lg 2 p 2, 3 järgi ja karistuseks mõistetud 10 kuud vangistust.
a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa 2 aastat 7 kuud ja 26 päeva võrra ja mõisteti liitkaristuseks 3 aastat 5 kuud 26 päeva vangistust.
lg 1 sätestatud kontrollnõudeid.
Z kohustatud käitumiskontrolli ajal alluma ravile xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxus, teavitades kriminaalhooldajat regulaarselt ravil käimise kuupäevadest.
Z kohustatud alluma elektroonilisele valvele vastavalt
tähtajaga 6 kuud.
Z eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning karistusaja alguseks loeti 09.09.
Harju Maakohtu 13.09.2016. a määrusega kohustati H.Z
lg 2 p 8 alusel osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud ajal sotsiaalprogrammis „Vihajuhtimine“. Harju Maakohtu 03.11.2016. a määrusega määrati H.Z-ile lisakohustused
lg 2 p 2 ja
Harju Maakohtu 14.06.2017. a määrusega pöörati
a kohtuotsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus- 2 aastat 11 kuud 26 päeva vangistust täitmisele. Karistusaja alguseks loeti 28.03.
Kohtuistung on planeeritud 10.09.2018. Prokurör leidis, et kui isik käitub kehtivat korda eiravalt ka range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge. Suuremale retsidiivsusohule viitab ka isiku varasema kriminaalhoolduse ebaõnnestumine, kuivõrd isik ei ole suutnud kinni pidada kriminaalhooldusega kaasnevatest tingimustest ja on toime pannud katseajal uue kuriteo. H.Z avaldas, et soovib tingimisi enne tähtaega vabaneda. Kinnipeetav selgitas, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud ning milline on tema tervislik seisund. Ta selgitas, milliseid rikkumisi on toime pannud ning lisas, et pärast viimast kartseris veedetud aega on tal tekkinud soov teisi aidata ning hakata ka ise seaduskuulekalt käituma. Kartseris oli ta enda sõnul juuli lõpus või augusti alguses sel aastal. Lähedastest on tal ema, kellega saab hästi läbi. Kinnipeetav andis ülevaate ka sellest, millega plaanib pärast karistuse kandmiselt vabanemist tegelema hakata ning millised saavad olema tema elutingimused. Pooleli oleva kriminaalasja kohta selgitas süüdimõistetu, et ta on süütu. Kaitsja esitas kohtule täiendavaid tõendid: Anne H.Z hinnang ja seisukoht poja kohta koos taotlusega tema vabastamiseks, xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx kaitsja Tambet Laasiku päring Tartu Vanglasse tervisliku seisundi ja ravivõimaluste osas ning vastus antud 2
lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on H. Z temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku ning andnud nõusoleku elektroonilise valve kohaldamiseks. Kriminaalhooldusametnik on kontrollinud tema vabanemisjärgset elukohta. Korter kuulub kinnipeetava emale ning on sobilik elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava ema on andnud nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Seega esinevad formaalsed alused H. Z tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks elektroonilise järelevalvega. H.Z on varasemalt kriminaalkorras karistatud väljapressimise ja varguste eest, praegu kannab süüdimõistetu karistust kehalise väärkohtlemise eest. Oluline on, et käesolev kuritegu on pandud toime varasema, s.o Harju Maakohtu 19.11.2014. a otsusega kriminaalasjas nr 1-14-9135 määratud katseajal. Vähetähtis ei ole seegi, et vaatamata sellele, et käesolev kuritegu oli toime pandud katseajal, andis kohus H.Z-ile veel kord võimaluse kanda osa karistusest vabaduses. Süüdimõistetu ei suutnud ka sel korral täita talle katseajaks määratud kontrollnõudeid ja kohustusi ning mõistetud karistuse ärakandmata osa tuli samuti täitmisele pöörata. Kinnipeetava isiklikust toimikust nähtub lisaks eeltoodule, et Harju Maakohtu menetluses on kriminaalasi nr 1-18-2684 H.Z süüdistuses
lg 1 p 2,
Kõigi kuritegude puhul on üheks kannatanuks olnud H.Z ema. Ka karistuse kandmise ajal ei ole s üüdimõistetu käitumine paranenud, tal on mitu kehtivat distsiplinaarkaristust. Kohtuistungil selgus, et viimati karistati H.Z vangla korra rikkumise eest kartseriga käesoleva aasta juuli lõpus või augusti alguses, s .o pärast vangla poolt kohtule iseloomustuse esitamist, mistõttu kinnipeetava isiklikus toimikus selle kohta andmeid ei ole. Vangla iseloomustuse kohaselt ei ole H. Z taasühiskonnastavates tegevustes osalenud. Kinnipeetav kinnitas kohtuistungil vastupidist. Kinnipeetava vabanemisjärgsed elutingimused on kohtu hinnangul head, kuid ei erine oluliselt varasematest ega ole seetõttu antud juhul määrava tähtsusega uute kuritegude ärahoidmisel. Kõike eeltoodut kogumis hinnates on kohus seisukohal, et H.Z puhul ei esine selliseid asjaolusid, mis tema vabastamist tingimisi enne tähtaega võimaldaksid. H.Z-ile on antud korduvalt võimalusi kanda talle mõistetud karistusi vabaduses, kuid süüdimõistetu ei ole sellega toime tulnud. Ta on rikkunud kriminaalhooldusega kaasnevaid nõudeid ning pannu d katseajal toime uued kuriteod. Ka käitumine vangistuses, s.o korduvad rikkumised, ei kinnita H. Z sõnades väljendatud valmidust muutuda. Isik, kes soovib vabaneda vangistusest enne tähtaega, peaks enesele teadvustama, kuivõrd oluline on õiguskuulekas käitumine ka karistuse kandmise ajal ja millised tagajärjed võib endaga kaasa 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.