) § 162 lg 1 järgi hageja kanda. Hüvitamisele kuulunud menetluskulud puudusid. Apellatsioonkaebus
4.
lg 1 alusel menetlusse ning maakohtu otsus tuleb
, § 656 lg 1 p 1 ja p 5 ning § 657 lg 2 alusel tühistada apellatsioonkaebuse põhjal ja saata asi uueks läbivaatamiseks eelmenetluse staadiumis samale maakohtule. Maakohtu otsus tuleb tühistada ja maakohtule uueks läbivaatamiseks saata ka menetluskulude jaotuse osas. Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt. 6. Käesolev asi on lihtmenetluse asi.
lg 1 esimese lause alates 01.01.2022 kehtiva redaktsiooni järgi menetleb kohus hagi oma õiglase äranägemise kohaselt lihtsustatud korras, järgides üksnes tsiviilkohtumenetluse seadustikus sätestatud üldisi menetluspõhimõtteid, kui tegemist on varalise nõudega hagiga ja hagihind ei ületa summat, mis arvestatuna põhinõudelt vastab 3500 eurole ja koos kõrvalnõuetega 7000 eurole. Praeguses asjas palus hageja kostjalt välja mõista põhivõlgnevuse 2727,56 eurot, intressi 229,10 eurot, haldustasu 23,60 eurot, sissenõudmiskulu 50 eurot ja sissenõutavaks muutunud viivise 576,46 eurot ja lisanduva viivise. Seega ei ületanud hageja põhinõue kostja vastu 3500 eurot ega koos kõrvalnõuetega 7000 eurot ning tegemist on lihtmenetluse asjaga
Sellises kohtuasjas võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse
lg 2¹ järgi menetlusse juhul, kui maakohtu otsuses on antud luba edasikaebamiseks või kui maakohtu otsuse tegemisel on selgelt ebaõigesti kohaldatud materiaalõiguse normi või on selgelt rikutud menetlusõiguse normi või on selgelt ebaõigesti hinnatud tõendeid ja see võis oluliselt mõjutada lahendit. Käesoleval juhul, kuigi maakohus ei andnud luba edasikaebamiseks, leiab kolleegium, et maakohus on selgelt rikkunud menetlusõiguse norme, mistõttu võtab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse menetlusse. 7. Menetlusökonoomia kaalutlustel lahendab ringkonnakohus asja
alusel üksnes apellatsioonkaebuse põhjal, sest maakohus rikkus asja lahendades menetlusõiguse norme viisil, mis toob vältimatult kaasa otsuse tühistamise apellatsioonimenetluses ja asja saatmise maakohtule uueks läbivaatamiseks. 8. Ringkonnakohus leiab, et sõltumata hageja konkreetsetest väidetest tuleb maakohtu otsus tühistada seetõttu, et maakohus rikkus õigusliku ärakuulamise põhimõtet ja eelmenetluse ülesannete täitmise kohustust (
lg 1 p 1 ning § 392 lg 1 p-d 1–4), tehes asjas otsuse enne seda, kui asja oli arutatud ammendavalt ja asi oli lõpliku lahendi tegemiseks valmis (
Eeltoodud rikkumised on olulised menetlusõiguse normi rikkumised
lg 1 p 1 ja lg 2 teise lause mõttes ning toovad kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja asja maakohtule uueks läbivaatamiseks saatmise eelmenetluse staadiumis.
lg 5 kohaselt kätte toimetama, tuleks ringkonnakohtu hinnangul määruse, millega kohus täidab selgitamiskohustust ja annab menetlusosalistele tähtaja oma avalduste täiendamiseks ja tõendite esitamiseks, edastamiseks valida siiski selline viis, mis tagab hagejale tegeliku võimaluse määrusega tutvuda ning seeläbi saada teada määruses viidatud puudustest ja nende kõrvaldamiseks määratud tähtajast. Eelnev on oluline seetõttu, et kui määrusele vastamata jätmise tõttu jätab kohus hagi rahuldamata, on sellel hagejale kahjulikud tagajärjed, kuna ta ei saa hagiga sama eseme kohta samal alusel sama isiku vastu enam kohtusse pöörduda (
RnKm 13.09.2021, 2-21- 109802, p 10; TlnRnKm 13.10.2022, 2-225688, p 9). Kuna käesolevas asjas kasutas kohus menetlusdokumendi kohta teate edastamiseks muid kontaktandmeid kui need, mille menetlusosaline ise kohtule avaldas, siis oleks kohus pidanud tegema vähemalt kindlaks selle, kas hageja on saanud määruse kätte. Saates teavituse kohtule avaldatust erinevatele e-postiaadressile, ei saanud kohus olla kindel, et teavitus ka tegelikult õigeaegselt adressaadini jõudis. Selliselt saadetud teavituse saaks ringkonnakohtu hinnangul lugeda nõuetekohaselt edastatuks juhul, kui adressaat kinnitab kohtule teavituse kättesaamist või kui kohtule on muude asjaolude põhjal ilmne, et adressaat on teate kätte saanud (vt nt TlnRnKm 13.09.2021, 2-21- 109802; TlnRnKm 01.03.2017, 2-1618128, p-d 31–32). Praegusel juhul selliseid asjaolusid asja materjalidest ei nähtu. Ringkonnakohus leiab, et tegemata kindlaks, kas hageja on kohtumääruse kätte saanud ja saanud reaalselt võimaluse hagi täpsustada ja tõendeid esitada, ei oleks maakohus saanud tugineda otsuse tegemisel sellele, et hageja ei vastanud kohtu 29.02.2024 määrusele. 12. Arvestades, et maakohus ei ole täitnud eelmenetluse ülesandeid, hagejal ei ole olnud võimalust oma hagiavaldust täpsustada ja kohtunõudele vastata, kuna kohus ei ole taganud õigusliku ärakuulamise põhimõtte täitmist, ning seega ei ole ka kostja saanud täpsustatud hagile vastata, ei oleks ringkonnakohtul võimalik ise asja sisuliselt lahendada. Seda ka seetõttu, et apellatsiooniastmes esmakordsel asja lahendamiseks oluliste faktiliste asjaolude kogumi olulises ulatuses tuvastamisel või ka selle puudumise tuvastamisel rikutaks kassatsioonimenetluse eripära arvestades poolte õigust kohtuotsuse peale faktiliste asjaolude tuvastamise ja tõendite hindamise osas edasi kaevata. Seega on põhjendatud ja menetlusökonoomia kaalutlustel mõistlik teha otsus
13. Kuivõrd asi saadetakse
alusel maakohtule uueks läbi vaatamiseks üksnes kaebuse põhjal menetlusõiguse normide olulise rikkumise tõttu, siis ei ole ringkonnakohtul kohustust küsida teiselt poolelt apellatsioonkaebuse vastust (
Ringkonnakohus võtab hageja apellatsioonkaebusega koos esitatud tõendid toimikusse, kuid hinnangu peab neile andma maakohus asja uuel läbivaatamisel. 5 2-23-132750 14. Kuna maakohtu otsus tühistatakse ja saadetakse maakohtule uueks läbivaatamiseks, tuleb tühistada ka maakohtu otsusega määratud menetluskulude jaotus. Menetluskulude jaotuse otsustab
(allkirjastatud digitaalselt) 6
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.