lg 1, § 121 lg 2 p 2, 3, järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abi prokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav Q.M Elukoht XXX, viibimiskoht Viru Vangla, isikukood XXX , Venemaa Föderatsiooni kodakondsus, keskeriharidus, emakeel – vene keel, töökoht XXX. Kriminaalkorras karistatud 2-l korral, neist viimane: - 27.10.2017 Viru Maakohtu Narva kohtumaja poolt
lg 2 p 2, 3 järgi
lg 4, § 65 lg 2, § 68 lg 1 alusel 1 aasta, 10 kuud ja 22 päeva vangistusega,
lg 1 alusel asendati 682 tunni üldkasuliku tööga, ÜKT tegemise tähtajaks määrati 2 aastat. Tõkend – vahistamine, vahistamise algus 12.03.2019. Kaitsja Puudub, süüdistatav ei soovi kaitsja osalemist kohtuistungil Kohtuistungi toimumise aeg 08.05.2019 RESOLUTSIOON Tunnistada Q.M süüdi
Tunnistada Q.M süüdi
lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust. Vastavalt
lg 1, lugede s kergem karistus kaetuks raske ma karistusega, mõista 1 1-19-3613 Q.M-ile liitkaristuseks 1 (üks) aasta ja 1 (üks) kuu vangistust.
lg 7, § 65 lg 2 alusel suur endada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 kohtuotsusega mõistetud ka ristuse – 1 aasta 10 kuud ja 22 päeva vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd - võrra ning mõista Q.M-ile liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 11 (üks teist) kuud ja 22 (kakskümmend kaks) päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 364 tundi, s.o 1 aasta ja 4 päeva vangistust – ning mõista Q.M-ile karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 18 (kaheksateist) päeva vangistust. Arvata
lg 1 alusel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg alates 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 (kaks) päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud ja 16 (kuusteist ) päeva vangistust. Karistuse kandmise tähtaega arvestada alates 12.03.
Q.M ´t süüdistatakse selles, et tema olles isik, kes on varem toime pannud kehalise väärkohtlemise, mille eest on teda vastavalt Viru Maakohtu Narva kohtumaja 17.06.2016 ja 27.10.2017 kohtuotsustele kriminaalkorras karistatud, 08.02.2019.a kella 19.00 paiku XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma abikaasat E B rusikaga näkku. Peale seda, kui E B oli kukkunud voodi peale, jätkas Q.M E B löömist rusikatega näo ning rinna piirkonda, millega tekitas kannatanule füüsilist valu ning kehavigastusi – verevalumid näo piirkonnas. Sel moel pani Q.M toime teisele inimesele füüsilist valu ja k ehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise lähisuhtes, korduvalt, s.o
Vastavalt Q.M , tema kaitsja Jekaterina Jevšina ja Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokuröri Ragnar Plistkini vahel 30.04.2019 sõlmitud kokkuleppele
lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Q.M ´le karistuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest taotleb prokurör kohtus Q.M ´le karistuseks 3 kuud vangistust. Vastavalt
lg 1, lugedes kergem karistus kaetuks raskeima karistusega, mõista Q.M ´le liitkaristuseks 1 aasta ja 1 kuu vangistust.
lg 7 ja § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Viru Maakohtu Narva kohtumaja 27.10.2017 kohtuotsusega nr 1-17-9751 mõistetud karistuse – 1 aasta, 10 kuud ja 22 päeva vangistust, s.o 682 tundi üldkasulikku tööd – võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat, 11 kuud ja 22 päeva vangistust. Arvata karistusest maha teostatud üldkasuliku töö tunnid – 364 tundi, s.o 1 aasta ja 4 päeva vangistust – ning mõista karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 18 päeva vangistust.
lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 01.12.2018 kuni 02.12.2018, s.o 2 päeva karistusaja hulka ja lugeda ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta, 11 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise algust arvestada Q.M kinnipidamisest 12.03.2019 . Mõista Q.M ´lt Eesti Vabariigi kasuks välja 810 eurot sundraha ja kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 150 eurot. KrMS § 180 lg 1, 3 alusel jätta osa menetluskuludest, s.o kaitsja Jekaterina Jevšina poolt eeluurimisel osutatud õigusabi kulud summas 336,72 eurot riigi kanda. Q.M kohustub hüvitama temalt väljamõistetud riigi nõude menetluskulude näol kogusummas 960 eurot alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust 1 aasta jooksul maakohtu otsuses näidatud arvelduskontole. Nuga, mis on antud hoiule ja asub PPA Ida prefektuuri asitõendite hoidlas vastavalt 31.01.2019 asitõendi üleandmisevastuvõtmise aktile nr 2370 – konfiskeeritakse ja hävitatakse kohtuotsuse jõustumisel. 3 1-19-3613 Kohtuistungil Q.M avaldas, et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub sellega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks, kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet. Süüdistatav nõustus ka kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes toodud viisil, asitõendite suhtes võetavate meetmetega selliselt nagu on kokkuleppes kokku lepitud. Prokurör toetas sõlmitud kokkulepet. Asja kohtuliku uurimise käigus jõudis kohus arvamusele, et kokkuleppemenetluse kohaldamisel kokkuleppe sõlmimine oli süüdistatava tõelise tahte avaldus, kõikidest kokkuleppemenetluse normidest on kinni peetud. Kohus tutvudes kriminaalasjas kogutud tõenditega leiab, et tõendatud on süüdistatava poolt talle inkrimineeritava kurit eo toimepanemine ning toimepandud kuritegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohus nõustub kokkulepitud karistusega, kuna see vastab karistuse mõistmise põhimõtetele ning kriminaalmenetluse kulude hüvitamisega kokkuleppes ära toodud viisil ja kokkuleppes kokkulepitud asitõendite suhtes võetavate meetmetega. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 180 kohaselt tasumisele süüdistatava poolt. Arvestades, et menetluskulude hüvitamine käib Q.M ilmselt üle jõu, seega KrMS § 180 lg 3 alusel peab kohus põhjendatuks mõista Q.M-ilt riigituludesse välja 960 eurot menetluskuluna. Ülejäänud osa menetluskuludest , s.o 336, 72 eurot jääb vastavalt sõlmitud kokkuleppele riigi kanda. Arvestades käesoleva kriminaalmenetluse kulude suurust peab kohus põhjendatuks anda süüdistatavale õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohus teeb kohtuotsuse tuvastatud asjaolude, tõendite ja karistuse määramise motiivide alusel ning juhindudes KrMS §-dest 248-249. /allkirjastatud digitaalselt/ Mari-Liis Avikson Kohtunik 4
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.