Obsah (10)

§ 17§ 18§ 34§ 43§ 45§ 8§ 27§ 47§ 10§ 50

KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis kohtunik Merike Varusk Määruse tegemise aeg ja koht 25. veebruar 2025. a kell 09.00, Tallinn Tsiviilasja number 2-20-16008 Tsiviilasi R.O maksejõuetusava

§ 17

lg 1 p 3 on võlgniku viimase kolme aasta tuludeklaratsioonid lisatud käesolevale hinnangule.

§ 17

lg 1 p 3 nõuab ka võlgniku maksekontode viimase kolme aasta väljavõte lisamist käesolevale hinnangule. Pankade poolt väljastatud võlgniku arvelduskonto väljavõtted ja võlgniku esitatud kontode väljavõtted sisaldavad põhiosas igapäevaseid kaarditehingute ridasid ning on mahus 339 lk. Võlgnikul puudub vara, mille arvelt oleks võimalik täita kohustusi võlausaldajate ees või katta pankrotimenetluse kulusid. Võlgnik küll töötab ja omab sissetulekut, kuid saadavast sissetulekutest ei piisa, et täita kõiki tekkinud kohustusi. Võlgade ümberkujundamise menetluses ei suutnud võlgnik kohustusi täita. Võlgniku kohustused ületavad kordades olemasolevat vara. Tulenevalt eelpooltoodust on tegemist võlgniku maksejõuetusega. Maksejõuetus ei ole ajutine, kuna ei ole usutav, et võlgnik leiaks oluliselt paremini tasustatava töökoha, kust saadav töötasu oleks piisav, et tasuda oma võetud kohustused. Usaldusisiku hinnang võlgniku varalisele seisundile ja maksejõulisusele on mitterahuldav. Võlgnik on alaliselt maksejõuetu. Võlgniku maksejõuetusavalduse puhul maksejõuetust ka eeldatakse. Maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks impulssiivselt ja kergekäeliselt võetud laenukohustused ja hooletu suhtumine nende täitmisesse, hasartmängusõltuvus, ilmselt ka puudulikud igapäevase majandamise oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Maksejõuetuse põhjuseks PankrS § 22 lg 5 mõistes on muu asjaolu. Usaldusisik asub seisukohale, et maksejõuetuse kursil liikus võlgnik juba 2020. aastast, kui võlgnik ei suutnud enam oma võetud kohustusi korrektselt täita ja esitas kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Lõplikult maksejõuetuks muutus võlgnik 2024. a augustis, kui ei 7 2-20-16008 suutnud enam täita 09.04.2024 võlgade ümberkujundamise muutmise määrusega talle pandud kohustusi võlausaldajate ees. Võlgnik on esitanud kohustustest vabastamise menetluse avalduse. Kohustustest vabastamise menetluses ei saa vabaneda õigusvastaselt tahtlikult (kuriteoga) tekitatud kahju hüvitamise kohustustest ja elatise (alimentide) kohustusest (PankrS § 176 lg 2). Seega on võlgnikul võimalik kohustuste vabastamise menetlust alustada laenukohustuste nõuete suhtes. Usaldusisikule ei ole teada asjaolusid, mis välistaksid kohustustest vabastamise menetluse läbiviimise, seega tulenevalt

§ 18lg 2 p 2 tuleb pankrot välja kuulutada.

Vastavalt täitemenetluse registrile on võlgniku suhtes algatatud 1 täitemenetlus, aktiivsed menetlused puuduvad. Rohkem kohtuasju, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus, usaldusisikule teadaolevalt algatatud ei ole. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. II Kohtumääruse põhjendused 6. Õigusnormid, millest kohus juhindub, on järgmised: Füüsilise isiku maksejõuetuse seaduse (edaspidi

) § 1 lg s sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine on reguleeritud pankrotiseaduses.

§ 18

lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik.

§ 34

lg 5 sätestab, et kui kohus tuvastab, et ümberkujundamiskavas ettenähtut arvestades on siiski alust võlgniku pankrot välja kuulutada, tühistab ta sama määrusega ümberkujundamiskava ja lõpetab ümberkujundamismenetluse.

§ 43

sätestab, et füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti.

§ 45

lg 1 sätestab, et võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamise otsustab kohus pankroti väljakuulutamisel. Võlausaldaja võib

§ 45

lõikes 3 nimetatud asjaolule tuginedes esitada võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamisele vastuväite. Kui kohus algatab võlgniku kohustustest vabastamise menetluse, algab see samal ajal pankroti väljakuulutamisega. pankrotiseaduse (edaspidi PankrS) § 1 lg 2 sätestab, et võlgnik on maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 3 lg 3 sätestab, et pankrotiasja menetlev kohus peab pankrotiavalduse esitamisest kuni pankrotimenetluse lõppemiseni ja kohustustest vabastamise menetluses omal algatusel võtma tarvitusele abinõud, et selgitada välja asjaolud, millel on pankrotimenetluse või kohustustest vabastamise menetluse seisukohalt tähtsust, ja korraldama selleks vajalike tõendite kogumise, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. 8 2-20-16008 PankrS § 31 lg 4 sätestab, et kui pankrotiavalduse on esitanud võlgnik, siis eeldatakse, et ta on maksejõuetu.

1. Kohus, tutvunud pankrotiavalduse ja selle lisadega ning hinnanud asjas kogutud tõendeid kogumis, leiab, et võlgnik R.O’u võlgade ümberkujundamiskava ja võlgade ümberkujundamismenetlus tuleb lõpetada ning maksejõuetusavaldus ja võlgniku kohustustest vabastamise avaldus tuleb rahuldada.
2. Harju Maakohtu menetluses on R.O võlgade ümberkujundamisavaldus (tsiviilasi nr 2-2016008), milles Harju Maakohus on 27.01.2021 määrusega kinnitanud R.O’u võlgade ümberkujundamiskava ja lõpetada võlgade ümberkujundamismenetlus. R.O esitas 04.11.2024 Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse (tsiviilasi nr 2-24-16711), milles palus enda pankrot välja kuulutada ja alustada kohustustest vabastamise menetlus. Võlgnik palus lõpetada tema võlgade ümberkujundamise menetlus. Pankrotiavalduse kohaselt on võlgnikk maksejõuetu pikaaegse hasartmängu sõltuvuse ja sellest tulenevate rahaliste raskuste tõttu. Harju Maakohtu 14.11.2024 määrusega liitis kohus R.O võlgade ümberkujundamise avalduse ja pankrotiavalduse menetlused ühte menetlusse, lugedes tsiviilasjade umbriks 2-20-
4. Võlgnik töötab XXX AS-is suurkliendihaldurina tema töötasu suuruseks on 2 050 eurot. Võlgnikul on vara kokku 923.36 euro väärtuses, mis koosneb võlgniku arvelduskontol olevast rahast. Võlgnikule ei kuulu kinnisvara ega väärtpabereid, Transpordiameti andmetel ei kuulu võlgnikule registreerimisele kuuluvaid sõidukeid ega väikelaevu, alla 12-meetrise kogupikkusega laevu, jette. Täitmata kohustusi on võlgnikul 19 võlausaldaja ees vähemalt 207 169.
5. Võlgniku suurimaks kohustuseks on Swedbank AS ees, seisuga 03.01.2025 on nõude suuruseks 141 617.91 eurot, tegemist on kinnisvara tagatisel võetud solidaarse kohustusega, mille kaassaajaks on Y. Juhul, kui jätta kohustusena arvesse võtmata võlgniku solidaarset kohustust Swedbank AS ees summas 141 617.91 eurot, on võlgnikul sissenõutavaks muutunud kohustusi summas vähemalt 65 552 eurot, mida võlgnik pole suutnud tasuda võlgade ümberkujundamise menetluse käigus ega enne seda. Võlgnik on võlgade ümberkujundamise menetluse käigus võtnud uusi kohustusi Holm Bank AS, ESTO AS, Modena Estonia OÜ, Telia Eesti AS ja Elisa Eesti AS ees. Kohtutäiturite- ja Pankrotihaldurite Koja täitemenetluse registri andmetel on võlgniku suhtes algatatud 1 täitemenetlus. Rohkem kohtumenetlusi, v.a võlgniku maksejõuetusavalduse menetlus ei ole võlgniku suhtes algatatud. Eeltoodust tuleneb, et võlgnikul puudub vara, mille arvelt katta võlgniku kohustusi, samuti ei piisa võlgniku sissetulekust olemasolevate kohustuste täitmiseks. Kohus leiab, et tulenevalt asjaolust, et võlgnikul puudub vara ja sissetulek, millele arvelt kanda pankrotimenetluse kulusid ja rahuldada võlausaldajate nõudeid ja võlgnik tunnistab enda maksejõuetust, siis on võlgnik PankrS § 1 lg 2 tulenevalt maksejõuetu ja selline seisund ei ole tema majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine.
6. Võlgnik on esitanud kohtule pankrotiavalduse enda võlgade ümberkujundamiskava täitmise ajal. Võlgnik tunnistab avalduses, et ei ole suuteline täitma kohtu poolt kinnitatud võlgade ümberkujundamiskava. Kohus on eelnevalt tuvastanud, et võlgnik on püsivalt maksejõuetu. Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes

§ 34

lg 5, leiab kohus, et Harju 9 2-20-16008 Maakohtu 27.01.2021 määrusega kinnitatud R.O’u võlgade ümberkujundamiskava tuleb tühistada ja võlgade ümberkujundamismenetlus kuulub lõpetamisele.

1. PankrS § 108 lg 1 kohaselt muutub võlgniku vara pankrotimääruse alusel pankrotivaraks, mida kasutatakse sihtvarana võlausaldajate nõuete rahuldamiseks ja pankrotimenetluse läbiviimiseks. PankrS § 108 lg 2 kohaselt on pankrotivara vara, mis oli võlgnikul pankroti väljakuulutamise ajal, samuti vara, mis nõutakse või võidetakse tagasi või mille võlgnik omandab pankrotimenetluse ajal. Usaldusisikule kättesaadavate andmete põhjal ei esine võimalusi vara tagasivõitmiseks või tagasinõudmiseks. Kohus leiab, et vara tagasivõitmise ja -nõudmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.
2. Võlgnikul puudub vara pankrotimenetluse kulude katteks ja võlausaldajate nõuete rahuldamiseks. Vara tagasivõitmise võimalused tuleb välja selgitada edaspidise pankrotimenetluse käigus.

§ 8

lg 3 sätestab, et võlgnik kannab võlgade ümberkujundamise menetluse ja kohustustest vabastamise menetluse kulud. Võlausaldajate kulud võlgade ümberkujundamise menetluses ja kohustustest vabastamise menetluses jäävad nende endi kanda. Võlgniku pankrotimenetlusega seotud kulud kantakse vastavalt pankrotiseaduses sätestatule. PankrS § 29 lg 1 sätestab, et kohus lõpetab määrusega menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 kohaselt võib kohus lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline. Nimetatust tulenevalt esineb alus pankrotimenetluse raugemiseks. 13. Võlgnik on esitanud kohtule avalduse kohustustest vabastamiseks.

§ 27

lg 4 sätestab, et võlgnik peab

§ 27

lõikes 3 sätestatud juhul pankroti väljakuulutamiseks või pankroti väljakuulutamiseks ja kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks olema avaldanud tahet maksejõuetusavalduses või andnud eelnevalt nõusoleku, välja arvatud, kui maksejõuetusavalduse on esitanud võlausaldaja, kes on taotlenud võlgniku pankroti väljakuulutamist. Võlgnik on kohtule esitanud avalduse tema kohustustest vabastamiseks ja kinnitanud, et talle ei ole teada asjaolusid, mis võiksid kohustustest vabastamise välistada ning ta kohustub täitma

§ 47

nimetatud kohustusi.

§ 47

lg 1 sätestab, et võlgnik on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 45lg 2 sätestab, et kui esineb Pankr

S § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Usaldusisiku hinnangul ei esine aluseid, mis takistaksid võlgniku suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamist. Kohtu hinnangul ei esine

§ 47

ja 49 lg 5 sätestatud aluseid, mis takistaksid võlgniku pankroti väljakuulutamist. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kuna võlgnik on esitanud avalduse kohustustest vabastamiseks, siis tuleb võlgniku pankrot PankrS § 31 lg 1ja

§ 10

2-20-16008 45 lg 2 alusel välja kuulutada ja

§ 45lg 1 alusel samaaegselt algatada võlgniku kohustustest vabastamise menetlus.

14. Kohus selgitab võlgnikule, et

§ 47

lg 1 kohaselt on võlgnik kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima.

§ 50

lg 2 sätestab, et võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamisel ei lõpe õigusvastaselt tahtlikult tekitatud kahju hüvitamise ning lapsele või vanemale elatise maksmise kohustused.

1. PankrS § 2 kohaselt on pankrotimenetluse eesmärgiks muu hulgas võlgniku maksejõuetuse põhjuste väljaselgitamine. Võlgnik on tunnistanud, et kõik tema võetud laenud on seotud hasarmängusõltuvusest tekkinud kohustustega, millest tulenevalt ta ei ole suutnud täita
2. aastal kinnitatud võlgade ümberkujundamise kava. Usaldusisiku hinnangul on võlgniku maksejõuetuse põhiliseks põhjuseks impulssiivselt ja kergekäeliselt võetud laenukohustused ja hooletu suhtumine nende täitmisesse, hasartmängusõltuvus, ilmselt ka puudulikud igapäevase majandamise oskused, maksmata nõuetest tekkinud kohustused. Kreeditoridele tagasimaksmine on osutunud võlgnikule ülejõu käivaks. Võlgnik liikus maksejõuetuse kursil juba
3. aastast, kui võlgnik ei suutnud enam oma võetud kohustusi korrektselt täita ja esitas kohtule võlgade ümberkujundamise avalduse. Lõplikult maksejõuetuks muutus võlgnik
4. a augustis, kui ei suutnud enam täita 09.04.2024 võlgade ümberkujundamise muutmise määrusega talle pandud kohustusi võlausaldajate ees. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et edasise pankrotimenetluse käigus tuleb pankrotihalduril välja selgitada, kas võlgniku maksejõuetuse põhjuseks olevat hasartmängusõltuvust ja sellest tingitud kergekäelist laenukohustuste võtmist ja hooletut suhtumist nende täitmisesse saab käsitleda raske juhtimisveana.
5. Kohus selgitab R.Oule, et ta on kohustatud tegelema mõistlikult tulutoova tegevusega ja, kui tal sellist tegevust ei ole, siis seda otsima, samuti viivitamatult teatama kohtule igast eluja tegevuskoha vahetusest, mitte varjama saadud tulusid ning vara, samuti andma kohtu nõudel koheselt teavet oma tegevuse või selle otsimise, oma sissetulekute ja vara kohta. R.Oul tuleb igakülgselt vältida tegevust, mis võib kahjustada võlausaldajate huve. Kohus võib võlausaldaja taotlusel ühe aasta jooksul võlgniku pankrotimenetluses täitmata jäänud kohustustest vabastamise määruse tegemisest selle määruse tühistada, kui selgub, et võlgnik on kohustustest vabastamise menetluse kestel oma kohustusi tahtlikult rikkunud ja sellega oluliselt takistanud pankrotivõlausaldajate nõuete rahuldamist.
6. Jüri Truuts on andnud pankrotihalduriks/usaldusisikuks. nõusoleku enda nimetamiseks R.O /allkirjastatud digitaalselt/ Merike Varusk Kohtunik 11