← Eesti

2-23-3014/31

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Kohtunik Marika Leimann Otsuse tegemise aeg ja koht 26.04.2024, Rakvere Tsiviilasja number 2-23-3014 Tsiviilasi A. T. ja M. T. hagi T. T. vastu elatise nõudes Menetlusosalised, esindajad nende HAGEJA A. T., ik xxxx M. T., ik xxxx seaduslik esindaja T. M., ik xxxx, lepinguline esindaja vandeadvokaat Helen Hääl KOSTJA T. T., ik xxxx, lepinguline esindaja Tiina Möldre Hagihind 3881,52 (9 x 215,64 x 2) eurot Kohtuistung 18.03.2024 RESOLUTSIOON:

  1. Rahuldada hagi.
  2. Välja mõista kostjalt T. T. elatis hageja A. T. kasuks perioodi 22.02.2022 kuni 21.02.2023 katteks summas 2685,19 eurot ja kanda see kohtuotsuse jõustumisel ühekordse maksena hageja seadusliku esindaja T. M. arvelduskontole nr. xxxx.
  3. Välja mõista kostjalt T. T. elatis hageja M. T. kasuks perioodi 22.02.2022 kuni 21.02.2023 katteks summas 2233,23 eurot ja kanda see kohtuotsuse jõustumisel ühekordse maksena hageja seadusliku esindaja T. M. arvelduskontole nr. xxxx.
  4. Välja mõista kostjalt T. T. hageja A. T. kasuks alates 22.02.2023 kuni A. T. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) – 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  5. aprillil (esimest korda
  6. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) 1 suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  7. Välja mõista kostjalt T. T.lt hageja M. T. kasuks alates 22.02.2023 kuni M. T. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  8. aprillil (esimest korda
  9. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust.
  10. Elatis tuleb kanda jooksva kuu eest hagejate seadusliku esindaja T. M. arvelduskontole nr xxxx igakuiselt 5-ndaks kuupäevaks. Edasikaebamise kord Otsusele on õigus esitada apellatsioonkaebus Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul kohtuotsuse kättetoimetamisele järgnevast päevast. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg 6 § 633 lg 7). Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. HAGEJA NÕUE
  11. 22.02.2023 esitatud hagi kohaselt vanemate kooselu lõppes 01.01.2022 ning mõlemad pojad A. ja M. jäid elama ema juurde ning on ema ainuülalpidamisel. M. T. käib isa juures vastavalt tsiviilasjas nr xxxx 07.11.2022 kohtumäärusega kinnitatud kompromissi korras kokkulepitule kuni 5 päeva kalendrikuus ning samadel aegadel on ka A. isa juures viibinud. Vanemad on kokkuleppel selliselt toiminud ning erimeelsusi selles osas hetkel ei ole esinenud. Vanemad tegid pärast kooselu lõppemist kokkuleppe ka lastega seonduvate kulude kandmise osas, mille kohaselt pidi isa toetama rahaliselt lastele riiete ja muu eluks vajaliku soetamist, millede kulutuste kohta on laste ema avaldajale pilte saatnud, kuid tänaseni ei ole T. T. laste emale ühtegi lastega seotud kulutust hüvitanud ega vastanud ema poolt saadetud kirjale. Kostja on oma tegevusega näidanud välja, et tal puudub huvi ja tahe laste toetamiseks rahaliselt. Hagejate ema kannab laste eluaseme- ja toidukulud, ostab lastele riideid ja jalanõusid ning tasub ka kõik muud lastega seonduvad jooksvad kulud. Kostja seevastu laste igakuiste püsikulude katmisel ei osale, v.a M. T. lasteaia kohatasu maksmine. Kostja ei ole elatist tasunud alates vanemate lahkuminekust 01.01.2022, va M. T. lasteaia kohatasu 01.06.2022-31.12.2022 summas 45,78 eurot kuus ning alates 01.01.2023 lasteaia kohatasu 65,75 eurot kuus. 2 Suhtluskorra kompromissimäärusest lähtuvalt veedab A. T. igas kuus isaga keskmiselt 6,5 ööpäeva ning M. T. veedab igas kuus isaga keskmiselt 9,5 ööpäeva.
  12. aastal selliselt suhtlemiskord ei toiminud, isa veetis lastega marginaalse aja ja seega tagasiulatuva elatise puhul mahaarvamisi teha ei tule. Ka edasiulatuva elatise puhul ei tuleks mahaarvamisi teha, sest tuleb lähtuda asjaolust, kuidas suhtlemiskord on välja kujunenud ning mitu ööpäeva tegelikkuses lapsed igakuiselt isa juures veedavad. Ka kohtumääruses on selgelt kirjas, et suhtluskorra täitmisel arvestatakse ja aktsepteeritakse lapse tahet, seetõttu tuleb lähtuda tegelikust olukorrast mitte kohtumääruses märgitud perioodidest. Hagejad on viimase 13 kuu jooksul viibinud isaga vähem kui 7 ööpäeva keskmiselt ühes kalendrikuus (umbkaudu 4-6 ööpäeva), kuid isa ei ole 13 kuu jooksul lastele elatist tasunud, v.a M. T. lasteaia kohatasu, mida kostja tasub ise. Elatise nõude lahendamisel omab tähtsust vahetu ülalpidamise ulatus, seda nii tagasiulatuva elatise kui ka edasiulatuva elatise osas ning seejuures tuleb arvestada tegelikku ja väljakujunenud suhtlemiskorda. Laste emal on õigus saada kindlus selles, et teine vanem täidab igakuise elatise maksmise kohustuse rahas, võimaldades vanemal arvestada ja planeerida olemasoleva rahaga lapse kulude kandmiseks. Lähtudes eeltoodust palub ka hageja II mõista kostjalt välja elatis summas 215,64 eurot, millest edaspidi saab lapse ema ise tasuda lasteaia kohatasu. Ühesugused on laste igakuised kulud: 1) eluasemele- kummalgi hagejal 180 eurot, 2) toidule-2 x 160 eurot, 3) transpordile- 2 x 40 eurot, 4) riietele - jalanõudele- 2 x 40 eurot ja 5) tervishoiule2 x 10 eurot. Erinevad on kulud: 1) sidele- A. 10.99 eurot, M. see kulu puudub, 2) hügieenitarvetele- A. 18 eurot, M. 15 eurot, 3) haridusele- A. 10 eurot, M.- lasteaiakohatasu 65,75 eurot ja toit ca 30 eurot. Kuna kostja ei ole andnud ülalpidamist enne hagi esitamist, siis taotlevad hagejad mõista kostjalt PKS § 108 alusel välja ka tagasiulatuv elatis perioodil 22.02.2022 kuni hagi esitamiseni ühekordses summas, mis mõlema hageja puhul kujuneb alljärgnevalt: Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 oli elatise baassumma 200 eurot, millele lisatakse 3% ning kokku teeb see 243,44 eurot. Lapsetoetust saab laste ema, seega lahutame elatise summast poolt lapsetoetuse määra 243,44 – 30 = 213,44 eurot kuus. Seega oli hageja I õigustatud kostjalt saama perioodil 22.02.2022-31.03.2022 elatist summas (213,44 x 2)= 426,88 eurot ning hageja II samuti õigustatud elatist saama summas 426,88 eurot. Perioodil 01.04.2022-31.01.2023 paluvad hagejad mõista välja tagasiulatuva elatise arvestusega 225,64 eurot kuus ning 01.02.2023 kuni hagi esitamiseni paluvad hagejad mõista välja tagasiulatuva elatise arvestusega 215,64 eurot kuus. Seega oli hageja I õigustatud kostjalt saama nimetatud perioodil elatist summas 225,64x10+215,64= 2472,04 eurot ning hageja II samuti õigustatud kostjalt saama elatist summas 225,64x10+215,64= 2472,04 eurot. Kostja on tasunud M. T. lasteaia kohatasu 06.2022-12.2022 eest kokku summas 320,46 eurot (7x45,78) ja 01.2023-02.2023 eest 131,50 eurot (65,75x2), seega arvestab hageja selle tagasiulatuvast elatise summast maha. Kokku on kostja tasunud lasteaia kohatasu 451,96 eurot. Seega palub hageja I välja mõista tagasiulatuv elatis ühekordse summana 426,88+2472,04=2898,92 eurot ning hageja II välja mõista tagasiulatuv elatis ühekordse summana 426,88+2472,04-451,96= 2446,96 eurot. Kostja vastuse osas leiab hageja, et kostja väited on paljasõnalised ja tõendamata ning kostja püüab pahatahtlikult kõrvale hiilida oma alaealiste laste ees ülalpidamiskohustuse täitmisest. 3 Kostja ei ole tõendanud, milliseid konkreetseid kulusid laste isa on kandnud. Kostja ei ole ka ema küsimise peale kulusid olnud nõus emaga jagama. Asjaolu, et kostja käesoleval ajal ei tööta, ei anna alust jätta hagejate nõue elatise väljamõistmiseks rahuldamata kuna vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid, olgu siis sissetuleku arvel või piisava sissetuleku puudumise korral ka muu vara arvel (2-16-118651, p 18). Vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike (3-2-1-17-16, p 11). Juhul kui kostja praegune sissetulek tema hinnangul ei ole piisav, on kostjal võimalik oma sissetulekuid suurendada. Kostja on tööealine, täieliku töövõimega isik. Ei vasta tõele kostja väide, et hagejate seaduslik esindaja pole mitte kunagi kohtuväliselt laste ülalpidamiseks elatist küsinud. 2022 veebruaris leppisid vanemad Rakvere valla lastekaitsespetsialisti juures kokku (suusõnaliselt), et T. T. hüvitab lastele tehtud kulutustest (riided vms) 50%. Peale antud kokkulepet esialgu saatis laste ema ka tšekke T. T.le, kuid laste isa isegi ei suvatsenud midagi hüvitada, sh nimetas kostja T. M. poolt saadetud tšekke perelepituses väljapressimiseks. Laste ema ei ole käesolevasse menetlusse esitanud kõiki tema poolt kogutud kuludokumente laste kulude tõendamiseks, sest hagejad nõuavad miinimumelatist ning kohustus selleks puudub, kuid vajadusel on laste ema valmis seda tegema. Kostja poolt väljatoodud kulud ühe aasta jooksul lastele summas 107 eurot, on laste ema poolt kantud kuludega võrreldes minimaalsed, kui mitte öelda olematud. Kostja märgitud kaasomandi lõpetamise nõue on eraldiseisev nõue, mille poolteks on T. M. ja T. T., mitte hagejad A. T. ja M. T.. Väited kaasomandi lõpetamise kohta ei puuduta elatise väljamõistmise küsimust ega anna mingil juhul alust jätta hagejate nõue rahuldamata. Kostja ei saa oma seadusest tulenevat kohustust tasuda laste ülalpidamiseks elatist, panna sõltuma sellest, kas vanemate omavahelised õiguslikud küsimused on lahendatud või mitte. Kostja on hagivastuses jätnud märkimata, et kostja kasutuses on T. M.le kuuluv sõiduauto Audi A4 Avant (reg nr. xxxx), mille kohta on T. M. saatnud ka kostjale kirja, et auto jätta seisma kinnistule. Selle peale vastas kostja, et T. M. peaks sõiduki lihtsalt temale andma. Sisuliselt kasutab T. T. T. M.le kuuluvat autot ilma selleks luba omamata. Hagejad ei nõustu kostja võrdlusega, milles kostja on võtnud kasutuseelise välja arvestamisel aluseks üürikinnisvara Xxxx. Tegemist on väga hinnatud piirkonnaga ja seda eriti suvel, mistõttu ei ole need samaväärsed võrdlusobjektid, isegi mitte ligilähedased. Hagejad ei nõustu sellega, et vanemate kaasomandisse kuuluva kinnistu hagejate poolt kasutamine võimaldab asuda seisukohale, et T. T. annab mõlemale hagejale vahetult ülalpidamist 300 euro ulatuses. Hagejate seaduslik esindaja tasub ainuisikuliselt kõik jooksvad kinnistu hoolduskulud ja kommunaalkulud. Lisaks on oluline märkida, et T. M. on ainuisikuliselt maksnud Xxxx AS-le kõik laenumaksed (ka kooselu ajal), sh maksnud
  13. aastal kogu laenujäägi saadud pärandvara müügist summas 93 230,02 eurot, sh maksnud laenuväljamakseks oma saadud pärandvara ning teinud ainuisikuliselt eramu renoveerimiseks kulutusi summas 25 495,72 eurot. Seega on äärmiselt omakasupüüdlik ja pahatahtlik kostjast väita, et tema ülalpidamiskohustus tuleb lugeda seetõttu täidetuks, et tema lapsed elavad temale kuuluval kaasomandi osal. Tõele ei vasta kostja väide, et ema eirab suhtluskorda, kuivõrd vanemad ise leppisid kokku, et suhtluskorra täitmisel arvestatakse lapse tahet. A. suhtleb T. T. otse ja laste ema teavitatakse vastavalt kompromissile, kuid M. suhtluskorda eirab kostja ise täielikult, näiteks on isa lapse koju toonud pühapäeva õhtuti, ilma laste ema sellest eelnevalt teavitamata ning M. on nuttes keeldunud isa juurde minemast. 4 21.02.2024 esitatud hagi täpsustuses märgivad hagejad, et miinimumelatise puhul ei saa elatise summast kasutuseelist maha arvestada ning hagi kuulub rahuldamisele täies ulatuses. Elatiskalkulaatoris ei ole miinimumelatise valemis sellist elementi, mis võimaldaks ühte kuluartiklit sellisel kujul nagu kostja nõuab, elatisest maha arvestada. Asjaolu, et Xxxx kinnisasjast kuulub ½ hagejate emale ja ½ kostjale, ei anna alust vähendada hagejate poolt taotletud miinimumelatist. Kostja ei kanna igakuiselt ühtegi Xxxx kinnistuga seotud kulu. Hüpoteetiliselt võiks kasutuseelist äärmisel juhul arvestada üksnes olukorras, kui kinnisasja omandamiseks on kaasomanikud laenu võtnud ning kostja tasuks täna laenumakseid igakuiselt vastavalt tema kaasomandiosa suurusele, aga kinnistu on hagejate ema poolt välja ostetud ning laenuleping pangaga lõpetatud. Kaasomandiga seotud kulusid kannab hagejate ema ning kui kostja leiab, et tal on kasutuseelise nõue, siis tuleb kostjal seda nõuda T. M.lt ja mitte käesolevas menetluses. Lisaks ei saa kasutuseelist arvesse võtta ka põhjusel, et kaasomand lõpetatakse suure tõenäosusega juba lähiajal, kuivõrd hagiavaldus kaasomandi lõpetamiseks on kohtumenetluses. Hagejad aga on pöördunud kohtusse eesmärgiga nõuda kostjalt elatist kuni hagejate 18-aastaseks saamiseni ning kasutuseelise arvesse võtmine tooks kaasa olukorra, kus hagejad peaksid pärast kaasomandi lõpetamist uuesti kohtusse pöörduma, mida ei saa pidada mõistlikuks ega vajalikuks, kuivõrd tegemist on miinimumelatise nõudega, milles iga kuluartiklit ja selle kulu suurust eraldi ei hinnata ning kulusid ei tõendata. Hagejad on pöördunud kohtusse oma õiguste kaitseks ja selle eesmärk ei saa olla korduvate kohtumenetluste tekitamine, millega kaasnevad arvestatavad menetluskulud. Hagejad on seisukohal, et kasutuseelise maha arvestamine on käsitletav ülalpidamisnõude tasaarvestamisena, mida aga VÕS § 200 lg 1 p 1 kohaselt tasaarvestada ei saa. Kuivõrd hagejad ei ole 22.02.2023 hagiavalduses välja toodud kulude tabelis arvestanud eluasemekuludesse kasutuseelist, kuid kohus on avaldanud võimalust, et kasutuseelist tuleb arvesse võtta, esitavad hagejad alternatiivse nõude, milles on miinimumelatist suurendatud kasutuseelise võrra. ja eluaseme kommunaalkuludest 180 eurot, kokku on eluasemekulu kummalgi hagejal 267,50 eurot. Hagejad märgivad täiendavalt, et nad ei nõustu kostja käsitlusega kasutuseelise suurusest, mille kohaselt on ta jaganud üürihinna kahega ning selle omakorda kummagi hagejaga, kuivõrd Xxxx kinnisasjal elab kokku 4 inimest ning seega tuleb kasutuseelise arvestamisel lähtuda arvutuskäigust, kus kasutuseelis on jagatud esmalt kahe kaasomaniku vahel ja seejärel jagatud nelja inimesega, kes kinnisasjal elavad. Seega kui kohus kasutuseelist arvesse võtab, tuleb elatis välja mõista selliselt, et igakuisele jooksva elatise suurusele liidetakse juurde kasutuseelis summas 87,5 eurot kummagi lapse kohta. summas 215,64 eurot. Baassumma – 209,20 eurot. Kohustatud vanema varaline seis (aluseks on brutosissetulek 1548 eurot), millest 3% lisatakse baassummale – 1548 x 0,03= 46,44 eurot. 209,20 + 46,44 = 255,64 eurot. Laste eest saab lapsetoetust hageja ema. Seetõttu lahutame elatise summast pool lapsetoetuse määra: 255,64 - (80/2) = 215,64 eurot. Hagejad elavad ema juures ning PKS mõttes veedavad kostja juures vähem kui 7 päeva, mistõttu elatise summat ei muudeta. Seega hagejate elatise nõue kostjalt on 215,64 eurot kummagi lapse kohta. Elatise summa kokku kahe lapse kohta on 431,28 eurot. 5 Eluasemekulud Kulutused toidule Kulutused transpordile Sidekulud Kulutused hügieenitarvetele (juuksur, hügieenitarbed) Kulutused riietele ja jalanõudele Kulutused koolikohustuse täitmiseks/lasteaia kohatasu Kulutused tervishoiule Kokku: A. T. (xxxx) 267,50 160 40 11,18 20 M. T. (xxxx) 267,50 160 40 0 15 40 40 30 (Xxxx huvikool + Xxxx) 10 578,68 eurot 73,80 (lasteaia kohatasu) ≈30 (lasteaia toiduarved) 10 636,30 eurot Kulude tabelis on eluasemekulusse arvestatud kasutuseelis kummagi hageja kohta 87,50 eurot. Kui kohus kasutuseelist arvesse võtab, tuleb elatis välja mõista selliselt, et igakuisele jooksva elatise suurusele liidetakse juurde kasutuseelis summas 87,50 eurot kummagi lapse kohta. See teeb hagi esitamise hetkel elatise summaks 215,64 + 87,50 = 303,14 eurot mõlema hageja kohta. veebruari 2023 eest ühekordses summas. Perioodil 01.01.2022-31.03.2022 oli elatise baassumma 200 eurot, millele lisatakse 3% ning kokku teeb see 243,44 eurot. Lapsetoetust saab laste ema, seega lahutame elatise summast poolt lapsetoetuse määra 243,44 – 30 = 213,44 eurot kuus. Seega oli hageja A. T. õigustatud kostjalt saama perioodil 22.02.2022-31.03.2022 (seitse päeva
  14. a veebruaris ja märts) elatist summas (7,66 x 7 + 213,44) = 267,06 eurot ning hageja M. T. samuti õigustatud elatist saama summas 267,06 eurot. Perioodil 01.04.2022-31.01.2023 paluvad hagejad mõista välja tagasiulatuva elatise arvestusega 225,64 eurot kuus ning 01.02.2023 kuni hagi esitamiseni, s.o 21.02.2023 paluvad hagejad mõista välja tagasiulatuva elatise arvestusega 215,64/28 = 7,70 x 21 = 161,73 eurot. Seega oli hageja A. T. õigustatud kostjalt saama nimetatud perioodil elatist summas 225,64 x 10 + 161,73 = 2418,13 eurot ning hageja M. T. samuti õigustatud kostjalt saama elatist summas 225,64 x 10 + 161,73 = 2418,13 eurot. eurot (7 x 45,78) ja 01.2023-02.2023 eest 131,5 eurot (65,75 x 2), seega arvestab hageja selle tagasiulatuvast elatise summast maha. Kokku on kostja tasunud lasteaia kohatasu 451,96 eurot. 267,06+2418,13=2685,19 eurot ning hageja M. T. välja mõista tagasiulatuv elatis ühekordse summana 267,06 + 2418,13 - 451,96= 2233,23 eurot. hageja M. T. tagasiulatuva elatise summa alljärgnevalt: A. T. tagasiulatuva elatise nõue 2685,19 eurot (miinimumelatise puhul) + 12 x 87,50 eurot (kasutuseelis), s.o 2685,19 + 1050 = 3735,19 eurot. M. T. tagasiulatuva elatise nõue 2233,23 eurot (miinimumelatise puhul) + 12 x 87,50 eurot (kasutuseelis), s.o 2233,23 + 1050 = 3283,23 eurot. Täpsustatud hagi kohaselt on hagejate nõueteks:
  15. mõista T. T.lt A. T. kasuks välja alates 22.02.2023 kuni A. T. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  16. aprillil (esimest korda
  17. aprillil 2023), lähtudes baassumma 6 indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 1.
  18. Alternatiivselt punktile 1, mõista T. T.lt A. T. kasuks välja alates 22.02.2023 kuni A. T. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  19. aprillil (esimest korda
  20. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Igakuisele jooksva elatise suurusele liidetakse juurde kasutuseelis summas 87,50 eurot.
  21. mõista T. T.lt M. T. kasuks välja alates 22.02.2023 kuni M. T. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  22. aprillil (esimest korda
  23. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 2.
  24. Alternatiivselt punktile 2, mõista T. T.lt M. T. kasuks välja alates 22.02.2023 kuni M. T. täisealiseks saamiseni (s.o xxxx) igakuine elatis summas 215,64 eurot (209,20 eurot (baassumma) + 46,44 eurot (kolm protsenti Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast) - 40 eurot (50% lapsetoetusest)), mis muutub iga aasta
  25. aprillil (esimest korda
  26. aprillil 2023), lähtudes baassumma indekseerimisest ja brutokuupalga muutusest vastavalt perekonnaseaduse § 101 lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva perehüvitiste seaduse § 17 lg 3 esimene lause) suuruse muutumisest alates lapsetoetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. Igakuisele jooksva elatise suurusele liidetakse juurde kasutuseelis summas 87,50 eurot.
  27. Kohustada T. T. tasuma A. T. ja M. T. elatis T. M. (M.) pangakontole nr xxxx. Kohustada T. T. tasuma igakuist elatist, mis muutub sissenõutavaks pärast käesoleva tsiviilasja lahendi jõustumist, eelmises lauses nimetatud pangakontole iga kuu
  28. kuupäevaks.
  29. mõista T. T.lt A. T. kasuks välja 2685,19 eurot tagasiulatuva elatisena
  30. veebruari 2022 –
  31. veebruari 2023 eest.
  32. mõista T. T.lt M. T. kasuks välja 2233,23 eurot tagasiulatuva elatisena
  33. veebruari 2022 –
  34. veebruari 2023 eest. Alternatiivselt punktidele 4 ja 5 mõista T. T.lt A. T. kasuks välja 3735,19 eurot tagasiulatuva elatisena
  35. veebruari 2022 –
  36. veebruari 2023 eest ja M. T. kasuks välja 3283,23 eurot tagasiulatuva elatisena
  37. veebruari 2022 –
  38. veebruari 2023 eest.
  39. Kohustada T. T. tasuma tagasiulatuv elatis T. M. (M.) pangakontole xxxx käesoleva lahendi jõustumisel.
  40. jätta kõik menetluskulud kostja kanda ja mõista kostjalt hagejate kasuks välja hageja seadusliku esindaja menetluskulud vastavalt hagejate menetluskulude nimekirjale. PKS § 100 lg-st 4 ning TsMS § 445 lg-st 1 tulenevalt paluvad hagejad määrata, et kostja on kohustatud elatist tasuma lapse ema T. M. arvelduskontole nr. xxxx iga kuu eest kuu
  41. 7 kuupäevaks 215,64 eurot A. T. ülalpidamiseks ja 215,64 eurot M. T. ülalpidamiseks. Kuivõrd kohtumenetluse algatamise tingis otseselt kostja käitumine, paluvad hagejad jätta menetluskulud kostja kanda TsMS § 162 lg 1 alusel. KOSTJA VASTUVÄITED
  42. Kostja oma 21.03.2023 kirjalikus vastuses hagi ei tunnista ja palub jätta hagi tervikuna rahuldamata. Õigustatud isikud ei saa antud asjas nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist tagasiulatuvalt, sest kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustuse ja õigustatud isikud ei ole kostjalt varem ülalpidamise rahas tasumist nõudnud. Kostja ei tööta käesoleval ajal. Kostja on asutanud 19.05.2022 osaühingu Xxxx, mille tegevusalaks on põllumajandus. Ettevõte on käivitamisfaasis. Sõlmitud on rendilepingud põllumajandusmaa kasutamiseks, soetatud on vajalikku tehnikat. Ettevõtluse iseloomu tõttu saab aga sissetulekut tulla alles vegetatsiooniperioodi lõpus, see on käesoleva aasta sügisel. Seetõttu ei ole kostja saanud maksta endale ka töötasu. Kostja elatub 2022 aasta märtsis pärandvara jagamisel saadud rahasummadest ja perekonna toetusest. Samuti on kostja müünud talle kuuluvat vallasvara. Kostja aasta kogusissetulek on olnud 16195 eurot / 1349 eurot keskmiselt kalendrikuus. Suurimaks igakuiseks väljaminekuks toiduainete kõrval on eluasemekulud keskmiselt 500 eurot kuus. Seega paneks tagasiulatuva elatise välja mõistmine kostja äärmiselt raskesse majanduslikku olukorda. Kostja ei nõustu väitega, et laste ema peab hagejaid ülal ainuisikuliselt. Kinnisasi, millel hagejad koos oma seadusliku esindajaga elavad, kuulub hagejate seadusliku esindaja ja kostja kaasomandisse. Kostja on loobunud oma kaasomandi osa kasutamisest hagejate kasuks. Kinnisasjal asub 2010 aastal valminud elamu ja garaaž, üldpinnaga ca 200 m
  43. Elamus on 3 magamistuba, elutuba ja avatud köök ning garderoobituba. Seega annab kostja hagejatele ülalpidamist vahetult eluaseme näol. Vahetu ülalpidamise rahalise väärtuse kindlaks määramiseks tuleb selgitada välja hagejate saadav kasutuseelis. Kuivõrd Rakvere vallas samaväärseid elamuid üürile ei pakuta, on kostja aluseks võtnud vanema, peaaegu poole väiksema üldpinnaga ja väiksema krundiga elamu Xxxx. Kinnisasja pakutakse üürile hinnaga 1200 eurot kuus aastaringseks kasutamiseks. Võttes arvesse, et kostjale kuulub ½ mõttelist osa kaasomandist, on hagejatele osaks saav kasutuseelis 600 eurot, kummalegi 300 eurot. Eeltoodust tulenevalt tuleb asuda seisukohale, et kostja annab kummalegi hagejale ülalpidamist vahetult 300 euro väärtuses. Kostja on nõus tasuma hagejatele elatist rahas, kui ja alates ajast, mil hagejad loobuvad saadavast kasutuseelisest, vabastavad kostjale kuuluva kinnisasja mõttelise osa, võimaldavad kostjal seda kaaskasutada või kui hagejate seaduslik esindaja hüvitab kostja osa kaasomandist rahas ja kaasomand lõpetatakse. Kostja on tõesti tasunud ja tasub noorema lapse lasteaiaarved, kuid kostja kannab ka suurema lapse kulud seoses Xxxx tegevuses osalemisega tasudes nii kooriliikme tasu 2 korda aastas kui lapsevanemate koosolekul otsustatud koori toiduraha. Alates 2022 märts on kostja tasunud A. eest: 24.05.2022- kooliekskursioon- 27 eurot, 29.09.2022- Xxxx söök - 12 eurot, 29.09.2022 - Xxxx - 25 eurot, 27.01.2023- Xxxx söök - 18 eurot, 16.02.2023 - Xxxx - 25 eurot, kokku 107 eurot. Hagejad on ebaõigesti võtnud aluseks PKS § 101 lg 6 laste viibimisaja isaga. Hagiavalduses on märgitud, et laste viibimine isaga suhtluskorda reguleerivas kohtumääruses toodust väiksemas 8 mahus on toimunud vanemate kokkuleppel ja selles osas erimeelsusi ei ole esinenud. Väide ei vasta tõele. Laste ema on sõlminud kokkuleppe suhtluskorra osas ilmse eesmärgiga seda mitte täita vähemalt elatise välja mõistmiseni. Laste isa on alati soovinud ja soovib ka praegu, et lapsed oleksid koos temaga vähemalt suhtluskorda reguleeriva määruse mahus. Hagejate ema on erinevatel ettekäänetel seda alati vähendanud, vältimaks PKS § 101 lg 6 alusel elatise suuruse vähendamist. Kostja on seisukohal, et suhtluskord hakkaks toimima siis, kui kohus lähtuks elatise rahaliselt väljamõistmisel kompromissmääruse suhtlusmahust, mille kohaselt veedab A. T. igas kuus isaga keskmiselt 6,5 ööpäeva ning M. T. veedab igas kuus isaga keskmiselt 9,5 ööpäeva. Riigikohtu poolt lahendis nr 2-19-19160 antud selgituse alusel kui on olemas suhtluskorra kohtulahend, tuleb lähtuda lahendist ja võttes arvesse, et A. veedab keskmiselt igas kuus isaga keskmiselt 6,58 ööpäeva, ümardatuna 7 ning M. veedab igas kuus isaga keskmiselt 9,58 ööpäeva, ümardatuna 10, tuleb mõlema hageja elatise suurust vastavalt vähendada. A. elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 46,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra. A. elatis on 115 eurot. M. T. elab kohustatud vanema juures igakuisest kohustatud ajast 66,67%. Seetõttu väheneb elatis selle protsendi võrra. M. elatis on 71,87 eurot. Kostja ei nõustu hagejate vajaduste suurusega ja leiab, et hagejatel tuleb neid tõendada. Käesolev hagiavaldus on esitatud küll PKS § 101 alusel arvutatud suuruses elatise nõudmiseks, ent laste vajadused on kirjeldatud sellest suuremad ning arvesse pole võetud ka laste viibimist kostjaga. Kostjale on arusaamatu, milles seisnevad hagejate eluasemekulud olukorras, kus eluaset annab kostja. Hagejate toidukulud on ilmselt ülepaisutatud kuivõrd vanem laps saab tasuta koolilõunat ja noorem laps sööb lasteaias, mis on välja toodud eraldi kulureal. Ei ole usutav, et vaid kodused õhtusöögid ja nädalavahetuste toit maksab kummalegi hagejale 160 eurot, arvestades ka laste isa juures veedetavat aega. Kostjale on arusaamatud ka laste transpordikulud 40 eurot kummalegi. Hagiavaldusest ei selgu, millist teekonda sõidetakse, kui sageli, mis on laste vajadus transpordi järele. Kui hagejad jäävad oma seisukoha juurde, tuleb neil kulusid tõendada. Kostjale kuulub ½ mõttelist osa kinnisasjast aadressil Xxxx, mida hagejad kasutavad oma elukohana. Muu kinnisvara kostjal puudub. Kostjale kuulub sõiduauto Volkswagen Polo ja kaks haagist, mis on vajalikud ettevõtluses. Lisaks kuulub kostjale liiklusregistri andmetel rida sõidukõlbmatuid sõidukeid, mis on soetatud remontimise ja müümise eesmärgil, ent kuivõrd kostja on oma kasutuseelisest talle kuuluval kinnisasjal hagejate kasuks loobunud, puudub tal käesoleval ajal koht, kus sõidukeid saaks müügikõlblikuks teha. PKS § 100 lõike 2 alusel ei ole hagis märgitult täidetud ei tagasiulatuva ega ka jooksva elatise nõude eeldused kuna kostja osaleb otseselt ülalpidamises ja kasvatamises ja annab lastele ülalpidamist ka vahetult eluaseme näol. Kostja on seisukohal, et hagejate seaduslik esindaja ei ole hagi esitamisel kasutanud oma menetlusõigusi heauskselt. Ta teadis, et kostja annab hagejaile ülalpidamist vahetult ja suuremas väärtuses kui PKS § 100 alusel arvutatud elatis ning vaatamata sellele esitas pahatahtlikult mõlema hageja nimel elatise nõude. Oleks ebaõiglane, kui kostja, kes on andnud hagejatele ülalpidamist rohkem kui hagiavalduses nõutu, peaks tasuma hagejate menetluskulud alusetu nõude korral. Kostja palub tema menetluskulud ja hagejate enda menetluskulud jätta hagejate seadusliku esindaja kanda. 9 10.07.2023 täiendavas seisukohas kostja kordab seisukohta, et arvesse tuleb võtta kostja poolt vahetut ülalpidamise andmist hagejate eluaseme näol ja see annab PKS § 102 lg 2 alusel, arvestades kohtupraktikana nt lahendit 3-2-1-119-15, aluse vähendada elatist alla seaduses sätestatud miinimummäära ka juhul, kui lapse tegelikud vajadused on väiksemad kui elatise määr või on need muud viisil (sh osaliselt) kaetud. PKS § 100 lg 1 teise lause kohaselt esineb mõjuv põhjus ülalpidamise andmise võimaldamiseks muul viisil kui raha perioodiliste maksetega, kuivõrd kostja on loobunud hagejate kasuks oma kasutuseelisest (hagejate ema koos veel ühe täisealise isikuga kasutavad hagejate ema mõttelist osa hagejate emale ja isale kaasomandina kuuluvast elamust ja hagejad kasutavad isale kuuluvat mõttelist osa samast elamust) ja annab seeläbi hagejatele ülalpidamist vahetult ka ajal, mil lapsed viibivad suhtluskorra alusel koos emaga. Hagejad on kasutuseeliseväärtuse suurusele küll vastu vaielnud, ent jätnud esile toomata, tõendamisest rääkimata, milline on nende arvates kasutuseelise väärtus. Seega tuleb lähtuda kostja esitatud kasutuseeliste väärtusest 300 eurot kummalegi hagejale. Seega annab kostja hagejatele ülalpidamist vahetult suuremas määras kui tal selleks PKS § 101 järgi on kohustus ja kostjal puudub kohustus tasuda elatist täiendavalt rahas. KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED
  44. Kohus, tutvunud poolte seisukohtade ning esitatud tõenditega, leiab, et hagi on põhjendatud ja kuulub, muudetud ulatuses, rahuldamisele.
  45. Vaidlust ei ole sellest, et hagejad on kostja lapsed ning kostja on perekonnaseaduse (PKS) § 96 ja § 97 punktist 1 tulenevalt kohustatud hagejatele ülalpidamist andma. Olukorras, kus vanem ei ole tema muid kohustusi ja varalist seisundit arvestades võimeline andma lastele ülalpidamist, kahjustamata enese tavalist ülalpidamist, ei vabane vanem siiski oma alaealiste laste ülalpidamise kohustusest. Vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikke vahendeid ning vanem ei vabane ülalpidamiskohustusest ainuüksi seetõttu, et tal ei ole sissetulekut või see on väike. Vanem on kohustatud lapse ülalpidamiseks vajalike vahendite saamiseks tegema kõik endast oleneva (Riigikohtu
  46. aprilli 2016 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-1716, p 11;
  47. aprilli 2015 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-21-15, p 14). Kasutuseelis
  48. Kostja on väitnud, et ta on andnud ülalpidamist vahetult. Sellega ei vaidlusta kostja printsiibis seda, et tal on kohustus lastele ülalpidamist anda. Vaidlus käesolevas asjas seisneb selles, kas on alust lugeda, et kostja on andnud ülalpidamist vahetult sel alusel, et lapsed elavad talle kaasomandi alusel kuuluvas elamus. Kohus ei pea õigeks hagejate väidet, et „kohus on avaldanud võimalust, et kasutuseelist tuleb arvesse võtta“. Kohus selgitab, et „arvesse võtmine“ tähendas antud juhul seda, et tegemist on poolte poolt esile toodud asjaoluga, mida kohus peab menetluslikust aspektist (TsMS § 442 lg 8) lahendis analüüsima.
  49. Kohus ei nõustu kostja argumentidega. Kaasomandi kasutuskord, st kes ja kuidas kaasomandit kasutab, on kahe kaasomaniku vaheline suhe ja ei ole seostatav alaealiste laste ülalpidamiskohustuse täitmise asendamisega. Õige on kostja väide, et tal on PKS § 100 lg 1 2.lause alusel õigus nõuda ülalpidamise andmist 10 muul viisil kui raha maksmisega, kuid selle nõudeõigusele peab respondeeruma vastaspoole nõusolek, sest PKS 100 lg 1 1.lause järgi üldjuhul antakse ülalpidamist siiski raha perioodilise maksmisega. Seda eelkõige selleks, et vanem, kelle juures lapsed (peamiselt) elavad, saaks ise otsustada, millisel hetkel ja millised kulutusi on kõige ajakriitilisem teha. Näiteks mõni kuu mitte osta hügieenivahendeid või mõni kuu mitte osta riideid ja selle võrra leida rohkem vahendeid hinnatõusust ajendatud kasvavate toidukulude katmiseks või erakorraliselt mõnede koolitarvetega seotud kulude või ravikulude katmiseks. Seeläbi tuleb leida, et elatise tasumine muul viisil saab toimuda üksnes vastastikuse kokkuleppe alusel. Kohus ei loe PKS § 100 lg 1
  50. lause tähenduses mõjuvaks põhjuseks seda, et kostja väitel on ta oma kaasomandi osas hagejatele andnud kasutuseelise.
  51. Kui vanematel puudub kokkulepe, et laste elatis tuleb lugeda kaetuks kostja nimetatud kasutuseelisega, siis seda arvestada ei saa. Isegi kui selline kokkulepe oleks, siis on riigikohus selgitanud, et elatist ega selle suurust ei mõjuta iseenesest asjaolu, kui vanemad leppisid kokku, et üks vanem katab vastutasuna teiselt vanemalt saadud hüve eest (nt abielu lahutamise korral ühisvara jagamisel) üksi lapse ülalpidamise kulud või teeb seda suuremas kui pooles ulatuses. See kokkulepe jääb vanemate vahel kehtima ka pärast lapse kasuks elatise väljamõistmist ning selle kokkuleppe alusel saab vanem, kellelt kohtulahendiga elatis välja mõisteti, kuigi omavahelise kokkuleppe järgi ta elatist maksma ei pidanud, nõuda kokkuleppe alusel makstu teiselt vanemalt tagasi (Riigikohtu lahendid tsiviilasjades nr 3-2-1-78-13, p 13 ja 3-2-1- 119-15 p 25).
  52. Kohus leiab, et kostja väide, et tema pole saanud kasutada oma kaasomandi osa, on käesolevas vaidluses ainetu. Kostja ei ole selgitanud, mis (õiguslikult) takistab tal täna oma kaasomandi osa kasutada, sh ka elamiseks. Kui ta seda pole tahtnud siiski teha (mis inimlikult oleks mõistetavgi) ja pole ka esitanud teisele kaasomanikule taotlust kaasomandi kasutuskorra kindlaksmääramiseks ja/või printsipiaalsete erimeelsuste tõttu kaasomandi lõpetamiseks, siis kaasomandis oleva osa kasutuse eest saadaolevat hüvitust lastele elatise tasumiseks tasaarvestada ei saa. Tänase seisuga on teada, et poolte vahel kestab kaasomandi lõpetamiseks algatatud menetlus tsiviilasjas xxxx (I kd tlk 160).
  53. Kohus nõustub hageja selles, et isegi kui rääkida kasutuseelisest sellest aspektist, et selle abil on kostja nimetanud väärtuse, mida tema lapsed saavad elamispinna üürimise asemel tarbida, siis ei pea kohus võimalikuks arvestada kostja esitatud väitega, et Rakvere vallas asuva eramu osas saab kasutuseelise väärtuse tõendamiseks võrdlusena esitada andmed Xxxx asuva kinnisvara kohta. Hagejate elukoht asub maakonnakeskuseks oleva linna lähipiirkonnas, võrdlusena pakutud eramu asub maakonna servas piirkonnas, mis on aktiivne suvitusperioodil ja sel eesmärgil sinna üldiselt ka kinnisvara soetatakse ja seda seal välja üüritakse. Ehk et ka üürihinnad ei ole mitte stabiilsed, vaid sõltuvad hooajast ja ilmastikust.
  54. Lisaks ei ole kostja kasutuseelise väärtuse määramisel lähtunud Riigikohtu poolt lahendis nr 3-2-1-69-13 punktis 21 antud suunisest: eluruumi kasutuseelise väärtuse saab määrata võrreldava eluruumi keskmise üürihinna järgi samas piirkonnas, arvestades mh lapse kasutuses oleva eluruumi osa suurust ning asjaolu, et eluruum on ühiskasutuses (vt ka Riigikohtu
  55. septembri 2012 otsus tsiviilasjas nr 3-2-1-93-12, p-d 20–21). Kostja on küll nimetanud tema meelest kohastel võrdlusandmetel põhineva üüri kogusuuruse 1200 eurot ja kummagi hageja osaluse leidmiseks jaganud saadud summa 4-ga, saades 300 eurot hageja kohta, kuid edasi pole kostja välja toonud, mis on konkreetse eramu/hagejate elukoha keskmine 1m2 üürihind, mitu ruutmeetrit hagejate kasutuses olevas majas on kummagi lapse ainukasutuses ning mitu ruutmeetrit ühiskasutuses. Edasi tulnuks korrutada lapse ainukasutuses olevad ruutmeetrid eelnevalt leitud ühe ruutmeetri üürisummaga. Samamoodi tuli leida ka kummalegi lapsele ühiskasutuses olevatest ruumidest langeva osa suurus ja selle üüriväärtused. 11 Kui selliselt on ainu- ja ühiskasutuses olevate ruumide väärtused leitud ja kokku liidetud, siis kasutuseelis, mida hagejad väidatavalt saavad kostja vara arvel, on 50% eelnevalt saadud summast. Lahuselava vanemana saaks kostja küll hüpoteetiliselt nõuda kasutuseelise väärtusest poole arvestamist elatise maksmisena, aga seda vaid siis, nagu kohus on eelnevalt leidnud, kui teine vanem seda aktsepteerib. Kuna aga kohus ei pea võimalikuks kasutuseelist üldse arvestada, siis asjaolu, et kostja pole esitanud kasutuseelise nõuetekohast numbrilist arvestust, ei mõjuta asja lahendamist. Seetõttu ei anna kohus hinnangut ka vanemate kaasomandis oleva eramu turuväärtuse üürimishinna kohta hageja poolt esitatud tõendile (I kd tlk 167).
  56. Kui lastega koos elav vanem sellist „PKS § 100 lg 1 2.lausel alusel mõjuval põhjusel muul viisil elatise tasumisena“ ei tunnista, siis saab kostja, kellelt sel viisil ehk kasutuseelist mittearvestavalt on elatis välja mõistetud, esitada vajadusel tagasinõude kaasomandiga seotud õigusvaidluse raames.
  57. Ülalpidamise ulatust määrates tuleb tõepoolest üldjuhul arvestada laste vajadust kasutada eluaset ja seda sõltumata asjaolust, kas lapsed elavad vanema üüritud või vanemale omandiõiguse alusel kuuluvas eluruumis.
  58. Eluaseme võimaldamisega kaasnevad kulud tuleb vanematel reeglina kanda võrdses osas. Juhul kui aga vanem nõuab elatist miinimummääras, nagu see on ka käesolevas hagis primaarnõue, tuleb eeldada, et see katab muuhulgas ka eluaseme miinimumkulud, st nii tasu eluaseme otsese kasutamise eest (kommunaalkulud) kui ka eelised eluaseme kasutamise eest (kasutuseelis) ning sellisel juhul ei tule kasutuseelise väärtust hagis tõendada.
  59. Eeltoodust tulenevalt ei loe kohus PKS § 100 lg 1 2.lause tähenduses väidetavat kasutuseelist mõjuvaks põhjuseks elatise tasumiseks muul viisil ehk ei arvesta seda ka kostja poolt soovitult ülalpidamiskohustuse täies ulatuses täitmisena. Kostjal on võimalik tema poolt elamiseks mittekasutatav kinnisasi lastele ülalpidamise andmise kohustuse täitmiseks võõrandada või üürile anda (Riigikohtu lahend nr 3-2-1-35-17 p 5). Vajadused
  60. Kostja leiab, et hagejate poolt nimetatud vajadused on osaliselt ülepaisutatud (I kd tlk 27, p.2.7) ja nimetab kulusid toidule, transpordile ja eluasemele.
  61. Kostja leiab, et vaid kodusele õhtusöögile ja nädalavahetuseti ei kulu toidule 160 eurot kuus, arvestades ka laste isa juures veedetavat aega.
  62. Kohus selle väitega ei nõustu. Tasakaalustatud ja tervislik toit ei ole kahjuks odav. Kui lähtuda kostja väitest, et A. viibib isa juures 7 päeva kuus, siis jääb ema juures olemiseks 23 päeva. Kui lähtuda kostja väitest, et M. viibib isa juures 10 päeva kuus, siis ema ajaks jääb 20 päeva kuus. Seega oleks ema panus A. söögile 160 : 23 päeva = 7 eurot päeva kohta ja M. osas 160 : 20 päeva = 8 eurot päeva kohta. Isegi siis, kui lähtuda kostja väitest, et selle raha sisse jääb vaid õhtusöök, ei ole tegemist ülepaisutatud kuluga.
  63. Suhtlemiskorra määruse järgi ei ole A. osas kindlaks määratud konkreetseid nädalapäevi isa juures olemiseks, seega võivad ema juures olemise aja sisse jääda nii nädalavahetused kui ka nn tööpäevad ja seetõttu ei saa kostja üldistatult väita, et A. saab koolis söönuks ajal, mil nad elavad ema juures. 12 Isegi juhul kui M. puhul on määratud isa juures olemine neljapäeva õhtust esmaspäeva hommikuni, siis see toimub üle nädala, ehk ka nn ema vahetusse jääb nii töö- kui puhkepäevi, ehk aeg mil lapse toitlustus ei ole kaetud lasteaias olemisega. Kasvavate poiste söögikulu 7-8 eurot päevas ei ole ülemäärane.
  64. Kohus arvestab siinkohal ka seda, et ema väitel ei ole lapsed isa juures kehtestatud korra mahus tegelikult ka viibinud ja seda on ka isa ise kinnitanud, väites, et ema teeb laste tulemisele takistusi. Seega reaalselt tuleb emal kulusid toidule katta rohkemategi päevade eest, nt ka kõigi 30 päeva katteks ühes kuus, ja seeläbi osutub päeva kulu veel väiksemaks kui 7 või 8 eurot, ehk jagades 160 eurot : 30 päevaga = 5,3 eurot päevas.
  65. Kostja heidab ka ette, et arusaamatu on kulu transpordile. Kohus leiab, et kui lapsed elavad valla territooriumil ja käivad lasteaias - koolis linnas (seda tõendab lasteaiaga seonduv makse Rakvere Linnavalitsusele (I kd tlk 32), siis paratamatult on transporti vaja, sj ka nt suurema lapse viimiseks linna Xxxxga seonduvalt.
  66. Mis puudutab väidet, et arusaamatud on ka eluaseme kulud (I kd tlk 27, p.2.7.1.), siis on kostja jätnud tähelepanuta, et eramu, kus lapsed elavad, on vanemate kaasomandis, ehk kostja ei saa väita, et lapsed elavad ja kasutavad justnimelt tema osa. Isegi kui see nii oleks, siis on hageja selgitanud (I kd tlk 46), et tema kanda on kõik eluasemega seotud igakuised maksed. Neid ei saa pidada ebavajalikeks.
  67. Kuna hagejad soovivad elatist miinimumsuuruses, siis väljakujunenud kohtupraktikat eirav on kostja poolt nõuda, et hageja tõendaks vajadustega seonduvaid kulusid.
  68. Kostja on menetluse lõppjärgus veelkord seadnud kahtluse alla eluasemega seonduvad kulud (II kd tlk 43) ja leiab, et hagejate esitatud tõendite (konto väljavõtted -II kd tlk 13-40) alusel saab väita, et kulud küttele on olnud 2023 jooksul 3094 eurot ja elektrienergiale 580 eurot. Arvestades, et hagejate emale kuuluv juriidilise isiku OÜ Xxxx asukoht on registreeritud eramusse, kus hagejad elavad (II kd tlk 47), tuleb eeldada, et kulud tuleb jagada viie isiku vahel. Seega on kulud küttele 257 eurot kuus ehk igale kasutajale 51,56 eurot kuus ja kulud elektrile 48 eurot kuus ehk igale kasutajale 9,60 eurot kuus. Kokku on kummagi hageja osa kommunaalkuludes 61,16 eurot kuus, mistõttu arusaamatuks jääb hagejate tuginemine eluaseme kulude suurusena 180 eurole kummagi hageja kohta.
  69. Kohus leiab, et kostjaga võib nõustuda osaliselt, kuid see ei mõjuta siiski hagi rahuldamist miinimumsuuruses elatise väljamõistmisena. Kostja on küll korrektselt kokku lugenud kulud küttele ja elektrienergiale kulunud summad, kuid jätab tähelepanuta, et kostja poolt hagivastuses vaidlustatud eluasemekulud osas on hagejate esindaja oma 25.05.2023 seisukoha p. 2.8 (I kd tlk 46) märkinud, et hagejate ema tasub jooksvalt kõik hoolduskulud ja kommunaalkulud. Kui nüüd kostja eeldab, et kommunaalkulud ehk hagi tähenduses eluaseme kulud, koosnevad (üksnes) küttest ja elektrist, siis on kostja jätnud kõrvale võimalikud hoolduskulud.
  70. Kohus möönab, et hagejad ise pole seda täpsemini lahti selgitanud, kuid hoolduskuludeks võib hagejate ema konto väljavõtete alusel lugeda mh nt MTÜ Jäätmekeskusega seotud arved, mis tõepoolest ei ole küll summaliselt suured, kuid need on siiski igakuised regulaarsed kulud. Samuti peab kohus tõenäoliseks, et ka ehituspoodides tehtud oste võib vähemalt osaliselt pidada eramu hooldamisega seotud vajalikeks kuludeks. Kontol (nt II kd tlk 39, kirje nr 34) kajastuv makse OÜle CERBOS võib olla samuti olla seotud eluaseme hooldusega, sest OÜ tegeleb küttesüsteemi müügi ja paigaldusega.
  71. Igal juhul, isegi kui möönda, et eluaseme kulude number hagis esitatud laste vajaduste 13 tabelis on mõnevõrra suur, siis teisalt on kulud laste toidule näidatud jällegi väga tagasihoidlikult (ca 5 eurot päevas) ja sellevõrra tasakaalustuvad erinevate vajaduste artiklid kogumis selliselt, et elatise väljamõistmine miinimumulatuses on põhjendatud.
  72. Kohus arvestab ka sellega, et kostja on selgelt kinnitanud, et ta ei soovi elatist vähendada (II kd tlk 42). Suhtluskorra mõju
  73. Kohus on teadlik, et suhtluskorra osas on olemas kohtulahend, kuid olukorras, kus pooltel on tugev vaidlus ja erimeelsus määruse tegeliku realiseerumise osas (I kd tlk 80 jj, lk 123), ei saa sellega faktiliselt ka elatise väljamõistmisel arvestada. Kui hagejate ema kinnitab, et suhtluskord toimibki täpselt sellisena nagu on määruses kirjas, st „arvestades lapse soove ja huve“, mistõttu lapsed ei ole tegelikult viibinud isa juures sel määral nagu määrus neile õiguse ja võimaluse andis, siis kostja ei ole vastupidiselt tõendanud, et lapsed on viibinud tema juures täpselt määruses ettenähtud graafiku järgi. Rakvere Vallavalitsuse selgituse (I kd tlk 123) 09.08.2023 kandest nt nähtub, et „kahte järjestikust nädalat T. lastega ei ole saanud veeta“. Kui kostja väitis, et määrus ei toimi seetõttu, et hagejate ema teeb talle suhtluskorra täitmisel takistusi, siis pidanuks operatiivselt reageerima suhtluskorra muutmise avalduse kohtusse esitamisega. Sama selgitus isale nähtub ka valla eelviidatud tõendis tehtud kandest. Täna teadaolevalt on seda küll tehtud, kuid siiski alles 02.03.
  74. Kuna suhtluskorra muutmise avalduse esitamiseks on alust üksnes siis, kui see ei toimi või selle täitmiseks tehakse takistusi, siis kohus leiab, et 02.03.2024 isa poolt esitatud avalduse näol on isa omaksvõtnud, et lapsed ei ole viibinud määruses näidatud päevi kohustatud vanema juures.
  75. Kuivõrd asja materjalide kohaselt tuleb möönda, et lapsed sisuliselt pole isa juures viibinud või on seda teinud marginaalses, suhtluskorra määruses näidatust väiksemas ulatuses, siis ei saa leida, et isa osaleb laste vahetus ülalpidamises määral, mis tingiks elatise mitteväljamõistmist. Ka sel ajal, kui lapsed viibivad üksikutel päevadel kuus isa juures, jäävad ema kanda ikkagi lastega seotud peamised kulud riietele, söögile ja eluasemele. Isa pole tõendanud, milliseid konkreetseid kulutusi ta on teinud lastele sel ajal kui nad viibivad vahetult tema juures. Vanema varaline seisund
  76. Olukorras, kus kostja sissetulek töötasu näol ongi olnud mõnevõrra hüplik, ei vabasta see teda siiski laste ülalpidamisest vajadusel muu vara arvel.
  77. Vaidlus puudub selles, et kostjale kuulub kaasomandi osa eramust, kus hagejad elavad. Kostjal pole aga olnud takistusi selle realiseerimiseks, kaasomandi lõpetamiseks talle soodsaimal viisil, selleks, et tasuda elatist. Kuivõrd kostja esitatud tõendist (turuväärtuse akt I kd tlk 172) nähtuvalt on vara väärtus 09.06.2023 seisuga 213 000 eurot, siis esiteks näitab see mõlema vanema varanduslikku seisu ja teiseks indikeerib, mis oleks kostja võimalik panus kui laste ülalpidamise võimekuse tõstmiseks realiseerib enda varaosa. Kostja väitel on ta juba realiseerinud oma vallasvara. Samas väidab hageja, et seda on kinnistul veelgi vedelemas ja sellegi võõrandamisega ei ole kostja intensiivselt tegelenud. Kostja selgitus, et tal pole kohta, kus kinnistule paigutatud sõiduvahendeid müügikõlblikuks teha, ei ole argument, et lugeda teda võimetuks täima laste ülalpidamise kohustust.
  78. Läbiv kohtupraktika kohustab kohustatud vanemat tegema selleks kõik endast sõltuva, et tagada püsiv sissetulek oma alaealiste laste ülalpidamiseks. Kostja ei ole väitnud ega tõendanud, et tal oleks mistahes takistusi püsivat ja kindlat sissetulekut tagava palgatöö tegemiseks. On arusaadav, kui kostja on oma elu korraldanud ettevõtlusega tegelemisena, kuid sedagi tuleb teha selliselt, et laste huvid saaksid tagatud, ehk mittejätkusuutlik ettevõtlus tuleb lõpetada. 14
  79. Kostja on väitnud et hagejate emal on kordades suurem sissetulek. Kohtu arvates on sellele tuginemine kohatu. Kui hagejate ema leiab võimaluse pingutada laste nimel mitmes töökohas ja tegutseda lisaks ka tulemusliku tootlusega (sest vastasel juhul poleks võimalik dividende ehk omanikutulu saadagi) ettevõtjana OÜ-s Xxxx, siis kostja võiks pigem eeskuju võtta.
  80. Hagejate seadusliku esindaja töötasu (tõendid I kd lk 140-145) :
  81. aasta veebruarist kuni maini- Vinni Vallavalitsus -11 254,05 eurot bruto.
  82. aasta juulist kuni detsembrini – Xxxx OÜ - 2334 eurot bruto.
  83. aasta septembrist kuni detsembrini - Põhja-Sakala Vallavalitsus - 5781,82 eurot bruto.
  84. aasta jaanuarist kuni novembrini - Xxxx OÜ - 4279 eurot bruto.
  85. aasta jaanuarist Põhja-Sakala Vallavalitsus - 4860,16 eurot bruto. Dividendidena on T. M. välja võtnud Xxxx OÜ-st
  86. aastal 10 900 eurot bruto ja
  87. aastal 54 454,98 eurot bruto.
  88. Eelnevast nähtub eelkõige see, et 2022 septembrist detsembrini ja 2023 jaanuarist kuni novembrini töötas hageja ema kahel kohal. Töötervishoiu aspektist ei pruugi see pikemaajaliselt olla jätkusuutlik ja tervist säilitav (mis omakorda doomino-efektina kahjustaks laste huvisid), mistõttu kohus peab kohatuks kostja arusaama, et ema sissetulekut arvestades tõepoolest ei saa selles olla vaidlust, et see on suurem kostja sissetulekust - ei peaks tema üldse elatist tasuma kuna emal on selleks paremad võimalused. Kui kohustatud vanemalt lastele regulaarse ja piisavas ulatuses ülalpidamise saamine on ajateljel osutunud problemaatiliseks, siis ei jäänudki emal muud üle, kui laste nimel pingutada.
  89. Mõistetav on hagejate ema selgitus (II kd tlk 5), et dividendide väljamakseid (mida tõendavad kontode väljavõtted- II kd tlk 13 -40) on suurendatud üksnes selleks, et tasuda õigusabikulusid. Kohus leiab, et see on majanduslikult kohane mõtlemine- õigusabiga seotud kulude katmisel töötasust väheneb vastavalt võimekus kanda töötasu arvel laste ülalpidamisega seotud kulusid. Dividendide kui majandusliku instrumendiga ettevõtte omaniku isikliku elu väljaminekute katmine peab olema äärmiselt erandlik.
  90. Kostja väide, et hagejad pole tema käest ülalpidamiseks raha küsinudki, on kohatu. Vanemal on lapse ülalpidamise kohustus seadusest tulenevalt, sõltumata vastava nõude esitamisest. Hooldusõigust kohaselt täitev vanem küsib ja uurib ise, kas temast eraldi elavad lapsed vajavad midagi, sh rahalist toetust ülalpidamiskulude katmiseks.
  91. Pikalt kestnud menetluse jooksul saanuks kostja, sõltumata sellest et ta on välistanud/vaidlustanud tagasiulatuva perioodi katteks elatise nõudmise, head tahet üles näidates tasuda midagigi nn jooksva elatise katteks.
  92. Kohus ei pea õigeks ega õiglaseks kui kostja, tuginedes hagejate ema paremale varanduslikule positsioonile, leiab, et tema ei peaks üldse elatist tasuma. Kohus nõustub, et seda võiks kaaluda siis, kui kohustatud vanema sisuline panus ja tegevus oma varalise seisundi tugevdamiseks oleks sama intensiivne kui hagejate emal. Kui aga lapsi vahetult ülalpidav vanem pingutab töötada mitmel kohal ja kohustatud vanem seda samaväärselt ei tee (ajateljel on puudunud pidev palgasissetulek, puudub tulu ettevõtlusest, aga pole ka end töötuna arvele võtnud), siis ka varalise seisundi mõningane erinevus, ei ajenda jätma hagi rahuldamata ja/või vähendama kostja kohustuste määra ja suurendama hagejate ema kui osavõlgniku panust 15 laste ülalpidamiskoormuse täitmises.
  93. Ühtegi erandlikku asjaolu või mõjuvat põhjust, mis annaks aluse maksta hagejatele elatist alla miinimumsuuruse või selle üldse välja mõistmata jätta, kohus ei ole tuvastanud. Kahju nõue
  94. Kohus leiab, et tagasiulatuva perioodi katteks elatise katteks kahjuna esitatu nõue kuulub rahuldamisele. PKS § 108 kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist. Kuivõrd tagasiulatuvalt elatise väljamõistmiseks puuduvad erisätted, saab ka tagasiulatuvalt elatist välja mõistes lähtuda elatise väljamõistmise üldsätetest (Riigikohtu lahendid 3-2-1-78-13, p 13; 32-1-136-13, p 13). Kostja on väitnud, et kostja on täitnud hagejate ülalpidamiskohustuse ja õigustatud isikud ei ole kostjalt varem ülalpidamise rahas tasumist nõudnud
  95. Kostja on lugenud omapoolselt nõude täidetuks lastele elamispinna andmisega. Kohus on eelnevalt analüüsinud, et see pole alus elatise mittemaksmiseks.
  96. Asjaolu, kas hagejad on kostjalt varem ülalpidamise rahas tasumist nõudnud või mitte, ei oma tähendust. Alaealiste laste ülalpidamise kohustus tuleneb seadusest. Seadusest tuleneva kohustuse kohtulikult sissenõude esitamine ei eelda, et õigustatud isik peaks oma nõude olema esitanud hagi esitamisele eelnevalt (märgukirjana, pretensioonina, kohustava sõnumina sotsiaalmeedias vms). Kohtupraktika (sh kostja vastuses (I kd tlk 25) viidatud Riigikohtu lahend 3-2-1-136-13) tõepoolest jaatab seda, et mõistlik oleks hagejatel nn märku anda, et nad elatist soovivad, aga seda eelkõige selleks, et kostja kohustatud isikuna ei satuks aastase perioodi kohta ühekordselt tasumiseks esitatud suuremat nõuet saades raskendatud majanduslikku olukorda. Antud kaasuse puhul ei leia kohus, et kostjal tekiks tagasiulatuva nõude täitmise tõttu olulised majanduslikud raskused. Kostja oli ja on jätkuvalt võimeline teenima sissetulekut selleks, et katta nii tema enda kui ka oma alaealiste laste ülalpidamise kulud.
  97. Hagi kohaselt elavad hagejate vanemad eraldi alates 01.01.2022, seda ei ole kostja vaidlustanud. Hagi kohaselt on vanemate vahel olnud kokkulepe, et isa toetab rahaliselt lastele riiete ja muu eluks vajaliku soetamist. Sellist kokkulepet ei ole kostja vaidlustanud (ka mitte 01.06.203 istungil (I kd tlk 49 pöördel)). Hagi lisa 4 (I kd tlk 13) kohaselt on hagejate ema kostjale meelde tuletanud kokkuleppe täitmist. Ekraanipilt kannab daatumit „apr 13“. Kuna hagi on esitatud veebruaris 2023, siis ei saa tegemist olla 2023
  98. aprilliga ja tuleb eeldada, et see käib 2022 aprilli kohta, ehk perioodil mil pooled enam koos ei elanud ja kui kehtis kokkulepe kulude rahaliselt hüvitamise osas. Seega on hagejad tõendanud, et nad on ülalpidamisega seotult suhelnud ja seda selle tõttu, et kostja pole kokkulepet täitnud. St pole hüvitanud laste kulusid ka mitte kokkulepitult tšekkide alusel. Kostja ei eita tšekkide saamist (I kd tlk 80). Seeläbi on ainetu kostja arusaam ja väide, et ta ei teadnud midagi laste ülalpidamisega seotud kohustustest ka perioodil 1 aasta enne hagi esitamist. Elatise suurus
  99. Kohus leiab, et kostja poolt seaduses sätestatud miinimumsuuruses elatise tasumine, sh kahjunõudena tagasiulatuva perioodi eest, on kostjale jõukohane ja ei sea ohtu kostja enda 16 toimetulekut.
  100. Kostja on kinnitanud, et elatus tagasiulatuva perioodi eest nõude esitamise ajale langeval ajal pärandvara müügist saadud summadest ja et ta on müünud talle kuuluvat vallasvara. See on tõendatud pangakonto väljavõttest nähtuvalt AS Xxxx saadud summadega (I kd tlk 91 jj). Kostja kinnitab (I kd tlk 25) ja tõendab (I kd tlk 31), et tema igakuine keskmine sissetulek oli 1349 eurot. Kostja on esitanud ka MTA väljavõtte, et 2022 oli tema brutotuluks 3390 eurot (I kd tlk 89) ja et 2023 andmed deklareeritud sissetuleku kohta puuduvad (I kd tlk 90 jj), kuid neid kohus ei arvesta, sest kostja enda kinnitusel on tema sissetulek suurem. St lisaks MTAs deklareeritud tulule on tal ka muid võimalusi, muuhulgas ka pangakontol sissetulekuna nähtuv pärandvara jagamise tulemina saadud 9000 eurot (I kd tlk 92, rida nr 78 ja 79). Vastasel juhul poleks ka võimalik tasuda väidetavalt tema enda igakuiste kuludena 500 euro suurust eluaseme kulu, teha pidevalt kulutusi tööriista poes, sh ühekordselt ligi 2000 euro eest (I kd tlk 92 kanne nr 90), kanda mootorsõidukite remondiga tegelevale ettevõttele Directexpo 609 eurot (I kd tlk 92 pöördel, kirje nr 122), teha suuremaid oste ehituspoodides.
  101. Kohus leiab, et sellise sissetuleku (töötasuna, vara realiseerimisena, pärandvarana, Xxxx OÜ kannetena (nt 18.11.2022- ca 1000 eurot, 19.12.2022- 701 eurot, 17.01.2023- 783 eurot, 16.02.2023- 756 eurot, 19.02.2023- 237 eurot) baasil ei saa kostja väita et miinimumsuuruses elatise kohene tasumine oleks teda pannud majanduslikult raskesse olukorda või et hagejate ema esitatud tšekid ületasid tema sissetulekute suurust. Ka 2023 kohta esitatud konto väljavõttelt (I kd tlk 108) nähtuvad jätkuvad küllaldased laekumised OÜ-lt Xxxx (aprillis 2023 - 830 eurot, Xxxx OÜ-lt, Xxxx (nt ainuüksi aprillis 2023 3 kannet üle 400 euro), tulumaksu tagastus. Kostja väitel on tema eluaseme kulud keskmiselt 500 eurot kuus (I kd tlk 32). Kohus leiab, et 300 euro suurust korteriüüri Rakvere linnas võib pidada pigem suureks ehk kostja saanuks teha pingutusi leida väiksema üüritasuga elamispind. Samuti nähtub kommunaalaarvetest, et ka suveperioodil on need olnud tavapärasest kõrgemad, mistõttu tuleb möönda et küllap saanuks kostja oma majandusliku järje parandamiseks teha pingutusi leidmaks soodsam elamispind nii üürisuuruse kui ka kommunaalkulude osas. Säästes ebamõistlikke enda elamispinna kulude katteks maksete tegemist, realiseeruks võimekus tagada alaealiste laste piisav ülalpidamine.
  102. Menetluses ei ole leidnud tõendamist asjaolud, mis annaks alust vähendada elatist alla maakohtu otsuse tegemise ajal kehtinud PKS § 101 lg-s 1 sätestatud elatise miinimummäära.
  103. Alates 01.01.2022 kehtima hakanud PKS § 101 lg-te 1–5 kohaselt ei või igakuine elatis olla väiksem kui PKS § 101 alusel arvutatud summa. Igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma. Määratud on baassumma ühe lapse kohta, mida indekseeritakse iga aasta
  104. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma. Arvestades
  105. aprillil 2022 Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutust, oli elatise baassummaks alates
  106. aprillist 2022 kuni
  107. märtsini 2023 209,20 eurot ning alates
  108. aprillist 2023 kuni
  109. märtsini 2024 on baassummaks 249,78 eurot. PKS § 101 lg 4 alusel lisandub baassummale kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta
  110. aprillil.
  111. aprillil 2022 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli
  112. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1548 eurot, millest 3% on 46,44 eurot.
  113. aprillil 2023 Statistikaameti kodulehel avaldatu kohaselt oli
  114. aastal Eesti Vabariigi keskmiseks brutokuupalgaks 1685 eurot, millest 3% on 50,55 eurot. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 5 ei pea vanem andma ülalpidamist 17 ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Lapsetoetus oli kuni
  115. detsembrini 2022 60 eurot kuus ning on alates
  116. jaanuarist 2023 on see 80 eurot kuus (perehüvitiste seaduse § 17 lg 3). Pooled ei vaidle, et lapsetoetus laekub hagejate seaduslikule esindajale.
  117. Tulenevalt PKS § 101 lg-st 6, kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled küll vaidlesid käesolevas kaasuses selle üle, kui palju lapsed elavad isa juures, kuid kohus leiab, et tõendatud ei ole nende viibimine isa juures suhtluskorra kindlaksmääramise lahendis märgitud ulatuses ja/või ulatuses, mida PKS § 101 lg 6 kohaselt tuleks elatise väljamõistmisel arvestada. Hagi hind
  118. Kohus selgitab menetlusosalistele, et tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 442 lg 2 p 51 kohaselt tuleb otsuse sissejuhatuses märkida tsiviilasja hind. Juhindudes TsMS § 129 lg 2 on elatise nõude hagihind (215,64 eurot x 9 kuud) 1940,76 eurot. Kahe hageja osas kokku 3881,52 eurot. Menetluskulud
  119. TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 164 lg 1 kohaselt kannab alaealise lapse ülalpidamisasjas kumbki pool oma menetluskulud ise. Seega jäävad poolte võimalikud menetluskulud nende endi kanda. Kohus ei pea võimalikuks kohaldada TsMS § 164 lg 12 ja lg 3 regulatsiooni. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (digitaalselt allkirjastatud) Marika Leimann Kohtunik 26.04.2024 kohtuotsus 2-23-3014 jõustus osaliselt 18.03.2025 Tartu Ringkonnakohtu kohtuotsusega. 18

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.