← Eesti

1-24-4907/23

Obsah (12)§ 184§ 74§ 65§ 68§ 831§ 191§ 121§ 16§ 56§ 199§ 209§ 200

1-24-4907 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 28. november 2024.a, Tallinnas Kriminaalasja number 1-24-4907 (kohtueelses menetluses 24230150480) Kohtukoos

§ 184

lg 2 1 järgi üldmenetluses Prokurör ringkonnaprokurör Liis Vainola Süüdistatav TOOMAS KRISTAL, isikukood: 39306230212; EV kodanik; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; haridus: xxxharidus; töökoht: xxx; elukoht: xxx; viibimiskoht: XXX (xxx); kehtivaid kriminaalkaristusi 3; tõkend: kahtlustatavana kinni peetud ja vahistatud alates 22.04.2024; Kaitsja Sven Sillar (kokkuleppel kaitsja) RESOLUTSIOON Juhindudes KrMS 309 lg 3, §-dest 311-313 kohus otsustas: 1. Tunnistada TOOMAS KRISTAL

§ 184

lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 5 aastat ja 6 kuud vangistust. 2.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 kohaselt moodustada liitkaristus, suurendades Toomas Kristalile käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (5 aastat ja 6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 05.11.2019 kohtuotsusega nr 1-19-7705 mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat ja 3 kuud ja 26 päeva vangistust. 3.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Toomas Kristali eelvangistuses viibitud aeg ja karistuse kandmise alguseks lugeda tema kahtlustatava kinnipidamine 22.04.

  2. Toomas Kristali suhtes kohaldatud tõkend –vahistamine– tühistada kohtuotsuse jõustumisel.
  3. KrMS § 180 lg-te 1 ja 3, § 175 lg 1 p 2, 3, 4, 9, § 178 lg 1 p 1 ning § 179 lg 1 p 1 alusel mõista Toomas Kristalilt välja riigituludesse menetluskuludena: - sundraha I astme kuriteo toimepanemise eest summas 2050 eurot, - narkootilise aine ekspertiisi nr 24E-AN00659-01 teostamise kulu summas 804 eurot; - DNA-ekspertiisi nr 24E-GE00438-01 teostamise kulu summas 2310 eurot, see on kokku 5164 eurot. 1-24-4907
  4. Võttes aluseks KrMS § 180 lg 3 tuleb Toomas Kristalil tasuda menetluskulud kokku summas 5164 eurot ositi 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest tasudes vastava kuu viimaseks kuupäevaks esimesel üheteistkümnel kuul 430,33 eurot ja viimsel kaheteistkümnendal kuul 430,37 eurot. 7.

§ 831

lg 1 alusel konfiskeerida Harju Maakohtu 08.05.2024.a määruse nr 1-242639 alusel arestitud Toomas Kristalile kuuluv sularaha summas 2290 eurot.

  1. Toomas Kristalile kuuluv mobiiltelefon Apple IPhone 15 vabastada aresti alt ja tagastada Toomas Kristalile.
  2. Asitõendid: - narkootilised ained, mis on hoiul Eesti Kohtuekspertiisi Instituudis- konfiskeerida

§ 191

alusel ja NPALS § 7 lg 3 alusel jätta ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks; - narkootilise aine käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi kokkuvolditud paber, kilepakend, musta värvi kumm, foolium, valget värvi Maxima kilekott, kaks korgiga vaakumpakendit, punast värvi Rimi kilekott, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist; - Toomas Kristali mobiiltelefonist iPhone 15 jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist (kustutada); - DVD-R plaat, mis on Toomas Kristali arvelduskontode vaatlusprotokolli lisa, mis asub kriminaalasja materjalide juures- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank, EE522200221013264447 Swedbank, EE401700017002872300 Luminor Bank või EE957700771001523585 LHV Pank ning makse tegemisel märkida viitenumber

  1. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Võttes aluseks KrMS §-d 424 ja 423 võib süüdimõistetu mõjuvate põhjuste olemasolu korral taotleda elukohajärgselt täitmiskohtunikult kriminaalmenetluse kulude ja muude rahaliste nõuete tasumise tähtaja pikendamist või ajatamist kuni ühe aasta võrra. EDASIKAEBAMISE KORD Otsusele võib esitada Tallinna Ringkonnakohtule apellatsioonkaebuse 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda motiveeritud kohtuotsusega. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS
  2. peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. SÜÜDISTUS 2

(11)1-24-4907 Toomas Kristalit süüdistatakse suures koguses (s.o koguses, millest piisab narkojoobe tekitamiseks vähemalt 10 inimesele) narkootiliste ainete ebaseaduslikus käitlemises suure varalise kasu saamise eesmärgil (s.o eesmärgiga teenida tulu rohkem kui 40 000 euro ulatuses). Toomas Kristal omandas ebaseaduslikult kohtueelse menetluse käigus tuvastamata ajal, kohas ja isikult suures koguses narkootilise aine kokaiini sisaldusega ainet kokku vähemalt 1245,87 grammi, milles puhast kokaiini vähemalt 982,48 grammi ning tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisikuid massiga vähemalt 819,1 grammi. Eelpool nimetatud narkootilisi aineid omandas Toomas Kristal edasimüügi eesmärgiga ja eesmärgiga seeläbi teenida suurt varalist kasu. Eelnevalt ebaseaduslikult omandatud narkootilisi aineid kokaiini ja kanepit hoidis Toomas Kristal enda elukohas aadressil xxx kuni 22.04.2024.a kell 11.15, mil eelpool nimetatud aadressil teostatud läbiotsimise käigus ta järgnevad ained vabatahtlikult välja andis: - - - enda magamistoa vasakult poolt nurgast riiete alt tumba pealt 1 soonkinnisega kilekott, millel käsikirjaliselt märgitud „50“, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav pulber massiga 8 grammi, milles puhast kokaiini 4,48 grammi (56%); enda magamistoa vasakult poolt nurgast riiete alt tumba pealt 1 soonkinnisega kilekott, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav pulber massiga 0,87 grammi; enda magamistoa vasakult poolt nurgast tumba pealt pruuni värvi jaki taskust valge kokkuvolditud paber, mille sees oli rohelise ja pruuni taimepuru segu massiga 1,06 grammi, mis on peenestatud kanepi ja tubaka segu, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 16%; saunamajas teiselt korruselt teisest toast pruuni värvi kapist vasakpoolsest alumisest sahtlist musta värvi „Asus“ karbist osaliselt avatud kilepakend, milles musta värvi kumm, milles kile, milles foolium, milles kile, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav kokkupressitud DNG logoga pulbribrikett massiga 994,2 grammi, milles puhast kokaiini 835 grammi (84%); saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat kätt toa otsast sahtlite tagant sinist värvi „Boss“ spordikotist, valget värvi Maxima kilekott, milles kilepakend, mis koosnes kilest, milles oli korgiga vaakumpakend, mille sees omakorda korgiga vaakumpakend, mille sees olid kanepiõisikud massiga 819,1 grammi, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus on 24%. Samuti leiti ja võeti läbiotsimise käigus ära saunamajast teiselt korruselt teisest toast paremat kätt toa otsast sahtlite tagant musta-halli värvi „Nike“ seljakoti suurest sahtlist punast värvi Rimi kilekott, mille sees eelnevalt Toomas Kristali poolt ebaseaduslikult omandatud 5 soonkinnisega kilkotti, mille sees oli valget värvi kokaiini sisaldav tükiline aine kokku massiga 242,8 grammi, milles puhast kokaiini 143 grammi (59%). Kolmel soonkinnisega kilekotil oli käsikirjaliselt märge 50, ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 50-2 ning ühel soonkinnisega kilekotil käsikirjaliselt märge 60. Toomas Kristal käitles narkootilise aine kokaiini sisaldusega ainet edasimüügi eesmärgil koguses 1245,87 grammi, mille jaeväärtus on 124 587 kuni 186 880,5 eurot. Toomas Kristal käitles narkootilise aine tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldusega kanepiõisikuid edasimüügi eesmärgil koguses 819,1 grammi, mille jaeväärtus on 16 382 kuni 24 573 eurot. Selliselt on Toomas Kristali poolt käideldud narkootiliste ainete müügist saadav kasu kokku vähemalt 140 969 eurot. Nii pani Toomas Kristal toime suures koguses erinevate narkootiliste ainete ebaseadusliku käitlemise suure varalise kasu saamise eesmärgil, kuivõrd karistusseadustiku § 12¹ p 2 kohaselt on süüteo ulatus suur, kui ületab 40 000,00 eurot. 3
(11)1-24-4907 Narkootiliste ja psühhotroopsete ning nende lähteainete seaduse (edaspidi NPALS) § 2 p 3 kohaselt on käitlemine narkootiliste või psühhotroopsete ainete või lähteainete omamine, valdamine, vahendamine, tarbimine, kasvatamine, korjamine, valmistamine, tootmine, töötlemine, pakkimine, säilitamine, hoidmine, laadimine, vedu, sisse- ja väljavedu, tolliprotseduuri transiit rakendamine (edaspidi transiit), tasu eest või tasuta tarnimine kolmandale isikule. NPALS § 3 lg 1 järgi on narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad NPALS § 3¹ lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri
  1. mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „Narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete I nimekirja, kokaiin kuulub II nimekirja. Vastavalt NPALS § 3¹ lg 3 loetakse narkootilise aine suureks koguseks aine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele. Kanepi puhul piisab kümnele inimesele joobe tekitamiseks 7,5 grammist narkootilisest ainest ja kokaiini puhul 0,65 grammist narkootilisest ainest (puhtal kujul). Nii käitles Toomas Kristal narkootilisi aineid koguses, millest saab narkojoobe vähemalt 16 207 inimest. TUVASTATUD ASJAOLUD JA KOHTU JÄRELDUSED
  2. 22.04.2024 teostati läbiotsimine T. Kristali elukohas, aadressil xxx (tl 25). Läbiotsimismääruse kohaselt otsiti eramust ja kõrvalhoonetest narkootilisi aineid või nendega seotud esemeid (tl 22). Läbiotsimise käigus avaldas T. Kristal: „Annan oma magamistoast natuke kanepit ja kokaiini. Samuti annan saunamajast midagi, näete ise siis, mis seal on“ (tl 25).
  3. Läbiotsimise käigus leiti T. Kristali magamistoast, eramus, tumba peal olevate riiete alt soonkinnisega kilekotike käsikirjalise märkega „50“. Koti sees oli 8 grammi valget pulbrit, milles ekspert tuvastas 4,48 grammi puhast kokaiini (tl 25, 57p). Samast kohast leiti teine soonkinnisega kilekott, milles oli 0,87 grammi kokaiinikahtlast ainet (tl 26), kuid aine vähesuse tõttu ei olnud võimalik määrata selle puhtuse sisaldust (tl 57p). Lisaks leiti tumba peal oleva jaki taskust kokkuvolditud paber, milles oli 1,06 grammi kanepit, kus ekspert tuvastas THC sisalduse 16% (tl 26, 57p). Samuti leiti T. Kristali magamistoast tumba pealt digitaalkaal ja heledat värvi aine määrdumisega lusikas (tl 26 p 11).
  4. Kinnistul asuva saunamaja II korrusel asuva kapi sahtlist leiti „ASUS“ karbist osaliselt avatud kilepakend, milles oli heledat värvi kokaiinikahtlusega valget ainet tükkidena, kogukaaluga 994,2 grammi. Ekspert tuvastas selles 835 grammi puhast kokaiini (tl 26, 57p). Saunamaja II korruselt, sahtlite tagant, leiti sinist värvi „Boss“ spordikott, milles oli valget värvi Maxima kilekott. Selle sees oli omakorda kilepakendisse mässitud kanep, kogumassiga 819,1 grammi, milles ekspert tuvastas THC sisalduse 24% (tl 26, 57p). Maxima kilekoti mõlemalt sangalt tuvastati DNA ekspertiisiakti nr 24E-GE00438-01 kohaselt T. Kristali DNA-segaprofiil (tl 60p). Samast sahtlist leiti ka musta-halli värvi „Nike“ seljakott, milles oli 4
(11)1-24-4907 punast värvi Rimi kilekott. Selle sees oli omakorda viis soonkinnisega kilekotti, milles igaühes heledat värvi kokaiinikahtlusega tükkis aine. Kolmel soonkinnisega kotil oli käsikirjaliselt märgitud „50“, ühel „50-2“ ja ühel „60“. Ekspert tuvastas, et viies soonkinnisega pakendis oli pulbrilist ainet kogumassiga 242,8 grammi, millest 143 grammi oli puhast kokaiini (tl 26, 57p). Lisaks leiti „Nike“ seljakotist kasutamata soonkinnisega kilekotid, digitaalkaal ning kilekott, milles olid kasutatud soonkinnisega kilekotid (tl 26 p 11).
  1. Kokkuvõttes tuvastati narkootilise aine ekspertiisiaktiga nr 24E-AN00659-01, et T. Kristali valdusest leiti kokku 1245,87 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit, milles oli puhast kokaiini 982,48 grammi, ning kanepiõisikuid kogumassiga 819,1 grammi (tl 57-57p).
  2. T. Kristal keeldus kohtus ütluste andmisest (tl 22p). Prokurör taotles seepeale KrMS § 294 p 1 alusel tema eeluurimisel antud ütluste (23.04.2024 ja 04.06.2024) avaldamist (tl 22p). Kaitsja sellele vastu ei vaielnud, kuid leidis, et tõendina lubatavad ja kasutatavad on ainult 04.06.2024 ülekuulamisel (tl 181-184) antud ütlused. Kaitsja väitis, et 23.04.2024 ülekuulamisel (tl 178-180) oli rikutud KrMS § 45 lg 2 p 3 nõudeid, mistõttu ei tohi neid ütlusi kasutada.
  3. Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et T. Kristal peeti kahtlustatavana kinni 22.04.2024

§ 184lg 1 alusel (tl 18-20).

Järgmisel päeval, s.o 23.04.2024, koostatud ülekuulamise protokollist ilmneb, et talle esitati kahtlustus

§ 184lg 1 järgi.

Ülekuulamisel andis T. Kristal kahtlustuse kohta sisulisi ütlusi. Samuti nähtub protokollist, et kaitsjat ei olnud kaasatud ning T. Kristal oli kaitsjast ise loobunud. 7. Edasi ilmneb 04.06.2024 ülekuulamise protokollist, et T. Kristalile esitati kahtlustus

§ 184lg 2¹ järgi.

Kaitsjana oli kaasatud vandeadvokaat S. Sillar. Protokollist nähtub, et T.Kristal loobus sellel ülekuulamisel oma 23.04.2024 antud ütlustest (kuna kaitsjat ei olnud kaasatud) ning andis uued sisulised ütlused, mis olid diametraalselt vastuolus 23.04.2024 ülekuulamisel antud ütlustega.

  1. Prokurör märkis kohtuvaidlustes (tl 204), et kahtlustuse kvalifikatsiooni muutmise tingis narkootilise aine ekspertiisiakti valmimine, millest selgus puhta narkootilise aine kogus, ning samuti T. Kristali varandusliku seisu analüüsi valmimine.
  2. Kohus leiab, et T. Kristali 23.04.2024 antud ütlused ei ole tõendina kasutatavad.

§ 184lg 2¹ näeb karistusena ette kuni eluaegse vangistuse. Kr

MS § 45 lg 2 p 3 järgi on kaitsja osavõtt kriminaalmenetlusest kohustuslik, kui isikut ähvardab eluaegne vangistus. Kohus nõustub kaitsjaga, et kuna T. Kristalile 04.06.2024 esitatud kahtlustuse maht võrreldes 23.04.2024 kahtlustuse mahuga sisuliselt ei muutunud (etteheiteks jäi endiselt 22.04.2024 läbiotsimisel leitud narkootiliste ainete käitlemine), tulnuks kaitsja kaasata kohustuslikus korras juba 23.04.2024 kahtlustatavana ülekuulamisele või vähemalt hoiatada T. Kristalit võimalusest, et kvalifikatsioon võib tulevikus muutuda. Nimelt oli leitud ja äravõetud narkootiliste ainete kogus piisavalt suur, et menetleja oleks võinud varasemalt kaaluda teoreetilist võimalust

§ 184

lg 2¹ kvalifikatsioonis, mistõttu olnuks vajalik kaitsja viivitamatu kaasamine ülekuulamisele. Sellist järeldust toetavad lisaks äravõetud kogusele veel järgmised argumendid. 5

(11)1-24-4907
  1. Läbiotsimise protokollist ja fototabelist nähtub, et saunamajast „ASUS“ karbist leitud kokaiin oli suuremas osas nn hulgikoguse pakendis (ca 1 kg kiletatud pakk, mis oli osaliselt avatud), mistõttu võis eeldada, et kokaiini puhtuse kontsentratsioon selles oli kõrge (seda kinnitas ka hilisem ekspertiis). Kohapeal tehtud kiirtest kinnitas samuti viivitamatult, et tegemist on kokaiiniga (tl 56).
  2. Samuti jääb kohtule arusaamatuks, kuidas T. Kristal varandusliku seisundi analüüsi (vaatlusprotokoll, tl 73-82) valmimine võis tingida kahtlustuse muutmist

§ 184lg 2¹ järgi.

Nimetatud vaatlusest (vaatlusprotokolli p 5.3, tl 79-79p) nähtub kokkuvõtlikult, et T. Kristal on teinud rahalisi ülekandeid viiele isikule, kes on varasemalt narkokuritegude eest karistatud. Prokuröri hüpoteesi kohaselt olidki T. Kristalile tehtud ülekanded nende viie isiku poolt narkootiliste ainete müümise eest. Kohus sellega siiski ei nõustu. Nimelt ei ole ühelgi viisil tuvastatud (näiteks jälitustoimingute, suhtlusrakenduste vestluste või tunnistajate ütluste kaudu), et need ülekanded olid tehtud narkootiliste ainete eest või et T. Kristal oleks üldse neile narkootilisi aineid müünud. Ülekantud summad varieerusid 1 eurost kuni 350 euroni, jäädes enamasti mõnekümne euro piiresse (näiteks Xle tehtud ülekanded summades 25, 6, 3, 1, 20, 50, 25 ja 10 eurot). Samuti on T. Kristal teinud Xle ühe ülekande summas 20 eurot.

  1. Seega jäävad prokuröri argumendid kvalifikatsiooni muutmise põhjendamiseks tagajärjetuks. Ajavahemikus 23.04.2024 kuni 04.06.2024 ei kogutud kvalitatiivselt selliseid uusi tõendeid, mis tinginuks kvalifikatsiooni muutmise ja mida ei oleks olnud võimalik arvesse võtta juba 23.04.2024 ülekuulamisel.
  2. Riigikohus on leidnud, et KrMS § 45 lg 2 p 3 kohaselt ei saa kaitsja osavõtu kohustuslikkuse hindamisel lähtuda pelgalt formaalselt kahtlustuse või süüdistuse kvalifikatsioonist. Kaitseõiguse tagatust silmas pidades on vajalik ka sisuliselt kaaluda, kas kriminaalmenetluses kogutud tõendid võimaldavad isikut kahtlustada või süüdistada raskemas kuriteos. Vastupidine seisukoht tähendaks, et KrMS § 45 lg 2 p 3 nõuete täitmise vältimiseks piisaks isikule kergema kahtlustuse või süüdistuse esitamisest, kui see oleks põhjendatud menetlustoimingu tegemise ajaks kogutud tõendite järgi (RKKK nr 3-1-1-1-15 p 8.2). Seetõttu leiab kohus, et T. Kristalit tulnuks vähemalt 23.04.2024 ülekuulamise alguses hoiatada võimalusest, et tema kahtlustuse kvalifikatsioon võib tulevikus oluliselt raskemaks muutuda ning seeläbi anda talle võimalus kaasata siiski ülekuulamisele kaitsja. KrMS § 45 lg 2 p-s 3 sätestatud kaitsja kohustusliku osavõtu vajalikkus on põhjendatav süüdlast ähvardava võimaliku karistuse raskusega. Osutatud nõue peab tagama, et raskes kuriteos kahtlustatav või süüdistatav isik saaks ennast tõstatatud kahtlustuse või esitatud süüdistuse vastu tõhusalt kaitsta. Seda aga ei tehtud ning seetõttu leiab kohus, et T. Kristali 23.04.2024 antud ütlused ei ole tõendina kasutatavad.
  3. Küll aga on formaalselt tõendina kasutatavad T. Kristali 04.06.2024 eeluurimisel antud ütlused, kus kaitsja oli kohustuslikus korras kaasatud. Protokollist nähtuvad kokkuvõtlikult järgmised ütlused: läbiotsimisel leitud kanep ja kokaiin olid T. Kristalile üle antud talle tundmatu isiku poolt 4-5 päevaks hoiule ning ta pidi selle eest saama 4000 eurot tasu (millest 2500 eurot oli juba ette makstud ja 1500 eurot pidi saama hiljem). Selle isikuga oli ta eelnevalt suhelnud Telegrami rakenduse kaudu. Narkootilised ained toodi tema saunamaja II korrusele ajal, mil teda ennast kodus ei olnud. Nii kanep kui kokaiin olid suures „Hugo Boss“ spordikotis, samuti oli seal sularaha — 2500 eurot tasu. T. Kristal tunnistas, et avas nii kokaiini kui ka kanepi pakendid ise, võttis sealt enda tarbeks narkootilist ainet ning pakendas 6

(11)1-24-4907 osa kokaiinist ümber väiksematesse pakenditesse, kuigi sellist eelnevat kokkulepet tal Telegrami kontakti kaudu olnud ei olnud. Narkootilised ained pidid jääma tema saunamajja reedeni, mil keegi pidi neile järele tulema ja jätma talle ka ülejäänud osa kokkulepitud hoiutasust ehk 1500 eurot (tl 191-193).
  1. Kohus leiab, et T. Kristali poolt 04.06.2024 antud ütlused ei ole eluliselt usutavad ning neid ei saa tõendina arvesse võtta. Kohus ei pea usutavaks väidet, et tundmatu isik oleks jätnud suvalise inimese (T. Kristali) juurde hoiule suure koguse narkootilisi aineid, sealhulgas rahaliselt märkimisväärses vääringus. Kriminoloogilises praktikas jäetakse narkootilised ained tavaliselt peidukohtadesse, mille asukohta teavad üksnes müüja ja ostja; kõrvalisi isikuid sellistesse tehingutesse ei kaasata. Samuti ei ole loogiline T. Kristali käitumine, kui ta enda sõnul avas talle väidetavalt 4–5 päevaks hoiule toodud narkootiliste ainete pakendid ja pakendas kokaiini osaliselt ümber väiksematesse pakenditesse. Kokkuvõttes leiab kohus, et T. Kristali versioon toimunust ei ole usutav ning kohus neid ütlusi arvesse ei võta.
  2. T. Kristalile on esitatud süüdistus narkootiliste ainete omandamises ja valdamises. Õiguskirjanduse kohaselt tähendab omandamine narkootilise või psühhotroopse aine käsutusõiguse saavutamist tuletatud teel, s.o koostöös eelmise valdajaga, ning omandamine toimub tehingu kaudu. Kuna kohus ei pea T. Kristali versiooni usutavaks ega arvesta tema väidet, et narkootilised ained anti talle vaid hoiule, saab järeldada, et narkootilised ained jõudsid tema valdusesse tehingu (nt ostu-müügi) tulemusena. Ei ole vaidlust selles, et T. Kristal valdas narkootilisi aineid pärast nende omandamist. Ta hoidis neid oma kasutuses oleva kinnistu saunamajas ja magamistoas. Seda kinnitab ka läbiotsimisel antud ütlus, milles T. Kristali lubas narkootilised ained vabatahtlikult politseile üle anda ja osutas täpsetele asukohtadele, kus need asusid. Valdamise osas tuleb arvestada, et narkootilise aine omandamisega on sageli hõlmatud sellele järgnev valdamine, mis tähendab, et valdamist eraldi süüks ei arvestata (RKKK 3-1-1-51-05, p 11). Seetõttu saab järeldada, et T. Kristal vastutab NPALS § 2 p 3 järgi ainult narkootiliste ainete omandamise eest.
  3. Süüdistuse kohaselt käitles T. Kristal narkootilisi aineid suure varalise kasu, so vähemalt 40 000 euro (

§ 121p 2 järgi suures ulatuses) teenimise eesmärgil.

Suure varalise kasu saamise eesmärgi tuvastamisel puudub vajadus tuvastada saadud tulu ning piisab subjektiivse varalise kasu saamise eesmärgi tõendamisest, st kui suurt varalist kasu isik taotles (RKKK 3-1-1-38-11 p 30). Seega võib vastutada ka isik, kes soovis küll saada narkootilist ainet käideldes suurt varalist kasu, kuid kellel tegelikult seda ainet nt kinnipidamise tõttu müüa ei õnnestunudki, kes müügist midagi ei teeninud või sai loodetust oluliselt väiksemat tulu (RKKK 1-18-2232/79 p 52). Prokurör just sellele hüpoteesile tuginebki. Kohus nõustub, et võttes arvesse T. Kristali elukohast leitud narkootiliste ainete kanepi ja kokaiini kogust, siis saab järeldada, et tegemist ei olnud isiklikuks otstarbeks mõeldud narkootilise ainega, vaid edasimüümise eesmärgil hangitud ainega. 18. Riigikohus on märkinud, et kui on tuvastatud suure koguse aine edasiandmise (müümise) eesmärk, kuid mitte selle täpsemad asjaolud, on KrMS § 7 lg-st 3 juhindudes põhjendatud võtta hinna arvutamise aluseks minimaalne summa, mida käideldud aine müümisel hulgihinnaga olnuks võimalik saada (RKKK 1-18-232/179 p-d 54 ja 58). Samuti on Riigikohtu hinnangul põhjendatud võtta narkootikumi hinna arvutamisel aluseks Europoli õiend narkootilise aine maksumuse kohta (RKKK 3-1-1-44-08 p 9.2). Prokuröri poolt on tõendina esitatud politseimajor KP vastus narkootiliste ainete hindade kohta, mis pärinevad narkokuritegevuse vastu võitlevatelt üksustelt ja kriminaalmenetluses laekunud teabest (tl 195-197). Kohus leiab, et tegemist on lubatava tõendiga ning võrdsustatav ka Europoli 7

(11)1-24-4907 andmetega, mille lubatavust narkootiliste ainete turuhinna määramisel on Riigikohus hinnanud.
  1. Edasi on Riigikohus märkinud järgmist. Narkootilise või psühhotroopse aine käitlemisega taotletavat varalist kasu ei saa automaatselt samastada käideldud aine müügihinna või turuväärtusega. Üldjuhul ja esmajoones tuleb aine potentsiaalsest müügihinnast maha arvata selle ostuhind, kui viimase kohta on usutavaid andmeid. Kuigi narkootiliste ja psühhotroopsete ainete käitlemine on üldjuhul keelatud, ei saa sellest teha järeldust, nagu oleksid need ained majanduslikult väärtusetud ja et neid saaks ebaseaduslikult hankida kulutusi tegemata. Selle vastu, et tõlgendada kasu kommenteeritava lõike tähenduses narkootikumide käitlemisest saadava brutotuluna, räägib ka sanktsioon. Öeldu ei tähenda aga seda, nagu peaks prokuratuur tõendama toimepanija kulude suurust, kui puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, missugusel viisil süüdistatav ainet soetas ning kas ja missugust hinda ta selle eest maksis. Sellisel juhul on ainuvõimalik võrdsustada selle aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga (RKKK 1-18-2232/179 p-d 60–65).
  2. Prokurör märkis, et kuna T. Kristal ei ole omalt poolt esitanud andmeid selle kohta, mis olid tema nö kulutused narkootiliste ainete hankimisel, siis tulebki lähtuda eelviidatud lahendi (RKKK 1-18-2232/179 p-d 60–65) põhimõtetest ning võrdsustada narkootilise aine potentsiaalne müügihind kuriteost taotletud kasuga. Kohus sellega siiski ei nõustu ja märgib järgmist.
  3. Riigikohus on viidatud lahendis käsitlenud olukorda, kus puuduvad vähimadki tõenduslikud pidepunktid selle kohta, millisel viisil süüdistatav aine soetas ning kas ja millist hinda ta selle eest maksis. Käesolevas asjas leiab kohus, et tõenduslikuks pidepunktiks võib võtta politseimajor KP vastuskirja narkootiliste ainete hindade kohta, mille prokurör esitas kohtule. Vastuskirjas märgitakse, et kokaiini keskmine hulgihind on 60 000 eurot kilogrammi kohta (tl 195) ja kanepi keskmine hulgihind on 6000 eurot kilogrammi kohta. Kuna kriminaalasjas ei ole tuvastatud ühtegi narkootiliste ainete reaalset jaemüügifakti, siis, tuleb nii ostu- kui müügihinna puhul lähtuda hulgihinnast. Ei ole eluliselt usutav, et T. Kristal oleks saanud sellises koguses narkootilisi aineid tasuta. Eeldada võib, et narkootiliste ainete omandamine toimus tehingu alusel, mis tõi kaasa T. Kristali jaoks soetuskulu (olgu see otsene rahaline väljaminek või tehingu krediidipõhisus – see pole antud kontekstis määrav). Kokkuvõttes saab järeldada, et arvestades narkootiliste ainete hulgihindu, jääb T. Kristali suure varalise kasu teenimise eesmärk (vähemalt 40 000 eurot tulu ostu ja müügi hinnavahelt) tõendamata.
  4. T. Kristali elukohast – magamistoast ja saunamajast – leiti kaks digitaalkaalu, tühjad soonkinnastega kotid, lusikas valge aine jääkidega ja kasutatud soonkinnastega kotid. Need kaudsed tõendid võivad viidata narkootiliste ainete käitlemisele, kuid ei välista võimalust, et neid kasutati varasemate või muude koguste puhul. Seda kinnitab ka asjaolu, et osa kokaiinist oli pakendatud eraldi väiksematesse kottidesse, mille aine puhtus erines „ASUS“ karbis leitud kokaiinist. Samuti erines THC sisaldus T. Kristali magamistoast ja saunamajast leitud kanepis.
  5. Prokurör märkis kohtuvaidlustes, et narkootiliste ainete edasimüügi kavatsust tõendab ka T. Kristali töökoha puudumine- Töötamise registri andmetel lõppes T. Kristali viimane töösuhe 31.12.2021.a (tl 142-145) ning Maksu- ja Tolliameti andmetel ei ole ta
  6. aastast tulusid deklareerinud,
  7. aastal olid sissetulekud summas 200 eurot ning
  8. aastal 36 eurot (tl 141). Samas jätab prokurör arvestamata seda, et T. Kristali pangakontodelt nähtuvad 8
(11)1-24-4907 töötasu laekumised välismaistelt nime järgi ehitustegevusega tegelevatelt juriidilistelt isikutelt (näiteks 2022 aastal JIS-Urakointi OY-lt summas 16564 eurot; KGS Building OY-lt summas 3312 eurot, Tampereen Saratem OY-lt summas 8119 eurot (tl 75); 2021 aastal Taamar Rakennus OY-t summas 13798 eurot, tl 74). Kuna Töötamise registri ja Maksu-ja Tollliameti andmed kajastavad siseriiklikke andmeid, siis on selge, et ainult nendele tugineda ei saa, sest T. Kristal on viimastel aastatel töötanud välisriikides ning saanud seal ka legaalset tulu. 24. Kokkuvõttes leiab kohus, et

§ 184

lg 2 1 , mille eest näeb seadus ette kuni eluaegse vangistuse, nõuab kvalitatiivses selliseid tõendeid, mis kinnitaksid suure varalise kasu saamise eesmärki mitte ainult kaudsetele järeldustele tuginedes. Antud asjas selliseid tõendeid kohtule esitatud ei ole. Seetõttu tugineb kohus KrMS § 7 in dubio pro reo põhimõttele ning tõlgendab kõik kahtlused suure varalise kasu saamise eesmärgi osas süüdistatava kasuks. 25. Kanep (v.a Euroopa Liidu ühtsesse põllukultuuride sordilehte võetud sordid, mille tetrahüdrokannabinooli (THC) sisaldus ei ületa 0,3%) ja selle töötlemisproduktid kuuluvad narkootiliste ja psühhotroopsete ainete ning nende lähteainete seaduse § 3 1 lõike 1 ja § 4 lõike 15 alusel kehtestatud ja sotsiaalministri 18.mai 2005 määrusega nr 73 vastu võetud „narkootiliste ja psühhotroopsete ainete nimekirjad ning nende ainete meditsiinilisel ja teaduslikul eesmärgil käitlemine“ lisa 1 narkootiliste ja psühhotroopsete ainete esimesse nimekirja ja kokaiin teise nimekirja. Vastavalt NPALS § 3 lg-le 1 on narkootiliste ainete käitlemine keelatud, välja arvatud meditsiinilisel või teaduslikul eesmärgil ning narkootiliste ainetega seotud kuritegude ennetamiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks või nimetatud seaduses ettenähtud õppeotstarbel kasutamise eesmärgil. T. Kristalil puudus selline luba. EKEI kohtutoksikoloogiaeksperdi Mailis Tõnissoni päringu vastusest nähtuvalt on kokaiini puhul suure kogusena (keskmine kogus kümnele inimesele joobe tekitamiseks) 0,65 grammi kokaiini puhtal kujul ning kanepi puhul on suure kogusena käsitletav 7,5 grammi (tl 90p). Seega käitles T. Kristal suurele kogusele vastavat kogust. Subjektiivsest küljest on tõendamist leidnud, et T. Kristal pani kuriteo toime kavatsetult

§ 16lg 2 mõttes, kuna tema eesmärgiks oligi kokaiini ja kanepit käidelda.

Õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Seega on T. Kristal süüdi

§ 184lg 1 järgi.

KARISTUS 26. Karistuse mõistmisel lähtub kohus

§ 56

lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. 27.

§ 184lg 1 näeb karistusena ette ühe – ühe kuni kümneaastase vangistuse.

Karistuse mõistmisel tuleb silmas pidada, et toimepanija süü suurust mõjutab mh käideldud narkootilise aine liik ja kogus. T. Kristal käitles kahte narkootilist ainet - kokaiini ja kanepit. Kokaiini saab pidada küll ohtlikumaks narkootikumiks kui kanep, samas ei ole kokaiini ohtlikkus võrreldav veelgi ohtlikemade sünteetiliste ainetega (näiteks fentanüül), mis oma kanguse tõttu praktikas põhjustavad üledoose ja surmajuhtumeid. Siiski tuleb kokaiini pidada pigem raskeks narkootikumiks, kuna omab inimese organismile keskmisest suuremat sõltuvuspotentsiaali ja kahjulikku toimet (kui võrrelda nt kanepiga). Kanepit saab pidada narkootiliste ainete nö võrdluses kergemaks narkootikumiks. Kokku käitles T. Kristal 1245,87 grammi kokaiini sisaldavat pulbrit, milles kokaiini puhtal kujul 982,48 grammi ning kanepiõisikud massiga 819,1 grammi. EKEI kohaselt on keskmine kogus, millest piisab joobe tekitamiseks 10 inimesele kokaiini puhul 0,65 grammi ja kanepi puhul 7,5 grammi. Seega 9

(11)1-24-4907 käitles T. Kristal kokaiini koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks keskmiselt 15 115 inimesele (982,48:0,65x10) ning kanepit koguses, millest piisanuks joobe tekitamiseks keskmiselt 1092 inimesele (819,1:7,5x10). Süü suurust mõjutab lisaks see, et T. Kristali poolt ei ole tuvastatud reaalselt narkootiliste ainete müümist kolmandatele isikutele. Kohtuistungil avaldas T. Kristal toimepandu suhtes kahetsust, mida saab pidada karistust kergendavaks asjaoluks. Raskendavaid asjaolusid ei tuvastanud. 28. Samas tuleb eripreventiivsest aspektist arvestada, et tegu pandi toime katseajal, mil T. Kristal oli vangistuse kandmisest tingimuslikult vabastatud. Karistusregistri väljavõttest (tl 102–103) nähtub, et T. Kristalil on kolm kehtivat kriminaalkaristust erinevat liiki kuritegude eest. Viimati karistati teda Harju Maakohtu 05.11.2019 otsusega (nr 1-19-7705)

§ 199lg 2 p 4 ja § 25 lg 2 järgi 6 kuu pikkuse vangistusega.

See karistus suurendati Harju Maakohtu 26.03.2018 otsuse alusel mõistetud karistuse (

§ 209

lg 2 p 3 ning

§ 200lg 2 p 4, 7 ja 8 alusel) ärakandmata osa võrra (4 aastat, 3 kuud ja 29 päeva).

Liitkaristuseks mõisteti 4 aastat, 9 kuud ja 26 päeva vangistust, mis jäeti tingimisi täitmisele pööramata 5-aastase katseaja jooksul. Katseaeg hakkas kulgema 05.11.2019 (tl 104p). Varasemad tingimuslikud karistused ei ole ilmselgelt T. Kristalile piisavat mõju avaldanud. Sellest tulenevalt saab väita, et T. Kristal on keskmisest oluliselt riskialtim, kuna teda ei ole mõjutanud ei eelnevad karistused ega ka kriminaalhooldusel viibimine. Talle on antud korduvalt võimalusi asuda õiguskuulekale teele, kuid ta ei ole seda võimalust soovinud kasutada. Samas tuleb arvestada, et käesolev kuritegu pandi toime katseaja viimasel aastal ning varasemad karistused jäävad aastate taha. Kõike eeltoodut arvesse võttes hindab kohus T. Kristali süü suurust

§ 184lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisel keskmiseks.

Kohus leiab, et mõistetav karistus vangistuse näol peab jääma sanktsiooni keskmise taseme juurde, milleks on 5 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 74

lg 5 ja

§ 65

lg 2 alusel tuleb talle moodustada liitkaristus ning suurendada käesoleva kohtuotsusega mõistetavat karistust varasemalt mõistetud karistuse ärakandmata osa (4 aastat 9 kuud ja 26 päeva vangistust) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 10 aastat 3 kuud ja 26 päeva vangistust. Karistusaja algust arvestab kohus alates T. Kristali kinnipidamisest alates 22.04.2024. T. Kristalile kohaldatud tõkend vahistamine tühistada kohtuotsuse jõustumisel. KONFISKEERIMINE 29. Prokurör taotles kohtuvaidlustes T. Kristalilt leitud ja eeluurimisel arestitud vara konfiskeerimist

§ 184lg 5 p 2 ja § 83 2 lg 1 alusel.

Nimelt leiti ja võeti ära ning arestiti elukohast leitud sularaha summas 2290 eurot ja mobiiltelefon IPhone 15. Kohus juba eelnevalt (punktis 23) kirjeldas, et T. Kristal on 2021-2024 saanud pangakontolt nähtuvalt mh välisriikides asuvatelt firmadelt aga ka füüsilistelt isikutelt ülekandeid, mida on alus pidada legaalseks sissetulekuks (2021 aastal 15006,5 eurot; 2022 aastal 44876,06 eurot; 2023 aastal 26319,32 eurot; 2024 aastal 2839 eurot). Samuti ei nähtu tema varandusliku seisundi vaatlusprotokollist (tl 73-81), et tal oleks tuvastatud erinevus legaalse tulu ja varalise seisundi, kulude või elatustaseme vahel või mõni muu laiendatud konfiskeerimise alustest

83 2 lg 1 järgi. Kuivõrd ta on aga ise eeluurimisel kinnitanud, et leitud sularaha 2290 eurot oli tasu kodus leitud narkootiliste ainete ajutise hoiustamise eest, siis tuleb see konfiskeerida

§ 831lg 1 alusel.

Mobiiltelefon IPhone 15 tuleb aga jätta konfiskeerimata, sest ühtegi alust selle konfiskeerimiseks kohus ei tuvastanud. Mobiiltelefon on igapäevane tarbeese, mille ostmise jaoks oli T. Kristalil piisavalt legaalseid vahendeid ning puuduvad igasugused viited sellele, et see oleks soetatud kuidagi kuritegelikul teel saadud vara eest. Seega tuleb mobiiltelefon IPhone 15 vabastada aresti alt ja tagastada T. Kristalile. 10

(11)1-24-4907 MENETLUSKULUD, ASITÕENDID
  1. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 173 lg 1 p 1 kohaselt on kriminaalmenetluse kuludeks menetluskulud. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 175 lg 1 p 3 kohaselt riiklikul ekspertiisiasutusel seoses ekspertiisi tegemisega tekkinud kulud, s.o narkootilise aine ekspertiisi teostamise kulud summas 804 eurot (tl 65p) ja DNA-ekspertiisi teostamise kulud summas 2310 eurot (tl 71). Kriminaalmenetluse kuludeks on KrMS § 175 lg 1 p 9 mõttes ka süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus esimese astme kuriteos süüdimõistmise korral on 2,5 kuupalga alammäära, mis 2024 aastal on 2050 eurot. Kokku on kriminaalmenetluse kulud seega 5164 eurot, mis tuleb T. Kristalilt välja mõista. Kohtu hinnangul ei esine käesolevalt erandlikke asjaolusid, mis tingiks väljamõistetavate menetluskulude vähendamist. Tulenevalt aga asjaolust, et T. Kristalil tuleb talle liitkaristusena mõistetud reaalset vangistust kanda pikka aega, on tema võimalused sissetuleku teenimiseks piiratud. Seega annab kohus talle võimaluse tasuda menetluskulud igakuiste osamaksetena 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest.
  2. KrMS § 126 lg 3 p 1 ja § 191 alusel – narkootilise aine ekspertiisidest järele jäänud aine (kokaiin ja kanep) konfiskeerida ja jätta NPALS § 7 lg 3 alusel ekspertiisiasutusele aine säilitamiseks, õppeotstarbel kasutamiseks või hävitamiseks. Narkootilise aine käitlemisvahendid: soonkinnisega kilekotid, valget värvi kokkuvolditud paber, kilepakend, musta värvi kumm, foolium, valget värvi Maxima kilekott, kaks korgiga vaakumpakendit, punast värvi Rimi kilekott, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri asitõendite hoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist. T. Kristali mobiiltelefonist iPhone 15 jäädvustatud fotod, mis asuvad Politsei- ja Piirivalveameti keskkriminaalpolitsei andmehoidlas- KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel hävitada pärast kohtuotsuse jõustumist (kustutada). (allkirjastatud digitaalselt) Kohtuotsus on osaliselt tühistatud Tallinna Ringkonnakohtu 12.02.
  3. a otsusega nr 1-
  4. 11
(11)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.