Obsah (9)

§ 75§ 78§ 120§ 121§ 64§ 67§ 68§ 65§ 76

1-19-3613 KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 06. märts 2020, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-3613 (18233001563) Kohtunik Mari-Liis Avikson Kohtuistungi sekretär Ljubov

) § 76 ja § 78 p-st 2 ja kriminaalmenetluse seadustiku (edaspidi KrMS) § 426, § 383, § 384 ja § 387, kohus määras: Vabastada C.Q tingimisi enne tähtaega temale Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2019 otsusega mõistetud karistuse kandmisest. Määrata C.Q-le katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.02.2021 alates vanglast vabastamisest. Käitumiskontrolli jooksul peab C.Q kriminaalhooldusametniku järelevalve all täitma

§ 75lg 1 p-de 1-6 ja § 75 lg 2 p-de 2 ja 4 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

C.Q on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 1 1-19-3613 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) otsima endale töökoha või võtma ennast Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist;

§ 78

p 2 alusel hakkab katseaeg kulgema käesoleva määruse jõustumisest ja C.Q vangistusest vabanemisest. Määrus edastada süüdimõistetule, prokurörile ning Viru Vanglale. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 (viieteistkümne) päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. Viru Vangla esitas 28.02.2020 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava C.Q vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. 2. Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2019 kohtuotsusega tunnistati C.Q süüdi

§ 120lg 1 järgi ja talle mõisteti karistuseks 3 kuud vangistust.

C.Q tunnistati süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

Vastavalt

§ 64

lg 1, lugedes kergema karistuse kaetuks raskema karistusega, mõisteti C.Q-le liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.

§ 67

lg 7, § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 kohtuotsusega mõistetud karistuse – 1 aasta 10 kuud ja 22 päeva vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning mõisteti C.Q-le liitkaristuseks 2 aastat 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Arvati karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 364 tundi, s.o 1 aasta ja 4 päeva vangistust – ning mõisteti C.Q-le karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 18 päeva vangistust. Arvati

§ 68

lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 päeva ning mõisteti lõplikuks karistuseks 1 aasta 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestati alates 12.03.

1. Kohtuotsus jõustus 31.05.
3. Nähtuvalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2019 otsusest tunnistati C.Q süüdi selles, et ta 01.12.2018.a kella 18.28 paiku, olles alkoholijoobes, helistas oma mobiiltelefoninumbrilt XXX oma abikaasa E B mobiiltelefoninumbrile XXX ning telefonivestluse ajal ähvardas oma abikaasat E B tervisekahjustuse tekitamisega öeldes E B, et tekitab talle noaga kehavigastusi, vigastades noaga tema erinevaid organeid. Kannatanul E B oli alust karta ähvarduse täideviimist, kuna C.Q on varasemalt kasutanud korduvalt füüsilist vägivalda nii oma abikaasa E B kui ka oma laste suhtes. Peale telefoni teel öeldud ähvardusi tuli C.Q E B juurde aadressile XXX ning väljakutse peale kohale tulnud politseiametnik leidis C.Q taskust sinist värvi plastikust korpusega vaibanoa. Sel moel pani C.Q toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o

§ 120lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Samuti C.Q tunnistati süüdi selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2016 ja 27.10.2017 2 1-19-3613 kohtuotsustele kriminaalkorras karistatud, 08.02.2019.a kella 19.00 paiku XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma abikaasat E B rusikaga näkku. Peale seda, kui E B oli kukkunud voodi peale, jätkas C.Q E B löömist rusikatega näo ning rinna piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi – verevalumid näo piirkonnas. Sel moel pani C.Q toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

4. Viru Maakohtu 08.05.2019 otsusega mõistetud karistust suurendati

§ 65

lg 2 alusel Viru Maakohtu 27.10.2017 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra. Nähtuvalt viimati nimetatud otsusest mõisteti C.Q süüdi selles, et tema varasemalt kehalise väärkohtlemise toime pannud isikuna (karistatud Viru Maakohtu 17.06.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4851

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi), viibides 10.05.2017 kella 18.30 paiku alkoholijoobes XXX asuvas korteris, lõi olmetüli käigus oma poega I B ühe korra rusikaga pea piirkonda ning seejärel mitu korda rusikaga vastu keha, tekitades sellise tegevusega kannatanule I B füüsilist valu. Samuti C.Q , viibides 26.07.2017 kella 02.30 paiku alkoholijoobes XXX asuvas korteris, haaras peretüli käigus oma pojal I B käega kaelast kinni ning pigistas teda kõrist, tekitades sellise tegevusega kannatanule I B füüsilist valu. Sel moel pani C.Q toime teise inimese kehalise väärkohtlemise lähisuhtes ja korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

1. Kinnipidamisasutuses C.Q kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et vangla arvates oht seisneb füüsilise vägivalla kasutamises või selle kasutamisega ähvardamises. Oht on tõenäolisem, kui isik asub tagasi elama endise abikaasa ja laste juurde ning tarbib alkoholi. Samuti juhul kui ei muuda oma mõtlemist ja käitumist, hoiakuid ning ei arenda oma probleemide lahendamise oskust. Üldise korduva kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 24%. Vägivaldse kuriteo toimepanemise tõenäosus 2 aasta jooksul 36%. Arvestades C.Q ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust (kõrge risk), ei toeta Viru Vangla C.Q tingimisi enne tähtaega vabastamist.
2. Kriminaalhooldusametnik teeb ettepaneku kui kohus peab otstarbekaks C.Q vabastada vangistusest ennetähtaegselt määrata kinnipeetav C.Q-le katseaja pikkuseks ning käitumiskontrolli pikkuseks kandmata karistuse osa,s.o. kuni 28.02.
3. Samuti tuleks käitumiskontrolli ajaks C.Q-d kohustada järgima

§ 75

lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning kohaldada tema suhtes

§ 75

lg 2 p 2 ja 4 alusel järgnevad kohustused: mitte tarvitama alkoholi; otsima endale töökoht või võtma ennast Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul pärast vanglast vabanemist.

1. Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Sofja Hristoforova nõustub oma kirjalikus 02.03.2020 arvamuses vanglaga ning ei toeta C.Q ennetähtaegset vabastamist ning teatab ka, et ei soovi võtta osa C.Q tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Süüdimõistetu seisukohad kohtuistungil
2. C.Q jäi 06.03.2020 toimunud kohtuistungil selle juurde, et ta soovib tingimisi ennetähtaegselt vanglast vabastamist. Ta teatas, et kinnipidamisasutuse iseloomustuses välja toodud andmed ei vasta täielikult tegelikkusele. Näiteks 1980 ei saanud ta tarvitada alkoholi, sest ta oli veel laps. Ta peab korteri ära vahetama ja siis kolib endise naise juurest ära ja elab siis omaette. Ta arvab, et seoses ühisvara jagamisega ei või tekkida tal endise abikaasaga uuesti tüli, kuna tal on vaja tütrega suhted korda saada, mitte aga rikkuda neid. Pojaga on tal head, normaalsed suhted. Tütrega ei ole mingeid suhteid. Ta ei hakka vabaduses tarvitama alkoholi. Sotsiaalprogrammi „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ läbimisest on talle olnud kasu, kuna võib ta nüüd ennast rahustada ise, seda mida ta ei teadnud varem, et isik suudab 3 1-19-3613 ennast vaos hoida. Ta ei plaani enda abikaasaga suhteid taastada. Ta arvab, et tänase päeva seisuga on talle mõistetud karistus saavutanud enda eesmärgi, et ta tulevikus ei pane toime ühtegi samalaadset kuritegu. Seoses sotsiaalprogrammi „Eluviisitreening“ läbimisega sai ta aru, et on olemas elu, mis on alkoholist vaba. Teisisõnu on palju huvitavaid asju elus, millest ta mööda käis elu jooksul. Enne kinnipidamist töötades taksojuhinda ta suutis kontrollida enda alkoholi tarvitamist, kuna ta pidevalt oli roolis ja talt ei võetud kordagi juhtimisõigust ära ja ei karistatud ka alkoholi tarvitamise eest. Tal ei ole plaanis naasta vanglasse, juhul kui teda vabastatakse. Tal on vaja ära leppida tütrega, abistada ema, elu korda saada, töötada. Kogu elu aeg käis ta tööl ja plaanib töötada. MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu leiab, et C.Q tingimisi ennetähtaega vabastamine on põhjendatud. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 10.

§ 76

lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu

1. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega.
2. Käesoleval juhul Viru Maakohtu Narva kohtumaja 08.05.2019 otsusega tunnistati C.Q süüdi

§ 120

lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3 järgi

§ 64

lg 1, § 67 lg 7, § 65 lg 2 alusel ning talle mõisteti karistuseks vangistus 1 aasta 11 kuud ja 16 päeva. Karistuse algust arvati alates 12.03.2019. 12.

§ 76

lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on C.Q temale mõistetud karistusajast 1 aasta 11 kuud ja 16 päeva ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Seega on eeltoodud formaalne alus tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks täidetud. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks 13.

§ 76

lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt

§ 76

lg-le 5 kohaselt katseaeg ärakandmata karistusaja ulatuses, kuid mitte lühemana kui kuus kuud. Katseajaks allutatakse süüdlane käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatud käitumiskontrollile, kuid mitte rohkem kuni kahekümne neljaks kuuks. 14. Riigikohus on kuni 01.07.2019 kehtinud

§ 76

lg 4 sisustamisel leidnud, et see õigusnorm annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea 4 1-19-3613 Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul.

§ 76

lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest. Kohus leiab, et eeltoodud kõrgema astme kohtu seisukohad on aktuaalsed ka alates 01.07.2019 kehtiva

§ 76lg 4 sisustamisel.

15. Riigikohus on ka seoses ennetähtaegse vangistusest vabastamisega välja toonud, et vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna

§ 76

lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Süüdimõistetu käitumine vangistuses olles

1. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi C.Q-l ei ole.
2. Positiivse asjaoluna hindamaks C.Q käitumist kinnipidamisasutuses on põhjendatud tuua välja see, et alates 16.01.2020 töötab ta XXX. Lõpetas riigikeele õppe A1 tasemel 07.10.
3. Alates 13.12.2019 osaleb sotsiaalprogrammis "Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine." Kohtuistungil selgus, et lähiajal saab eeltoodud sotsiaalprogramm läbitud. Lõpetas 31.12.2019 sõltuvusteemalise sotsiaalprogrammi "Eluviisitreening." Osales pigem kuulaja rollis. Kodutööd olid tehtud ja analüüsis oma põhilisi riskifaktoreid.
4. Arvestades ülaltoodud andmeid C.Q käitumise kohta kinnipidamisasutuses, siis on põhjendatud asuda seisukohale, et kinnipeetu käitumisele kinnipidamisasutuses etteheiteid teha ei ole võimalik. Seda seisukohta kinnitab see, et süüdimõistetul puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused ning seega on ta võimeline alluma kehtestatud korrale ning ta on osalenud ka kõikides senini toimunud tegevustes, mis talle individuaalses täitmiskavas on ette nähtud.
5. Kokkuvõtvalt leiab kohus seega, et kinnipeetu käitumine kinnipidamisasutuses räägib tema ennetähtaegse vabastamise kasuks. Nähtuvalt tema suhtes koostatud individuaalsest täitmiskavast on riskihinnangust lähtuvad tegevused valdavas osas läbitud. Süüdimõistetu on ligi ühe aasta jooksul allunud vanglas kehtestatud reeglitele ja see annab aluse järeldada, et vangistuses viibitud aeg on suure tõenäosusega täitnud enda eesmärgi ning kinnipeetu on 5 1-19-3613 võimeline elama seaduskuulekalt. Kohtuistungil selgus, et süüdimõistetul on kindel nägemus, kuidas tema edasine elu peaks edasi kulgema ning kohus loodab, et C.Q teeb teoks planeeritu ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Nimetatu teoks tegemisele aitab kindlasti kaasa ka tema poolt nimetatud asjaolud (tütrega leppimise soov, vajadus abistada ema ja elu korda saada), mis igati soodustavad seda, et ta jätkab edaspidiselt enda elu selliselt, et õiguskaitseorganitel ei ole põhjust tema käitumisele etteheiteid teha. Ka tõi ta kohtuistungil välja, millist kasu on ta saanud sotsiaalprogrammide läbimisest vanglas ning ka eeltoodu peaks vähendama oluliselt ohtu, et ta paneb toime uue isikuvastase kuriteo enda lähedaste isikute suhtes. Süüdimõistetu elutingimused vabaduses olles
6. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et kahtlustatavale on tagatud elukoht vabaduses. Ennetähtaegse vabanemise korral on C.Q-l võimalus asuda elama aadressile XXX. Tegemist on neljatoalise kõigi mugavustega eramajaga. Maja omanikud on kinnipeetava sõber O U ja tema abikaasa T Z. Majas elavad O U, tema abikaasa T Z ja kaks alaealist last. Nii O U kui ka T Z on nõus kinnipeetava ennetähtaegse vabanemisega nende elukohta.
7. Samuti nähtub Viru Vangla iseloomustusest, et vanglasse laekunud rahalisi nõudeid on 848,21 eurot. Vangistuse eelselt töötas süüdimõistetu Narva linnas legaalselt OÜ-s S. Enne seda töötas taksofirmas G. Varem on töötanud ka
8. paiku V OÜ XXX, 2005 paiku FIE-na plastikakende paigaldajana ja
9. a G AS akende valmistamises. Välismaal töötanud pole. Peale vangistust on isikule garanteeritud töökoht Narva ehitusfirmasse O OÜ XXX. Vanglas on nõus töötama ning vangistuses saab majanduslikku toetust sõbralt ja endiselt abikaasalt.
10. Kokkuvõtvalt eeltoodud andmete alusel leiab kohus, et kinnipeetava iseloomustuses olevad andmed süüdimõistetu elutingimuste kohta vabaduses olles on sellised, mis räägivad selle kasuks, et põhjendatud on C.Q vabastada vangistusest enne tähtaega. Kinnipeetul on olemas püsiv elukoht ja lähedaste tugi ning ka ametliku töö tegemise võimalus, kus peaks olema talle tagatud selline sissetulek, mis võimaldab ka maksegraafiku alusel tasuda võlgnevust. Süüdimõistetu on abikaasast, kelle suhtes ta kehalise väärkohtlemise toime pani, lahutatud ning on jõutud ka otsusele, kuidas lahendada elukoha küsimus. Eeltoodut arvestades leiab kohus seega, et käesoleval juhul esinevad sellised elutingimused, mis toetavad seda, et süüdimõistetu teeb mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning jätkab edaspidiselt seaduskuulekat elu. Kohtul ei ole alust kahelda süüdimõistetu poolt välja toodus, et ta on kogu elu aeg käinud tööl ning nimetatu räägib selle kasuks, et C.Q on võimeline kontrollima enda alkoholitarvitamist. Kuna ta on varasemalt töötanud äriühingutes, kes pakuvad taksoteenust, siis ka nimetatu kinnitab seda, et süüdimõistetu suudab kontrollida enda alkoholitarvitamist, mis on tema puhul suureks riskiteguriks uute isikuvastaste kuritegude toimepanemisel. Vangistusest ennetähtaegse vabastamise võimalikud tagajärjed
11. Kohus hindab siinkohal võimalike uute kuritegude ning muude õigusrikkumiste ohtu.
12. C.Q iseloomustus näitab, et tal on keskeriharidus. Omandas Ukrainas 1984 XXX eriala Koolis nr
13. Peale seda edasi ei õppinud ja läks Nõukogude armeesse, kus oli kaks aastat. Armees viibis kogu perioodi Ukrainas. Riigikeelt ei valda sõltumata sellest, et on mitukümmend aastat elanud Eestis. Viru Vanglas õppis riigikeelt A1 tasemel, kuid kursust ei lõpetanud.
14. Karistusregistri andmetel on C.Q-l kolm kehtivat kriminaalkaristust, vanglas viibib ta esimest korda. Kõik kuriteod on olnud füüsilise vägivalla kasutamised ja füüsilise vägivalla kasutamisega ähvardamine lähisuhtes. Kuriteod on ette planeerimata ja impulsiivsed ning soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine. Kriminaalse käitumise soodusteguriks on alkoholi kuritarvitamine ja viimased kuriteod on toime pandud endise abikaasa ja poja suhtes. Iseloomustuse kohaselt C.Q tunnistab probleemi, on motiveeritud loobuma alkoholist ja 6 1-19-3613 kuritegelikust käitumisest. Ka tõi ta välja, et sotsiaalprogrammis "Eluviisitreening" osalemine on olnud talle kasulik ning ta on motiveeritud alkoholi ja sigarettide tarbimisest täielikult loobuma. Isik on mitmeid kordi perevägivalla eest karistatud ja kõigil juhtudel on olnud joobes, mistõttu isiku motivatsioon Viru Vangla iseloomustuse kohaselt tarbimiskäitumise muutmiseks on kaheldav. Kohus leiab vaatamata eeltoodule, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus näidata, et ta suudab enda eluviisi muuda ning ka

§ 75

lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks kaasa aitama tema edaspidisele õiguskuulekusele nagu ka vanglas läbitud sotsiaalprogrammid „Pere- ja paarisuhete vägivalla vähendamine“ ja „Eluviisitreening“. Nimelt tõi C.Q kohtuistungil välja, et võib ta nüüd ennast rahustada ise, seda mida ta ei teadnud varem, et isik suudab ennast vaos hoida ning et on olemas elu, mis on alkoholist vaba. Kohtul ei ole alust kahelda süüdimõistetu poolt välja toodu tegelikkusele vastavuses, kuna ta viibib kinnipidamisasutuses seoses karistuse kandmisega esmakordselt. Seega puudub alus kahelda tema poolt välja toodus, mille kohaselt tal ei ole plaanis naasta vanglasse juhul kui teda vabastatakse.

1. Eelpool olevate andmete alusel on seega kohtu hinnangul C.Q tingimisi enne tähtaega vabastamise korral tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. Kohus tahab uskuda, et C.Q on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt ning suudab enda perekonnaga ära leppida. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et C.Q puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond ja püsiv eluase ning võimalus teenida vabaduses tulu legaalsel teel), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Vanglas on ta olnud tööga hõivatud ning kohtule ei ole alust kahelda selles, et töökohustusi on ta korrektselt täitnud. Nimetatu aga näitab seda, et C.Q on võimeline teenima ka ametlikul teel tulu, mida näitab tema senine elukäik ning ta on võimeline ka kontrollima enda alkoholitarvitamist, mis vähendab uute isikuvastaste kuritegude toimepanemise ohtu märkimisväärselt.
2. Kohus rõhutab, et kinnipeetava vangistusest tingimisi ennetähtaegne vabastamine ei tähenda, nagu isik vabastataks karistuse kandmisest – muutub vaid karistuse kandmise viis. C.Q loetakse lõplikult vabanenuks siiski vaid katseaja eduka läbimise korral. Seega peab C.Q suhtuma temale määratud katseaega ning sellega kaasnevatesse kohustustesse täie tõsidusega. Katseajal on võimalik hinnata süüdimõistetu püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Just selline monitoorimisele allutamine räägib C.Q ennetähtaegse vabastamise kasuks. Katseajal on kriminaalhooldajal võimalus reageerida erakorralise ettekandega kohe, kui C.Q kaldub kontrollnõuetest kõrvale.
3. Kohus peab põhjendatuks määrata C.Q-le katseaeg ja käitumiskontrolli pikkus kuni karistusaja lõpuni ehk kuni 28.02.2021 alates vanglast vabastamisest. Samuti peab ta täitma ka järgmiseid kohustusi: mitte tarvitama alkoholi ja otsima endale töökoht või võtma ennast Töötukassas arvele kahe nädala jooksul pärast vanglast vabanemist“. Need kohustused aitavad kaasa enesekontrolli säilitamisele, mis on edasiste kuritegude vältimiseks vajalik.
4. Kokkuvõtvalt leiab kohus, et vangistusest vabanemise võimalike tagajärgede hindamise puhul on põhjendatud asuda seisukohale, et C.Q poolt ära kantud vangistus on saavutanud enda eesmärgi ning ka vabaduses olles allutatuna käitumiskontrollile ja täites määratavaid kohustusi on võimalik lisaks panustada sellesse, et C.Q ei naase enda kuritegeliku käitumise juurde.
5. Eeltoodust lähtudes ja juhindudes

§ 76, Kr

MS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu C.Q karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega määrates talle

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2 ja 4 sätestatud kontrollnõuded.

7 1-19-3613 /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 8