← Eesti

2-20-17016/59

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Siret Siilbek, Liis Arrak, Peeter Pällin Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2025, Tallinn Kohtuasja number 2-20-17016 Kohtua

§ 1046lg 1 mõttes.

Arvestades AS kirjalikku selgitust ja hageja seletust vande all, tugineb hinnang tegelikkusele vastavatele andmetele, mis võivad küll hageja au kahjustada, 5 2-20-17016 kuid selline kahjustamine ei ole VÕS § 1046 lg 1 mõtte kohaselt õigusvastane. Hinnangut sisaldav postitus oli avaldatud Facebooki kinnises grupis. Seega esines hageja isikliku õiguse rikkumise õigusvastasust välistav eeldus ka VÕS § 1046 lg 2 esimese lause alusel. 3.2.

  1. Õige on kostja faktiväide, et hageja ise otsustab, kas ja millal maksta teile töötasu või mitte (väide nr 2). Maakohus analüüsis kostjale augusti eest töötasu maksmise asjaolusid. Hageja ei tõendanud väidet, et poolte vahel oli kokkulepe, et tööandja maksab kostjale töötasu augusti eest koos palgaga septembri eest alles oktoobris. Tööandja ja kostja vahel puudus kokkulepe töötasu maksmisest töölepingus sätestatust erinevalt. Otsustades maksta kostjale töötasu augusti eest mitte septembris, vaid alles oktoobris, rikkus tööandja töölepingu p-i 4.5 ja TLS § 28 lg 2 p-i
  2. Seega on hageja asunud ise otsustama, millal maksta töötajale töötasu. Hageja ei tõendanud ka väidet, et kostja sai septembris töötasu augusti eest. Kohtu hinnangul ei nähtu postitusest, et kostja oleks 01.10.2019 seisuga teadnud tööandja kavatsusest maksta augusti töötasu välja koos palgaga septembri eest. Hageja väide, et kostjale töötasu maksmine augusti eest hiljemalt
  3. septembril ei olnud põhjendatud palga väikse suuruse (10 eurot) tõttu, ei tee kostja avaldatud teavet vääraks. Kostjale ei saa ette heita ebatäieliku või eksitava informatsiooni avaldamist. Ka AS selgitused kinnitavad, et käsitatav faktiväide vastab tõele. Tõese väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. 3.2.
  4. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja nõudmised on ebamõistlikud ja põhjendamatud ning ta käitub ebaadekvaatselt, sest ta hakkab karjuma ja avaldama pahameelt, kui tema nõudmisi ei täideta (väide nr 3). Maakohus hindas hageja ja kostja seletusi ja leidis, et kostja seletust tuleb eelistada hageja ütlustele, kuna kostja seletused ei sisalda olulisi vasturääkivusi. Kostja seletuste usaldusväärsust tõstab ka Y nimelise isiku selgitus. Asjaolu, et hageja nõudis kostjalt tööle tulemist ajal, kui kostja viibis haiguslehel, kinnitab pooltevaheline kirjavahetus. Kuivõrd kostja on põhjendanud hinnangut,

§ 1046

lg 1 mõttes ning hageja isikliku õiguse rikkumine käsitletava hinnangu avaldamisega ei ole õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 esimese lause alusel. 3.2.4. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja paneb töötajaid süüd tundma (väide nr 4). Andmete avaldamise kontekstist nähtub, et hinnang on antud kokkuvõttena järgmistele asjaoludele: kui keegi töötajatest haigestub, hakkab hageja nõudma teistelt inimestelt nende puhkusepäeval tööle tulemist, arvestamata sellega, et neil võivad sel päeval toimuda õpingud; hageja võib asuda survestama haigestunud töötajat tööle tulema, väites, et haigestumine ei ole aluseks mitte täita kohustusi; hageja ütleb töötajatele, et nad rikuvad oma kohustusi, et nad ei suuda tööga hakkama saada. Kostja seletused tõendasid, et hageja on esitanud kostjale etteheiteid seoses kostja haigestumisega, hageja nõudis kostjalt tööle tulemist vaatamata kostja haigestumisele. Kostja seletuste usaldusväärsust tõstab Y nimelise isiku seletus. Asjaolu, et hageja nõudis kostjalt tööle tulemist ajal, kui kostja viibis haiguslehel, kinnitab pooltevaheline kirjavahetus. Kuivõrd kostja on põhjendanud hinnangut,

§ 1046

lg 1 mõttes ning hageja isikliku õiguse rikkumine käsitletava hinnangu avaldamisega ei ole õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 esimese lause alusel. 3.2.5. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja käitub survestavalt, ebaadekvaatselt, agressiivselt (väide nr 5). Kostja selgitas, et asjaolud, mille alusel tema hinnang kujunes, olid seotud hageja ja kostja vahel toimunud telefonivestlusega ja olukorraga, kus hageja õpetas kostjat pitsat tegema. Kostja seletused tõendasid, et hageja võib asuda töötaja peale karjuma, kui töötaja ei tee midagi piisavalt kiiresti; et hageja võib hakata töötajat survestama, nõudes tööle tulemist ajal, kui töötaja viibib haiguslehel; et hageja võib käituda töötaja suhtes ähvardavalt ja agressiivselt. Kostja ütluste usaldusväärsust kinnitavad Y nimelise isiku seletused, kus viimane avaldas, et ähvardamine on tavaline asi hageja jaoks. Kuivõrd kostja 6 2-20-17016 on põhjendanud hinnangut,

§ 1046

lg 1 mõttes ning hageja isikliku õiguse rikkumine käsitletava hinnangu avaldamisega ei ole õigusvastane ka VÕS § 1046 lg 2 esimese lause alusel. 3.

  1. Hinnates 06.08.2020 postituses sisalduvaid andmeid ja konteksti, leidis maakohus järgmist. 3.3.
  2. Väidele, et hageja ise otsustab, millal töötasu maksta, andis maakohus hinnangu 01.10.2019 postitusega seonduvalt (käesoleva otsuse p 3.2.2). 3.3.
  3. Põhjendatud on kostja hinnang, et hageja suhtleb ebaviisakalt (väide nr 6). Kostja selgitas, et ta on kogenud hageja ebaviisakat suhtlemist. Maakohus leidis, et kostja seletust tuleb eelistada hageja ütlustele. Maakohus arvestas käsitatava hinnangu juures kostja muude episoodide kohta antud selgitusi. Asjas esitatud tõendid kogumis näitavad, et hageja võib töötajaga ebaviisakalt suhelda. Kuivõrd kostja on põhjendanud hinnangut,

§ 1046lg 1 mõttes.

3.3.

  1. Õige on kostja faktiväide, et TVK otsus tuli hageja kahjuks (väide nr 7). Asjaoludest nähtuvalt mõeldakse postituses TVK 20.11.2019 otsust ja postitusest saab järeldada, et TVK rahuldas kostja avalduse. Kohtule esitatud TVK 20.11.2019 otsusest nähtub, et komisjon rahuldas kostja avalduse tööandja vastu. Tõese väite avaldamine ei ole õigusvastane VÕS § 1047 lg 2 alusel. 3.3.
  2. Ebaõige on kostja avaldatud väide, nagu hageja oleks jätnud kinnitamata kostja haiguslehe (väide nr 8). Maakohus tuvastas, et hagejal puudus kohustus haigusleht kinnitada. Kostja pidi olema andmete avaldamisel teadlik, et tööleping oli lõppenud üks päev enne töötaja haiguslehele jäämist, mistõttu ei saanud tööandjalt oodata töövõimetuslehele kannete tegemist. Seega avaldas kostja tõele mittevastava faktiväite tahtlikult (VÕS § 1047 lg 1). Kostja ei tõendanud, et väide vastab tõele, mistõttu puudub õigusvastasust välistav asjaolu VÕS § 1047 lg 2 järgi. Kostja ei tõendanud, et ta ei ole kahju tekitamises süüdi VÕS § 1050 mõttes. Süü vormi poolest oli kostja hooletu (VÕS § 104 lg 3). Kohtule ei esitatud andmed, mis välistaksid kostja süüd VÕS § 1052 alusel. Eeltoodud väite osas rahuldas maakohus hagi. 3.
  3. Maakohus pidas põhjendatuks mõista kostjalt mõista hageja kasuks välja mittevaralise kahju hüvitis 100 eurot, arvestades hüvitise suuruse määramisel järgmiseid asjaolusid:  kostja avaldas 06.08.2020 ühe hageja mainet kahjustava faktiväite;  andmed on küll ebaõiged ja hageja mainet kahjustavad, kuid tegemist ei ole vulgaarse, inimväärikust alandava või hagejat mõnitava väitega;  faktiväide võis põhjustada hagejale ebameeldivaid üleelamisi, kuid nende mõju ei olnud pikaajaline;  kostja tekitas hagejale kahju hooletusest;  andmed olid avaldatud Facebooki kinnises grupis, jõudes seega piiratud hulga inimesteni;  kostja avaldas andmed selleks, et juhtida grupi liikmete tähelepanu tööandja käitumisele töötajate suhtes ja hoiatada teisi töötajaid;  kostja ei ole andmeid kustutanud vaatamata hageja 03.09.2020 nõudekirjale. Andmed on kättesaadavad ka praegu;  kohus arvestab kostja majanduslikku seisundit. Kostja selgitas 28.09.2023 kohtuistungil, et ta on täielikult töövõimetu, tema ainukene sissetulek on töövõimetustoetus 580 eurot. Suur osa tema sissetulekust kulub ravimitele. Kostja elab koos vanematega. Kostja ema on osaliselt töövõimetu, isal on ka tervise probleemid. Kostja ei tööta, ta õpib ülikoolis IT erialal. 7 2-20-17016 Apellatsioonkaebus
  4. Hageja esitas apellatsioonkaebuse, milles palub maakohtu otsuse tühistada osas, millega hagi jäeti rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda, ning teha uue otsuse, millega rahuldada hagi täielikult või saata asi tagasi maakohtule uueks arutamiseks. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda. 4.
  5. Maakohus hindas tõendeid vääralt, mistõttu eksis materiaalõiguse kohaldamisel ja jättis otsuse piisavalt põhjendamata. 4.
  6. Väite nr 2 osas selgitab hageja, et ta põhjendas nii kirjalikult menetlusdokumentides kui ka vande all, et kostja oli nõus, et tööandja maksab tasu augusti ühe tööpäeva eest koos septembri töötasuga oktoobris. Maakohus eelistas põhjendamatult kostja seletust hageja omale, tuginedes kostja ütlustele teise väidetava töötaja (kelle nime pole isegi kostjale teada) kohta, kes kostja väitel pole saanud töötasu. Need kostja väited põhinevad vaid kuulujuttudel (või on kostja poolt välja mõeldud) ning ei ole mitte mingil määral tõendatud. 4.
  7. Väidet nr 7 uuris ja tõlgendas maakohus kontekstiväliselt, leides, et TVK otsus tuli hageja kahjuks. TVK otsus oli hageja kasuks (kostja nõue rahuldati 0,68% ulatuses). 4.
  8. Väite nr 1 osas on maakohtu järeldus ekslik, sest asjas kogutud materjalidest ei nähtu, et hageja oleks võtnud tööle enamasti noori inimesi, kuna neil puuduvad teadmised töösuhteid reguleerivatest seadustest ja nende teadmatust on võimalik ära kasutada. Kostja tekitas postitustes mulje, et tegemist on hageja korduva ja järjepideva tegevusega, kus hageja rikub töötajate õigusi. Tegemist on kostja põhjendamatu oletusega, mille avaldamiseks puudus kostjal alus ja kostja ei suutnud seda ka kohtumenetluses põhjendada. Ainuüksi asjaolu, et ettevõttes töötas palju noori inimesi, ei võimalda teha järeldust, et töötajate teadmatust soovitakse ära kasutada. Maakohus tugines üksnes AS subjektiivsele hinnangule. 4.
  9. Väidete nr 3, 4, 5 ja 6 osas eelistas maakohus kostja seletust hageja seletusele. Kostja ei suutnud oma väiteid tõendada, kuigi tõendamiskoormus lasus kostjal. Kostja piirdus tõendamisel vaid enda ütlustega, mis on hageja hinnangul ebausaldusväärsed. Lisaks tugines maakohus põhjendamatult sellele, et kostja esitas Y nimelise isikuga kirjavahetuse. Tegemist on ilmselgelt ebausaldusväärse tõendiga – pole tõendatud, kes on Y, kas ta töötas ettevõttes, kus hageja oli juhatajaks. Esitatud tõendi näol on tegu vaid kirjavahetusest välja lõigatud osadega, millest ei saa järeldada, et vastav isik üldse eksisteerib. 4.
  10. Hageja hinnangul tuleb hagi rahuldada tervikuna ja seega menetluskulud jätta kostja kanda. Isegi, kui ringkonnakohus jätab maakohtu otsuse muutmata, on maakohus jaotanud menetluskulud ebaõigesti. Hagi osalise rahuldamise korral ei saa menetluskulusid TsMS § 163 lg 1 järgi jaotada selliselt, et kulud jäävad tervikuna hageja kanda. Hageja esitas kostja vastu kahju tekitava käitumise lõpetamise nõude ja mittevaralise kahju hüvitamise nõude, millest esimene rahuldati osaliselt ning teine tervikuna. Seega tuleb hageja hinnangul enamus menetluskuludest jätta kostja kanda. Vastustaja seisukoht
  11. Kostja vaidleb apellatsioonkaebusele vastu, palub jätta selle rahuldamata ja menetluskulud hageja kanda. 8 2-20-17016 RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
  12. Ringkonnakohus leiab, et maakohtu otsus tuleb TsMS 657 lg 1 p 2 järgi tühistada osas, milles maakohus jättis menetluskulud hageja kanda. Ringkonnakohus teeb uue otsuse, millega jätab menetluskulud maakohtus menetlusosaliste endi kanda. Muus osas jätab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse rahuldamata, kuid muudab TsMS 657 lg 1 p 2 1 alusel maakohtu otsuse põhjendusi osas, milles maakohus tugines Y nimelise isiku selgitustele. Ülejäänud osas nõustub ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendustega ega korda neid (TsMS § 654 lg 6). Apellatsioonkaebus rahuldatakse osaliselt.
  13. Vastuseks apellatsioonkaebuse väidetele märgib ringkonnakohus järgmist. Apellatsioonkaebuse põhiliseks etteheiteks maakohtule on kostja vande all antud seletuse eelistamine hageja vande all antud seletusele. TsMS § 232 lg 1 sätestab, et kohus hindab seadusest juhindudes kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas menetlusosalise esitatud väide on tõendatud või mitte, arvestades muu hulgas poolte kokkuleppeid tõendamise kohta. TsMS § 232 lg 2 järgi ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu, kui pooled ei ole kokku leppinud teisiti. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus kostja vande all antud seletustele hageja seletusest põhjendamatult suuremat kaalu. 7.
  14. Kohtunik on tõendeid hinnates vaba oma siseveendumuse kohaselt tõenditele kaalu omistama (TsMS I komm

(2016), § 232, p 3.6.22). Maakohus hindas muu hulgas kostja vande all antud seletust ja leidis, et kostja antud väärtushinnangud (väide 1 ja väited 3–6) ei ole ebakohased, samuti ei ole vaidlustatud osas ebaõiged hageja avaldatud väited (väited 2 ja 7), mida maakohus on pidanud faktiväideteks. Maakohus kõrvutas asjas esitatud tõendeid (sh poolte seletusi) teiste tõenditega ning pidas kostja seletust kogumis kaalukamaks kui hageja seletust. Hageja väidab apellatsioonkaebuses, et maakohus ei ole tuvastanud, et hageja ütlused oleksid vasturääkivad või ebatäpsed. Selleks, et omistada kostja vande all antud seletusele suuremat kaalu kui hageja vande all antud seletusele, ei pea hageja seletuses tingimata tuvastama vasturääkivusi ega ebatäpsusi. Tõendeid kogumis hinnates tuleb kohtul järeldada, kumma poole väited on tema siseveendumuse kohaselt tõendatud. Siinses asjas pidas maakohus kaalukamaks kostja selgitusi, kuna need riimusid asjas esitatud teiste tõenditega ning olid kohtu siseveendumuse kohaselt usutavad ja hageja esitatud tõenditest kaalukamad. Konkreetsete väidete hindamisel on kohus andnud hinnangu nii poolte esitatud tõenditele (sh nende kaalule) ning vastuolude korral hageja seletuse ja teiste tõendite vahel kõrvaldanud vastuolud tõendite hindamise käigus. Ringkonnakohus märgib täiendavalt, et väärtushinnangu ebakohasuse osas otsuse tegemisel peab maakohus andma hinnangu sellele, kas kostjal oli põhjust arvata, et tema antud väärtushinnang on kohane. Kostja on seda vande all põhjendanud ning kohus on lahendamisel kõrvutanud kostja seletust muude asjas esinevate tõenditega. Hageja seletused ei lükka ümber seda, et kostja kujundatud arvamus ning selle pinnalt avaldatud väärtushinnangud oleks olnud põhjendamatud. 7.
  1. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette, et kuigi maakohus tuvastas, et kostja avaldatud andmed haiguslehe kohta ei olnud tõesed, siis jättis maakohus selle asjaoluga arvestamata teiste väidete osas. Hageja arvates illustreerib ebaõige faktiväite avaldamine kostja soovi hagejat kahjustada, mis on ilmne ka teiste avaldatud väidete osas. Ringkonnakohtu hinnangul ei too ühe ebaõige faktiväite avaldamine automaatselt kaasa teiste faktiväidete väärust ega avaldatud väärtushinnangute ebakohasust. Maakohus on põhjendatult andnud põhjaliku hinnangu igale väitele eraldi. 9 2-20-17016 7.
  2. Lisaks leiab hageja, et kostja avaldatud väited on liialdatud, mis kahandab kostja ütluste usaldusväärsust, kuid kohus on jätnud selle ebaõigesti arvestamata. Maakohus leidis vaidlustatud väidete osas õigesti, et kostja avaldatud faktiväited on õiged ja väärtushinnangud põhjendatud. Maakohus ei tuvastanud väidete liialdatust ning ka ringkonnakohtule seda ei nähtu.
  3. Alljärgnevas vastab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse väidetele, milles hageja käsitleb väiteid, mida maakohus ning menetlusosalised on varasemalt kvalifitseerinud faktiväidetena. 8.
  4. Maakohus leidis (otsuse punkt 15 ja selle alapunktid), et tõene on kostja faktiväide selle kohta, et hageja ise otsustab, kas maksta töötajale töötasu olukorras, kus ühel kuul on töötatud tundide arv väike ja tal on see mugavam lisada järgmise kuu töötasule (väide 2). Ringkonnakohus on seisukohal, et tegemist on väärtushinnanguga. Kõnealuse väitega annab kostja hinnangu, et hageja on töötasu väljamaksmisega viivitanud varasemalt ning teeb seda ka edaspidi. Seetõttu on tegemist väärtushinnanguga. Pooled ei vaidle selle üle, et augustis töötatud ühe päeva palga sai kostja oktoobris koos palgaga septembri eest. Seda, et augusti töötasu maksti koos septembri palgaga 07.10.2019, on tööandja tunnistanud ka TVK menetluses (II kd, tl 33–36). Hageja väidab, et kostja ja hageja olid selle osas sõlminud kokkuleppe. Maakohus leidis õigesti, et kokkuleppe sõlmimine ei ole tõendatud. Seega olenemata sellest, et hageja kinnitas oma vande all antud seletuses kokkuleppe olemasolu, ei saa lugeda hageja väidet tõendatuks. See on vastuolus asjas esitatud muude tõenditega. Kostja selgituse sellise kokkuleppe puudumise kohta muudab usutavaks asjas esitatud TVK otsus ning asjaolu, et töötasu maksmata jätmist ilma kokkuleppeta kinnitab ka AS selgitus (tema töötasu osas). Kuigi maakohus on ebaõigesti järeldanud, et tegemist on faktiväitega, ei ole see kaasa toonud ebaõige lahendi tegemist. Eelkäsitletud tõenditest järeldub, et kostja antud hinnang oli põhjendatud. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga ka selles, et avaldatud väitest ei ole võimalik järeldada, nagu oleks kostjale jäetud välja maksmata töötasu terve augustikuu eest. Kostja on selgitanud, et hageja otsustab, millal töötasu välja maksta, olukorras, kus ühel kuul on töötatud tundide arv väike. Seetõttu ei mõista lugeja, hinnatuna mõistliku isiku seisukohalt, postituses esitatud väidet selliselt, nagu oleks hageja jätnud välja maksmata kogu eelneva töötatud kuu eest. 8.
  5. Maakohus leidis põhjendatult (otsuse punkt 23 ja selle alapunktid), et kostja avaldatud faktiväide, et töövaidluskomisjoni 20.11.2019 otsus oli tööandja kahjuks (väide 7), on tõene. Apellatsioonkaebuses heidab hageja maakohtule ette otsuse kontekstivälist hindamist. Nimetatud otsuse resolutsioon on sõnastatud järgmiselt: „
  6. Rahuldada E.I avaldus CP GROUP OÜ vastu.
  7. Mõista CP GROUP OÜ-lt E.I kasuks välja hüvitis summas 4,50 eurot.
  8. Mõista CP GROUP OÜ-lt E.I kasuks välja viivis summas 0,60 eurot.“. Seega on väide, et TVK otsus tuli tööandja kahjuks, tõene. Apellatsioonkaebuses toob hageja esile, et TVK rahuldas kostja avalduse 0,68% ulatuses, sest esialgses avalduses nõudis kostja hüvitist 749,34 eurot, kuid sai hüvitist ja viivist kokku üksnes 5,10 eurot. Siiski ei kajastu TVK otsusest, et kostja avaldus oleks rahuldatud osaliselt. TVK on tuvastanud, et kostja on töölepingu lõpetanud tööandjapoolsele rikkumisele tuginedes kehtivalt ja mõistnud välja sellega seonduva hüvitise (4,5 eurot) ning töötasu maksmisega viivitamise eest viivise (0,6 eurot). Asjaolu, et TVK otsuse põhjendava osa punktis 8 on märgitud, et avaldaja hüvitise nõue oli 730,35 eurot, ei too ringkonnakohtu hinnangul kaasa väite ebatõesust, kuna otsuse resolutsioonist nähtuvalt on avaldus rahuldatud. Kuna TVK on rahuldanud kostja avalduse, siis ei saa ringkonnakohtu hinnangul pidada kostja avaldatud faktiväidet VÕS § 1047 lg 1 mõttes ka mittetäielikuks või eksitavaks. Olukorras, kus otsuse resolutsioon ei kajasta nõude kasvõi osalist rahuldamata jätmist, ei ole väide sellest, et otsus tuli tööandja kahjuks, ebaõige. 10 2-20-17016 Üksnes asjaolu, et kostjale välja mõistetud hüvitis oli väike, ei muuda fakti, et töötaja avaldus rahuldati.
  9. VÕS § 1046 lg 1 esimene lause sätestab, et isiku au teotamine, muu hulgas ebakohase väärtushinnanguga, isiku nime või kujutise õigustamatu kasutamine, eraelu puutumatuse või muu isikliku õiguse rikkumine on õigusvastane, kui seadusega ei ole sätestatud teisiti. Põhjendatud väärtushinnang ei ole ebakohane. Väärtushinnang on põhjendamatu, kui avaldaja oli kujundanud oma negatiivse hinnangu kas ebaõigete faktide (asjaolude) alusel, asjaolusid selgitamata või ilmselgelt meelevaldselt, arvestamata faktilisi asjaolusid või nende puudumist. Isiku au teotava väärtushinnangu kohasus võib mh sõltuda ka sellest, kas isik, kelle kohta hinnang käib, on andnud põhjust (alust) selliseks hinnanguks. Väärtushinnangu ebakohasus võib olla tingitud samuti sellest, et tõeste asjaolude alusel kujundatud arvamus on oma sisult põhjendamatult negatiivne (VÕS IV komm
(2020), § 1046, p 3.4). 9.
  1. Kostja avaldas väärtushinnangu, et hageja võtab tööle enamasti noori inimesi, kuna neil puuduvad teadmised töösuhteid reguleerivatest seadustest ja nende teadmatust on võimalik ära kasutada (väide nr 1). Maakohus leidis, et avaldatu sisaldab nii faktiväidet (töötajad on enamasti noored), kui ka kostja hinnangut (neid võetakse tööle seetõttu, et nende teadmatust on võimalik ära kasutada). Selle üle, et pizzerias töötavad sageli noored, menetlusosalised siinses vaidluses ei vaidle ning hageja on selle omaks võtnud 28.09.2023 vande all antud seletuses. Küll aga peab hageja ebakohaseks ja õigusvastaseks hageja hinnangut, et noori võetakse tööle seetõttu, et nende puudlike teadmiste kohta töösuhetest on neid võimalik ära kasutada. 9.1.
  2. Apellatsioonkaebuses leiab hageja, et kostja ei suutnud tõendada hageja järjepidevat käitumist, kus hageja oleks sõlminud ettevõtte esindajana meelega töölepinguid noortega, et neid ära kasutada. Ringkonnakohus selgitab, et hageja on avaldanud väärtushinnangu, mille tõele vastavust siinses asjas ei tuvastata. Väärtushinnangu puhul tuleb kontrollida, kas väärtushinnangu andmiseks oli kostjal põhjust. 9.1.
  3. Maakohus leidis, et kostja vande all antud seletuse ja AS kirjaliku selgitusega on tõendatud, et kostja avaldatud väärtushinnang on põhjendatud. Maakohus on neid tõendeid põhjalikult hinnanud (otsuse p 14 ja selle alapunktid), kohtu siseveendumuse kujunemine on jälgitav. Mõlemad on esile toonud, et neid on survestatud haigena tööle tulema ning mõlemad on esile toonud ka rikkumised palga maksmise osas. MS on seejuures märkinud, et oma puudulike teadmiste tõttu ei osanud ta ise küsida talle töölepingu lõppemisel välja maksmisele kuuluvat töötasu. Ringkonnakohus maakohtu põhjendusi kostja vande all antud seletuse ja AS selgituse hindamisel ei korda. Muu hulgas on maakohus tuvastanud, et AS oli noor ega osanud end töölepingu rikkumise eest kaitsta. Kostja kinnitas samu asjaolusid vande all. Seoses hageja vande all antud selgitusega märgib ringkonnakohus, et need ei lükka ümber asjaolusid, millest tulenevalt kostja oma väärtushinnangu kujundas. Hageja kinnitas vande all, et töötajatele saadetakse enne tööle asumist tööleping, küsimuste tekkimise korral nendele vastatakse. Ka töösuhte ajal vastab tööandja töötajate õiguslikele küsimustele. Seda, kas hageja nõudis kostjalt tööle tulemist siis, kui kostja oli haige, hageja ei mäleta. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga selles, et arvestades kostja vande all antud seletusi ja AS kirjalikku selgitust, on tõendatud, et töötajad kogesid haigena tööle tulekuks survestamist ega osanud end vähese kogemuse tõttu kaitsta, mistõttu on kostja tõendanud, et tema väärtushinnang oli põhjendatud. Hageja seletus selle kohta, et vastatakse töötajate juriidilistele küsimustele, ei lükka ümber kostja avaldatud vastuväite põhjendusi, sest isegi, kui tööandja annab töötajate tekkivatele juriidiliste küsimustele vastuseid, nähtub asjaoludest, 11 2-20-17016 et tööandja on ära kasutanud töötajate kogenematust (nende haigena tööle tulekuks survestamisel ning palga maksmisel). 9.1.
  4. Apellatsioonkaebuse väide, et AS subjektiivsed hinnangud ei tõenda kostja väidet, et noortega sõlmitakse töölepinguid seetõttu, et neid on lihtne ära kasutada, ei ole asjakohane. Ringkonnakohus on eelnevalt selgitanud, et väärtushinnangu puhul ei saa ega tule tõendada selle tõesust, vaid üksnes asjaolusid, millest tulenevalt saaks järeldada, et kostja kujundatud arvamus ja väljendatud väärtushinnang on põhjendatud. Kostja vande all antud seletusi kinnitab AS kirjalik selgitus. 9.1.
  5. Ka asjaolu, et kostja on avaldanud üleskutse endale teatada sarnastest rikkumistest alles pärast hagi esitamist, ei välista nende isikute esile toodud asjaolude hindamist menetluses. Kostja pidi tõendama, et tema kujundatud hinnangul oli alus ning selliste tõendite kogumist kohtule esitamiseks pärast hagi esitamist ei saa pidada lubamatuks. Isegi, kui kostjal ei olnud postituse avaldamise ajal protsessivormis olevad tõendeid kogutud, võivad kostja arvamust kinnitada hiljem kogutud tõendid, mis juba avaldatud väärtushinnangu põhjendatust kinnitavad. Ka see, mitu inimest üleskutsele reageeris, ei muuda tõendite kogumile antud maakohtu hinnangut ebaõigeks.
  6. Kostja esitas väärtushinnangu, et hageja nõudmised on ebamõistlikud ja põhjendamatud ning ta käitub ebaadekvaatselt, sest ta hakkab karjuma ja avaldama pahameelt, kui tema nõudmisi ei täideta (väide 3); hageja paneb töötajaid süüd tundma (väide 4); hageja käitub survestavalt, ebaadekvaatselt, agressiivselt (väide 5); hageja suhtleb ebaviisakalt (väide 6). Nende osas märgib ringkonnakohus järgmist. 10.
  7. Maakohus hindas nii hageja kui kostja selgitusi põhjalikult, seejuures põhjendades, miks eelistab kostja ütlusi hageja omadele – selles vasturääkivuste puudumise, usaldusväärsuse ning muude tõenditega kooskõla tõttu. Ringkonnakohus maakohtu otsuse põhjendusi ei korda. Küll aga nõustub ringkonnakohus, et maakohus on ebaõigesti tuginenud Y nimelise isiku ja kostja vahelisele vestlusele. Olukorras, kus ei ole teada, kes on Y, mistõttu on tõend pärit anonüümsest allikast, ei ole ringkonnakohtu hinnangul võimalik pidada tõendit usaldusväärseks. Ühtlasi ei ole anonüümse allika tõendile tuginemine kooskõlas poolte võrdse kohtlemise põhimõttega (TsMS § 7). Kostja, kes ei tea tõendi allikat, ei saa sellele ka sisukaid vastuväiteid esitada. Seetõttu jätab ringkonnakohus maakohtu otsusest välja selle punktides 14.6, 16.5, 16.8, 17.3, 17.5, 18.3, 18.4, 22.3, 22.4 ja 22.5 kajastatud hinnangud ja viited Y selgitustele. See aga ei muuda maakohtu järeldusi ebaõigeks. 10.
  8. Ringkonnakohus rõhutab, et käsitletavad väited on väärtushinnangud, mistõttu ei ole põhjendatud apellatsioonkaebuse väide, et kostja ei suutnud oma väiteid tõendada. Väärtushinnangute puhul ei saagi kostja tõendada nende tõele vastavust, vaid kostja peab tõendama nende põhjendatuse. Selleks peab kostja tõendama, et esinesid asjaolud, mis andsid talle väärtushinnangus avaldatud arvamuse kujundamiseks piisava aluse. Sellised asjaolud on kostja esile toonud ja tõendanud. 10.2.
  9. Maakohus on otsuse punktis 18 ja selle alapunktides õigesti leidnud, et kostja on põhjendanud oma väärtushinnangut, et hageja nõudmised on ebamõistlikud ja põhjendamatud ning et ta käitub ebaadekvaatselt, sest ta hakkab karjuma ja avaldama pahameelt, kui tema nõudmisi ei täideta (väide 3). Sellise järelduse tegi maakohus kostja vande all antud ütluste ning Y nimelise isiku seletusele tuginedes (viimase jättis ringkonnakohus tõendite kogumist välja). Maakohus on põhjendamatult jätnud arvestamata AL avaldatud kommentaari, mis on postitatud kostja avaldatud postituse alla (nähtav I kd tl 72 kajastatud URL aadressist). Maakohus jättis nimetatud tõendi arvestamata, sest sellest ei nähtud viide hagejale. Samas 12 2-20-17016 jättis maakohus tähelepanuta, et nimetatud kommentaar oli lisatud postituse juurde, kus hageja oli märgitud. Seetõttu peab ringkonnakohus kommentaari hagejaga seostatavaks. AL selgitab, et tema sõbrannale esitati tööle tulemise nõue isegi siis, kui ta oli lapsega hoolduslehel ning töötajate õpetamine käis sõimuga. Hageja on vande all antud seletuses väitnud, et ta ei sõimanud telefonikõnes kostjat, kuid kindlasti väljendas meelepaha. Samuti väitis hageja, et ei ole käitunud kostja juhendamisel tema suhtes agressiivselt ja enda arvates üritas pigem toetada ja õpetada. Need ütlused on vastuolus kostja vande all antud seletustega, mida kinnitab täiendavalt AL avaldatud kommentaar. Hageja esitatud AS ja EK kinnituskirjad kirjeldavad nende enda positiivset kogemust, mis aga ei lükka ümber kostja ja AL vastupidiseid kogemusi. Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et kostja on põhjendanud oma väärtushinnangu kujunemist, tõendades seda kostja vande all antud seletusega ning ringkonnakohus leiab, et seda kinnitab ka AL kommentaar. 10.2.
  10. Maakohus on ka õigesti leidnud, et kostja hinnang, et hageja paneb töötajaid süüd tundma (väide nr 4), on põhjendatud (otsuse punkt 17 ja selle alapunktid). Hinnang on antud kokkuvõttena järgmistele asjaoludele: töötajate haigestumise korral nõuab hageja teistelt töötajatelt tööle tulemist, arvestamata, et neil võivad olla sellel päeval õpingud; hageja survestab haiget töötajat tööle tulema, väites, et haigestumine ei ole põhjuseks kohustuste mittetäitmisele; hageja ütleb töötajatele, et nad rikuvad oma kohustusi, kui ei suuda tööga hakkama saada. Selle tulemusena tekitab hageja töötajates süütunde, et nad ei täida töölepingut. Kostja vande all antud ütlused konkreetsete juhtumite kohta olid maakohtu hinnangul usaldusväärsed ja ringkonnakohus nõustub sellega. Haiguslehel tööle tulemise nõue on tõendatud maakohtu otsuses märgitud tõenditega. Lisaks tõendab seda ka AL kommentaaris avaldatu. Kostja on vande all selgitanud, et hageja esitatud väited, et „sul on tööleping, sa pead tööle tulema ning „sa oled kogu aeg haige, ma ei usu sind“, tekitasid temas süütunnet töölepingus sätestatud kohustuste täitmata jätmise pärast. Samuti on kostja avaldanud, et hageja on öelnud: „Mõtle oma peaga, kes tahab sinu asemel laupäeval tööle tulla“ ning et kui kostja tööle ei tule, siis leitakse normaalsed töötajad, kes oma peaga mõtlevad. Ringkonnakohus peab usutavaks, et haigena tööletulekuks survestamise olukorras tundis kostja ei süüdi. Hageja vande all antud seletuse kohaselt ei sisenda ta töötajatele, et nad ei täida oma kohustusi ega suuda hakkama saada. Hageja kinnitab ka, et haiguslehtedega manipuleerimist tuleb ette ja kahtluste esinemisel harvadel juhtudel haiguslehtede põhjendatust kontrollitakse. Hageja antud üldsõnaline seletus on seega vastuolus kostja antud seletuse ja AL kommentaaris avaldatuga. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohus põhjendatult omistanud kostja seletusele suurema kaalu. Seega on kostja põhjendanud, millistel asjaoludel kujunes tema avaldatud väärtushinnang ning kohus leiab, et avaldatud väärtushinnang ei ole ebakohane. 10.2.
  11. Maakohus on otsuse punktis 16 ja selle alapunktides õigesti leidnud, et põhjendatud on kostja hinnang hageja survestava, ebaadekvaatse, agressiivse käitumise kohta (väide nr 5). Kostja selgitas, et asjaolud, mille alusel tema hinnang kujunes, olid seotud hageja ja kostja vahel toimunud telefonivestlusega ja olukorraga, kus hageja õpetas kostjat pitsat tegema. Kostja seletused tõendasid, et hageja võib asuda töötaja peale karjuma, kui töötaja ei tee midagi piisavalt kiiresti; et hageja võib hakata töötajat survestama, nõudes tööle tulemist ajal, kui töötaja viibib haiguslehel; et hageja võib käituda töötaja suhtes ähvardavalt ja agressiivselt. Agressiivset käitumist kinnitab ka AL kommentaar ning haigena tööle tuleku survestamist kinnitab kostja ja hageja vaheline kirjavahetus. Hageja vande all antud seletus on vastuolus eelnevalt analüüsitud tõenditega, mistõttu sai maakohus kaalukamaks lugeda kostja vande all antud seletuse. Kuivõrd hageja on põhjendanud hinnangut,

§ 1046lg 1 mõttes.

13 2-20-17016 10.2.4. Maakohus on õigesti leidnud, et kostja hinnang hageja ebaviisaka suhtlemise kohta on põhjendatud (väide nr 6, otsuse punkt 22 ja selle alapunktid). Kostja selgitas, et ta on kogenud hageja ebaviisakat suhtlemist. Maakohus leidis, et kostja seletust tuleb eelistada hageja ütlustele. Ringkonnakohtu hinnangul ei omistanud maakohus kostja seletusele suuremat kaalu põhjendamatult. Maakohus arvestas käsitatava hinnangu juures põhjendatult kostja muude episoodide kohta antud selgitusi. Asjas esitatud tõendid kogumis näitavad, et hageja võib töötajaga ebaviisakalt suhelda. Kuivõrd hageja on põhjendanud hinnangut,

§ 1046lg 1 mõttes.

11. Kuigi maakohus on leidnud, et kostja esitatud faktiväide on tõene ning väärtushinnangud kohased, on kohus leidnud ka, et väidete avaldamine ei ole õigusvastane. Tõese faktiväite ja kohaste väärtushinnangute avaldamisega ei ole kostja toime pannud hageja isikuõiguste rikkumist. Alles pärast seda, kui on tuvastatud faktiväite ebaõigsus või väärtushinnangu au teotav iseloom ja selle ebakohasus, hinnatakse avaldamise õigusvastasust VÕS § 1046 lg-tes 1 ja 2 sätestatud kriteeriumide järgi (VÕS IV komm

(2020), § 1046, p 3.4). Rikkumise puudumise tõttu ei ole siinses asjas vajalik rikkumise õigusvastasust analüüsida. Ringkonnakohus selgitab, et isegi juhul, kui ülal toodud väidete avaldamine saaks olla käsitletav hageja isikuõiguste rikkumisena, on maakohus õigesti leidnud, et puudub õigusvastasus. VÕS § 1046 lg 1 teise lause järgi tuleb õigusvastasuse tuvastamisel arvestada rikkumise liiki, põhjust ja ajendit, samuti suhet rikkumisega taotletud eesmärgi ja rikkumise raskuse vahel. Seega on kohtul õigusvastasuse hindamisel ulatuslik kaalutlusõigus. Maakohus on analüüsinud kõigi väidete esitamise põhjust, ajendit ja avaldamise asjaolusid. Selle tulemusena leidis maakohus, ei väidete avaldamine ei ole ka õigusvastane. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus õigusvastasuse hindamisel VÕS § 1046 lg-st 1 tulenevaid kaalutlusõiguse piire rikkunud. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
  1. Hageja vaidlustab maakohtu otsuse ka menetluskulude jaotuse osas. Maakohus jättis TsMS § 163 lg 1 alusel menetluskulud hageja kanda, arvestades seejuures, et hagi rahuldati võrreldes hagis taotletuga ebaolulises ulatuses. 12.
  2. TsMS § 163 lg 1 sätestab, et hagi osalise rahuldamise korral kannavad pooled menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda. Ringkonnakohus nõustub apellatsioonkaebuse väidetega selles, et TsMS § 163 lg 1 ei näe ette menetluskulude hageja kanda jätmist olukorras, kus hagi on rahuldatud osaliselt. Hagi osalise rahuldamise korral näeb TsMS § 163 lg 1 ette kaalutlusõiguse piirid ning kohtul on võimalik valida kolme alternatiivi vahel: jaotada menetluskulud võrdselt, võrdeliselt hagi rahuldamise ulatuses või jätta menetluskulud osaliselt või täielikult poolte endi kanda. Jaotuse viisi, mille kohaselt jätta menetluskulud täielikult hageja kanda, TsMS § 163 lg 1 ette ei näe. Hagi osalise rahuldamise korral peaks kohus lähtuma ühest TsMS § 163 lg 1 sätestatud alternatiivist (RKTKo 11.02.2022, 2-19-2497/71, p 28). 12.
  3. Ringkonnakohus rahuldab apellatsioonkaebuse osas, milles maakohus jättis menetluskulud täies ulatuses hageja kanda ning teeb uue otsuse, milles jätab menetluskulud poolte endi kanda. Õige on maakohtu järeldus, et hagi rahuldati väikeses osas. Hageja pöördus kohtusse kaheksa väite osas, millest üksnes ühe osas leidis maakohus, et avaldatud faktiväide ei ole tõene ja on õigusvastane. Kohus mõistis kostjalt hageja mittevaralise kahju hüvitamiseks välja 100 eurot. 14 2-20-17016 12.
  4. Menetluskulude jaotuse otsustamisel tuleb kohtul teha kaalutluspõhine valik, arvestades võimalikult suures ulatuses ka seda, missugusel määral saavutas hageja kohtusse pöördumisega taotletud eesmärgi (RKTKo 22.12.2022, 2-19-2709 p-d 10 ja 13-14). Kohtul tuleb TsMS § 163 kohaldamisel tagada, et menetluskulude jaotus oleks õiglane (RKTKo 27.03.2017, 3-2-1-18-17, p 17). Siinses asjas on ringkonnakohtu hinnangul õiglane jätta menetluskulud poolte endi kanda. Hagis tugines hageja peamiselt sellele, et avaldatud postitustega on rikutud tema isikuõigusi ja avaldatud au teotavaid faktiväiteid ja väärtushinnanguid. Hageja taotles seejuures faktiväidete ja väärtushinnangute eemaldamist ja mittevaralist kahju. Kuigi maakohus rahuldas hageja nõude osas, millega hageja soovis väite: „Ta /…/ ei tea, kuidas haigusleht töötab /…/ nüüd aga ei saa ta nuppu vajutada selleks, et haiguslehte kinnitada, sest sel juhul töötaja saab haigekassalt raha“, eemaldamist. Arvestades kogu postituse sisu ning avalikustatud väiteid, moodustab nimetatud lauseosa eemaldamine kogu vaidlusest väikese osa. Hagi eesmärk jäi ülekaalukas osas saavutamata. Seetõttu leiab ringkonnakohus, et õiglane oleks jätta menetluskulud poolte endi kanda.
  5. TsMS § 171 lg 1 sätestab, et apellatsioon-, kassatsioon- või määruskaebuse või teistmisavalduse esitamisest tingitud menetluskulud kannab kaebuse või teistmisavalduse esitaja, kui kaebus või teistmisavaldus jääb rahuldamata. Apellatsioonkaebus rahuldatakse üksnes osas, mis puudutas maakohtu menetluskulude jaotust, kuid ringkonnakohus ei jätnud menetluskulusid apellatsioonkaebuses märgitud („enamus“) osas kostja kanda. Seega on ka menetluskulusid puudutav taotlus rahuldatud üksnes osaliselt. Kolleegium leiab, et ka apellatsioonimenetluse kulud on õiglane jätta menetlusosaliste endi kanda TsMS § 171 lg 1 ja § 163 lg 1 koosmõjus. Suurem osa apellatsioonkaebuse eesmärgist jäi hagejal saavutamata.
  6. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) 15

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.