§-le 170, mis sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv. Hageja on esitanud kohtule tõendid nõude loovutamise kohta. Hageja lisas, et kostjale on edastatud loovutamise teatis, mille allkirjastamine ei ole vajalik. Kuna kostja rikkus lepingust tulenevat maksekohustust, ütles laenuandja lepingu üles. Hageja on seisukohal, et hagis nõutud viivisemäär (34,90% aastas) ei saa olla liiga suur ja viivisekokkulepe tüüptingimusena kostjat kahjustava iseloomu tõttu tühine kuna viivis on kooskõlas
Hageja peab mõistlikuks lõpetada käesolev asi kompromissi sõlmimisega. Hageja pakub kompromissisummana välja 5708,32 eurot ning selle ajatamist 36 kuuks. Kohus määras asja arutamiseks kohtuistungi 08.06.
sätestab, et võlausaldaja võib oma nõude võlgniku nõusolekust sõltumata anda lepingu alusel tervikuna või osaliselt üle teisele isikule (nõude loovutamine). Nõude loovutamine
lg 1 mõttes on käsutustehing, mille sisu on võlaõigusliku nõude tehingu alusel üleandmine seniselt võlausaldajalt uuele võlausaldajale ehk võlausaldaja vahetus. Nõude loovutamiseks ei ole vajalik kohustatud isiku, so võlgniku nõusolek. 3
sätestab, et kui võlausaldaja teatab võlgnikule, et on nõude loovutanud uuele võlausaldajale, loetakse, et loovutamine on võlgniku suhtes toimunud, isegi kui nõuet tegelikult ei loovutatud või kui loovutamine ei ole kehtiv.
ja 172 tulenevalt kui senine ja uus võlausaldaja soovivad, et võlgnik täidaks nõude uuele võlausaldajale peab nõude loovutamisest teatama senine võlausaldaja (so see võlausaldaja, kes nõude loovutas) või siis peab senine võlausaldaja andma dokumendi nõude loovutamise kohta (eraldi kinnitus, nõude loovutamise leping vms, millest saab järeldada algse võlausaldaja tahet nõue loovutada) ja uus võlausaldaja peab selle esitama võlgnikule. Hageja esitas lisaks nõude loovutamise teatisele kohtule kinnituskirja, milles PLACET GROUP OÜ kinnitas, et on loovutanud 28.09.2021 nõude loovutamise lepinguga OÜ-le Aktiva Finants PLACET GROUP OÜ-ga sõlmitud lepingust nr. XXX tulenevad nõuded R.N-i vastu koos õigusega nõuda viivist, kahjuhüvitist ja muid kõrvalnõudeid. Kohus leiab, et nõude loovutamine on kehtiv ning hageja on õigustatud kostja vastu nõuet esitama. Loovutamise teatises on selgelt toodud kes, kellele ja millise nõude on loovutanud. Laenuandja loovutas hagejale lepingust tuleneva nõude, millest teavitati ka kostjat, edastades temale loovutamise teate. Kostja on leidnud, et juhul, kui algne võlausaldaja nõude loovutas, siis loovutati nõue tegelikkuses Julianus Inkasso OÜ-le. Kohus selgitab, et vastavalt hageja esitatud dokumentidele loovutas PLACET GROUP OÜ kostja vastase nõude OÜ-le Aktiva Finants ning Julianus Inkasso OÜ on käesolevas menetluses hageja esindaja. Kostja vaidles vastu ka lepingu ülesütlemisele, väites, et hagejal puudus alus ja vajadus lepingu ülesütlemiseks. Vastavalt poolte vahel sõlmitud krediidikonto lepingule võttis kostja välja krediiti summas 3593,05 eurot. Kostjal on võlgnevus alates 10.07.2021 kuni 10.09.2021, so 3 osamakset. Seega oli kostja laenulepingu ülesütlemise ajaks viivituses kolme maksega. Maksetega viivitamise tõttu, enne lepingu ülesütlemist, saatis laenuandja kostjale lepingu ülesütlemise hoiatuse. Ülesütlemise hoiatus sisaldus nii täiendava tähtaja andmine kui ka pakkumine läbirääkimisteks. Kostja hoiatusele ei reageerinud.
lg 1 kohaselt võib krediidiandja osadena tagastatava krediidi puhul tarbijakrediidilepingu tarbija makseviivituse tõttu üles öelda üksnes juhul, kui tarbija on täielikult või osaliselt viivituses vähemalt kolme üksteisele järgneva tagasimaksega ja krediidiandja on andnud tarbijale edutult vähemalt kahenädalase täiendava tähtaja puudujääva summa tasumiseks koos avaldusega, et ta ütleb selle tähtaja jooksul tagasimaksete tasumata jätmise korral lepingu üles ja nõuab kogu võla tasumist. Krediidiandja ülesütlemisavaldus peab olema kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis, mille järgimata jätmisel loetakse ülesütlemine tühiseks. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et krediidiandja peab tarbijale hiljemalt koos käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud tähtaja andmisega pakkuma võimalust läbirääkimisteks, et jõuda kokkuleppele. Laenuandja on edastanud 09.09.2021 kostjale teate lepingu ülesütlemise kohta, milles andis täiendava tähtaja võlgnevuse tasumiseks 14 päeva ning pakkus välja võimaluse kohtuväliseks kokkuleppeks. Kostja täiendava tähtaja jooksul võlgnevust ei tasunud. Seega on leping kehtivalt üles öeldud. Hageja nõude aluseks oleva lepingu näol on tegu tarbijakrediidilepinguga. Võlaõigusseaduse (
) § 402 lg 1 sätestab, et tarbijakrediidileping on krediidileping, millega oma majandus- või kutsetegevuses tegutsev krediidiandja annab või kohustub andma tarbijale krediiti või laenu.
lg 1 kohaselt on krediidileping leping, millega üks isik (krediidiandja) kohustub andma teise isiku (krediidisaaja) käsutusse rahasumma (krediit), krediidisaaja aga kohustub krediidi kasutamise eest maksma tasu ja lepingu lõppemisel krediidi tagasi maksma.
lg 1 ja § 82 lg 1 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele kindlaks määratud tähtpäeval.
kohaselt on kohustuse rikkumine võlasuhtest tuleneva kohustuse täitmata jätmine, sealhulgas täitmisega viivitamine.
lg 1 kohaselt kui võlgnik rikub raha maksmise kohustust, võib võlausaldaja nõuda selle täitmist. 4 Hageja nõudeks on põhivõlgnevus 3593,05 eurot. Hageja on esitanud laenulepingu, võlateatised ja arved. Kostja ei ole esitanud vastuväiteid nõude suuruse/koosseisu kohta ega tuginenud sellele, et ta on võlgnevuse katteks tasunud rohkem kui võlgnevuse arvestusest nähtub. Kohus leiab, et hageja põhivõlgnevuse nõue on põhjendatud ja dokumentaalsete tõenditega tõendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja põhivõlgnevuse summas 3593,05 eurot.
lg 1 kohaselt, kui kohustuselt tuleb vastavalt seadusele või lepingule tasuda intressi, on intressimääraks poolaasta kaupa Euroopa Keskpanga põhirefinantseerimisoperatsioonidele kohaldatav viimane intressimäär enne iga aasta
lg 1 ja lg 3) täitmata ning hagejal on õigus nõuda intressi maksmise kohustuse täitmist (
Laenulepingus leppisid pooled intressimääraks 34,90% aastas. Kostjal on intressi võlgnevus alates 10.07.2021 kuni 10.09.2021 summas 323,48 eurot (so 107,52 eurot + 107,98 eurot + 107,98 eurot). Kohus leiab, et hageja poolt esitatud intressinõue summas 323,48 eurot on põhjendatud. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja intressi summas 323,48 eurot.
lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja nõuda rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral viivist.
lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse käesoleva seaduse §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. Kui lepinguga on ette nähtud kõrgem intressimäär kui seadusjärgne viivisemäär, loetakse viivise määraks lepinguga ettenähtud intressimäär. TsMS § 367 kohaselt viivisenõude võib koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
lg 1 p 1 ja 6 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist, rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda viivist. Viivist nõuab hageja laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras so 34,90% kooskõlas laenulepingu üldtingimuste punktiga 5.1. ja
Lisaks nõuab hageja edasiulatuva viivise väljamõistmist hagiavalduse esitamisele järgnevast päevast põhinõudelt summas 3593,05 eurot
Hageja nõuab viivist põhivõla summalt 3593,05 eurot lepingu ülesütlemisele järgnevast päevast, so alates 25.09.2021 kuni hagi esitamiseni 16.03.2022 laenuintressi aastase määraga võrdses viivisemääras. Hageja nõuab viivist summas 594,35 eurot. Kostja on taotlenud viivise vähendamist.
lg 8 järgi võib viivise maksmiseks kohustatud isik nõuda viivise vähendamist vastavalt
§-s 162 sätestatule.
lg 1 kohaselt võib kohus juhul kui tasumisele kuuluv leppetrahv on ebamõistlikult suur, seda leppetrahvi maksmiseks kohustatud lepingupoole nõudmisel vähendada mõistliku suuruseni, arvestades eelkõige kohustuse täitmise ulatust tema poolt, teise lepingupoole õigustatud huvi ja lepingupoolte majanduslikku seisundit. Kostja ei ole kohtule selgitanud, mis põhjusel ta viivise vähendamist taotleb ega ole esitanud kohtule tõendeid, millest nähtuks viivise vähendamise vajadus. Kohus leiab seega, et viivise vähendamiseks puudub alus. Kohus asub seisukohale, et hageja viivisenõue on põhjendatud ja mõistab kostjalt hageja kasuks välja viivise summas 594,35 eurot, millele lisandub edasiulatuv viivis 8% aastas alates 17.03.2022. Vastavalt
lg-le 2 on hagejal õigus nõuda ja kostjal lasub kohustus hüvitada mitteõigeaegsest tasumisest tuleneva võlgnevuse sissenõudmisega seotud kulud.
2 lg 2 p 3 järgi pärast lepingu lõppemist võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt tarbijaga sõlmitud lepingu alusel ja lisaks iga solidaarvõlgniku või tagatise andja kohta sissenõudmiskulude hüvitist kogusummas kuni 50 eurot, seejuures võib esimese tarbijale saadetava 5 tasulise meeldetuletuskirja eest nõuda kuni 25 eurot ning kummagi järgmise kahe kirja eest kuni 5 eurot, kui võlausaldaja nõue on üle 1000 euro. Käesoleva hagi hind on 4828,32 eurot. Hageja on edastanud kostjale 3 tasulist kirja, mistõttu on hagejal õigus nõuda sissenõudmiskulude hüvitamist summas 35 eurot juhindudes
Hageja taotleb sissenõudmiskulude hüvitamist summas 30 eurot. Kohus rahuldab hageja vastavasisulise taotluse. TsMS § 138 lg 1 ja 2 järgi on menetluskulud menetlusosaliste kohtukulud ja kohtuvälised kulud, kohtukulud on mh riigilõiv. Hageja on tasunud riigilõivu summas 560 eurot. Riigilõivukulu on põhjendatud. TsMS § 144 p 1 kohaselt on kohtuvälised kulud mh menetlusosaliste esindajate ja nõustajate kulud. TsMS § 175 lg 1 sätestab, et „kui menetlusosaline peab menetluskulude jaotust kindlaksmäärava kohtulahendi kohaselt kandma teist menetlusosalist esindanud lepingulise esindaja kulud, mõistab kohus kulud välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Lepinguline esindaja on menetlusosalist menetluses esindav advokaat või muu esindaja käesoleva seadustiku §-s 218 sätestatu kohaselt.“ Hageja on märkinud, et tema ajakulu seoses käesoleva menetlusega on olnud 12,5 tundi, tunnitasu on 120 eurot. Maksekäsu kiirmenetluse kulu on 20 eurot. Kohus peab eelnimetatud kulu põhjendatuks. Hageja esindaja tunnitasu summas 120 eurot on kohtu hinnangul põhjendatud. Arvestades asja mahtu ja keerukust peab kohus põhjendatud ajakuluks 8 tundi. Kohtumenetluses tuli hagejal koostada hagiavaldus. Hagiavaldus on standardne ega sisalda õiguslikku probleemi. Kohus, arvestades hagiavalduse aluseks olevaid dokumente, hagiavalduse sisu ja mahtu, samuti asjaolu, et tegemist on nn massnõudega, leiab, et hagiavalduse koostamise põhjendatud ajakuluks saab pidada kokku maksimaalselt 2,5 tundi. Lisaks tuli hagejal tutvuda kostja hagivastusega ning koostada sellele seisukoht, mille optimaalseks ajakuluks saab pidada 2,5 tundi. Käesolevas menetluses koostas hageja lisaks 17.06.2022 seisukoha eelnevalt kostja vastusega tutvudes. Viidatud menetlusdokumendi koostamise põhjendatud ajakuluks peab kohus 3 tundi. Kostja on vaielnud hageja menetluskulude suurusele vastu. Eeltoodu põhjal määrab kohus hageja põhjendatud ja vajalike menetluskuludena kindlaks 1540 eurot (riigilõiv 560 eurot, maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot ja õigusabikulud 960 eurot) ning mõistab menetluskulud kostjalt välja. Vastavalt TsMS § 177 lg 4 kohus märgib menetlusosalise taotluse alusel menetluskulude kindlaksmääramise kohtulahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Vastavalt hageja taotlusele mõistab kohus kostjalt välja menetluskulude viivise. TsMS § 178 lõike 2 kohaselt võib menetluskulude kindlaksmääramise peale edasi kaevata kulude hüvitamiseks õigustatud või kulusid kandma kohustatud isik, kui vaidlustatav kulude summa ületab 200 eurot. Sama paragrahvi lõike 4 kohaselt ei hüvitata menetluskulude kindlaksmääramise vaidlustamisel tekkinud kulusid. Tulenevalt TsMS § 178 lg-st 1 saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 430 lõikele 1 võivad pooled menetluse kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni lõpetada kompromissiga. 6 /Allkirjastatud digitaalselt/ Meelis Eerik Kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.