Obsah (7)

§ 120§ 37§ 121§ 43§ 77§ 79§ 88

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2769 Määruse kuupäev 11. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvi

) § 79 lg 5, § 88 lg 5, § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). Muus osas määruse peale määruskaebust ei saa esitada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1. X (kaebaja) esitas
2. augustil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot. Kaebaja põhjendab, et
3. augustil 2024 alandasid vanglaametnikud tema väärikust, kuna tahtsid teda viia jalutama jalutusaedikusse, kus puudub võimalus jalutada ning kuigi õues oli halb ilm ja sadas vihma.
4. Tartu Vangla jättis
5. oktoobri
6. a otsusega nr 1-13/24/471-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebajale pakuti
7. augusti
8. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja loobus jalutusele minemast, kuna ta pidas S-eluhoone jalutusboksis jalutamist väärikust alandavaks. Vangla on menetluse käigus kindlaks teinud, et S-eluhoone jalutusboksides on tagatud võimalus piisaval määral liikuda ning olemas on varjualune, mis on ümbritsetud pleksiklaasiga. Varju all on olemas ka pink, millel kinnipeetav saab istuda. 3-24-2769 Seega on jalutusaedikus tagatud kaitse ka halbade ilmastikuolude vastu. Vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ega kaebaja väärikust alandanud.
9. Kaebaja esitas
10. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 600 eurot tema väärikust alandava kohtlemise ja diskrimineerimise eest. Kaebaja põhjendab, et
11. augustil 2024 oli Tartu linnas tormine ilm ning sadas paduvihma. Valvur ütles kaebajale hommikul, et ta peab kas kohe õue minema või ei saa ta üldse sel päeval välja jalutama, kuigi jalutuskäik värskes õhus tuleb tagada päeva jooksul. S-eluhoone jalutusaias pole varjualust, et vihmase ja tuulise ilmaga väljas olla. Pärastlõunal oli ilm juba ilus, kuid siis kaebajat välja ei lastud. Kaebajale öeldi, et talle pakuti varasemalt jalutuskäiku, kuid ta keeldus sellest. Kaebaja ei keeldunud jalutuskäigust, vaid ei soovinud tormise ilmaga õue minna. Kaebaja taotleb menetlusabi.
12. Tartu Vangla esitas
13. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestise
14. augusti
15. a jalutuskäigu pakkumise ja sellest keeldumist puudutavate asjaolude osas. Tartu Vangla palub esitatud videosalvestise ja selle uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule edastatud salvestist kaebajale mitte näidata. KOHTU SEISUKOHT
16. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I) ning seejärel piirab kaebaja ligipääsu Tartu Vangla esitatud tõendile (II). I 6.

§ 120

lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus saab aru, et kaebaja nõuab

§ 37

lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema väärikuse alandamisega põhjusel, et vangla ei võimaldanud kaebajale 6. augustil 2024 jalutuskäiku tema soovitud ajal. Kaebaja ei soovinud jalutada hommikul tormise ja vihmase ilmaga, vaid pärastlõunal, mil ilm oli ilusam. 7.

§ 121

lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.

1. Käesolevas haldusasjas on vaidluse all üksnes ühel päeval, s.o
2. augustil 2024, värskes õhus jalutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodu kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebajale pakuti võimalust värskes õhus jalutada, mida kaebaja ise kinnitab, kuid talle ei võimaldatud vastavat võimalust kaebaja eelistatud ajal ja tingimustel. Samuti ei saa pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks seda, kui ta peab tunni aja jooksul viibima värskes õhus tavapärasest kehvemates ilmastikuoludes. Kuigi kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi.
3. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse 2 3-24-2769 alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
4. juuni
5. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). 9.
6. Vangistusseaduse (VangS) § 55 lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda, siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata. VangS § 55 lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada soovib. Vangla on õigustatult
7. oktoobri
8. a otsuses nr 1-13/24/471-2 selgitanud, et jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest. 9.
9. Tartu Vangla esitatud
10. augusti
11. a videosalvestiselt nähtub, et kaebaja käitumist iseloomustab valimatu vulgaarsete sõnade kasutamine olukordades, kui tema hinnangul ei ole vanglaametnike selgitused asjakohased. Video kinnitab, et vanglaametnik pakkus kaebajale
12. augusti
13. a hommikul jalutuskäiku värskes õhus. Kaebaja keeldus jalutuskäigust, kuna ei olnud rahul S-eluhoone jalutusboksiga, milles jalutamist talle pakuti. Kohtule ei ilmne, et sel põhjusel keeldumine oleks olnud õigustatud. Vangla
14. oktoobri
15. a otsusest nr 113/24/471-2 ja Viru Vangla haldusteenistuse peaspetsialisti
16. septembri
17. a selgitusest nähtuvalt on tegemist jalutusboksiga, milles on piisavalt ruumi liikumiseks, võrreldes nt vangla teiste jalutusboksidega. Samuti nähtub Tartu Vangla esitatud fotodest, et jalutusaedikutes on varjualused, mis võimaldavad kinnipeetaval õues viibida ka kehvade ilmastikuolude korral, nt kui sajab vihma, ning kaebaja on selles osas esitanud kohtule valeväiteid. Seega loobus kaebaja
18. augustil 2024 ise värskes õhus jalutamise võimalusest, kuigi ta oleks jalutusboksis olevat varjualust arvestades olnud kehvade ilmastikuolude eest kaitstud, vangla ei ole õigusvastaselt käitunud ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline. Samuti ei nähtu vanglaametnike käitumises kaebaja alandamisele või diskrimineerimisele iseloomulikke tunnuseid.
19. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse

§ 121lg 2 p 2 1 alusel.

Kohus selgitab, et vastavalt

§ 43

lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud. 11. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. II 12.

§ 77

lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes

§ 79

lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks.

§ 79

lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik 3 3-24-2769 üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.

1. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla
2. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõendile kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestise vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vangla ametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldab vangla esitatud tõend teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestisega tutvuda. Videosalvestise kokkuvõtlik kirjeldus nähtub vangla
3. oktoobri
4. a vastusest kohtunõudele ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestise sisuga tutvuda.
5. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks

§ 79

lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta

§ 88

lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi

1. mai
2. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada

§ 88

lg 2 alusel

§ 88lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.

1. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla
2. oktoobril 2024 esitatud videosalvestise osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõendiga tutvuda ja saada sellest koopiaid. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4