TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-463 Määruse kuupäev 27. veebruar 2025 Kohtunik Kadri Palm Kohtuasi Deivis Kekiševi (Kekišev) taotlus esialgse kohaldamiseks seoses käeraudade kasuta

) § 62 lg 2 alusel väljavõtte D. Kekiševi vabakasutuskontost ajavahemiku

1. oktoober 2024 kuni
2. veebruar
3. a kohta.
4. Kuna D. Kekiševi vanglasisese isikukonto väljavõttest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisele eelnenud nelja kuu kohta (s.o
5. oktoober 2024 –
6. veebruar 2025) nähtub, et lähtudes

§ 112lg 1 p-st 1 ja Riigikohtu üldkogu 12.

aprilli 2016. a kohtuotsusest nr 3-3-1-35-15 ei suuda taotleja oma majandusliku seisundi tõttu 20 euro suurust menetluskulu tasuda, on menetlusabi andmise majanduslikud eeldused täidetud. Kuigi esialgse õiguskaitse taotluse eduväljavaated on kasinad, peab kohus menetlusökonoomiast lähtuvalt mõistlikuks vabastada D. Kekiševi

§ 110

lg 1 p 1 alusel täielikult riigilõivu tasumisest esialgse õiguskaitse taotluse esitamisel. 2 8.

§ 249

lg 1 kohaselt võib kohus kaebaja põhjendatud taotluse alusel või omal algatusel teha igas menetlusstaadiumis määruse kaebaja õiguste esialgse kaitse kohta, kui vastasel juhul võib kaebaja õiguste kaitse kohtuotsusega osutuda oluliselt raskendatuks või võimatuks.

§ 249

lg-st 3 tulenevalt arvestab kohus esialgse õiguskaitse määruse tegemisel avalikku huvi ja puudutatud isiku õigusi ning hindab kaebuse perspektiive ja esialgse õiguskaitse määruse ettenähtavaid tagajärgi.

§ 249

lg-st 2 lähtudes on esialgse õiguskaitse taotluse esitamine lubatud ka vaidemenetluse ajal.

1. Esialgse õiguskaitse taotluse ning vangla vastuse kohaselt on D. Kekišev Tartu Vangla
2. veebruari
3. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 peale esitanud vaide, mis on Tartu Vanglas registreeritud
4. veebruaril 2025 nr-ga 1-8/2-25/39-1 ning on veel vangla menetluses. Seega on esialgse õiguskaitse taotlus lubatav ning ei esine menetluslikke takistusi esialgse õiguskaitse taotluse sisuliseks lahendamiseks.
5. Selleks, et kohus saaks rahuldada esialgse õiguskaitse taotluse, peab taotlejal esinema esialgse õiguskaitse vajadus. Esialgse õiguskaitse vajaduse hindamisel tuleb arvestada abinõu kohaldamata jätmise vahetut ning faktilist mõju isiku olukorrale (Tartu Ringkonnakohtu
6. mai
7. a määrus haldusasjas nr 3-14-50441, p-d 10-11). Esialgse õiguskaitse vajadus tähendab eelkõige ohtu, et esialgse õiguskaitse kohaldamata jätmisel saabuvad taotleja jaoks pöördumatud või hiljem raskesti kõrvaldatavad tagajärjed.
8. Kohus leiab, et taotlejal esineb esialgse õiguskaitse vajadus. Ohjeldusmeetmena käeraudade kasutamine piirab taotleja õigusi ja vabadusi. Seda ei ole hiljem võimalik tagasi pöörata. Kui taotleja esitab kaebuse Tartu Vangla
9. veebruari
10. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 tühistamiseks, siis kaebuse rahuldamine ei muuda vahepeal kohaldatud piirangut olematuks.
11. Taotluse lahendamiseks tuleb kohtul järgmisena kaaluda võimaliku tulevase kaebuse eduväljavaateid, esialgse õiguskaitse kohaldamise või kohaldamata jätmise tagajärgi ning avalikku huvi.
12. Kohus on seisukohal, et asjaoludest nähtuvalt ei saa pidada kaebust antud menetlusetapis ilmselgelt perspektiivituks. Arvestades taotleja põhjendusi, mille kohaselt ei ole ta kellelegi ohtlik ning ei ole soovinud kedagi rünnata, siis ei ole kaebuse perspektiiv välistatud. Siiski ei asu kohus praeguses menetlusetapis täpsemalt analüüsima Tartu Vangla
13. veebruari
14. a käskkirja nr 2-25/1-2/58 õiguspärasust. Asjaolu, kas vangla otsustas täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise õiguspäraselt, saab lahendada käskkirja õiguspärasuse üle peetava vaidluse raames.
15. Riigikohus on selgitanud, et esialgse õiguskaitse menetluses tuleks vältida põhivaidluse ära otsustamist. See põhimõte ei tähenda kohtu jaoks vääramatut keeldu, seda tuleb arvestada koos muude asjaoludega. Kui esialgse õiguskaitse kohaldamiseks on ülekaalukas vajadus ning pöördumatute õiguslike või faktiliste tagajärgede loomine ei tekita avalikule huvile või kolmandatele isikutele olulist kahju, ei ole esialgse õiguskaitse kohaldamine tingimata välistatud (Riigikohtu lahend 3-3-1-59-14, p 19). Kohus leiab, et praeguses asjas on tegemist eelkirjeldatud olukorraga. VangS § 69 ehk täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamine ei ole oma olemuselt toiming, mida on võimalik edasi lükata, s.t peatada nende kohaldamine praegu ja jätkata sellega pärast kohtulahendi jõustumist. 3
16. Kohus leiab, et esialgse õiguskaitse korras täiendavate julgeolekuabinõude kohaldamise peatamine käeraudade kasutamise osas ei ole praegusel juhul põhjendatud. VangS § 69 sätestatud julgeolekumeetmete kohaldamine on üheks abinõuks julgeoleku tagamisel vanglas ning neid kohaldatakse ohu ennetamiseks. VangS § 69 lg 1 lubab kohaldada täiendavaid julgeolekuabinõusid muuhulgas kinnipeetavale, kes on ohtlik teistele isikutele või vangla julgeolekule.
17. Tartu Vangla
18. veebruari
19. a käskkirjast nr 2-25/1-2/58 ilmneb, et käeraudade kasutamine on vajalik selleks, et kaitsta ametnikke kaebaja füüsilise rünnaku eest. Seda, kas isik võib olla ametnikele ohtlik, võib vangla hinnata kõigi talle teada olevate asjaolude ja sündmuste põhjal. Taotleja ohtlikkust ei välista tema väide, et kaebaja oli avatud sektoris, kaebajal puuduvad ettekanded ning kaebaja ei ole väljendanud soovi kedagi rünnata. Käskkirjas välja toodud taotleja varasem käitumine seonduvalt vanglaametnike ründamisega ning ka taotleja
20. veebruari
21. a agressiivne käitumine vangla vara lõhkumisel, mis taotleja sõnutsi oli kontaktisiku süü, viitab sellele, et taotleja käitumine võib olla ettearvamatu ning kujutada ohtu ametnikele. Kuivõrd käeraudu kasutamine on sobiv vahend kehaliste konfliktide ärahoidmiseks ning käeraudu kasutatakse üksnes D. Kekiševi saatmisel ja ametniku sisenemisel tema kambrisse, s.t lühiajaliselt, on vangla julgeoleku tagamise ja ohu ennetamise vajadus kaalukam kui selle ärahoidmisega põhjustatud taotleja õiguste riive.
22. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus D. Kekiševi esialgse õiguskaitse kohaldamise taotluse rahuldamata.
23. Taotleja on muuhulgas esitanud taotluse, et kohus nõuaks vanglalt välja kaamerate salvestised ning kuulaks tunnistajana üle praktikandi. Kuna esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine toimub kiiresti ja üldjuhul ka piiratud informatsiooni tingimustes, ning taotlejal on kohustus esialgse taotlust põhistada, mida taotleja on praegusel juhul ka teinud, puudub kohtu hinnangul praeguses menetlusetapis vajadus koguda täiendavate tõenditena kaamerate salvestisi ja tunnistaja ütlusi, mistõttu jätab kohus taotluse täiendavate tõendite kogumiseks rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4