KOHTUMÄÄRUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Kristjan Siigur, Janar Jäätma ja Veiko Vaske Määruse tegemise aeg ja koht 14.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-23-733 H
) § 235 lg-d 1 ja 3, § 71 lg 6, § 187 lg 7, § 252 lg 7). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 3-23-733
- Kaebaja esitas 05.04.2023 Tallinna Halduskohtule kaebuse Põhja-Tallinna Valitsuse 23.03.2023 otsusele nr 23261586786, millega jäeti kaebajale sotsiaalhoolekande seaduse § 131 lg 2 alusel toetus määramata. Tallinna Halduskohus jättis 23.09.2023 otsusega kaebaja kaebuse rahuldamata ja menetlusosaliste menetluskulud nende endi kanda. Otsuse selgitustes on märgitud, et otsuse peale võib esitada apellatsioonkaebuse Tallinna Ringkonnakohtule hiljemalt 27.10.
- Kaebaja esitas 05.11.2023 Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse, mida ringkonnakohus tõlgendab selliselt, et kaebaja taotleb halduskohtu 27.09.2023 otsuse tühistamist ja uue otsuse tegemist, millega kaebus rahuldada. Lisaks taotleb kaebaja ringkonnakohtult Cle tekitatud 150 000 euro suuruse kahju hüvitamist, kuna C ei ole ise võimeline kahjunõuet esitama; alates
- a augustist C hooldamise eest tasu 15 eurot tunnis; uut korterit, kui kohus ei mõista vastustajalt välja 100 000 euro suurust võlgnevust ning kahjuhüvitist C muude hooldamise kulude eest. Kaebaja täiendas apellatsioonkaebust 05.11.2023, 17.11.2023, 15.07.2024 ja 01.08.
- Kaebaja märgib, et tema tervis on sedavõrd halb, et kirjalik menetlus ei ole talle sobiv ning ta pole veel jõudnud ka oma kaebust lõplikult vormistada, mistõttu taotleb asja arutamist kohtuistungil. Korterisse sissemurdmisest ning kaebaja ettevõttele kuulunud võlakirjade ja arvutite kadumisest tulenevalt ei saanud kaebaja enda sõnul kaebust õigeaegselt esitada ning taotleb seetõttu kaebetähtaja ennistamist. Ka taotleb kaebaja, et ringkonnakohus mõistaks vastustajalt viivitamatult välja C hooldamise kulud ja 50 000 euro suuruse hüvitise, kuna kaebaja peab ise ostma Cle ravimeid; kommunaalkulud alates
- a jaanuarist, et kaebaja saaks tasuda endal lasuvad võlgnevused ning osta süüa endale ja meditsiinilist hapnikku Cle. Kaebaja taotleb riigi õigusabi, kuna ilma riigi õigusabi korras määratud esindajata ei ole kaebajal võimalik kohtute saadetud arvukaid dokumente läbi vaadata.
- Kaebaja esitas 09.10.2024 ringkonnakohtule taotluse kohtumenetluste ajutiseks peatamiseks teatud perioodiks või 4 kalendrikuuks, kuna kaebaja on hõivatud varasemate haldusasjadega ning seoses kriminaalasja uurimisega ei saa kaebaja tegeleda haldusasjadega, mis on alanud
- a maist kuni
- a septembrini.
- Kaebaja esitas 31.01.2025 ringkonnakohtule uue taotluse, milles palub halva tervisliku seisundi tõttu peatada kohtumenetlus kuni
- a oktoobrini varasemates kui
- a septembris alustatud haldusasjades. RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED Apellatsioonkaebuse tagastamine
- Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonkaebus Tallinna Halduskohtu 27.09.2023 otsuse peale tuleb tagastada, kuna apellatsioonkaebus on esitatud pärast apellatsioonitähtaja möödumist ja ringkonnakohus ei ennista apellatsioonitähtaega. 6.
§ 181
lg 1 kohaselt tuleb apellatsioonkaebus esitada 30 päeva jooksul otsuse avalikult teatavakstegemisest arvates. Siinses asjas määras halduskohus kohtuotsuse avalikult teatavaks tegemise aja kindlaks 30.08.2023 määruses (dtl 169-170). Halduskohus saatis 30.08.2023 määruse kaebaja e-posti aadressile, mille kaebaja ise oli kohtule teatanud. Vastavalt tsiviilkohtumenetluse seadustiku § 3141 lõikele 2 loeti kohtumäärus kaebajale kätte toimetatuks kolme tööpäeva möödumisel. Niisiis tegi halduskohus kaebajale nõuetekohaselt teatavaks kohtuotsuse avalikult teatavakstegemise aja. Eelnevast tulenevalt hakkas apellatsioonkaebuse esitamise tähtaeg kulgema halduskohtu otsuse avalikult teatavaks tegemisele järgnevast päevast ning lõppes – nagu halduskohtu otsuse selgitustes õigesti 2
(4)3-23-733 märgitud oli – 27.10.
- Kuna kaebaja esitas apellatsioonkaebuse alles 05.11.2023, on apellatsioonkaebus esitatud pärast seaduses sätestatud tähtaja möödumist.
- Tulenevalt
§ 181
lg-st 3 ja § 71 lg-st 1 ennistab ringkonnakohus apellatsioonkaebuse tähtaja, kui menetlusosalisel ei olnud seda tähtaega võimalik järgida mõjuval põhjusel. Mõjuvaks põhjuseks saab olla mingisuguse sellise asjaolu esinemine, mida menetlusosaline ise mõjutada ei saa, ent mille asetleidmise tõttu ei olnud tal enda tahtest sõltumata vajalikku toimingut võimalik tähtaegselt teha. Tähtaja möödalaskmine ei saa olla vabandatav, kui kaebaja ei olnud piisavalt hoolikas.
- Siinsel juhul ei ole apellatsioonitähtaja ennistamine põhjendatud, kuna kaebaja ei ole apellatsioonkaebuses veenvalt põhjendanud ega tõendanud asjaolusid, mis võiksid olla tähtaja ennistamise aluseks. Kaebaja esitatust ei nähtu vajadust nõuda ka sellekohaseid täpsustusi. Kaebaja väide, et apellatsioonkaebuse esitamine ei olnud võimalik korterisse sissemurdmise ja arvutite ning võlakirjade kadumise tõttu, ei ole usutav. Kaebaja ei ole esitanud väidetava sissemurdmise ja kaebetähtaja ületamise seose kohta ühtegi veenvat selgitust. Kuigi kaebaja viitab läbivalt ka halvale terviseseisundile, ei ole kaebaja apellatsioonkaebuse esitamist takistava terviseseisundi kohta esitanud ühtki tõendit. Üldine viide halvale tervisele ja sellele, et kaebaja kirjutab oma avaldusi vabatahtlike abiga ning osaleb kriminaalasja uurimises, ei ole piisav. Ringkonnakohtu hinnangul ei saa apellatsioonitähtaja möödalaskmise mõjuvaks põhjuseks olla ka see, et kaebaja on menetlusosaline paljudes kohtumenetlustes.
- Eeltoodu tõttu tuleb keelduda apellatsioonkaebuse menetlusse võtmisest vastavalt
§ 187
lg 3 punktile 2, pööramata eraldi tähelepanu küsimusele, kas apellatsioonkaebus vastab muudele seaduses sätestatud nõuetele. Apellatsioonkaebuse tagastamisel loetakse, et apellatsioonkaebust ei ole esitatud (
§ 187lg 2).
Riigi õigusabi taotluse lahendamine
- Kaebaja on 15.07.2024 kaebuse täienduses esitanud riigi õigusabi taotluse põhjusel, et riigi õigusabi korras määratud esindajata ei ole kaebajal võimalik kohtute saadetud arvukaid dokumente läbi vaadata. Riigi õigusabi andmine ei ole praegusel juhul põhjendatud, kuna apellatsioonkaebus kuulub kaebetähtaja rikkumise tõttu tagastamisele ning seega saab apellatsioonimenetluses osalemist pidada perspektiivituks. Sellises olukorras tuleb riigi õigusabi andmisest keelduda vastavalt RÕS § 7 lg 1 punktile
- Ringkonnakohtule ei näi kaebaja seni esitatud dokumentide pinnalt, et kaebaja võiks professionaalset õigusabi vajada kaebetähtaja ennistamise taotluse esitamiseks. Esialgse õiguskaitse taotluse lahendamine
- Kaebaja palub ringkonnakohtul mõista vastustajalt talle viivitamata välja C hooldamise kulud ja 50 000 euro suurune hüvotis, kuna kaebaja peab ise ostma Cle ravimeid; kommunaalkulud alates
- a jaanuarist, et kaebaja saaks tasuda endal lasuvad võlgnevused ning osta süüa endale ja meditsiinilist hapnikku Cle. Ringkonnakohus tõlgendab seda esialgse õiguskaitse taotlusena (
§ 2lg 4).
Esialgse õiguskaitse kohaldamiseks puudub alus, kui kaebus on ilmselgelt perspektiivitu (Riigikohtu 22.11.2004 määrus nr 3-3-1-76-04, punkt 8). Ringkonnakohtu hinnangul on apellatsioonkaebus ilmselgelt perspektiivitu nii menetluslikel põhjustel (vt eespool) kui ka sisuliselt. Halduskohus jättis 27.09.2023 otsusega kaebuse rahuldamata, leides, et vaidlustatud haldusakt on õiguspärane. Halduskohus on asjas kogutud tõendite põhjal õigesti tuvastanud, et Y elas vaidlusalusel perioodil koos kaebajaga ning et kaebajat ja Y tuli pidada ühe leibkonna liikmeteks, mistõttu tuli toimetulekutoetuse üle otsustamisel arvesse võtta ka Y sissetulekuid. Seega on vastustaja 3
(4)3-23-733 õigesti leidnud, et tuli keelduda toimetulekutoetuse maksmisest, kuna leibkonna sissetulek (kokku 606,26 eurot) ületas pärast eluasemekulude mahaarvamist toimetulekupiiri 98 euro ja 24 sendi ulatuses (SHS § 131 lg-d 2–4, 2023. a riigieelarve seaduse § 2 lg 6 p 2). Ringkonnakohtule ei nähtu apellatsioonkaebusest asjaolusid, mille põhjal saaks asuda teistsugusele seisukohale. Eelneva põhjal jääb kaebaja esialgse õiguskaitse taotlus rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 4
(4)