lg 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks Tõlk Natalija Mehh Kaebuse esitaja V. L. isikukood XXX; elukoht XXX; e-post XXX Kaitsja jurist Olga Väina-Kesler Kohtuväline menetleja Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupp, esindaja M. K. RESOLUTSIOON Juhindudes väärteomenetluse seadustiku § 132 p 1, § 133-135 kohus otsustas: Jätta V. L. kaitsja kaebus rahuldamata. Jätta Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.09.2023 üldmenetluse otsus väärteoasjas nr 230223009666 muutmata. Juhtimisõiguse äravõtmise tähtaeg 4 (neli) kuud hakkab kulgema kohtuotsuse jõustumise päevast. Liiklusseaduse § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates otsuse jõustumisest loovutama 1 4-23-3031 oma juhiloa Transpordiametile. Asitõend: - toimikus paiknev CD-plaat jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada kassatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Harju Maakohtule 7 päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest. Kassatsiooniteate esitamisel on põhjendustega kohtuotsus kohtumenetluse pooltele kättesaadav hiljemalt 24. oktoobril 2023 e-toimiku vahendusel või Harju Maakohtu kantseleist. Otsuse peale võib esitada kassatsioonkaebuse Riigikohtule 30 päeva jooksul alates päevast, mil põhjendustega kohtuotsus on kohtumenetluse pooltele kohtus tutvumiseks kättesaadav. Kassatsiooni esitamise õigus on menetlusaluse isiku advokaadist kaitsjal, kohtuvälisel menetlejal või tema advokaadist esindajal. Asjaolud ja menetluse käik 1. PPA Põhja Prefektuuri Lääne-Harju politseijaoskonna menetlustalituse kohtuesindusgrupi 04.09.2023 otsusega karistati V. L.
lg-s 2 nimetatud väärteo toimepanemise eest mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega 4 kuuks selles, et ta juhtis 12.08.2023 kella 16.59 ajal Harjumaal, Tallinna linnas, Pärnu maanteel, Viljandi maantee ja Järvevana tee vahel mootorsõidukit kiirusega 93 km/h +/- 3 km/h alas, kus suurim lubatud sõidukiirus oli 50 km/h. Selliselt ületas ta lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h ja pani toime
lg-s 2 ettenähtud väärteo toimepanemist.
On väljaspool vaidlust, et Pärnu maanteel, kus V. L. mootorsõidukit juhtis, on suurimaks lubatud sõidukiiruseks 50 km/h, sest tegemist on asulasisese teega. Eelnevalt osutas kohus, et V. L. juhitud sõiduki kiiruseks mõõdeti 93 km/h. Vabariigi Valitsuse 16.06.2011 määruse nr 78 3 4-23-3031 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“ § 9 lg 5 kohaselt on lõplikuks mõõtetulemuseks kiirusmõõturi lugem, millest lahutakse laiendmääramatus. Määruse nr 78 lisa 1 kohaselt on paigalseisva kiirusmõõturiga mõõtmisel saadava sõiduki kiiruse väärtuse laiendmääramatus 20-100 km/h korral +/- 3 km/h. St, et V. L. juhtis sõidukit kiirusega 90 km/h, mis tähendab, et ta ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h. Seega juhtides asulasisesel teel, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, sõidukit kiirusega mitte vähem kui 90 km/h, rikkus V. L.
lg 1 p 2 nõudeid ja pani toime
Nimelt sätestab
lg 2 vastutuse mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 21-40 km/h. Seega realiseeris V. L.
10. Mis puudutab süüteokoosseisu subjektiivse koosseisu täidetust, siis V. L. ütluste kohaselt ületas ta sõidukiirust liiklusohu tõttu. Nagu juba toodud, siis selgitas kaebaja, et tema tundmuse kohaselt paiknes temast paremat kätt seisnud sõiduk liiga lähedal. Ta nõustus, et käitus valesti, kui ületades suurimat lubatud sõidukiirust 40 km/h võrra, kuid tema soov oli foorist mõnevõrra edasi liikuda. Selle eesmärgi saavutamiseks vajutas gaasipedaali. Kohus märgib, et erinevalt kuritegudest on väärteokorras karistatav nii tahtlik kui ettevaatamatu tegu (KarS § 15 lg 3). Seetõttu ei evi määravat kaalu, kas sõidukiiruse ületamine leidis aset tahtliku tegevusena (KarS § 16) või ettevaatamatusest (KarS § 18). Samuti tuleb märkida, et videosalvestistest ei nähtu ohtu kaebaja autole. Isegi kui kaebaja auto oli ohuolukorras, ei näe liiklusseadus ette, et ohu tekkimist tuleb vältida lubatud sõidukiiruse ületamisega. Kaebaja kirjeldatud olukorras osutub mõistlikuks sõidukiiruse vähendamine ja vajadusel sõiduki peatumine, mida nõuab ka
Lähtudes eeltoodust ja asjaolust, et V. L. ise tunnistab, et tema eesmärk oli saavutada mõnevõrra kiirem sõidukiirus, siis järeldub, et õiguslikult on alust rääkida tahtlikult ja eesmärgipärast toimepandud teost. 11.
lg 2 rikkumise eest on seadusandaja karistusena ette näinud rahatrahvi kuni 100 trahviühikut või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise kuni kuue kuuni. KarS § 56 lg 1 kohaselt on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt või määramisel kohtuvälise menetleja poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Arutataval juhul määras kohtuväline menetleja V. L.le karistuseks mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmise 4 kuuks. Kaebaja taotleb kohtult kohtuvälise menetleja kohaldatud karistusliigi asendamist, asendades juhtimisõiguse äravõtmise rahatrahviga. 12. Kujundamaks seisukohta V. L.le kohalduva karistuse liigi osas, siis kohtumenetluses uuriti mh karistusregistri väljavõtet, kuhu on koondatud andmed V. L. eelneva kehtiva karistatuse kohta. Asjassepuutuvana osutab kohus sellele, et Harju Maakohtu 17.08.2022 otsusega karistati V. L. KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkuse tingimisi vangistusega; kohus kohaldas V. L.le 2 aasta ja 6 kuu pikkust katseaega. KarS § 4231 on liiklussüütegu, mis sätestab vastutuse sõiduki süstemaatilise juhtimise eest juhtimisõiguste isiku poolt. Lisaks nähtub, et V. L.l on üks kehtiv väärteokaristus
lg 2 järgi ja üks kehtiv väärteokaristus
Nimetatud
lg 2 järgi kvalifitseeritav süütegu on toime pandud 20.06.2023.Kohtumenetluses uuritud 20.06.2023 kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on kõnesoleva karistatuse aluseks tegu, mille V. L. pani toime 20.06.2023, kui juhtis Tallinnas, Merivälja teel, Viimsi põik ja Aia tn vahel mootorsõidukit alal, kus suurim lubatud sõidukiirus on 50 km/h, kiirusega mitte vähem kui 89 km/h (kiirusmõõturi lugem 92 km/h, lahendmääramatus +/- 3 km/h). Võttes arvesse taolisi 4 4-23-3031 isikuandmeid, sh asjaolu, et käesoleva menetluse esemeks oleva teo pani V. L. toime vähem kui kaks kuud peale viimast liiklusnõuete rikkumist, ei pea kohus võimalikuks kohalda muud karistusliiki, kui seda on juhtimisõiguse äravõtmine. Kaebaja on oma käitumisaktidega selgelt väljendanud, et tema jaoks ei ole liiklusnõuetest kinnipidamine primaarne, tema liiklusalast õiguskuulekust pole olnud võimalik saavutada ei liiklusalase kuriteo eest mõistetud karistuse ega väärteokorras määratud rahatrahvidega ning uue, menetluse esemeks oleva, väärteo toimepanemine kõneleb sellest, et kaebaja käitumine liiklusnõuete rikkumisel ei näita mingeid taandumise märke. See tõdemus viib olukorrani, kus rahatrahv võimaliku karistusliigina osutub vähemõjusaks ja sellega ei ole võimalik saavutada V. L. liiklusalast õiguskuulekust. Kuna karistuse mõistmine, sh karistusliigi valik peab vastama mh tõhususe kriteeriumile, siis osutub V. L. suhtes ainuvõimalikuks üksnes karistusliik, milleks on juhtimisõiguse äravõtmine. Siinkohal ei pea kohus kohaldada rahatrahvi ka kaebuses toodud motiividel: kõik kaebuses nimetatud asjaolud, s.o juhtimisõigust nõudev töökoht, selle kaotamise oht, töökoha kaotusest tekkida võiv toimetulekuraskus, tervisliku seisundi probleemid eksisteerisid kaebajal juba siis, kui ta pani toime 20.06.2023 rikkumise. 20.06.2023 väärteorikkumise järgselt, kui kaebajat karistati 400 euro suuruse rahatrahviga, s.o sanktsioonimäära maksimaalses määras, oli kaebajal piisavalt põhjust adekvaatsete järelduste tegemiseks, mille üheks väljendusviisiks olnuks liiklusrikkumiste toimepanemisest hoidumine. Seejuures võinuks rahatrahvi suurust silmas pidades eeldada, et kaebaja korrigeerib oma liikluskäitumist mh neil motiividel, mida on nimetatud kaebuses ning mille juurde jäid kaebaja ja tema kaitsja kohtuvaidlustes. Paraku tuleb tõdeda, et ükski eelkajastatud aspekt pole V. L. liikluskäitumist muutnud, ta jätkas liiklusrikkumistega ja kahetusväärselt pole tema õiguskuulekust mõjutanud ka tema eelnev süüteomenetluslik kogemus ja teadlikkus, et iga uue rikkumisega muutuvad karistusõiguslikud tagajärjed üksnes ebamugavamaks, ebameeldivamaks ja raskemaks. Kohus ei tuvasta ka aluseid, mis välistavad juhtimisõiguse ära võtmise KarS § 481 lg 2 või § 50 lg 2 kohaselt. Need normid keelab juhtimisõiguse äravõtmise isikult, kes kasutab mootorsõidukit liikumispuude tõttu. Kohtule esitatud dokumentide kohaselt on kaebajale määratud töövõimetoetus tema osalise töövõime tõttu, ent kaebaja ja tema kaitsja ei ole kohtu ette toonud asjaolusid, millest nähtuks kaebajal liikumispuude olemasolu. Selle tõendamine on kohtupraktikast tulenevalt kaebaja kohustus. Ka ei tekkinud kohtul kahtlusi, et kaebaja vajaks juhtimisõigust liikumispuude tõttu: kaebaja töökohustuseks on kauba transport. Üldteadaolevalt eeldab see teatavat füüsilist võimekust, sh liikumisvõimet. Seega puuduvad ka objektiivsed alused, mis tõstataksid kahtluse, et juhtimisõiguse äravõtmine võib olla välistatud KarS § 482 lg 2 või § 50 lg 2 alusel. Seega kohus jagab kohtuvälise menetleja otsustuse põhjendatust ja õigsust kohaldatud karistusliigi osas. 13. Kujundades seisukohta V. L. süü suuruse kohta, siis kohus hindab V. L. süü suureks, s.o selliseks, mille tagajärjeks on juhtimisõiguse äravõtmine maksimaalses või selle lähedases määras. Võttes aluseks asjaolu, et V. L. ületas suurimat lubatud sõidukiirust mitte vähem kui 40 km/h, siis
lg 2 kontekstis on tegemist numbrilises mõttes suurima numbrilise näitajaga, mis hõlmab
Numbrilise näitaja taustal võtab kohus arvesse sedagi, et V. L. pani liiklusrikkumise toime pealelõunasel ajal tiheda liiklusega asulasisesel teel. Seega on arusaamatu kaebuses toodud seisukoht sellest, et kaebajal tuleb olla öisel ajal tähelepanelikum liiklusmärkide osas. Rikkumise videosalvestuselt nähtub, et V. L. poolt mootorsõiduki juhtimine toimus valgel ajal ning ta ei liikunud antud teelõigul üksi, vaid temaga üheaegselt oli liikluses liikumas mitmeid sõidukeid. Siinkohal jääb kohtule mõistmatuks V. L. selgitus, et tema liikluskiiruse ületamisega ei kaasnenud liiklusohtu. Kohus selgitab kaebajale, et iga kiiruse ületamisega kaasneb abstraktne liiklusoht ja mida suurem on kiiruse ületamise määr, seda suuremaks osutub ka liiklusoht. V. L.st lähtuvat liiklusohtu on 5 4-23-3031 põhjust hinnata aga veelgi suuremaks, sest kohtumenetluses tuvastatud asjaolude kohaselt on V. L.le väljastatud esmane juhiluba, kehtivusaja algusega 16.06.2022 (vt detailandmete päring isiku kohta). Sellest järeldub, et ka V. L. mootorsõiduki juhtimiskogemus on vähene.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.