Vabastada V.O kinnipidamiselt viivitamatult pärast antud kohtuotsuse kuulutamist.
lg 2 alusel arvata V.O kinnipidamine alates 04.11.2023 kell 22.48 karistusaja hulka. Lugeda üks päev aresti ära kantuks ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) päeva aresti.
Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud. Üldkasuliku töö tegemise algust arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt VTMS § 2071 üldkasuliku töö täitmist korraldab Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel mõista V.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõend: videosalvestis, mis asub väärteotoimiku juures – jätta toimiku juurde. 1 Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 13.11.2023. Apellatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus lõpposana 14.11.2023. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekstiga võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 27.11.2023. Apellatsioon tuleb esitada kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS 4.11.2023 Ida prefektuuri patrullipolitseinik J B koostas väärteoprotokolli selles, et 4.11.2023 kell 22.46 menetlusalune isik V.O juhtis sõidukit xxx reg mk xxx ning liikudes IdaVirumaal, Toila vallas, Tallinn-Narva mnt 161.km-l, liiklusmärgi „351“ (110 jm/
Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. V.O peeti kinni 4.11.2022 kell 22.48 (tl 8). Kinnipidamisest kuni asja kohtuliku arutamiseni on möödunud rohkem kui 24 aga vähem kui 48 tundi. Seega 24 tundi kinnipidamist tuleb arvata karistusest maha, mõistes karistuseks 9 päeva vangistust.
lg 1 sätestab, et kohus võib aresti … mõistes … asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile … vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest … asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Arvestades menetlusaluse isiku pereseisundit (on abielus ja naine ootab last), peab kohus võimalikuks asendada mõistetud 9 päeva aresti üldkasulike töödega 9 tundi, mille tegemiseks V.O andis nõusoleku 6.11.2023 kohtuistungil. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks tuleb määrata kolm kuud. Üldkasuliku töö tegemise algust arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt VTMS § 2071 üldkasuliku töö täitmist korraldab Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Samas, arvestades rikkumise korduvust ja raskust (lubatud sõidukiirust ületati 54 km/h võrra, mis on üsna suur number), ei pea kohus võimalikuks piirduda vaid põhikaristuse määramisega ning leiab, et V.O suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine.
lg 1 p 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist: väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus … võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Transpordiameti andmetel V.O’il on olemas kehtiv juhtimisõigus (kuni 1.01.2033) (tl 16) ehk see lisakaristus on tema suhtes iseenesest kohaldatav. Kuna V.O-lt varem ei olnud juhtimisõigust ära võetud, siis kohtu arvates põhikaristuse kõrval proportsionaalne oleks mõista lisakaristus seadusest tulenevas miinimummääras, s.o kolm kuud. Seejuures arvestab kohus, et V.O naine on rase ja tõesti võib vajada mehe abi tervishoiuasutuse külastamiseks jne. Samas see asjaolu (naise rasedus) oli menetlusalusele isikule teada juba väärteo toimepanemise ajal ning ta pidi arvestama, et korduva raske samalaadse rikkumise korral võidakse lisaks põhikaristusele võtta temalt ka juhtimisõigus ära. Raseda naise tervishoiuasutusse viimiseks võib kasutada kas lähedaste/tuttavate abi, aga ka ühistransporti või muud liiki transporditeenust (Bolt jne). Seega, V.O-lt juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks (koostoimes põhikaristusega, s.o 9 tundi ÜKT-d) on proportsionaalne tema süü raskusega ja väärteo iseloomuga ning ei loo ületamatuid või ebamõistlikke takistusi tema naisele vajalikku meditsiiniabi saamiseks. Loomulikult ühistranspordi või muude ülaltoodud võimaluste kasutamine ei ole nii mugav, võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega, kuid sellest pidi menetlusalune isik mõtlema selle väärteo toimepanemisel. Eelnev karistus pidi andma temale selget signaali, et taoline käitumine liikluses ei ole lubatav. Kahjuks pärast trahvi tasumist pani ta toime uue samalaadse ja veel 4 raskema rikkumise, mille eest teda ei pea veel tingimata saatma aresti kandma ja põhikaristuse võib asendada üldkasulike töödega, kuid jättes lisakaristust kohaldamata oleks see põhikaristus ebapiisav karistuse eesmärkide täitmiseks ja V.O mõjutamiseks hoiduma edaspidises sõidukiiruse ületamisest. Selline arusaam on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga, mille järgi „Lisakaristuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellantide väited lähedaste abistamise vajadusest ja tööülesannete täitmisest. Sellele, et niisugune rikkumine võib kaasa tuua ka temale lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning sellega kaasnevatele tagajärgedele talle endale ja tema lähedastele, pidanuks seega isik mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest.“ (Tallinna ringkonnakohtu otsus 11.09.2017-st asjas nr 4-17-3469, p 7.4) V.O lubadused ei ole piisavad, et olla kindel tema edaspidises õiguskuulekas käitumises. Ta on mõned kuud enne seda juhtumit samuti ületanud sõidukiirust, tasunud talle määratud trahvi ära, aga siis uuesti ületanud kiirust ja seda üsna olulisel määral, s.o 54 km/h võrra, liikudes kiirusega 170 km/h alal, kus maksimaalne lubatud kiirus oli 110 km/h. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu erakordseid asjaolusid, mis õigustaksid tema käitumist, nt et tema naist oleks keegi ähvardanud või kasutanud tema suhtes vägivalda või esineks mingi muu konkreetne asjaolu, mis ohustaks tema naise elu ja/või tervist. Seega antud juhul ei ole ka õigusvastasust (nagu ka süüd) välistavaid asjaolusid ning V.O peab kandma vastutust toime pandud korduva raske liiklusalase rikkumise eest. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et V.O-le tuleb lisakaristusena mõista liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § -le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Menetluskulusid antud asjas tekkinud ei ole. Asitõend: videosalvestis, mis asub väärteotoimiku juures (KIS-is ehk e-toimiku juures) tuleb jätta toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.