← Eesti

1-25-694/4

Obsah (7)§ 424§ 68§ 73§ 16§ 56§ 44§ 57

1-25-694 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 03. märts 2025, Valga kohtumaja Kriminaalasja number 1-25-694 (24284050116) Kohtunik Annemarie Gerassimov Kri

§ 424

lg 1 järgi käskmenetluses Prokurör Maiken Mardim Süüdistatav Rando Reinaru – isikukood 39212124931; elukoht: xxx; xxx kodakondsus; emakeel: xxx; xxxharidus; töökoht: xxx (töökoht xxx), kriminaalkorras karistused puuduvad Kaitsja Vandeadvokaadi abi Kristjan Lee määratud korras RESOLUTSIOON 1. Süüdi tunnistada Rando Reinaru

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 (üheksakümmend) päevamäära (päevamäär 54,20 eurot), s.o 4878 eurot. 2.

§ 68lg 1 alusel arvata ärakantud karistusaja hulka Rando Reinaru kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23-24.03.2024, s.o kaks

(2)päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 84 (kaheksakümmend neli) päevamäära, s.o 4552.80 eurot. 3.

§ 73lg-te 1 ja 3 alusel jätta mõistetud rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Rando Reinaru ei pane ühe

(1)aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu. Katseaeg hakkab kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o
  1. märtsist
  3. Mõista Rando Reinarult Eesti Vabariigi kasuks välja teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnev sundraha 1329 eurot ja kaitsja Kristjan Lee poolt kohtueelses menetluses osutatud õigusabi katteks 286,94 eurot. 1 1-25-694
  4. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et Rando Reinaru võib välja mõistetud menetluskulud summas 1615,94 eurot tasuda kohtuotsuse jõustumisest arvates 12 kuu jooksul makseinfos näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.
  5. Kohtuotsus edastada süüdistatavale, kaitsjale ja prokurörile. EDASIKAEBAMISE KORD Süüdistataval ja kaitsjal on KrMS § 254 lg 6 ja 7 alusel õigus käskmenetluses tehtud kohtuotsuse kättesaamisest alates 15 päeva jooksul taotleda, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras. Kui süüdistatav 15 päeva jooksul ei taotle, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, jõustub käskmenetluses tehtud kohtuotsus 15 päeva möödudes alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisele järgnevast päevast. Vastavalt KrMS § 255 lg-le 1 kui süüdimõistetu vaidlustab käskmenetluses tehtud kohtuotsuse ja taotleb, et kohus arutaks kriminaalasja üldkorras, koostab kohtunik kriminaaltoimiku prokuratuurile tagastamise määruse, mis on aluseks uue süüdistusakti koostamiseks KrMS § 154 järgi ning menetluse jätkamiseks üldkorras. KrMS § 408 lg 3 kohaselt käskmenetluses tehtud kohtuotsus jõustub, kui selle üldmenetluse korras kohtulikuks arutamiseks taotluse esitamise tähtaeg on möödunud. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK Süüdistus
  6. Rando Reinaru süüdistatakse selles, et tema juhtis 23.03.2024 kell 00 xxx juures mootorsõidukit Volkswagen Touareg, registreerimismärgiga xxx, olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,77 mg/l kohta. Nimetatud tegevustega rikkus Rando Reinaru kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Seega pani Rando Reinaru toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis.

  1. Lõuna Ringkonnaprokuratuuri prokurör Maiken Mardim taotleb
  2. veebruaril 2025 koostatud ja kohtule edastatud süüdistusakti kohaselt kriminaalasja läbivaatamist käskmenetluse korras. Prokuratuur teeb ettepaneku karistada Rando Reinaru

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toime panemise eest rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, s.o 4878 eurot (päevamäära aluseks võetud Rando Reinaru 2023. a keskmise päevasissetuleku suurus, s.o 54,20 eurot).

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.03.2024, s.o kaks päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 84 päevamäära, s.o 4552,80 2 1-25-694 eurot.

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel jätta rahaline karistus täitmisele pööramata, kui Rando Reinaru ei pane ühe aasta pikkusel katseajal toime uut kuritegu.

  1. Samuti kuuluvad süüdistatava poolt hüvitamisele menetluskulud, milleks kriminaalasja kohtueelses menetluses on süüdistatavale riigi poolt määratud kaitsja poolt osutatud riigi õigusabi kulud 286,94 eurot. Samuti kuulub väljamõistmisele süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on teise astme kuriteo puhul 1329 eurot. Süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluv menetluskulu on kokku 1615,94 eurot. Arvestades süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulude ja sundraha hüvitamine 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul igakuiste maksetena alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. Süüdistusakti kohaselt edastati see süüdistusakti koopia ka süüdistatavale ja tema kaitsjale.
  3. KrMS § 252 lg 3 kohaselt süüdistatav ja tema kaitsja võivad süüdistusakti saamisest 10 päeva jooksul esitada kohtule kirjaliku seisukoha kriminaalasja lahendamise kohta. KrMS § 253 kohaselt teeb kohus lahendi käskmenetluses kriminaalasja kohtusse saabumisel, kuid mitte enne viieteistkümne päeva möödumist süüdistusakti süüdistatavale ja kaitsjale edastamisest. Prokuratuuri saadetud teabe kohaselt on kaitsja ja süüdistatav süüdistusakt kätte saanud
  4. veebruaril
  5. Kaitsja ega süüdistatav ei ole 10 päeva jooksul süüdistusakti saamisest esitanud kohtule kirjalikku seisukohta kriminaalasja lahendamise kohta. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  6. KrMS § 251 lg 1 kohaselt kui teise astme kuriteos, mille eest prokurör peab võimalikuks kohaldada põhikaristusena rahalist karistust, on tõendamiseseme asjaolud selged, võib kohus prokuratuuri taotlusel lahendada kriminaalasja käskmenetluses.
  7. Kohus asub seisukohale, et taotlus käskmenetluse kohaldamiseks on asjakohane, põhjendatud ning vastab KrMS § 251 nõuetele. Kohus nõustub järeldustega, mis on esitatud süüdistusaktis puutuvalt süüdistuse tõendatusse ning karistuse määra. Eeltoodust tulenevalt kuulub prokuröri taotlus rahuldamisele. 8.

§ 424

lg 1 näeb ette vastutuse mootorsõiduki, maastikusõiduki või trammi joobeseisundis juhtimise eest. Rando Reinaru süüdistatakse mootorsõiduki joobeseisundis juhtimises. Järgnevalt kontrollib kohus, kas Rando Reinarule etteheidetav tegu vastab süüteokoosseisu objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele. 9. Rando Reinaru tunnistab, et on talle ette heidetava kuriteo toime pannud. Ta juhtis 23.03.2024 kella 00.26 paiku talle endale kuuluvat sõidukit Volkswagen Touareg. Kuhu plaan sõita oli, ta öelda ei osanudki. Oli enne rooli asumist kodus tarvitanud alkoholi. Koos sõbraga tarvitas ära ühe 0,5-liitrise viina ja mingi aeg tekkis neil mõte sõitma minna. R.Reinaru nendib, et ta ei tundnud end väga purjus olevat, kuigi teadis, et on viina joonud. Ilmselt tahtsid nad kellelegi külla minna, pikemat sõitu plaanis polnud. Kui jõuti xxx tänavale, sõitis järgi politseiauto ja andis vilkuritega märku peatumiseks. Süüdistatav peatas auto ja politsei lasi alkomeetrisse tal puhuda. R.Reinarul tuvastati joove ja ta toimetati jaoskonda, kus ta puhus uuesti tõenduslikku alkomeetrisse. Süüdistatav avaldab kahetsust ning sõnab, et saab aru, et 3 1-25-694 käitus valesti. R. Reinaru ütluseid kinnitab tõendusliku alkomeetri 23.03.2024 väljatrükk, mille kohaselt lõplik lugem oli 0,86 mg/l ning arvestades laiendmääramatust 0,09 mg/l, siis mõõtetulemuseks saadi 0,77 mg/l. Eelkirjeldatud tõenditega on kooskõlas tunnistaja T.I ütlused, kelle sõnul teostas ta 23.03.2024 kella 00.15 ajal liiklusjärelevalvet Viljandi linnas koos patrullpolitseinik Kärolyn Mäesaarega. Nad said väljakutse liikuva maasturi kohta, mis kandis registreerimisnumbrit xxx. Kella 00.26 paiku märkasid nad sellist sõidukit xxx ristmikul. Sõiduk sõitis „anna teed“ liiklusmärgi nõudeid eirates vahetult enne politseisõidukit üle ristmiku. Nad peatasid punase-sinise vilkurite abil xxx juures sõiduki 23.03.2024 kell 00.26 ajal. Sõidukit juhtis Rando Reinaru, kelle väljahingatavas õhus tuvastasid joobe 0,86 mg/l. Sõidukis viibis juhi kõrval ka reisija. Tõendusliku alkomeetri lõplikuks lugemiks saadi 0,86 mg/l ja laiendmääramatust +/-0,09 arvestades lõplikuks mõõtetulemuseks 0,77 mg/l. Süüdistatav tunnistas, et on joonud saunas õlut ja mõned pitsid ka viina. Sõiduki andsid üle M.T.le. Karistusregistri 25.03.2024 väljavõte kinnitab, et Rando Reinaru karistusregistrisse kantud pole, mistõttu tema tegevus on kvalifitseeritud õigesti

§ 424lg 1 järgi.

  1. Eeltoodust tulenevalt on kriminaalasjas tõendamist leidnud Rando Reinaru poolt toime pandud mootorsõiduki joobeseisundis juhtimine.
  2. Kohtu hinnangul on Rando Reinaru pannud teo toime kaudse tahtlusega (

§ 16lg 4).

Kohus on seisukohal, et süüdistatav, olles tarbinud õhtu jooksul suure koguse kanget alkoholi, vähemalt pidi võimalikuks pidama, et ta juhib sõidukit joobeseisundis ja möönma, et ta ei ole kainenenud selle aja jooksul, mis jäi alkoholi tarvitamise lõpetamise ning autoga sõitmise vahele, ja ta on joobeseisundis. Kohus järeldab, et R. Reinaru käitumisele subsumeeritakse kaudne tahtlus, kuna tarbides alkoholi ja juhtides sõidukit, möönis süüdistatav, et ta juhib sõidukit joobeseisundis, kuigi mootorsõiduki juhtimine joobeseisundis on rangelt keelatud. Saabunud tagajärje jättis süüdistatav juhuse hooleks - R. Reinaru võis küll enne rooli asumist loota, et tal ei ole sellist joovet, millise korral saab ta kriminaalkorras või väärteokorras karistada, aga selle kontrollimiseks ta midagi reaalselt ei teinud ning seega pidi leppima tagajärjega. 12. Teo õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine. 13. Kohtu hinnangul vastab Rando Reinaru tegu mootorsõiduki joobes juhtimise (

§ 424

lg 1) objektiivsetele ja subjektiivsetele tunnustele, mistõttu tuleb ta kuriteo toimepanemises süüdi tunnistada. Karistus 14. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 15.

§ 424

lg 1 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse.

§ 44

lg 1 kohaselt võib kohus kuriteo eest mõista rahalise karistuse kolmkümmend kuni viissada päevamäära. Prokuröri koostatud süüdistusakti kohaselt teeb prokurör ettepaneku karistada süüdistatavat Rando Reinaru

§ 424

lg 1 järgi rahalise karistusega 90 päevamäära ulatuses, võttes päevamääraks 54,20 eurot, seega rahalise karistusega 4878 eurot. Sellest kuulub mahaarvamisele isiku eelvangistuses viibitud 4 1-25-694 aeg 23. märtsist 2024 kuni 24. märtsini 2024 ehk kaks päeva, mis

§ 68lg 1 teise lause kohaselt vastab kuuele rahalise karistuse päevamäärale.

Seega lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista rahaline karistus 84 päevamäära ulatuses summas 4552,80 eurot. 16. Kohus asub seisukohale, et prokuröri esitatud ettepanek karistuse mõistmise osas on põhjendatud ja kohus nõustub süüdistusaktis märgitud karistuse liigi ja määraga. Kohus hindab isiku süüd väikseks. Süüdistatav on varem kriminaalkorras karistamata. Karistust raskendavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud, kergendavaks asjaoluks tuleb

§ 57lg 1 p 3 alusel lugeda avaldatud puhtsüdamlikku kahetsust.

Eeltoodust tulenevalt peab kohus võimalikuks süüdistatava suhtes kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Maksukohustuslaste registri teatisest nähtub, et Maksu- ja Tolliameti andmetel oli Rando Reinaru

  1. aasta deklareeritud tulu pärast tulumaksu mahaarvamist xxx eurot. Seetõttu on prokurör oma karistusettepanekus õigesti lähtunud päevamäära arvestamisel süüdlase keskmise päevasissetuleku alusel. Arvestades süüdistatava süü suurust, mis on väike, kuriteo asjaolusid, süü tunnistamist süüdistatava poolt ning karistuse eripreventiivseid eesmärke (hoida Rando Reinaru edaspidi kuritegusid toime panemast), peab kohus põhjendatuks prokuröri ettepanekut mõista karistuseks rahaline karistus alla sanktsioonimäära keskmist määra. Samuti on põhjendatud prokuröri ettepanek jätta rahaline karistus tingimisi täitmisele pööramata, kui Rando Reinaru ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.
  2. Arvestades eeltoodut asub kohus seisukohale, et Rando Reinaru tuleb süüdi tunnistada

§ 424

lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks rahaline karistus 90 päevamäära (päevamäär 54,20 eurot), s.o 4878 eurot.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.-24.03.2024, s.o kaks päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda rahaline karistus 84 päevamäära, s.o 4552,80 eurot. Rahaline karistus tuleb jätta

§ 73

lg-te 1 ja 3 alusel tingimisi täitmisele pööramata, kui Rando Reinaru ei pane ühe aasta jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

  1. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavalt Rando Reinarualt kuuluvad välja mõistmisele menetluskulud, s.o KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral, s.o 1329 eurot ja KrMS 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 286,94 eurot riigituludesse, kokku 1615,94 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrab kohus menetluskulude tasumise ühe aasta jooksul.
  2. Kohus juhindus otsuse tegemisel kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 251 lg-st 1, § 253 lg-st 1 ning §-st
  3. (allkirjastatud digitaalselt) Annemarie Gerassimov kohtunik 5

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.