Obsah (5)

§ 227§ 68§ 69§ 55§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Väärteoasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Tõlk Väärteoasi Viru Maakohus 6. november 2023 Jõhvi kohtumaja 4-23-3646 (2440,23,0

§ 227lg 3 järgi karistuseks 10 (kümme) päeva aresti.

Vabastada V.O kinnipidamiselt viivitamatult pärast antud kohtuotsuse kuulutamist.

§ 68

lg 2 alusel arvata V.O kinnipidamine alates 04.11.2023 kell 22.48 karistusaja hulka. Lugeda üks päev aresti ära kantuks ning kandmisele kuuluvaks karistuseks 9 (üheksa) päeva aresti.

§ 69lg 1 alusel asendada 9 päeva aresti üldkasuliku tööga 9 (üheksa) tundi.

Määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud. Üldkasuliku töö tegemise algust arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt VTMS § 2071 üldkasuliku töö täitmist korraldab Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel mõista V.O-le lisakaristusena mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine 3 (kolmeks) kuuks. Lisakaristuse kandmise algus on alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 55

lg 1 kohaselt laieneb lisakaristus põhikaristuse kandmise kogu ajale ja lisaks kohtuotsusega määratud tähtajale. Vastavalt liiklusseaduse §-le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Asitõend: videosalvestis, mis asub väärteotoimiku juures – jätta toimiku juurde. 1 Edasikaebamise kord Kui kohtumenetluse pool soovib kasutada apellatsiooniõigust, peab ta sellest kirjalikult teatama Viru Maakohtule seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse lõpposa kuulutamisest, s.o hiljemalt 13.11.2023. Apellatsiooniteate esitamata jätmise korral jõustub kohtuotsus lõpposana 14.11.2023. Apellatsiooniõiguse kasutamise teate esitamise korral on kohtuotsuse terviktekstiga võimalik tutvuda Viru Maakohtu kantseleis alates 27.11.2023. Apellatsioon tuleb esitada kohtuotsuse teinud maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtuotsuse terviktekst on kohtumenetluse pooltele tutvumiseks kättesaadav. SÜÜDISTUS 4.11.2023 Ida prefektuuri patrullipolitseinik J B koostas väärteoprotokolli selles, et 4.11.2023 kell 22.46 menetlusalune isik V.O juhtis sõidukit xxx reg mk xxx ning liikudes IdaVirumaal, Toila vallas, Tallinn-Narva mnt 161.km-l, liiklusmärgi „351“ (110 jm/

1. h)mõjupiirkonnas sõitis kiirusega 170 km/h +/-6 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h, millega rikkus liiklusseaduse (LS) § 50 lg 5 p 3 ja tema väärtegu kvalifitseeriti LS § 227 lg 3 järgi. Poolte seisukohad kohtuistungil Menetlusalune isik tunnistas oma süüd selle väärteo toimepanemises. Need kaks päeva, mis on veetnud arestimajas olid piisavad, et aru saada, et see ei olnud seda väärt ja seadust ei tohi rikkuda. Palub mitte võtta juhtimisõigus ära, sest peab viima rasedat naist haiglasse analüüsidele jne. Enam ei hakka liiklusseadust rikkuma. Palub anda talle viimane võimalus. On nõus tegema üldkasulike töid. Töötab mitteametlikult ehituse alal. Kohtuvälise menetleja esindaja palus mõista V.O-le karistuseks kuus päeva aresti. Lisakaristusena võtta ära juhtimisõigus neljaks kuuks. Just arest mõjutaks isikut hoiduma uute väärtegude toimepanemisest. ÜKT oleks antud juhul liiga leebe karistus ja ei anna soovitud tulemust. KOHTU SEISUKOHT Antud asjas ei olnud vaidlust faktiliste asjaolude üle. Kiirusmõõturi kasutamise protokollist (tl 13) nähtuvalt 4.11.2023 kell 22.46 mõõdeti V.O juhitud sõiduki kiiruseks 170 km/h. Kiirusmõõturi laiendmääramatus on +/-6 km/h. Maksimaalne lubatud sõidukiirus selles piirkonnas on 110 km/h. Seega, tõepoolest, ületas V.O sõidukiirust 54 km/h võrra. Sõiduk kiirendas intensiivselt ja jõudis ette pärisuunas eesliikuvast sõidukist. Kiirust mõõdeti asulavälisel teel, hea nähtavuse tingimustes, ilmastik oli sademeteta. Kasutatud kiirusmõõtur LaserCam 4 nr LE0400. Kiirusmõõturit testiti samal päeval kell 21.19 ja see oli töökorras. Taatlustunnistus kinnitab, et menetlusaluse isiku sõiduki kiirust mõõdeti nõuetekohaselt taadeldud kiirusmõõturiga LaserCam 4 nr LE0400 (tl 11). 6.11.2023 kohtuistungil V.O tunnistas oma süüd selle väärteo toimepanemises. Kohtus antud ütluste järgi viisin abikaasat sõbranna juurde, tal oli sünnipäev. Ja siis naine helistas ja palus viia teda koju, sest külalised on ennast täis joonud, hakkasid skandaalitsema, märatsema. Naine on rase. Ma läksin närviliseks, tormasin sinna teda (s.t naist) sealt ära võtma… Sõiduk on registreeritud abikaasa nimele… xxx… nr xxx… sõidukis oli üksi. Kui autos oleks keegi veel peale mind, ei hakkaks nii kiiresti sõitma… Ainult praegu, kui on arestimajas viibinud need kaks päeva, sai aru, et see oli väga rumal. Peatati väljasõidul Kohtla-Järvelt Tallinn-Narva 2 maanteele…Oli õhtune aeg umbes 22.46… Juba lõppes 110 km/h liiklusmärgi kehtivus, hakkasin sõitma 90 km/h, nagu peab, sõitsin viaduktist üle ja siis peatati… Fikseeritud kiirus oli 170 km/h… sõitsin umbes mõned meetrid ja siis hakkasin juba pidurdama. Eelmine rikkumine oli juunikuus. Trahv on tasutud. Töötan mitteametlikult ehituse alal, sest pangakonto on arestitud. Ei saa ametlikult töötada, sest kohtutäitur võtab kõike ära. Naisega on ametlikus abielus juba viis aastat. Ootame last. Naine on kuuendat kuud rase… Ta kirjutas nii, mõtles, äkki on midagi… ta ei tohi närvitseda, kui ta sellises seisundis on… Alguses naine leppis sõbrannaga, et istuvad kahekesi. Aga siis tuli veel üks sõbranna abikaasaga ja nii see läks… Võlgnevusi on kokku 10 tuhande ringis… On nõus tegema üldkasulike töid. Varem ei ole teinud. Põhitöökoht ei hakka seda segama. Väärteomenetluse seadustiku § 31 lg 11 alusel iseseisva tõendina kohtuistungil uuritud videosalvestisest (asub elektroonilises formaadis KIS-is e-toimikus) on näha kiiruse mõõtmise asjaolusid. Nimelt, et salvestise tehti 4.11.2023 kell 22:46:17 kuni 22:46:30, on näha kiirusmõõturi seerianumber LE 0400 ja mõõtmine toimub Tallinn-Narva mnt 160.-l km-l. Salvestisest on näha, kuidas sõiduk teeb möödasõitu ja seejuures moodustab sõiduki kiirus 170 km/h. Seega menetlusaluse isiku ütlustega, kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ja videosalvestisega tehtud mõõtmisest, tõendatud on V.O poolt väärteoprotokollis kirjeldatud väärteo toimepanemine ehk see, et tema 4.11.2023 kell 22.46 juhtis tema naise nimele registreeritud sõidukit xxx reg mk xxx ning liikudes Ida-Virumaal, Toila vallas, Tallinn-Narva mnt 161.km-l, liiklusmärgi „351“ (110 km/
2. h)mõjupiirkonnas liikus kiirusega 170 km/h +/ -6 km/h, seega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 54 km/h. LS § 50 lg 5 p 3 sätestab, et juht ei tohi sõita liikluskorraldusvahendiga lubatud kiirusest kiiremini. LS § 227 lg 3 sätestab, et mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamise eest 41–60 kilomeetrit tunnis – karistatakse rahatrahviga kuni 200 trahviühikut, arestiga või sõiduki juhtimisõiguse äravõtmisega kuni kaheteistkümne kuuni. Seega, A,V.O rikkus liiklusseaduse § 50 lg 5 p 3 ja tema tegu on õigesti kvalifitseeritud LS § 227 lg 3 järgi. Täidetud on kõik väärteokoosseisu objektiivsed tunnused. Subjektiivsete tunnuste poolest tuvastab kohus, et selle väärteo pani menetlusalune isik toime otsese tahtlusega ehk teadis et teostab süüteokoosseisule vastava asjaolu ja möönis seda. V.O enda ütlustest nähtub, et ta kiirustas, sest rase naine palus viia teda kiiremas korras koju . Sellest on näha ka väärteo motiiv, mis aga ei õigusta V.O käitumist. Karistusregistri väljavõttest nähtub, et V.O’il on üks kehtiv karistus analoogse väärteo eest. Ida prefektuuri 2.06.2023 otsusega nr 244023002410 karistati teda LS § 227 lg 2 järgi rahatrahviga 260 eurot, karistus täidetud 7.06.2023 (tl 18). Kohtu arvates V.O süü raskus vastab keskmisele määrale. Liikudes hilisõhtusel ajal asulavälisel teel kiirusega vähemalt 164 km/h seadis ta ohtu nii enda kui teiste liiklejate elu, tervist ja vara. Nii suure kiirusega liiklemine tõstab oluliselt liiklusõnnetuse põhjustamise ohtu, millest V.O on ka ise aru saanud, põhjendades seda sellega, et kiirustas naisele järele. Kuna varasem (ja suhteliselt värske) karistus ei mõjutanud isikut piisaval määral ja isik pani toime analoogse väärteo, siis selle eest tuleb temale mõista raskemat liiki põhikaristuse ehk aresti. Kuna V.O on väljendanud kahetsust, siis kohus võtab seda arvesse kergendava 3 asjaoluna ning peab võimalikuks mõista temale põhikaristus alla sanktsiooni keskmist määra (s.o 15 päeva aresti), nimelt kümme päeva aresti.

§ 68lg 2 sätestab, et kinnipidamine väärteomenetluses arvatakse karistusaja hulka.

Kahekümne neljale tunnile kinnipidamisele vastab üks päev aresti või rahatrahvi kümme trahviühikut. V.O peeti kinni 4.11.2022 kell 22.48 (tl 8). Kinnipidamisest kuni asja kohtuliku arutamiseni on möödunud rohkem kui 24 aga vähem kui 48 tundi. Seega 24 tundi kinnipidamist tuleb arvata karistusest maha, mõistes karistuseks 9 päeva vangistust.

§ 69

lg 1 sätestab, et kohus võib aresti … mõistes … asendada selle üldkasuliku tööga. Ühele päevale arestile … vastab üks tund üldkasulikku tööd, mida ei mõisteta vähem kui viis tundi. Arest … asendatakse üldkasuliku tööga üksnes süüdlase nõusolekul. Arvestades menetlusaluse isiku pereseisundit (on abielus ja naine ootab last), peab kohus võimalikuks asendada mõistetud 9 päeva aresti üldkasulike töödega 9 tundi, mille tegemiseks V.O andis nõusoleku 6.11.2023 kohtuistungil. Üldkasuliku töö tegemise tähtajaks tuleb määrata kolm kuud. Üldkasuliku töö tegemise algust arvestada alates kohtuotsuse jõustumisest. Vastavalt VTMS § 2071 üldkasuliku töö täitmist korraldab Tallinna Vangla Viru kriminaalhooldusosakond. Samas, arvestades rikkumise korduvust ja raskust (lubatud sõidukiirust ületati 54 km/h võrra, mis on üsna suur number), ei pea kohus võimalikuks piirduda vaid põhikaristuse määramisega ning leiab, et V.O suhtes tuleb kohaldada ka lisakaristus, s.o juhtimisõiguse äravõtmine.

§ 50

lg 1 p 2 sätestab, et kui käesolevas seadustikus või muus seaduses ei ole sätestatud teisiti, võib mootor-, õhu- või veesõiduki, samuti trammi või raudteeveeremi ohutu liiklemise või käituseeskirjade rikkumisega seotud süüteo eest lisakaristusena kohaldada sõiduki juhtimise õiguse äravõtmist: väärteo korral kuni üheks aastaks kohtu või kohtuvälise menetleja poolt seaduses sätestatud juhtudel. LS § 227 lg 5 p 2 sätestab, et kohus … võib kohaldada lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmist: käesoleva paragrahvi lõikes 3 sätestatud süüteo eest kolmest kuust kuni kuue kuuni. Transpordiameti andmetel V.O’il on olemas kehtiv juhtimisõigus (kuni 1.01.2033) (tl 16) ehk see lisakaristus on tema suhtes iseenesest kohaldatav. Kuna V.O-lt varem ei olnud juhtimisõigust ära võetud, siis kohtu arvates põhikaristuse kõrval proportsionaalne oleks mõista lisakaristus seadusest tulenevas miinimummääras, s.o kolm kuud. Seejuures arvestab kohus, et V.O naine on rase ja tõesti võib vajada mehe abi tervishoiuasutuse külastamiseks jne. Samas see asjaolu (naise rasedus) oli menetlusalusele isikule teada juba väärteo toimepanemise ajal ning ta pidi arvestama, et korduva raske samalaadse rikkumise korral võidakse lisaks põhikaristusele võtta temalt ka juhtimisõigus ära. Raseda naise tervishoiuasutusse viimiseks võib kasutada kas lähedaste/tuttavate abi, aga ka ühistransporti või muud liiki transporditeenust (Bolt jne). Seega, V.O-lt juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks (koostoimes põhikaristusega, s.o 9 tundi ÜKT-d) on proportsionaalne tema süü raskusega ja väärteo iseloomuga ning ei loo ületamatuid või ebamõistlikke takistusi tema naisele vajalikku meditsiiniabi saamiseks. Loomulikult ühistranspordi või muude ülaltoodud võimaluste kasutamine ei ole nii mugav, võrreldes isikliku sõiduauto kasutamisega, kuid sellest pidi menetlusalune isik mõtlema selle väärteo toimepanemisel. Eelnev karistus pidi andma temale selget signaali, et taoline käitumine liikluses ei ole lubatav. Kahjuks pärast trahvi tasumist pani ta toime uue samalaadse ja veel 4 raskema rikkumise, mille eest teda ei pea veel tingimata saatma aresti kandma ja põhikaristuse võib asendada üldkasulike töödega, kuid jättes lisakaristust kohaldamata oleks see põhikaristus ebapiisav karistuse eesmärkide täitmiseks ja V.O mõjutamiseks hoiduma edaspidises sõidukiiruse ületamisest. Selline arusaam on kooskõlas ka kehtiva kohtupraktikaga, mille järgi „Lisakaristuse eesmärk on isiku mõjutamine hoidumaks edaspidi süütegude toimepanemisest ning seda eesmärki ei kaalu kuidagi üles apellantide väited lähedaste abistamise vajadusest ja tööülesannete täitmisest. Sellele, et niisugune rikkumine võib kaasa tuua ka temale lisakaristusena sõiduki juhtimisõiguse äravõtmise ning sellega kaasnevatele tagajärgedele talle endale ja tema lähedastele, pidanuks seega isik mõtlema juba enne süüteo toimepanemist ja sellest tulenevalt süüteo toimepanemisest hoiduma. Pannud aga kirjeldatud süüteo sellele vaatamata toime, ei saa niisugused põhjendused süüdlast vabastada temale kohtu poolt mõistetud õiglasest karistusest.“ (Tallinna ringkonnakohtu otsus 11.09.2017-st asjas nr 4-17-3469, p 7.4) V.O lubadused ei ole piisavad, et olla kindel tema edaspidises õiguskuulekas käitumises. Ta on mõned kuud enne seda juhtumit samuti ületanud sõidukiirust, tasunud talle määratud trahvi ära, aga siis uuesti ületanud kiirust ja seda üsna olulisel määral, s.o 54 km/h võrra, liikudes kiirusega 170 km/h alal, kus maksimaalne lubatud kiirus oli 110 km/h. Menetlusaluse isiku ütlustest ei nähtu erakordseid asjaolusid, mis õigustaksid tema käitumist, nt et tema naist oleks keegi ähvardanud või kasutanud tema suhtes vägivalda või esineks mingi muu konkreetne asjaolu, mis ohustaks tema naise elu ja/või tervist. Seega antud juhul ei ole ka õigusvastasust (nagu ka süüd) välistavaid asjaolusid ning V.O peab kandma vastutust toime pandud korduva raske liiklusalase rikkumise eest. Ülaltoodu alusel leiab kohus, et V.O-le tuleb lisakaristusena mõista liiklusseaduse § 227 lg 5 p 2 alusel mootorsõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kolmeks kuuks. Vastavalt liiklusseaduse § -le 127 tuleb juhiluba 5 tööpäeva jooksul pärast antud kohtuotsuse jõustumist loovutada Transpordiametile. Juhiloa tähtajaks loovutamata jätmise korral võidakse rakendada liiklusseaduse § 128 alusel kuni 640 euro suurust sunniraha. Menetluskulusid antud asjas tekkinud ei ole. Asitõend: videosalvestis, mis asub väärteotoimiku juures (KIS-is ehk e-toimiku juures) tuleb jätta toimiku juurde. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik 5