Obsah (7)

§ 55§ 1§ 31§ 30§ 93§ 50§ 28

TARTU HALDUSKOHUS Tartu kohtumaja KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-24-2959 Määruse kuupäev 18. november 2024 Kohtunik Juhan Siider Kohtuasi X-i (X) kaebus Tartu Vangla tekitud mittevaralise kahju hüvita

) § 28 lg-s 3 nimetatud isikutele ja asutustele. Kaebaja esitas taotluse erakorraliseks helistamiseks

1. augustil 2024 kell 09.30 ning inspektor-kontaktisik on kõnede teostamist lubanud. Kaebaja sai telefoni enda kasutusse
2. augustil 2024 kell 10.
3. Viimane kõne lõppes kell 12.09, mil rakendus kõneside piirang. Kaebaja ei ole väitnud, et oleks taotlenud kõneaja pikendamist ega seda, et kõneaeg oleks jäänud lühikeseks. Ametnik ei ole kaebajat
4. augustil 2024 mõnitanud ega solvanud ning ei mäleta, kas tema rinnakaamera töötas või mitte.
5. Kaebaja esitas
6. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule kaebuse Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamiseks. Kaebaja põhjendab, et esitas vanglale 23.,
7. ja
8. augustil 2024 kahju hüvitamise taotlused, millele vangla on jätnud tähtaegselt vastamata. Kaebaja märgib, et esitab täiendavad kaebuse põhjendused siis, kui vangla on tema kahjunõuetele vastanud. Kaebaja taotleb riigilõivu tasumisest vabastamist, riigi õigusabi, tõendite (vormikaamerate salvestised) kogumist ning enda vande all ja vanglaametnike tunnistajatena ülekuulamist.
9. Tartu Vangla esitas
10. novembril 2024 kohtule vastusena kohtunõudele kohtueelse menetluse materjalid. Ühtlasi esitas vangla kohtule videosalvestised, mida on kasutatud tõenditena kaebaja kahju hüvitamise taotluste lahendamisel. Vangla palub esitatud videosalvestiste ja nende uurimise osas kuulutada kohtumenetlus kinniseks ning kohtule edastatud salvestisi kaebajale mitte näidata. KOHTU SEISUKOHT
11. Kohus otsustab esmalt kaebuse tagastamise (I), lahendab seejärel kaebaja riigi õigusabi taotluse (II) ning viimaks piirab kaebaja ligipääsu Tartu Vangla esitatud tõenditele (III). I
12. HKMS § 120 lg 1 p 1 kohaselt selgitab kaebuse saanud alluvusjärgne kohus välja vaidluse eseme. Kohus tõlgendab HKMS § 2 lg-st 4 tulenevalt esitatud kaebust koostoimes kohtueelse menetluse materjalidega ning lähtub selle lahendamisel kaebaja tegelikust tahtest. Kohus 3 3-24-2959 mõistab, et kaebaja nõuab HKMS § 37 lg 2 p 4 alusel Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist samadel asjaoludel, nagu nõudis seda vanglale 23.,
13. ja
14. augustil 2024 esitatud kahjunõuetes ehk seoses järgmiste sündmustega: 1) kaebaja ei soovinud
15. augustil 2024 minna välja jalutama hommikul, vaid hilisemal kellaajal, kuna ta soovis uudiseid kuulata ning välja minna siis, kui seal on parem ilm, kuid kaebajale ei võimaldatud seda; 2) vangla edastas Tartu Halduskohtule
16. juunil 2024 haldusasjas nr 3-24-1290 valeteavet, mille kohaselt võimaldatakse kaebajal olla uudistega kursis koguaeg; 3) kaebaja ei saanud ajavahemikul 2.-
17. august 2024 ajalehti; 4) vanglaametnikud panevad loenduse ajal raadio kinni, kuigi sealt tulevad spordiuudised; 5)
18. augustil 2024 käitus ametnik kaebajaga ebaviisakalt ning kaebajal ei võimaldatud hilisemal kellaajal välja jalutama minna; 6) kaebajale ei antud
19. augusti
20. a hommikul tahvelarvutit; 7) vanemvalvur viis kaebaja
21. augustil 2024 duširuumi, läks seejärel muid toiminguid tegema ning kaebaja pidi viibima duširuumis 60 minutit, kuigi väljendas soovi sealt välja saada, millest teine vanemvalvur teadis; 8) kaebaja ei saanud
22. augustil 2024 erakorraliselt helistada uurijale, advokaadile ja lepingulisele esindajale ning inspektor-kontaktisik valetas kaebajale, et talle võimaldatakse telefonikõned; 9) kaebaja sai
23. augustil 2024 telefonikõned teha soovitust hiljem, tema helistamisvõimalusi piirati ning kui ta andis ametnikule teada, et ta soovib helistada, siis ametnik mõnitas ja solvas teda ning ei pannud vastavalt kaebaja soovile ametniku vormi külge kinnitatud kaamerat tööle. Kaebaja põhjendab, et vangla alandas eeltoodud tegevustega tema väärikust, teotas tema au ja head nime ning rikkus sõnumi saladust ja kaebaja eraelu puutumatust.
24. HKMS § 121 lg 1 p 3 kohaselt tagastab kohus kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebaja on halduskohtule varem juba esitanud kaebuse sama nõudega samal alusel ning varasem kaebus on kohtu menetluses. Kohus on kohtute infosüsteemist tuvastanud, et kaebaja käesolevas asjas esitatud kaebuse nõue ja selle alusena välja toodud asjaolud kattuvad osaliselt teistes haldusasjades esitatuga. 8.
25. Kaebaja esitas
26. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2732 kaebuse, milles põhjendab, et vangla on jätnud tähtaegselt lahendamata mitu kaebaja kahju hüvitamise taotlust. Kaebaja selgitab, et esitas vanglale mh taotluse mittevaralise kahju hüvitamiseks seoses asjaoluga, et vangla valetas kohtule, väites, et kaebajal võimaldatakse olla uudistega kursis, ning sel põhjusel jättis halduskohus kaebaja esialgse õiguskaitse taotluse ebaõigesti rahuldamata. Vangla teotas eeltooduga kaebaja au ja head nime. Kuna vangla ei ole kaebajale vastanud, nõuab kaebaja eelkirjeldatud alusel mittevaralise kahju hüvitamist kohtumenetluses. Tartu Vangla esitas
27. oktoobril 2024 kohtule haldusasjas nr 3-24-2732 kaebaja
28. augusti
29. a kahju hüvitamise taotluse, milles kaebaja vanglalt eelkirjeldatud alusel kahju hüvitamist nõudis, ning Tartu Vangla
30. oktoobri
31. a otsuse nr 1-13/24/470-2, millega vangla vastava kahjunõude rahuldamata jättis. Haldusasjas nr 3-24-2732 esitatud kohtueelse menetluse dokumentidest selgub, et kaebaja nõuab ka selles kohtumenetluses sarnaselt käesoleva haldusasjaga vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses tema au ja hea nime teotamisega põhjendusel, et vangla edastas Tartu Halduskohtule
32. juunil 2024 haldusasjas nr 3-24-1290 valeteavet. Tartu Vangla on samad kohtueelse menetluse dokumendid esitanud kohtule ka käesolevas haldusasjas. Kuigi kaebaja nõudis samal alusel kahju hüvitamist vanglalt ka
33. augusti
34. a taotluses, siis on vangla jätnud selles osas 4 3-24-2959 kaebaja kahjunõude
35. oktoobri
36. a otsusega nr 1-13/24/498-2 õiguspäraselt läbi vaatamata, viidates kaebaja varasemale samasisulisele kahjunõudele ja vangla
37. oktoobri
38. a otsusele nr 1-13/24/470-
39. Seega on haldusasjas nr 3-24-2732 esitatud kaebus osaliselt käesolevas haldusasjas esitatud hilisema kaebusega korduv. Lisaks on kaebaja samal alusel nõudnud vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist Tartu Halduskohtule
40. oktoobril 2024 haldusasjas nr 3-24-2749 esitatud kaebuses ning viidanud samale alusele ka haldusasjas nr 3-24-
41. 8.
42. Kaebaja esitas
43. oktoobril 2024 Tartu Halduskohtule haldusasjas nr 3-24-2927 kaebuse, milles nõuab Tartu Vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses kahe vanglale esitatud kahjunõudega, mida vangla ei ole tähtaegselt lahendanud. Üks neist kahjunõuetest on kaebaja
44. augusti
45. a taotlus, milles kaebaja heidab vanglale ette seda, et vangla on alates
46. augustist 2024 piiranud tema helistamist advokaatidele, uurijatele ja prokuratuurile. Kaebaja viitab oma väärikuse alandamisele. Kohus palus kaebajal
47. oktoobri
48. a määrusega haldusasjas nr 3-24-2927 mh esitatud kaebust helistamisvõimaluste piiramise osas täpsustada, selgitades, et tal on võimalik hüvitist nõuda üksnes kuni
49. augustini 2024, mil ta esitas vanglale vaidlusaluse kahju hüvitamise taotluse. Kaebaja esitas
50. oktoobril 2024 kohtule kaebuse täienduse, milles põhjendab, et esitas vanglale taotluse, et helistada
51. augustil 2024 uurijale, juristile, prokuröridele ja advokaadile, kuid kaebajal ei võimaldatud helistada. Inspektor-kontaktisik teadis, et kaebaja ei saa sel päeval helistada, kuid ei andnud talle selles osas tõest informatsiooni. Seega nõuab kaebaja haldusasjas nr 3-24-2927 sarnaselt käesolevale haldusasjale vangla tekitatud mittevaralise kahju hüvitamist seoses
52. augustil 2024 helistamise võimaldamata jätmise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega. Kuigi kaebaja viitab haldusasjas nr 3-24-2927 ka
53. augusti
54. a intsidendile seoses helistamisega, ei ole eeltoodu viimati nimetatud haldusasjas vaidluse esemeks, kuivõrd intsident toimus pärast
55. augustit 2024, millega kohus on haldusasja nr 3-24-2927 vaidluse eseme helistamisega seonduvalt piiritlenud. Lisaks juhib kohus kaebaja tähelepanu asjaolule, et ta on helistamisvõimaluste piiramisele viidanud ka haldusasjades nr 3-24-2786 ja 3-
56. 8.
57. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus X-i kaebuse HKMS § 121 lg 1 p 3 alusel osas, milles kaebaja nõuab mittevaralise kahju hüvitamist seoses
58. juunil 2024 haldusasjas nr 324-1290 valeteabe esitamise ning
59. augusti
60. a helistamise ja inspektor-kontaktisiku tegevusega.
61. Ülejäänud osas kuulub kaebus tagastamisele HKMS § 121 lg 2 p 2 1 alusel, mille kohaselt võib kohus tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebusega kaitstava õiguse riive on väheintensiivne ning asjaoludest tulenevalt on kaebuse rahuldamine ebatõenäoline. 9.
62. Riigivastutuse seaduse (RVastS) § 7 lg 1 kohaselt võib isik, kelle õigusi on avaliku võimu kandja õigusvastase tegevusega avalik-õiguslikus suhtes rikkunud, nõuda talle tekitatud kahju hüvitamist, kui kahju ei olnud võimalik vältida ega ole võimalik kõrvaldada sama seaduse §-des 3, 4 ja 6 sätestatud viisil õiguste kaitsmise või taastamisega. RVastS § 9 lg-st 1 tulenevalt võib füüsiline isik nõuda mittevaralise kahju rahalist hüvitamist süüliselt väärikuse alandamise, tervise kahjustamise, vabaduse võtmise, kodu või eraelu puutumatuse või sõnumi saladuse rikkumise, au või hea nime teotamise korral. Avaliku võimu kandja tekitatud mittevaralise kahju hüvitamine on aga Eesti Vabariigis erandlik ja piiratud ning RVastS § 9 lg 1 näeb selle võimaluse ette vaid kõige olulisemate põhiõiguste tõsiste riivete korral. Mittevaraline kahju tuleb hüvitada rahas, kui rikkumise raskus seda õigustab (vt ka Riigikohtu halduskolleegiumi
63. juuni
64. a otsus asjas nr 3-3-1-9-17, p 13 ning seal 5 3-24-2959 viidatud kohtupraktika). Kohtu hinnangul on kaebaja hüvitamiskaebuse rahuldamine ebatõenäoline. Samuti on kaebusega kaitstava õiguse riive väheintensiivne. 9.
65. Kaebaja põhjendab, et vangla ei taganud talle
66. ja
67. augustil 2024 võimalust värskes õhus jalutada, kuivõrd kaebajal ei võimaldatud jalutada talle sobival ajal, s.o hilisemal kellaajal, paremates ilmastikutingimustes ning ajal, mil kaebaja ei soovi uudiseid kuulata. Samuti ei võimaldatud kaebajale
68. augusti
69. a hommikul tahvelarvutit ning ametnik käitus kaebajaga ebaviisakalt. 9.2.
70. Vaidluse all on üksnes kahel päeval värskes õhus jalutamise ja ühel päeval tahvelarvuti kasutamise võimalusest ilma jäämine. Kohtu hinnangul ei saanud eeltoodu kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada, arvestades ka asjaolu, et kaebajale pakuti
71. ja
72. augustil 2024 võimalust värskes õhus jalutada, mida kaebaja ise kinnitab, kuid talle ei võimaldatud vastavat võimalust kaebaja eelistatud ajal ja tingimustel. Kuigi kaebaja ei saanud tahvelarvutit koheselt vastavalt oma nõudmisele
73. augusti
74. a hommikul, siis sai ta tahvelarvutit kasutada samal päeval hilisemal ajal, kuivõrd ta on esitanud vanglale
75. augustil 2024 kahju hüvitamise taotluse. Samuti on ta saanud tahvelarvutit kasutada nt 19., 21., 22.,
76. ja
77. augustil
78. Ka siis on ta tahvelarvutit kasutades esitanud mitu avaldust (Tartu Vangla
79. novembri
80. a otsus nr 1-13/24/501-2). Haldusasja materjalidest ei selgu, millist konkreetset negatiivset mõju avaldas kaebajale see, et ta sai tahvelarvutit kasutada
81. augustil 2024 soovitust hiljem. Samuti ei saa Tartu Vangla ametniku poolt kaebaja suhtes mõne vestluse ajal võimaliku ebaviisaka väljendi või lause kasutamist pidada kaebaja õigusi intensiivselt riivavaks. Kuigi kaebaja heaolu võis vangla tegevuse tõttu teatud ulatuses langeda, siis ei saanud vangla tegevus tuua kaasa kaebajale ülemääraseid ebamugavusi ja kannatusi. 9.2.2.

§ 55

lg 2 kohaselt tuleb kinnipeetavale võimaldada jalutuskäik värskes õhus vähemalt üks tund päevas. Eelnimetatud kohustus tähendab, et vangla peab isikule igapäevaselt vastavat võimalust pakkuma, kuid kui kinnipeetav selleks soovi ei avalda, siis talle jalutuskäiku sel päeval ei võimaldata.

§ 55

lg 2 ei anna kinnipeetavale õigust valida, millises jalutusboksis ning mis ajal ja milliste ilmastikuoludega ta täpselt jalutada soovib. Vangla on õigustatult

1. oktoobri
2. a otsuses nr 1-13/24/498-2 ja
3. novembri
4. a otsuses nr 1-13/24/501-2 selgitanud, et jalutuskäigu aeg sõltub vangla võimalustest, jalutuskäikude graafikust ning erinevate üksuste ja osakondade planeeritud jalutuskäikude aegadest. Tartu Vangla esitatud
5. ja
6. augusti
7. a videosalvestistelt nähtub, et kaebajale pakuti mõlemal päeval hommikuse loenduse ajal jalutuskäiku värskes õhus, kuid kaebaja keeldus jalutuskäigust, kuna talle ei sobinud ilmastikutingimused ning ta soovis jalutama minna hilisemal kellaajal. Kohtule ei ilmne, et sellisel põhjusel keeldumine oleks õigustatud. Tartu Vangla jalutusboksides ja -aedikutes on varjualused, mis kaitsevad isikut halbade ilmastikuolude vastu. Lisaks saavad isikud endale ilmastikuolusid arvestades vastavad riided valida. Seega loobus kaebaja ise
8. ja
9. augustil 2024 jalutamise võimalusest ning vangla ei ole õigusvastaselt käitunud. 9.2.
10. Vangla esitatud
11. augusti
12. a videosalvestiselt nähtub, et kaebaja soovis tahvelarvutit, et esitada kahjunõue seoses talle soovitud ajal jalutuskäigu võimaldamata jätmisega ning kuriteoteate seoses ametniku tegevusega. Ametnik selgitas kaebajale, et ei too kaebajale tahvelarvutit, kuna ametnik teostab hetkel loendust. Samuti selgitas ametnik, et kuna teised vanglas viibivad isikud ei ole saanud tahvelarvutit kasutada nii palju nagu kaebaja, siis on teised isikud prioriteetsemad. Kohtule ei ilmne, et vangla oleks õigusvastaselt käitunud. Kuigi Eesti Vabariigis soodustatakse vanglates üleminekut digitaalsele haldus- ja 6 3-24-2959 kohtumenetlusele, siis ei tähenda see, et kinnipeetaval on subjektiivne õigus igal juhul elektrooniliselt menetlustes osaleda ning tahvelarvuti kaudu avaldusi esitada.

§ 1

1 lg 4 järgi esitatakse üldjuhul vanglale esitatavad avaldused kirjalikult, kuid turvalise tehnilise võimekuse olemasolu korral võib vangla võimaldada erinevate avalduste koostamist ja esitamist kirjaliku vormi asemel ka elektroonilises vormis. Seega ei kohusta õigusaktid vanglat võimaldama kinnipeetaval tahvelarvutit kasutada. Lisaks ei ilmne kohtule, et vangla oleks põhjendamatult kaebaja tahvelarvuti kasutamist piiranud. Kohtueelse menetluse materjalidest selgub, et tal on olnud piisavalt sage võimalus tahvelarvutit kasutada (vt ka käesoleva määruse p 9.2.1). Kohus nõustub Tartu Vangla

1. novembri
2. a otsusega nr 113/24/501-2, mille kohaselt on paratamatu, et eluosakonnas, kus viibib ka teisi kinnipeetavaid, tuleb tahvelarvutite piiratud ressurssi jagada mõistlikult kõikide kinnipeetavate vahel ning seetõttu võib tulla ette ka päevi, mil kaebaja ei saa tahvelarvutit kasutada. Eeltoodu ei takista kaebaja õiguste kaitsmist, kuivõrd tal on võimalik avaldusi nii erinevatele haldusorganitele kui ka kohtule esitada paberkandjal. 9.2.
3. Samuti ei nähtu vangla esitatud
4. augusti
5. a videosalvestiselt, et ametnik oleks käitunud kaebajaga ebaviisakalt. Ametnik selgitas kaebajale, miks tal ei võimaldata hilisemal kellaajal jalutada ning miks ta tahvelarvutit ei saa. Videosalvestiselt nähtub, et kaebaja ise räägib ametnikuga kõrgendatud hääletoonil, kuid ametnik jäi sealjuures rahulikuks ega väljendanud ennast kaebaja suunas ebakohaselt, vaid üksnes palus kaebajal oma hääletooni alandada, s.o mitte karjuda, ning arutles kaebajaga vaidlusalustel teemadel. 9.
6. Kaebaja põhjendab, et ta ei saanud ajavahemikul 2.-
7. august 2024 ajalehti ning et ametnikud panevad loenduse ajal raadio kinni, kuigi sealt tulevad spordiuudised. Eeltoodu ei saanud põhjustada kaebajale intensiivseid kannatusi ja ülemääraseid üleelamisi. Kolm nädalat ei ole kuigivõrd pikk aeg, mil ilma ajalehtede lugemiseta olla, arvestades, et kaebajal oli võimalik päevauudistega olla kursis raadio vahendusel. Kuigi kaebajal ei võimaldatud raadiost uudiseid kuulata loenduste ajal, oli tal võimalik seda teha muul ajal.

§ 31

lg 1 kohaselt võimaldatakse vanglas jälgida raadiosaateid, kuid see õigus ei ole piiramatu. Tartu Vangla kodukorra p-st 6.3 tulenevalt peab kinnipeetav lülitama loenduse ajaks kõik elektriseadmed, sh raadio, välja või kui seade võimaldab, siis lülitama selle hääletule režiimile. Kui kaebaja eelnimetatud sätet ei järgi, siis on vanglaametnikel õigus ise raadio loenduse ajaks välja lülitada. Seega ei ole ametnikud raadiot puudutavas osas õigusvastaselt käitunud.

§ 30

lg 1 kohaselt tagatakse kinnipeetavale vanglas võimalus lugeda üleriigilisi päevalehti ning ajakirju. Ka vahistatule peavad vastavalt

§ 93lg-le 3 olema üleriigilised päevalehed kättesaadavad.

Tartu Vangla üksuses, kus kaebaja paiknes, jagati ajalehti eelkõige isikutele, kes selleks soovi avaldasid. Vanglal puuduvad täpsed andmed, kas ja millal kaebaja ajalehtede lugemiseks soovi avaldas ning kas ja millistel päevadel ta ajalehti lugeda sai (Tartu Vangla

1. oktoobri
2. a otsus nr 1-13/24/498-2). Selliseid andmeid ei ole välja toonud ka kaebaja. Samas ei saa pidada usutavaks kaebaja väidet, et talle ei pakutud võimalust ajalehtede lugemiseks vaidlusaluse kolme nädala jooksul üldse, arvestades, et Tartu Vangla esitatud
3. augusti
4. a videosalvestiselt nähtub, et ametnik pakkus kaebajale hommikuse loenduse ajal lugemiseks ajalehte. Isegi kui kaebaja vastava tahte avaldamisel mõnel korral ajalehe lugemise võimalusest ilma jäi, ei saanud see põhjustada kaebajale selliseid üleelamisi, mis oleks saanud põhjustada kaebajale mittevaralist kahju ja õigustaks rahalise hüvitise väljamõistmist. 9.
5. Kaebaja põhjendab, et vanemvalvur viis ta
6. augustil 2024 duširuumi, läks seejärel muid toiminguid tegema ning kaebaja pidi viibima duširuumis 60 minutit, kuigi väljendas soovi sealt välja saada, millest teine vanemvalvur oli teadlik. Asjaolu, et kaebaja pidi lühikest 7 3-24-2959 aega pärast duši all käimist ootama, et ta tagasi oma kambrisse viidaks, ei saanud ilmselgelt kaebaja õigusi intensiivselt riivata. Samuti ei ilmne kohtule, et vangla tegevus oleks olnud õigusvastane. Vangla on taganud kaebajale vastavalt

§ 50lg-le 2 võimaluse hoolitseda oma isikliku hügieeni eest.

Kaebaja viis duši alla ning toimetas sealt tagasi kambrisse üks ja sama vanglaametnik. Kaebaja viibis duširuumis üksnes 44 minutit, mida ei saa pidada ülemääraselt pikaks ajaks. On mõistetav, et ametnik läks ajal, mil kaebaja hügieenitoiminguid tegi, teisi tööülesandeid täitma ning naases kaebaja juurde mõistliku aja jooksul, et kaebaja oma kambrisse tagasi toimetada. Teine vanemvalvur, kellele kaebaja viitab ning kes kaebaja hinnangul tema suhtes pahatahtlikult käitus, s.o teda tahtlikult duširuumist välja ei lasknud, ei tegelenud kaebaja duširuumi saatmisega, vaid täitis teisi tööülesandeid ning on äärmiselt ebatõenäoline, et ta kuulis kaebaja koputust ning mõistis kaebaja soovi duširuumis välja saada (Tartu Vangla

1. novembri
2. a otsus nr 1-13/24/501-2, vangla esitatud videosalvestised
3. augusti
4. a saatmiste kohta, vangla pääsla ja kokkusaamiste üksuse vanemvalvuri
5. septembri
6. a selgitus ja esimese üksuse inspektor-kontaktisiku
7. oktoobri
8. a selgitus). 9.
9. Kaebaja heidab vanglale ette, et ta sai
10. augustil 2024 telefonikõned teha soovitust hiljem, tema helistamisvõimalusi piirati ning kui ta andis ametnikule teada, et ta soovib helistada, siis ametnik mõnitas ja solvas kaebajat ega pannud vastavalt kaebaja soovile ametniku vormi külge kinnitatud kaamerat tööle. Eelkirjeldatud intsidenti ei saa pidada kaebaja õigusi ülemääraselt riivavaks. Kuigi kaebaja ei saanud helistada täpselt tema soovitud ajal, siis sai ta telefonikõned teha ning seda üksnes ligikaudu pool tundi soovitud ajast hiljem. Kaebaja õigusi ei saa intensiivselt riivata ka ametniku väidetav ebakohane käitumine
11. augusti
12. a vestluse ajal ja ametniku vormi külge kinnitatud kaamera tööle mittepanemine. Nagu kohus juba varasemalt märkis, siis ei saa mõne vestluse ajal võimaliku ebaviisaka väljendi või lause kasutamine langetada kaebaja heaolu sellisel määral, et see võiks kaebajale kaasa tuua intensiivseid kannatusi. Kuigi ametniku ja kaebaja vahel
13. augustil 2024 toimunud vestlus ei kajastu videosalvestisel, siis on nii kaebaja kui ka ametnik saanud selles osas oma selgitused anda ning videosalvestise puudumine ei saa kaebajale intensiivseid kannatusi põhjustada. 9.5.
14. Vangla tagas kaebajale
15. augustil 2024 võimaluse helistada tema soovitud isikutele vastavalt kehtivatele õigusaktidele (

§ 28lg-d 1 ja 3, justiitsministri 30.

novembri

1. a määruse nr 72 „Vangla sisekorraeeskiri“ § 51 lg-d 4 ja 5). Vangla esitatud tõenditest nähtub, et kaebaja soovis
2. augustil 2024 helistada kell 09.30, ta sai telefoni enda kasutusse kell 10.08 ning kohtuasjas esitatud tõenditest ei nähtu, et kaebaja hinnangul jäi talle võimaldatud kõneaeg lühikeseks (vt Tartu Vangla
3. oktoobri
4. a otsus nr 1-13/24/482-2, kaebaja taotlus
5. augustil 2024 helistamiseks ja kõneeristuse väljavõte). Asjaolu, et kaebaja ei saanud teha telefonikõnesid täpselt tema soovitud ajal, vaid ligikaudu pool tundi hiljem, ei ole õigusvastane. Vanglaametnikule on kinnipeetava poolt soovitud helistamise kellaaeg soovituslik ja tal on õigus muuta helistamise ajakava vastavalt vangla võimalustele (Tartu Vangla kodukorra p 12.8.3). Kaebaja ei ole selgitanud, et tal oleks täpselt tema märgitud kellaajaks kokkulepitud oluline telefonikõne. Seega oli tegemist kaebaja eelistatud ajaga, millest mõnevõrra hiljem helistamise võimaldamine ei ole kaebajale kaasa toonud tegelikke negatiivseid tagajärgi. 9.5.
6. Haldusasjas esitatud tõendid ei kinnita seda, et ametnik oleks kaebajaga
7. augustil 2024 ebakohaselt käitunud, teda solvanud või mõnitanud. Kuigi vanglaametnik ei mäleta täpselt kaebajaga
8. augustil 2024 toimunud vestlust, kinnitab ta, et ei mõnita ega solva kinnipeetavaid (vt ametniku
9. oktoobri
10. a selgitusi). Kohtul puudub alus eeltoodus 8 3-24-2959 kahelda, kuivõrd kohtule esitatud videosalvestistelt teiste intsidentide kohta nähtub, et ametnikud käituvad kaebajaga tavapäraselt rahumeelselt ja professionaalselt. Üksnes kaebaja on väljendanud end ametnike suhtes ebakohaselt, s.t kõrgendatud hääletoonil ja isegi vulgaarselt (vt nt videosalvestised
11. ja
12. augusti
13. a sündmuste ja
14. augusti
15. a hommikuse loenduse kohta). Samuti ei ole ametnikud õigusaktidest tulenevalt kohustatud oma vormi külge kinnitatud kaamerat vastavalt kaebaja soovidele tööle panema. Vastava otsustuse teeb ametnik ise (Tartu Vangla kodukorra p 1.11). Kõikide vanglaametnike vormide küljes isegi ei ole vastavaid kaameraid (vt videosalvestist
16. augusti
17. a sündmuse kohta, millest nähtub, kuidas ametnik näitab kaebajale, et tema vormi küljes ei ole kaamerat). 9.
18. Eeltoodust tulenevalt tagastab kohus käesoleva määruse p-s 9 ja selle alapunktides kirjeldatud osas X-i kaebuse HKMS § 121 lg 2 p 21 alusel.
19. Kohus selgitab, et vastavalt HKMS § 43 lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse ning kaebuse tagastamisel loetakse, et kaebus ei ole kohtu menetluses olnud.
20. Kuna kohus tagastab kaebuse, siis puudub vajadus lahendada kaebaja taotlusi riigilõivu tasumisest vabastamiseks, täiendavate tõendite kogumiseks ning kaebaja vande all ja vanglaametnike tunnistajate ülekuulamiseks. Kohus jätab need taotlused läbi vaatamata. II
21. RÕS § 6 lg 1 järgi võib riigi õigusabi saada füüsiline isik, kes oma majandusliku seisundi tõttu ei suuda õigusabi vajamise ajal tasuda asjatundliku õigusteenuse eest või suudab seda teha üksnes osaliselt või osamaksetena või kelle majanduslik seisund ei võimalda pärast õigusteenuse eest tasumist lihtsat toimetulekut. Samas ei ole taotleja kehv majanduslik seisund ainuke riigi õigusabi saamise tingimus. RÕS § 7 lg 1 p 1 kohaselt ei anta riigi õigusabi, kui taotleja on ise võimeline kaitsma oma õigusi. Kui esinevad RÕS § 7 lg-s 1 sätestatud alused riigi õigusabi andmisest keeldumiseks, ei mõjuta isiku majanduslik seisund asja otsustamist.
22. Kaebaja on koostanud kohtule piisavalt arusaadava kaebuse, millest nähtuvad kaebaja taotlused ning põhjendused. Kaebaja on ka varasemalt suutnud iseseisvalt halduskohtumenetluses arvukalt kaebusi ja muid menetlusdokumente esitada (haldusasjad nr 3-24-2927, 3-24-2874, 3-24-2755, 3-24-2748, 3-24-2769, 3-24-2710, 3-24-2247 jne). Eeltooduga on tõendatud, et kaebaja on iseseisvalt võimeline halduskohtumenetluses osalema ning ta ei vaja advokaadi abi. Halduskohtumenetluses selgitab vajalikud asjaolud, seadusesätted ja asjakohase kohtupraktika kohus välja enda initsiatiivil ning kaebaja õigusalaste teadmiste puudumist kompenseerib halduskohtus kohalduv uurimisprintsiip (HKMS § 2 lg-d 4 ja 5).
23. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus X-i taotluse riigi õigusabi saamiseks RÕS § 7 lg 1 p 1 alusel rahuldamata. III
24. HKMS § 77 lg-st 1 koosmõjus tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 38 lg 1 p-ga 1 kuulutab kohus menetluse või osa menetlusest omal algatusel või menetlusosalise taotlusel kinniseks, kui see on ilmselt vajalik riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse 9 3-24-2959 või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. Tuginedes HKMS § 79 lg 1 p-le 1 võib kinniseks kuulutatud menetluses menetlusosalise menetlustoimingult, sealhulgas kohtuistungilt või selle osalt eemaldada riigi julgeoleku või avaliku korra tagamiseks, eelkõige riigisaladuse või salastatud välisteabe hoidmiseks või asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks. HKMS § 79 lg 2 kohaselt on menetlusosalise eemaldamine sama paragrahvi lg-s 1 märgitud alusel võimalik üksnes tingimusel, et huvi saladuse hoidmiseks on ilmselgelt kaalukam menetlusosalise õigusest olla menetlustoimingu juures.
25. Kohus leiab, et käesolevas asjas tuleb Tartu Vangla
26. novembril 2024 esitatud videosalvestiste osas menetlus asutusesiseseks kasutamiseks tunnistatud teabe kaitseks kinniseks kuulutada ning piirata esitatud tõenditele kaebaja ligipääsu. Avaliku teabe seaduse § 35 lg 1 p 9 kohaselt on teabevaldaja kohustatud tunnistama asutusesiseseks kasutamiseks mõeldud teabeks teabe turvasüsteemide, turvaorganisatsiooni või turvameetmete kirjelduse kohta. Kuna videosalvestiste vaatlus võimaldaks kaebajal näha Tartu Vanglas paiknevate ning vanglaametnike vormi külge kinnitatud kaamerate vaateulatust ja vaatenurki, sisaldavad vangla esitatud tõendid teavet turvasüsteemide kohta, mille kaebajale avalikustamine ei ole põhjendatud. Kaebajale teabele ligipääsu võimaldamine ohustab vangla julgeolekut. Tartu Vangla huvi saladuse hoidmiseks kaalub üles kaebaja huvi videosalvestistega tutvuda. Videosalvestiste kokkuvõtlikud kirjeldused nähtuvad kohtueelse menetluse materjalidest ja käesolevast määrusest ning kaebajal on sel viisil võimalik videosalvestiste sisuga tutvuda.
27. Riigikohtu halduskolleegium on selgitanud, et tagamaks HKMS § 79 lg-s 1 sätestatud juhtudel saladuse hoidmine väljaspool kohtuistungeid jms, ei ole tarvis menetlusosalist üheltki toimingult eemaldada, vaid kohtul on võimalik jätta HKMS § 88 lg 2 alusel luba toimikuga tutvumiseks ja ärakirjade saamiseks andmata (Riigikohtu halduskolleegiumi
28. mai
29. a määrus asjas nr 3-3-1-36-14, p 8). Praegusel juhul on saladuse hoidmine võimalik tagada HKMS § 88 lg 2 alusel HKMS § 88 lg-s 1 sätestatud toimikuga tutvumise õiguse piiramise kaudu.
30. Eeltoodust tulenevalt kuulutab kohus haldusasja menetluse Tartu Vangla
31. novembril 2024 esitatud videosalvestiste osas kinniseks ning keelab kaebajal eelnimetatud tõenditega tutvuda ja saada nendest koopiaid. (allkirjastatud digitaalselt) Juhan Siider 10