← Eesti

3-24-2748/4

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2748 Määruse kuupäev

  1. oktoober 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses tema
  2. juuli
  3. a avalduse viivitusega lahendamisega RESOLUTSIOON
  4. Tagastada X-i kaebus.
  5. Jätta X-i taotlus riigilõivu tasumisest vabastamiseks läbi vaatamata. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättesaamisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 4 ja § 204 lg 1). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
  6. X (kaebaja) esitas
  7. augustil 2024 Tartu Vanglale taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale
  8. juulil 2024 teabenõude, et vangla edastaks talle kõik dokumendid, mis on tema kohta kinnipeetavate, vahistatute, arestialuste ja kriminaalhooldusaluste andmekogusse (vangiregister) sisse kantud. Avaldusele vastamise tähtaeg oli
  9. august 2024, kuid kaebaja pole dokumente saanud.
  10. Tartu Vangla jättis
  11. oktoobri
  12. a otsusega nr 1-13/24/475-2 kaebaja kahju hüvitamise taotluse rahuldamata. Kaebaja esitas
  13. juulil 2024 vanglale avalduse, milles palus vangiregistrist välja trükkida temaga seotud sissekanded alates
  14. veebruarist 2020 ja need talle edastada. Tartu Vangla andis
  15. augusti
  16. a kirjaga nr 2-5/24/607-2 kaebajale tähtaja taotluses esinevate puuduste kõrvaldamiseks, kuna taotlusest ei olnud võimalik selgelt aru saada, mida kaebaja soovib. Kaebaja esitas samal päeval vanglale avalduse, milles andis teada, et tema on selgesõnaliselt väljendanud soovi saada kõiki tema kohta vangiregistrisse tehtud sissekandeid alates
  17. veebruarist
  18. See hõlmab kõigi vangla teenistujate sissekandeid. Kaebaja viitas, et tema taotluse lahendamise tähtaeg oli
  19. august
  20. Tartu Vangla rahuldas
  21. septembri
  22. a vastusega nr 2-5/24/607-4 kaebaja taotluse osaliselt 3-24-2748 ning väljastas talle osaliselt andmed vangiregistrisse tehtud sissekannete kohta. Kaebaja
  23. juuli
  24. a avaldus ei ole käsitletav teabenõudena avaliku teabe seaduse (AvTS) mõttes, millele vangla oleks pidanud vastama viie tööpäeva jooksul. Tegemist oli isikuandmete kaitse seaduse (IKS) alusel läbivaatamisele kuuluva taotlusega ning selline taotlus lahendatakse 30 päeva jooksul. Kuigi kaebajale anti tähtaeg puuduste kõrvaldamiseks 30-päevase tähtaja vältel, siis on sisuline otsus tehtud 30-päevast tähtaega ületades ning seda ei saa pidada õiguspäraseks. Tartu Vangla vabandab kaebaja taotluse lahendamise viibimise ja sellega kaasnenud ebameeldivuste pärast. Isikul, kellele keeldutakse tema kohta kogutud isikuandmete väljastamisest, on õigus pöörduda kaebusega Andmekaitse Inspektsiooni (AKI) või kohtu poole. Kuigi sellist viidet Tartu Vangla
  25. septembri
  26. a vastuses nr 25/24/607-4 välja toodud ei ole, on kaebajal selline õigus olemas. Sõltumata hinnangust vanglale etteheidetud tegevuse õiguspärasusele ei ole käesoleval juhul alust kahju hüvitamise taotluse rahuldamiseks. Vangla saab aru, et kaebaja tugineb oma nõudes väärikust alandavale kohtlemisele. Ei ole eluliselt usutav, et enda kohta käiva teabe väljastamiseks esitatud taotluse tähtaegselt lahendamata jätmine võiks põhjustada selliseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena.
  27. Kaebaja esitas
  28. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks summas 800 eurot. Kaebaja soovib vaidlustada Tartu Vangla
  29. oktoobri
  30. a otsust nr 1-13/24/475-
  31. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale sama asjaga seoses alates
  32. a juunist mitu teabenõuet, kuid talle vastati alles
  33. septembril 2024 ning talle edastati üksnes väike osa teabest, mida ta soovis. Vangla palus kaebajal avalduses esinevaid väidetavaid puudusi kõrvaldada, et kaebajale vastamisega viivitada. Kaebaja sai osa nõutud teabest alles siis, kui oli esitanud vanglale mitu kahjunõuet. Samuti ilmnes, et kaebaja kohta on vangiregistrisse kantud valeteavet ning teda ei teavitatud vastuses sellest, et tal on õigus pöörduda vaidega AKI või otse kohtu poole. Kaebaja tunneb, et tema väärikust on alandatud ning et teda on diskrimineeritud. Kaebaja taotleb menetlusabi.
  34. Tartu Vangla esitas
  35. oktoobril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. KOHTU SEISUKOHT
  36. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kaebaja pöördus kohtusse, kuna ei nõustu Tartu Vangla
  37. oktoobri
  38. a otsusega nr 1-13/24/475-2, millega vangla jättis tema
  39. augusti
  40. a kahjunõude rahuldamata. Kaebaja nõudis eelnimetatud taotluses kahju hüvitamist seoses tema
  41. juuli
  42. a avalduse viivitusega lahendamisega. Kaebaja kirjeldab ka kaebuses, et ta sai vastuse oma avaldusele alles
  43. septembril 2024 ehk hilinenult. Seega saab kohus aru, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist põhjusel, et vangla lahendas tema
  44. juuli
  45. a avalduse viivitusega. Kohus mõistab, et kaebaja hinnangul alandas vangla eelkirjeldatuga tema väärikust. Kuigi kaebaja väljendab kohtule esitatud kaebuses rahulolematust ka Tartu Vangla
  46. septembri
  47. a vastuse nr 2-5/24/607-4 sisu osas, saab kohus aru, et sel põhjusel kaebaja kahju hüvitamist ei nõua, arvestades, et selles osas ei ole ta kohtueelses menetluses vanglale etteheiteid teinud ning Tartu Vangla
  48. oktoobri
  49. a otsus nr 1-13/24/475-2 eeltoodut ei käsitle. 2 3-24-2748
  50. HKMS § 121 lg 2 p 2 1 kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline.
  51. Asjaolu, et Tartu Vangla lahendas kaebaja
  52. juuli
  53. a avalduse viivitusega ning et kaebaja sai sisulise vastuse oma avaldusele alles
  54. septembril 2024, ei saanud põhjustada kaebajale ülemääraseid kannatusi. Kaebaja ei ole vanglale ega kohtule selgitanud ning haldusasja materjalidest ei selgu, millised tegelikud või olulised negatiivsed tagajärjed talle mõningase viivituse tõttu saabusid. Kohus mõistab, et kaebaja heaolu võis teatud ulatuses langeda, kuid pelgalt see, et ta ei saanud vastust soovitud aja jooksul, ei saanud talle kaasa tuua ülemääraseid ebamugavusi ja intensiivseid kannatusi.
  55. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist mh väärikuse alandamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  56. juuni
  57. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal viidatud kohtupraktika). 8.
  58. Kaebaja
  59. juuli
  60. a avaldus ei ole teabenõue AvTS § 6 tähenduses, millele tuleb AvTS § 18 lg 1 kohaselt vastata viivituseta, kuid mitte hiljem kui viie tööpäeva jooksul. Tegemist on taotlusega tutvuda kaebaja kohta vangiregistrisse kantud isikuandmetega, millele rakendub vangistusseaduse § 52 ning vastavalt isikuandmete olemusele ja õigussuhtele, mille raames vangla andmeid talletab ja töötleb, isikuandmete kaitse seadus (seaduse aluseks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  61. aprilli
  62. a direktiiv (EL) 2016/680, mis käsitleb füüsiliste isikute kaitset seoses pädevates asutustes isikuandmete töötlemisega süütegude tõkestamise, uurimise, avastamise ja nende eest vastutusele võtmise või kriminaalkaristuste täitmisele pööramise eesmärgil ning selliste andmete vaba liikumist ning millega tunnistatakse kehtetuks nõukogu raamotsus 2008/977/JSK) ja/või Euroopa Parlamendi ja nõukogu
  63. aprilli
  64. a määrus (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (IKÜM) (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
  65. juuni
  66. a otsus asjas nr 3-22-2022, p 17). Sellisele taotlusele peab haldusorgan vastama põhjendamatu viivituseta, kuid üldjuhul mitte hiljem kui ühe kuu jooksul (IKS § 27 lg 2, IKÜM art 12 lg-d 3 ja 4). 8.
  67. Kohus nendib, et kuigi vangla on kaebaja avalduse esitamisest ühe kuu jooksul palunud kaebajal
  68. augusti
  69. a kirjaga nr 2-5/24/607-2 oma pöördumist täpsustada, siis ei ole vangla kaebaja avaldusele sisuliselt ühe kuu jooksul vastanud ega avaldusele vastamise tähtaega selgesõnaliselt pikendanud ja sellest kaebajat teavitanud. Vangla tunnistab
  70. oktoobri
  71. a otsuses nr 1-13/24/475-2 oma õigusvastast tegevust. Samas ei õigusta iga haldusorgani rikkumine rahalise hüvitise maksmist. Vangla tegevus võis põhjustada kaebajale teatud ebamugavusi, kuid eeltooduga kaebajale tekkinud kahjulikud tagajärjed piirduvad. Ei ole eluliselt usutav, et kaebaja avalduse viivitusega lahendamine võis põhjustada kaebajale selliseid kannatusi, mis oleksid käsitletavad väärikuse alandamisena. Samuti tuleb arvestada, et vangla on kaebaja ees vabandanud ning sellega oma õigusvastase tegevuse vähemalt 3 3-24-2748 osaliselt heastanud. Seega ei ole tegemist sellise rikkumisega, mis oleks saanud põhjustada kaebajale rahaliselt hüvitatavat kahju, ning kaebuse rahuldamine on ebatõenäoline.
  72. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
  73. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlust riigilõivu tasumisest vabastamiseks ning kohus jätab selle taotluse läbi vaatamata. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 4

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.