panema. Eeltoodut kinnitab ka G.M käitumine kinnipidamiskohas. Ühtlasi, tulenevalt G.M varasemast elukäigust, ei ole ka tema kriminaalhooldusele allutamine vahendiks, mis aitaks tagada G.M õiguskuulekuse. Seega tuleb G.M jätta vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
6. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1 jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 11.09.2018 määruse muutmata ning määruskaebuse rahuldamata.
7. Kaitsja vandeadvokaat T. Laasik taotleb määruskaebemenetlusega seonduva tasu 2828,01 eurot (sealhulgas käibemaks 471,34 eurot) väljamõistmist riigilt G.M kasuks. See taotlus ei kuulu rahuldamisele. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 toodud lahendi, jääb menetluskulu kokku summas 2828,01 eurot KrMS § 187 lg 2 esimese lause alusel G.M enda kanda. Mati Kartau Maarika Kuusk Tiit Lõhmus 7