← Eesti

4-25-64/15

Obsah (7)§ 132§ 29§ 123§ 110§ 31§ 23§ 38

4-25-64 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Pärnu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 20. veebruar 2025.a, Rapla kohtumaja Väärteoasja number 4-25-64 (263024003512) Kohtunik Endla Ülviste Kohtuist

§ 132

p 3 kohus otsustas: Tühistada Politsei- ja Piirivalveameti Lääne prefektuuri Kesk-Eesti politseijaoskonna 20.12.2024.a otsus ja lõpetada väärteomenetlus Janar Purga suhtes

§ 29lg 1 p 1 alusel.

Mõista Eesti Vabariigilt Janar Purga kasuks välja 2336,30 eurot valitud kaitsjale kohtuvälises menetluses ja maakohtus makstud tasu ning kulude katteks. Jätta riigi kanda tunnistajal tekkinud kulu 22,30 eurot. Kohtuotsuse ärakiri edastada Janar Purgale, kaitsjale ja kohtuvälisele menetlejale. EDASIKAEBAMISE KORD 1

(9)4-25-64 Kohtuotsuse peale võib esitada kassatsiooni Riigikohtule. Otsuse peale võivad kassatsiooni esitada menetlusaluse isiku advokaadist kaitsja, kohtuväline menetleja või tema advokaadist esindaja Riigikohtule 30 päeva jooksul, alates kohtuotsuse avalikult teatavakstegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Kohtuväline menetlus
  1. 12.09.2024.a koostatud väärteoprotokolli kohaselt Janar Purga, juhtides 12.09.2024.a kell 5:48 Rapla maakonnas Rapla vallas Tallinn-Rapla-Türi tee asulavälise tee 39-l kilomeetril, kus lubatud suurim sõidukiirus on 70 km/h, mootorsõidukit Suzuki GSX-R 1000 reg. märgiga xxx, liikus kiirusega 162 ± 5 km/h, millega ületas lubatud suurimat sõidukiirust mitte vähem kui 87 km/h. Janar Purga rikkus LS § 50 lg 5 p 3 nõudeid ning pani toime LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo.
  2. Kohtuvälise menetleja 20.12.2024.a otsusega tunnistati Janar Purga süüdi LS § 227 lg 4 järgi lubatud sõidukiiruse ületamises mitte vähem kui 87 km/h ning temale määrati karistuseks juhtimisõiguse äravõtmine kuueteistkümneks kuuks.
  3. Otsuse kohaselt on Janar Purga süü väärteo toimepanemises on tõendatud kiirusmõõturi kasutamise protokolliga ning tunnistajate XX-i ja XX-i ütlustega, samuti on väärteoprotokolli koostanud kohtuvälise menetleja tajunud vahetult rikkumise tehiolusid.
  4. Janar Purga Pani väärteo toime tahtlikult, tema karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Süüd suurendavaks asjaoluks loeb kohtuväline menetleja seda, et karistusregistri väljavõtte kohaselt on menetlusalust isikut korduvalt karistatud liiklusalaste rikkumiste eest. Kaks kehtivat väärteokaristust on määratud LS § 227 järgi ettenähtud väärteo toimepanemise eest ning viis väärteokaristust on arhiveeritud.
  5. Kohtuväline menetleja on seisukohal, et Janar Purga ei ole varasematest rahalistest karistustest vajalikke järeldusi teinud, mistõttu ei ole järjekordne rahatrahv isikule kohane karistuse liik ning lähtudes õiguskorra kaitsmise huvidest on vajalik tema juhtimisõigus ära võtta. Rahatrahviga karistamine oleks perspektiivitu kuna liiklusalaste väärtegude toimepanek on muutunud menetlusaluse isiku elustiiliks, mida näitab asjaolu, et viimased kolm kiiruse ületamist pani Janar Purga toime kõigest kuue kuu jooksul ning rikkumised on ajas läinud järjest raskemaks.
  6. Kohtuväline menetleja leiab, et isiku süü suurus LS § 227 lg 4 ettenähtud teo toimepanemisel sõltub numbrilisest näidust. Võrreldes süütegude raskusastmeid ja nende eest määratavaid karistusi on LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo toime pannud isiku süü suurem kui LS § 227 lg 3 ettenähtud väärtegu toime pannes ning seetõttu peaks ka LS § 227 lg 4 ettenähtud väärteo eest mõistetav karistus ületama LS § 227 lg 3 ettenähtud sanktsiooni ülemmäära (sõiduki juhtimisõiguse äravõtmine kuni kaheteistkümne kuuni). Põhikaristusena mootorsõiduki juhtimiselt kõrvaldamine keskmisest suuremas määras omab konkreetse menetlusaluse isiku asjas eripreventiivset eesmärki, mahub etteantud karistusraamidesse ja on proportsionaalne. Menetlusaluse isiku kaebus
  7. 06.01.2025.a esitas Janar Purga kaitsja eelnimetatud otsusele kaebuse, milles palub tühistada kohtuvälise menetleja otsus ja lõpetada väärteomenetlus

§ 29lg 1 p 1 alusel seoses väärteotunnuste puudumisega. 2

(9)4-25-64
  1. Kohtuväline menetleja on olulise osa tõenditest hävitanud või lasknud hävineda. Salvestised ning politseisõiduki asukoha positsioneerimise andmed võimaldaksid välja selgitada, kus asus politseisõiduk erinevatel ajahetkedel, millised sõidukid ja millal möödusid seisvast politseisõidukist ning kuidas toimus kiirust ületanud mootorratta tuvastamine ja sellele järele sõitmine. Need tõendid on asendatud tunnistajate ebausaldusväärsete ütlustega.
  2. Kiirusemõõteseadmel ei lukustatud mõõdetud kiirust. Tunnistajate poolt juhuslikud nähtud numbrid tablool ei võimalda analüüsida, millises mõõterežiimis ja millistel tingimustel need näidud ilmusid. Ebausutav on, et politseinike suhtes eest tahapoole liikunud mootorratta tajumisel vaatasid kõik ametnikud tablool olevaid numbreid, kuid ei fikseerinud näitu. Tegemist oli kohaga, kus politseinikud teostavad tavapäraselt liiklusjärelevalvet ehk mõõdetigi kiirust liiklusjärelevalve käigus, mõõtevahend oli sisse lülitatud ja mõõterežiimis. Menetlusalusel isikul puudub igasugune võimalus kontrollida näidu olemasolu ning see puudub ka kohtul.
  3. Politseisõidukis oli videosalvestusseade, kuid selle salvestusi ei säilitatud. Kaebaja ei väida, et seda tehti tahtlikult või politseinikud valetaksid, kuid sellises olukorras võis tekkida siseveendumus teabe põhjal, mida ei ole enam võimalik kontrollida. Kohtuvälisel menetlejal on KrMS § 7 lg 2 kohaselt kohustus tõendada menetlusaluse isiku süü, menetlusalune isik ei pea tõendama oma süü puudumist ning KrMS § 7 lg 3 kohaselt tuleb kõik kõrvaldamata kahtlused tõlgendada kahtlustatava või süüdistatava kasuks, see tähendab, et ka menetlusaluse isiku kasuks.
  4. Mõõtmiskohast Tallinna suunas on ligikudu 80 meetri kaugusel tihe võsa, mis muudab nii kiiruse mõõtmise kui ka võsa taga liikuva mootorratta nägemise võimatuks. Maanteele väljasõitmiseks tuleb esmalt sõita Rapla suunas ja alles siis saab teha pöörde Tallinna suunas. Kaitsja arvutuste kohaselt pidi politseinike väidetud kiirusega liikuv mootorratas jõudma neist mitme kilomeetri kaugusele enne, kui politseisõiduk jõudis mootorratta kiirusega sarnase kiiruseni. Tegemist on kurvilise maanteega, mistõttu silmside ei saanud olla pidev. Seega ei saanud politseinikud olla veendunud selles, et mootorratas ei pööranud ära või oli tegemist kindlasti sama mootorrattaga, mille nad peatasid. Kui mootorratas sõidab mööda teisest mootorrattast, siis ei pruugi see kurvilisel teel olla tajutav ning ilmselgelt ongi selline eksimus juhtunud, sest enne, kui Janar Purga nägi politseisõiduki vilkureid sõitis temast mööda teine mootorratas.
  5. Menetlusalune isik väidab, et ta ei ületanud lubatud kiirust. Politseinikud jõudsid Janar Purga mootorratta peatamise kohani ligikaudu 7 minutiga, lubatud kiirusega oleks selle vahemaa läbimiseks kulunud 14-15 minutit. Seega möödus Janar Purga politseinikest 7-8 minutit enne mootorratturit, kelle kiirust mõõdeti ning ta ei saanudki politseinikele meelde jääda. Politseinikud peatasid mootorratta, kuid see ei olnud see, mille kiirust mõõdeti. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Menetlusosaliste seisukohad kohtuistungil
  6. Kaitsja jääb kaebuse juurde ning tema seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised. KrMS § 7 lg 2 järgi ei pea keegi oma süütust tõendama ning kõrvaldamata kahtlus isiku süüdiolekus tõlgendatakse tema kasuks. Politseinikud ütlesid, et nad ei ole kohustatud kiiruse mõõtmist salvestama, kuigi kõik võimalused selleks olid olemas, oli pardakaamera ja kolm rinnakaamerat. Väideti, et mootorratta vaateväljast kadumine oli hetkeline, kuid seda ei saa kontrollida. Mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitatakse kiirusmõõturi mälus, käesoleval juhul oli see võimalik, kuid seda ei tehtud. Riigikohtu 3
(9)4-25-64 praktika kohaselt tuleb olukorras, kus mõõtmise tulemust ei ole kiirusmõõturi ekraanil võimalik säilitada, tagada mõõdetud sõidukiiruse tõendatavus ja võimalus isiku efektiivse kaitseõiguse teostamiseks muul viisil, näiteks kiirusmõõturi töö videosalvestamisega ja isikule videosalvestise tutvustamisega. Kokkuvõttes palub kaitsja tühistada otsus väärteoasjas ja lõpetada väärteomenetlus Janar Purga suhtes

§ 29

lg 1 p 1 alusel väärteokoosseisu puudumise tõttu ning jätta menetluskulud 2336,30 eurot riigi kanda. 14. Kohtuvälise menetleja esindaja leiab, et mootorratast juhtinud isik oli Janar Purga, kes ületas kiirust väärteoprotokollis märgitud ajal ja kohas. Mootorratas oli enamjaolt nähtav ja tunnistajate ütlused usaldusväärsed ning palub jätta kaebus rahuldamata ja kohtuvälise menetleja otsus muutmata. Kohtulikul arutamisel tuvastatud asjaolud ja kohtu seisukoht 15.

§ 123

lg 2 kohaselt arutab maakohus väärteoasja täies ulatuses, sõltumata esitatud kaebuse piiridest. See tähendab muu hulgas maakohtu kohustust vastata

§-s 133 loetletud küsimustele ja kajastada

§ 110

alusel kohtuotsuse põhiosas nii tõendite analüüsi kui ka seda, millised asjaolud on loetud tõendatuks ning millele on otsuse tegemisel tuginetud.

  1. Kohus, olles uurinud kõiki kirjalikke tõendeid, kuulanud ära tunnistajad, menetlusaluse isiku, tema kaitsja ja kohtuvälise menetleja esindaja, leiab, et väärteoprotokollis kirjeldatud ja LS § 227 lg 4 järgi ettenähtud väärteo toimepanemine Janar Purga poolt ei ole tõendamist leidnud.
  2. 12.09.2024.a koostatud kiirusmõõturi kasutamise protokolli kohaselt on Janar Purga juhitud sõiduki Suzuki GSX-R 1000 reg. märgiga xxx sõidukiiruse mõõtmiseks kasutatud kiirusmõõteseade Stalker DSR 2X töökorras ja testitud. Mõõteseadme näidu kohaselt oli menetlusaluse isiku juhitud mootorsõiduki sõidukiiruseks 162 km/h. Vastavalt mõõtemetoodikale arvestati paigal seisva kiirusmõõturiga sõiduki kiiruse mõõtmisel laiendmääramatust +/-5 km/h menetlusaluse isiku kasuks, mistõttu oli lõplikuks mõõtetulemuseks 157 km/h. Mõõtmise tehiolude kirjelduse kohaselt oli nähtavus hea, väljas oli pime ja teekate kuiv. Statsionaarselt paigaldatud kiirusmõõturi helisignaal oli ühtlaselt tõusev ehk kõrgenev. Video- või helitehnikat ei kasutatud ja juhile ei näidatud seadme tabloole fikseeritud lugemit. Kiirust ei jõutud fikseerida, kuna isik kiirendas nii intensiivselt ning kiirus tõusis pidevalt, kuni sõiduk kadus vaateväljast. Kiirust 162 km/h nägid politseinikud XX, XX ja XX. Janar Purgal avaldusi ei olnud ja ta allkirjastas protokolli. Protokolli koostaja ja protokollija XX, mõõtja XX ja tunnistaja XX on protokolli allkirjastanud. (väärteoasja toimik tl 1-2)
  3. Kohtuistungil andsid tunnistajatena ütlusi politseiametnikud XX, XX ja XX, kes 12.09.2024.a varahommikul teostasid Tallinn-Rapla-Türi tee ääres liiklusjärelevalvet ja mõõtsid kiirust. Mõlemas suunas kiiruse mõõtmiseks oli kiirust mõõtnud politseisõiduk pargitud Tallinn-Rapla-Türi teel Hagudi asulas asuva parkla haljasala äärde maanteega paralleelselt ning esiosaga Rapla suunas. (vt punase sõiduki asukoht väärteoasja toimiku tl 25 pöördel)
  4. XX, kes istus politseisõiduki tagumisel istmel, kuulis mootori müra ja nägi kiirusmõõturi lugemil kiirust 142 km/h, mille XX lukustas. Kui mootorratas möödus, oli kiirus 162 km/h, kuid seda fikseerida ei õnnestunud. Enne kiiruse mõõtmist tunnistaja mootorratast ei näinud, sest oli pime, esimene kord nägi ta mootorratta tagatuld. Tunnistaja ei mäleta, kas siis, kui 4

(9)4-25-64 politseisõiduk veel parklas seisis, oli mootorratta kiirus 142 km/h või 162 km/h. Mootorratas peatati Harju maakonnas Tagadil, sellele järele sõites olid kiirused suured, enne peatamist oli mootorratta kiirus 133 km/h. Politseiametnike vormikaamerad töötasid, aga neid salvestisi ei ole. Autos on pardakaamera, kuid selle salvestist ei võetud. Kiirusemõõteseadme tablood ei filmitud, sest kohustust ei ole kaamerat tabloole suunata. Tunnistaja näitas kaitsja 05.12.2024.a vastulausele lisatud fotol (väärteoasja toimiku tl 25 pöördel) kuhu oli politseisõiduk pargitud, selgitades, et politseisõiduki võis seista selles kohas haljasala ääres, kus seisab fotol olev punane sõiduk. (kohtutoimik tl 40 pöördel - 42)
  1. XX istus politseisõidukis juhi kõrvalistmel, ta kuulis intensiivset kiirendamise müra, kui kella 05:48 ajal lähenes Tallinna suunas liikuv mootorratas. Tunnistaja vaatas mõõtetabloole, kiirus oli 162 km/h aga ei jõudnud seda kiirust lukustada, sõiduk kadus hetkeks ära. Lubatud sõidukiirus oli 70 km/h. XX oli roolis, nad järgnesid mootorrattale, peatasid selle Harju maakonnas Tagadil. Tunnistaja on kindel, et see oli ainuke mootorratas sellel teelõigul, tagumine tuli oli pidevalt nähtav, mõnes kurvis võib-olla hetkeks kadus. Proovisid mootorratast taga ajades ka selle kiirust fikseerida, kuid kiirusemõõtja ei fikseerinud seda ära. Enne kinnipidamist oli mootorratta kiirus 133 km/h, kuid seda ei lukustatud, sest kiirus 162 km/h 70ne alas oli raskem rikkumine, kui kiirus 133 km/h 90ne alas. Politseisõidukis olid salvestusseadmeteks politseiametnike vormikaamerad ja auto pardakaamera. Kuna kolm politseiametnikku olid tunnistajateks, siis nad ei arvanud, et kiiruse mõõtmise salvestamine on vajalik. (kohtutoimik tl 42 pöördel- 43 pöördel)
  2. XX-i sõnul tuli ainus mootorratas Rapla poolt Tallinna suunas ja kiirendas, kõige suurem kiirus oli 162 km/h. Mootorratast oli hetk varem kuulda ning tähelepanu äratas kiirendav heli, kui mootorratas oli politseisõidukiga kohakuti. Mootorratta eemaldudes oli tagumise antenni tablool tõusev kiirus ühel hetkel 162 km/h. Tunnistaja mäletab, et hetkeks sai kiirus 142 km/h lukustatud, kiirusemõõtja mõõtis edasi, tunnistaja nägi kiirust 162 km/h, kuid seda ei jõudnud lukustada, sest selleks pidi eelmise kiiruse 142 km/h vabastama. Tunnistaja ei oska öelda, kui kaua kiirus 142 km/h lukustatud oli, kui olid mingi aja sõitnud ja jõudsid mootorrattale lähemale vabastas tunnistaja kiiruse lahti. Sõiduk kadus hetkeks vaateväljast hetkeks, nurka muutes oli jälle nähtav. Nad nägid sõidukit terve tee ja olid veendunud, et tegemist on sama sõidukiga. Sõiduk kadus hetkeks vaateväljast hetkeks, nurka muutes oli jälle nähtav. Mootorratas peatati Harju maakonnas, enne peatamist fikseeris XX sõiduki kiiruseks 133 km/ h, aga tunnistaja ei mäleta, kas see lukustati või mitte. Sõidukit juhtis Janar Purga. Tunnistaja selgitas, et politseisõidukis oli salvestusseade, pardakaamera, kuid kiirusemõõturi tabloo ei jää sinna peale. Ametnike küljes olid ka vormikaamerad, kuid tunnistaja ei mäleta, kas ja kui palju neid kasutati. XX-i arvates on käesolevas asjas tõenditeks kiirusmõõturi kasutamise protokoll ja tunnistaja ütlused.(kohtutoimik tl 43 pöördel- 45)
  3. Politseiametnike ütlused riimuvad selles, et Hagudis möödus nende sõidukist Tallinna suunas mootorratas, mis ületas oluliselt lubatud suurimat sõidukiirust. Politseiametnikud sõitsid mootorrattale suurel kiirusel järele, mootorratas kadus hetkeks silmist, kuid oli jälle nähtav. Mootorratas peatati Harjumaal Tagadis, enne peatamist fikseeriti mootorratta kiiruseks 133 km/h. Politseiametnike ütlused selle kohta, kui suur oli mootorratta kiirus siis, kui see Hagudis nende sõidukist möödus, kas 142 km/h või 162 km/h ning millisel ajahetkel ja millises kiiruspiirangu alas fikseeriti mootorratta suurimaks sõidukiiruseks 162 km /h, on aga vastuolulised.
  4. Janar Purga andis kohtuistungil ütlused, mille kohaselt sõitis ta hommikul mootorrattaga tööle, Tagadi - Kurtna vahel võttis politsei ta maha ning ütlesid, et ta on Hagudis kiirust ületanud. Ühtegi näitu nad näha ei pakkunud. Janar Purga teadis, et sõitis lubatud 5
(9)4-25-64 sõidukiirusega, sest mõned kuud varem oli ta Hagudis trahvi saanud ja seal ta sõidukiirust ei ületanud. Kuskil Urge ja postide vahel sõitist temast üks mootorrattur Tallinna suunas mööda. Protokolli luges läbi ja allkirjastas selle. Tal oli tööle kiire, ütles politseiametnikele, et pole kiirust ületanud aga ei soovinud ütlusi anda, kuna soovis enne advokaadile teada anda.
  1. LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, s.o mootorsõidukijuhi poolt lubatud suurima sõidukiiruse ületamine üle 60 kilomeetri tunnis, objektiivse koosseisu täitmiseks peab kahtlusteta olema tõendatud konkreetse mootorsõiduki kiirus teo toimepanemise ajal ja kohas. Kohtuvälise menetleja otsuses toodud väärteokirjelduse kohaselt juhtis Janar Purga 12.09.2024.a kell 5:48, Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril, asulavälisel teel, kus lubatud suurim sõidukiirus on 70 km/h, mootorsõidukit kiirusega 162 ± 5 km/h.
  2. Kaitsja on 25.09.2024.a. väärteoprotokollile esitatud vastulauses tõendeid analüüsides jõudnud järeldusele, et mõõtmise hetkel 162 km/h kiirust ületanud mootorratas pidi selleks hetkeks, kui politseisõiduk kiiruse mõõtmise kohast maanteele jõudis, sõitma vähemalt 1,5 kilomeetri kaugusele, mistõttu politseiametnike silmside mootorrattaga pidi kindlasti kaduma. Kiirusemõõteseadme kasutamise protokolli kohaselt kadus mootorratas politseinike vaateväljast, kuid samale protokollile alla kirjutanud tunnistaja XX on oma ütlustes väitnud, et mootorratta tagatuli oli kogu aeg näha. (väärteoasja toimik tl 8)
  3. 05.12.2024.a vastulauses väidab kaitsja, et Janar Purgast sõitis mööda teine mootorrattur enne, kui politseiametnikud tema peatasid. Politseiametnike positsioneerimisseadmeid (käsijaamade logifailid väärteotoimik tl 23) analüüsides jõudis kaitsja järeldusele, et selleks ajaks, kui politseisõiduk jõudis parklast maanteele ning asus järele sõitma kiirust ületanud mootorrattale oli viimane jõudnud 2,7 kilomeetri kaugusele, ehk mitme kurvi ja metsatuka taha, mistõttu ei ole võimalik, et politseiametnikud mootorratast silmist ei kaotanud. Samuti on kaitsja välja arvutanud, et kiirusepiiranguid järginud Janar Purga pidi selleks, et jõuda kohta, kus politseiametnikud tema sõiduki peatasid, mööduma pargitud politseisõidukist ligikaudu 7-8 minutit enne väidetavalt kiirust ületanud motoorratast ning ei ole usutav, et politseiametnikel on meeles kõik neist varem lubatud sõidukiirusel möödunud sõidukid. (väärteoasja toimik tl 25-27)
  4. Kohtu hinnangul on tõendatud, et Janar Purga oli mootorrattur, kelle juhitud mootorsõiduk ületas lubatud sõidukiirust tee äärde pargitud politseisõidukist möödudes Tallinna poole sõites, kelle juhitud mootorrattale politseiametnikud järele sõitsid ning kelle poolt juhitud mootorratta politseiametnikud Harjumaal Tagadil kinni pidasid. Eluliselt usutav ei ole ning on äärmiselt ebatõenäoline, et umbes samal ajal (kaitsja arvutuste kohaselt ca 7-8 minutise vahega) sõitsid Raplast Tallinna poole kaks mootorratturit, kes mõlemad ületasid lubatud sõidukiirust. Esmalt asusid politseiametnikud järele sõitma sellele, kelle sõidukiiruseks fikseeritakse 142 km/h ja 162 km/h, kuid jõudsid järele ja pidasid kinni hoopis Janar Purga, kelle sõidukiiruseks fikseeriti enne kinnipidamist 133 km/h. Politseiametnike ütlustes selle kohta, et Hagudis möödus neist lubatud sõidukiirust ületanud mootorratas, millele nad suurel kiirusel järele sõitsid ning Tagadil kinni pidasid ei ole põhjust kahelda. Asjaolu, et mootorratta tagatuli politseiametnike vaateväljast hetkeks kadus ei tekita kahtlust selles, et nad jätkasid sama, kiirust ületanud ja ületavale, mootorrattale järele sõitmist.
  5. Seega juhtis Janar Purga 12.09.2024.a kell 5:48 Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril mootorsõidukit Suzuki GSX-R 1000 reg. märgiga xxx. Kuid kohtulikul arutamisel uuritud tõenditega ei ole võimalik tõsikindlalt tuvastada, et Janar Purga poolt juhitud mootorsõiduk ületas 12.09.2024.a kell 5:48 Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril lubatud sõidukiirust 162 6
(9)4-25-64 ± 5 km/h nagu on kajastatud kiirusemõõturi kasutamise protokollis.
  1. Riikliku järelevalve käigus, kui mõõtetulemuste alusel määratakse karistus väärteoasjas või piiratakse eriõigust, peab mõõtetulemuste jälgitavus olema tõendatud. Mõõtetegevusele sätestab täiendavad nõuded lisaks LS § 199 lg 7 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse
  2. juuni 2011.a määrus nr 78 „Nõuded kiirusmõõturi ja kiirusmõõtesüsteemi mõõteprotseduurile ning mõõtetulemuste töötlemisele“.
  3. Kõnealuse määruse § 9 lg 4 kohaselt säilitatakse mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem kiirusmõõturi mälus, kui see on tehniliselt võimalik. Kohtuistungil kiirust mõõtnud politseiametniku ütluste kohaselt oli tehniliselt võimalik mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuv lugem säilitada kiirusmõõturi mälus ja seda ka tehti, lukustati kiirus 142 km/h, kuid see lugem kustutati suurema kiiruse mõõtmiseks aga kiiruse 162 km/h mõõtmisel ekraanile ilmunud lugemit lukustada ei õnnestunud. Samuti jäeti lukustamata enne Janar Purga kinnipidamist fikseeritud sõidukiirus 133 km/h. Riigikohus on 19.10.2018 otsuse nr 4-17-5471 punktides 22-24 selgitanud, et määruse § 9 lg 4 eesmärk on võimaldada hilisemas menetluses mõõtetulemuse tõendamist ja selle tutvustamist menetlusalusele isikule. Mõõtetulemuse tutvustamine juhile on vajalik, võimaldamaks menetlusalusel isikul end väärteomenetluses kaitsta. Lisaks vähendab mõõtetulemuse näitamine vaidlusi mõõdetud kiiruse üle, võimaldades juhil veenduda, et väidetud kiirus on tõepoolest mõõdetud. Heites isikule ette kiiruse ületamist olukorras, kus mõõtmisel on rikutud määruse § 9 lg-st 4 tulenevat seadmes näidu säilitamise nõuet, tuleb tagada mõõdetud sõidukiiruse tõendatavus ja isiku efektiivse kaitseõiguse teostamise võimalikkus muul viisil, nt kiirusmõõturi töö videosalvestamise ja isikule videosalvestise tutvustamise teel. Ka

§ 31

lg 11 sätestab, et kui väärteo toimepanemise aeg, koht või viis või muud väärteo tehiolud on riikliku järelevalve käigus foto- või videosalvestatud, võib see salvestis olla väärteomenetluses iseseisvaks tõendiks, kui salvestisest nähtuvad salvestise seos väärteoasjaga; millal, millistel asjaoludel ja kelle poolt on salvestis loodud ja väärteoasja lahendamiseks olulised asjaolud.

  1. Käesolevas asjas ei ole aga mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuvat lugemit kiirusmõõturi mälus säilitatud või kiirusmõõturi tööd videosalvestatud, Janar Purgale ei ole mõõtetulemust tutvustatud ning mõõtetulemus ei ole kontrollitav.
  2. Riigikohus on 28.11.2024 otsuse nr 4-24-941 punktis 15 selgitanud, et väärteomenetluse esemeks on peaasjalikult kergemad süüteod, mistõttu peaks väärteomenetlus ka tõendamisreegleid silmas pidades olema mõnevõrra kulusäästlikum ja lihtsakoelisem. Seepärast ongi mõnikord otstarbekam tõendada tõendamiseseme asjaolusid tunnistaja ütluste, mitte mahukate ja aeganõudvat koostamist eeldavate menetlusdokumentide abil. Eeltoodu ei kehti aga käesolevas väärteoasjas, sest mõõtmise tulemusel kiirusmõõturi ekraanile ilmuva lugemi säilitamine kiirusmõõturi mälus või kiirusmõõturi töö videosalvestamise ei ole mahukad ega aeganõudvad menetlustoiminguid, mida võiks otstarbekusest asendada tunnistajate ütlustega. Tegemist on elementaarsete ja vältimatult vajalike toimingutega tõendamaks lubatud sõidukiiruse ületamist, s.o käesoleval juhul Janar Purgale etteheidetava, LS § 227 lg 4 järgi kvalifitseeritava väärteo, tõendamiseseme asjaolusid.
  3. Kohtuistungil puudus vaidlus selles, et kiirust mõõtnud politseisõiduk oli mõlemas suunas kiiruse mõõtmiseks pargitud Tallinn-Rapla-Türi teel Hagudi asulas asuva parkla haljasala äärde maanteega paralleelselt ning esiosaga Rapla suunas. Asulas on lubatud suurim sõidukiirus 50 km/h, Tallinna suunas peale asulat on sõidukiirus piiratud 70 km/h ja ligikaudu 400 meetri pärast, s.o enne sirge lõppu, muutub asulavälisel teel lubatud sõidukiiruseks 90km/ 7

(9)4-25-64 h. (vt väärteoasja toimik tl 8 pöördel) Üksnes politseiametnike vastuoluliste ütlusega ei ole võimalik kahtlusteta tuvastada, millises kiiruspiirangu alas väidetav kiiruse ületamine toimus, kas lukustatud kiirus 142 km/h oli 50km/h või 70km/h piirangu alas või lukustamata kiirus 162 km/h oli 70 km/h või juba 90 km/h piirangu alas. Kiirust mõõtnud politseiauto asukoha (vt punane auto väärteoasja toimik tl 25 pöördel) tõttu on küsitav, kas peale tagumisest antennist mõõdetud kiiruse 142 km/h lukustamist oli vahetult peale asula lõppu (peale 70 km/ h piiranguala algust) ja enne nähtavust piiravat võsa, s.o hinnanguliselt mõnekümne meetri jooksul, üldse võimalik nõuetekohaselt mõõta parklas seisvas politseisõidukist kiirust 162 km/ h.
  1. Eeltoodust tulenevalt jääb arusaamatuks millele tugineb kohtuvälise menetleja etteheide, et Janar Purga ületas 12.09.2024.a kell 5:48 just Tallinn-Rapla-Türi tee 39-l kilomeetril mootorratast juhtides lubatud suurimat sõidukiirust 70 km/h. Politseiametnike ütlused selle kohta, kui suur oli mootorratta kiirus, kui see Hagudis nende sõidukist möödus, samuti millisel ajahetkel ja millises kiiruspiirangu alas fikseeriti mootorratta suurimaks kiiruseks 162 km/h, on vastuolulised, mistõttu ei ole usaldusväärsed ka kiirusemõõturi kasutamise protokolli kantud andmed. Seega ei ole võimalik kahtlusteta tõendada, et Janar Purga pani toime rikkumise väärteoprotokollis kirjeldatud asjaoludel.
  2. Kohus lõpetab väärteomenetluse Janar Purga suhtes LS § 227 lg 4 järgi tervikuna

§ 29lg 1 p 1 alusel.

36.

§ 23

sätestab, et väärteomenetluse lõpetamise korral

§ 29

lg 1 p-des 1-3 ja 5-6 sätestatud alustel hüvitatakse menetlusalusele isikule tema taotlusel valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu kohtu määruse alusel riigi- või kohaliku eelarve vahenditest.

§ 38

lg 1 kohaselt kohaldatakse väärteomenetluses menetluskulude arvestamisel kriminaalmenetluse sätteid. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 173 lg 1 p 1 ja § 175 lg 1 p 1 järgi on menetluskuluks valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasu. Kaitsjatasu suuruse mõistlikkuse hindamisel tuleb võtta arvesse, kas kaitsja tehtud toimingud on vajalikud, nendeks kulunud aeg põhjendatud ja kas kaitsja ühe tööühiku hind on mõistliku suurusega.

  1. Kaitsja on maakohtule esitanud taotluse mõista välja valitud kaitsja tasu ja sõidukulud, mis on kokku 2336,30 euro suuruses summas (koos käibemaksuga). Menetluskulude nimekirja kohaselt on advokaadi ühe töötunni hind 150 eurot, millele lisandub käibemaks. Kohtuvälise menetleja otsuse vaidlustamiseks ja maakohtus õigusabi osutamiseks on kulutatud aega 10,5 tundi, mis hõlmab materjalide nõudmist ja analüüsi, vastulausete ja teabenõuete koostamist ja nende materjalidega tutvumist, nõupidamisi kaitsealusega ja kaebuse koostamist, ettevalmistust kohtuistungiks, kohtuistungist osavõttu ning sõidu- ja ajakulu Tallinnast Raplasse ja tagasi.( kohtutoimik tl 48-52 )
  2. Kaitsja ühe töötunni hind ei ületa keskmist tavapärast kaitsjatasu määra. Nimekirjas märgitud toimingud on olnud vajalikud ja kohtuvälises menetluses ning maakohtus tehtud toimingutele kulunud aega ja sõidukulu saab pidada põhjendatuks. Seega rahuldab kohus kaitsjatasu hüvitamise taotluse, mis on seotud kohtuvälises menetluses ja maakohtus valitud kaitsjale makstud tasu hüvitamisega, ning mõistab kohus

§ 23alusel välja Eesti Vabariigilt menetlusaluse isiku kasuks 2336,30 eurot valitud kaitsjale makstud tasu katteks. Kr

MS § 181 lg 1 alusel jätab kohus tunnistaja sõidukulud 22,30 eurot riigi kanda. 8

(9)4-25-64 (allkirjastatud digitaalselt) 9
(9)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.