) § 124 lg 1 kohaselt kontrollib kohus eelmenetluses, kas kaebus on esitatud tähtaegselt, ja lahendab kaebetähtaja ennistamise taotluse.
lg 1 p 2 alusel kohus lõpetab määrusega menetluse kaebetähtaja ületamise korral vastavalt
Kui
lg-s 1 sätestatud asjaolud ilmnevad enne kaebuse menetlusse võtmist, lõpetatakse menetlus kaebust menetlusse võtmata (
6. Tühistamiskaebuse võib esitada 30 päeva jooksul kaebajale haldusakti teatavaks tegemisest arvates (
Kui haldusakti või keeldumist ei ole kaebajale teatavaks tehtud, kuid ta on haldusaktist või keeldumisest muul viisil teada saanud, ent viivitanud ebamõistlikult tühistamis- või kohustamiskaebuse esitamisega, loetakse kaebetähtaeg möödunuks (
Nii kaebaja kui ka vastustaja on kohtule kinnitanud, et kaebaja on Pärnu Mai Kooli direktori 20.11.2023 käskkirja nr 5-25/140 (s.o vaidlusaluse haldusakti) kätte saanud 12.11.2024. Seega sõltumata sellest, kas praegusel juhul pidanuks kaebaja astuma samme vaidlustatud käskkirja väljanõudmiseks ja selle vaidlustamiseks juba alates 20.11.2023 (s.o vastustaja kinnistusel noomituse e-koolis avaldamise aeg) või hiljemalt 2023/2024 õppeaasta lõpul saadud tunnistusega tutvumisel, pidi kaebaja tulenevalt
lg-st 1 vaidlustatud käskkirja vaidlustamiseks kohtusse pöörduma hiljemalt 12.12.2024 (s.o 30 päeva jooksul käskkirja teatavaks tegemisest alates). Kuna praegusel juhul on kaebus kohtule esitatud alles 26.01.2025, 2
lg 1 kohaselt ennistab kohus menetlusosalise avalduse alusel möödalastud menetlustähtaja, kui tähtaega ei järgitud mõjuval põhjusel. Tähtaja ennistamine on kohtu kaalutlusotsus (Riigikohtu 21.06.2013 määrus nr 3-3-1-30-13, p 12). Tähtaja ennistamist õigustavad üldjuhul objektiivsed asjaolud, mille tekkimist ja kulgemist isik ise vahetult mõjutada ei saa. Erandjuhtudel võib küllaldane põhjus tähtaja ennistamiseks olla ka õiguslikes küsimustes kogenematu inimese eksimus protsessitoimingutes, kuid tähtaja ületamine ei saa siiski olla vabandatav, kui kaebaja pole olnud piisavalt hoolikas selleks, et selgitada välja vaidluse algatamise kord, sh tähtajad (nt Riigikohtu 16.01.2009 määrus nr 3-3-1-75-08). Mida enam on kaebuse esitamisega hilinetud, seda kaalukam peab olema tähtaja ennistamise põhjus (Riigikohtu 16.10.2002 otsus nr 3-3-1-41-02, p 11). Kohus ei pea tähtaja ennistamise üle otsustades analüüsima seejuures asjaolusid, mida ennistamist taotlev isik mõjuvate põhjustena välja toonud ei ole. Kohus leiab, et kaebaja ei ole välja toonud kohtusse pöördumise tähtaja möödalaskmise objektiivseid takistusi, mis õigustaks kaebetähtaja ennistamist. Kaebaja ei saanud eeldada, et ta võib esitada kohtusse tühistamisnõude määramata aja jooksul. Ühtlasi pole praegu tegemist olukorraga, kus kaebetähtaja arvestamine olnuks keeruline. Vaidlustatud käskkiri sisaldab selget ja ühemõttelist vaidlustamisviidet, mis suunab käskkirja vaidlustamiseks esitama vaiet või pöörduma halduskohtu poole 30 päeva jooksul käskkirja teatavakstegemisest arvates (dtl 4). Kaebaja ei ole esile toonud mõjuvaid asjaolusid, mis takistasid tal kohtusse pöördumast 30 päeva jooksul alates päevast, mil talle vaidlustatud käskkiri kätte toimetati. Mõjuvaks põhjuseks ei ole see, et saadud käskkiri oli napisõnaline ning kaebaja pidas vajalikuks enne selle vaidlustamist pidada kirjavahetust kooliga või Haridus- ja Teadusministeeriumiga. Kaebuse õigeaegset esitamist takistavaks asjaoluks ei ole vaidlustatud käskkirja ebapiisavad põhjendused. Kaebuse esitamine ei eelda, et kaebaja enne kohtusse pöördumist omal algatusel selgitaks välja vaidlustatud haldusakti andmise aluseks olnud asjaolud. Kohus oleks saanud õigeaegselt esitatud kaebuse menetlusse võtta ning seejärel kohustada vastustajat esitama kõik asjakohased tõendid ja selgitused, millele kaebaja saanuks omakorda kohtumenetluse jooksul vastata. Ka ei ole tähtaja ületamist õigustavaks asjaoluks väidetav koolipoolne käskkirja edastamisega viivitamine, kuivõrd kohus hakkas 30-päevast kaebetähtaega arvestama alates käskkirja kättesaamisest (12.11.2024). Praegusel juhul on kaebetähtaja järgimata jätmise toonud kaasa kaebaja enda tegevus. Tähtaja ennistamise taotluse rahuldamiseks seega alust ei ole. 8. Kuna käesoleval juhul puudub alus kaebetähtaja ennistamiseks, tuleb haldusasja menetlus lõpetada
Asja menetluse lõpetamise korral ei saa kaebaja sama nõudega samal alusel teist korda halduskohtu poole pöörduda (
9.
lg 4 kohaselt kannab menetluse lõpetamise korral menetluskulud kaebaja, kui käesolevas paragrahvis ei sätestata teisiti. Eeltoodust tulenevalt jäävad kaebaja võimalikud menetluskulud tema enda kanda. Vastustajal väljamõistetavaid menetluskulusid ei ole tekkinud. 10. Kaebajale riigilõivu tagastamiseks alust ei esine (
lg 5 p 4), sest kohtute infosüsteemi andmetel ei ole kaebaja kaebuse esitamiselt riigilõivu tasunud. 11. Kohus asendab avaldatavas kohtulahendis kaebaja ja tema lapse nime tähemärkidega (
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.