KOHTUMÄÄRUS Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Tartu Ringkonnakohus
- jaanuar 2019 1-17-9861 Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus, Aarne Sarjas E.R-i (isikukood XXX) tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja)
- novembri
- a määrus E.R ja tema kaitsja vandeadvokaat Viktoria Ivanova, määruskaebus RESOLUTSIOON
- Jätta Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrus muutmata.
- Määruskaebused jätta rahuldamata.
- Määrata Advokaadibüroole Liskmann&Partnerid makstava riigi õigusabi tasu suuruseks E.R-ile määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest 120 (sada kakskümmend) eurot, sh käibemaks 20 (kakskümmend) eurot.
- Mõista E.R-ilt menetluskulu katteks Eesti Vabariigi kasuks välja 120 eurot.
- Menetluskulu tuleb tasuda 30 päeva jooksul makseinfo lehel näidatud arvelduskontole. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Menetluskulu on võimalik tasuda vabatahtlikult 30 päeva jooksul alates lahendi jõustumisest. Kui rahaline kohustus ei ole tähtajaks täielikult täidetud, saadetakse kohtulahendi ärakiri kohtutäiturile täitemenetluse läbiviimiseks. EDASIKAEBAMISE KORD Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
- E.R tunnistati Harju Maakohtu
- oktoobri
- a otsusega süüdi karistusseadustiku (KarS) § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi. Tema karistuseks mõisteti 10 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti mõistetud karistus kaetuks Harju Maakohtu
- novembri
- a otsusega mõistetud 5 aasta pikkuse vangistusega (antud otsusega tunnistati E.R süüdi KarS § 203 lg 1 ja KarS § 404 lg 1 järgi). Kinnipeetava karistusaeg algas
- novembril 2015 ja lõpeb
- novembril
- oktoobril
- a edastas Tartu Vangla kohtule materjalid E.R-i tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta vabastamist.
- Tartu Maakohtu
- novembri
- a määrusega jäeti E.R karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Maakohus leidis, et täitmata on KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise materiaalsed eeldused.
- Kohus tõi välja, et E.R on karistuse kandmise ajal motiveeritult töötanud, õppinud riigikeelt ja läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Temaga on toimunud ka vabanemiseelne nõustamine. Kinnipeetava käitumine vangistuses on olnud hea.
- Head on ka E.R-i vabanemisjärgsed tingimused. E.R asub elama venna ja emaga. Iseloomustusest nähtub, et Politsei- ja Piirivalveamet on algatanud E.R-i pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise menetluse. Kinnipeetav selgitas istungil, et on nõus asuma elama Venemaal, ent eelistaks jääda Eestisse. Süüdimõistetu majanduslikku toimetulekut mõjutavad tasumata võlanõuded. Suuremas osas on võlgnevused siiski tasutud. Vend on nõus jätkama E.R-i toetamist rahaliselt. E.R-il on võimalik asuda tööle ning enda kinnitusel soovib ta taastada suhted abikaasaga, olla toeks emale ja osaleda laste kasvatamises.
- Siiski on E.R-i vabastamine praegu ennatlik. Ta kannab karistust olulises ulatuses vara rikkumise ja hävitamisega ähvardamise eest, võõra asja rikkumise ja hävitamise eest, millega tekitati oluline kahju; võõra asja süütamise eest, millega põhjustati oht inimeste elule ja tervisele ning dokumendi võltsimise ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamise eest eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Kuritegusid pani E.R toime lühikese ajavahemiku jooksul ja sarnasel viisil kõrvaltvaataja seisukohalt vaadatuna tühistel põhjustel. Tema süü kuritegude toimepanemisel oli äärmiselt suur. E.R-i õigusvastase tegevuse tagajärjel hävines mitmete isikute vara ulatuslikul määral. Kuritegude toimepanemist tunnistab E.R vaid osaliselt. Kohtuistungil tunnistas kinnipeetav, et on toime pannud kuriteod, milles teda süüdistatakse. Viimase kohtuotsuse järgi tuvastatud kuritegusid ei tunnista E.R jätkuvalt. Kohus ei olnud veendunud, et praeguseks kantud karistus on kinnipeetava suhtumist ühiskonnas kehtestatud reeglitesse muutnud määral, et ära oleks hoitud uute kuritegude toimepanemine. Süüdimõistetu väide, et ta on oma süüd teadvustanud, läheb vastuollu kohtuistungil avaldatuga ega ole tõsiseltvõetav. MÄÄRUSKAEBUSED
- Tartu Maakohtu määruse peale esitasid määruskaebuse E.R ja tema kaitsja, kes taotlevad maakohtu määruse tühistamist ja E.R-i tingimisi ennetähtaegselt vangistusest vabastamist elektroonilise valvega. Kokkuvõtlikult seisnevad määruskaebused järgmises. (a) Kaitsja määruskaebus
- E.R on käesolevaks ajaks ära kandnud üle poole talle mõistetud vangistusest. Teda on karistatud küll kahel korral, ent kaks kriminaalasja on omavahel tihedalt seotud. Kriminaalasjas, millega E.R süüdi tunnistati, ei arvestanud kohus ega uurimisasutus sellega, et E.R-i süüdistati küll kolme maja süütamises, ent tuvastamata isikud süütasid ka tema enda maja, kus viibisid tol hetkel abikaasa ja kaks alaealist last. Kaitsja hinnangul on E.R oma süüd siiski kahetsenud ja õppetunni saanud.
- E.R-il on elukoht, mis vastab elektroonilise valve paigaldamise tingimustele. Tal on keskharidus, ta on kogu elu töötanud ja enne vangistust oma peret ülal pidanud. Ka vanglas asus 2
(6)ta kohe töötama, tehes seda vangla iseloomustuse kohaselt motiveeritult ja töökohta valimata. E.R-ile on garanteeritud vabanemisejärgne töökoht. Ta on edukalt lõpetanud riigikeele kursuse ja sotsiaalprogrammi. Seega on E.R-i vabanemisjärgsed tingimused head. Head ja toetavad on ka suhted lähedastega: vend toetab materiaalselt vangistuse ajal ning regulaarne suhtlemine on säilinud. E.R-il on eakas ema, kes elab terviseseisundi tõttu samuti venna juures. Ka vend on osaliselt töövõimetu. Ema eest hoolitsemine on ka üheks põhjuseks, miks E.R end vabastada palub. Samuti soovib ta suhelda lastega ja neid materiaalselt toetada. Head suhted on säilinud ka täisealise pojaga.
- E.R-il puudub risk seoses alkoholi ja narkootikumidega. Praeguseks ajaks on E.R-i võlg suuremas osas vara müügist saaduga kustutatud. Oluline on seegi, et 3-aastase karistusaja vältel ei ole E.R-i distsiplinaarkorras karistatud. Tema hoiakud ja käitumine on muutunud (ja seda mitte vaid sõnades).
- Kaitsja ei nõustu sellega, et E.R end kuritegudes süüdi ei tunnista. Ta selgitas istungil, kuidas asjad toimusid ning kinnitas: „olen kuriteod toime pannud“. Kaitsjale jääb arusaamatuks, kuidas on võimalik tõlgendada avaldatut selliselt, justkui ei oleks E.R oma käitumise põhjuseid ja tagajärgi mõistnud. Kohus viitab ekslikult sellele, et E.R end süüdi ei tunnista. Ka kohtu väide, mille kohaselt selgitas kinnipeetav kohtuistungil, et on nõus elama asumisega Venemaal, kuid eelistaks jääda Eestisse, ei vasta tõele. Temalt isegi ei küsitud seda.
- Lisaks ei pannud kohus tähele, et E.R esitas avalduse enda vabastamiseks elektroonilise valvega. Kaitsja rääkis istungil ka sellest, et E.R-i suhtes on võimalik kohaldada täiendavaid kontrollnõudeid. Kohus on jätnud määruses täielikult märkimata, miks tuleb taotlus jätta rahuldamata. (b) E.R-i määruskaebus
- Maakohtu määruses esinesid vead. E.R esitas vanglale taotluse enda vabastamiseks elektroonilise valvega. Samuti pöördus ta
- juulil
- a maakohtusse ning palus, et teda vabastataks elektroonilise valvega. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et elektroonilise valve tingimused on täidetud, ent kohus isegi ei vaadanud seda taotlust läbi.
- Kohus osutab sotsiaalprogrammi läbiviija tagasisidele, mille kohaselt eitab E.R kuritegusid. E.R kinnitab, et ei ole programmi läbiviijale sellist fakti kinnitanud ja seda pole ka protokollitud. E.R kinnitab, et sotsiaaltöötaja selgitused on välja mõeldud ja kohus ei oleks tohtinud neile tugineda.
- Arusaamatuks jääb, miks tõstis kohus esile küsimuse E.R-i väljasaatmise kohta. Kohtuistungil sellest juttu ei olnud (vt ka istungi protokoll). Väljasaatmise kohta otsust tehtud ei ole ja E.R ei ole istungil rääkinud soovist lahkuda Venemaale. Ta on Eestis sündinud, siin on tema abikaasa ja kaks last ning ta omab pikaajalist elamisluba ja oma äri. Ta on aastaid olnud maksumaksja ja 40 aasta jooksul ei ole teda karistatud ega vastutusele võetud. Samuti puuduvad E.R-il kahjulikud harjumused. Tal ei ole probleeme alkoholi ja narkootikumidega.
- Kohtuistungil kinnitas E.R , et tunnistab oma süüd mõlemas asjas. Asjas nr 1-17-9861 esitas ta avalduse prokuratuuri, kus kasutas oma abikaasa nime ja perekonnanime. E.R-ile jääb arusaamatuks, miks kohus oma otsuses tõlgendab tema ülestunnistust teisiti. E.R arvab, et kohus mõistis teda valesti, ehkki kaitsja seletas kõike kohtule detailselt. Samuti seletas kaitsja kohtule, miks E.R oli sunnitud kirjutama asjas nr 1-17-9861 avalduse prokuratuuri 3
(6)oma abikaasa nimelt. Asjas 1-17-9861 pöördus E.R prokuratuuri avaldusega, et välja selgitada, miks lõpetas prokuratuur asjas nr 152301205212 menetluse seoses E.R-i maja süütamisega
- septembril
- Sel hetkel asus majas E.R-i abikaasa ja kaks last. Jääb selgusetuks, miks antud asjas tehti E.R-ist tunnistaja, mitte kannatanu, sest kinnistu kuulub talle ja arveteklaarimisega ähvardati samuti teda. Prokuratuurile avaldust kirjutades ei olnud E.R-il omakasupüüdlikku eesmärki. Asjas 1-17-9861 tunnistas E.R süüd dokumentide võltsimises kohtuistungil
- oktoobril
- Kohus teda süüdi ei mõistnud ja ei mõistnud vangistust, vaid määras trahvi. RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
- Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu
- aprilli
- aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
- Esmalt puudub vaidlus selles, et E.R on ära kandnud üle poole talle mõistetud karistusest, millist asjaolu on maakohus ka kontrollinud lugedes süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise formaalsed eeldused KarS § 76 lg 1 p 2 järgi täidetuks. Samas ei saa isik üksnes formaalsete eelduste täidetuse korral nõuda enda tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Hinnangut ei saa anda ringkonnakohus isiku tingimisi ennetähtaegse vabastamise menetluses sellelegi kaitsja väitele, et kohus ega uurimisasutus ei arvestanud sellega, et E.R-i süüdistati küll kolme maja süütamises, ent tuvastamata isikute poolt süütati ka tema enda maja. Määruskaebusele lisatud Politsei- ja Piirivalveameti Põhja prefektuuri loal kriminaalmenetluse lõpetamise põhistamata määrusest nähtuvalt on antud süüasja menetletud eraldi menetluses nr 15230105212 (KoTo, lk 156).
- Antud kriminaalasja lõpetamisega seondub ka E.R süüdi tunnistamine KarS § 344 lg 1 järgi selles, et ta võltsis Tallinna vanglas M. Puhasoru allkirja kriminaalasja nr 15230105212 lõpetamisele esitatud kaebusel. Samuti tunnistati ta KarS § 345 lg 1 järgi süüdi selles, et ta esitas posti teel M. Puhasoru allkirjaga võltsitud kaebuse Põhja Ringkonnaprokuratuurile eesmärgiga omandada nõudeõigus kriminaalasja lõpetamise põhjenduste saamiseks ning kaebeõigus lõpetamise vaidlustamiseks. Antud tegude asjaolusid on E.R ja tema kaitsja selgitanud nii maakohtu istungil süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel, kui ka määruskaebuses. E.R märgib, et kohus ei tunnistanud teda antud asjas süüdi ega karistanud vanglakaristusega, vaid määras trahvi. Ringkonnakohus leiab, et E.R-i ja tema kaitsja selgitused, miks E.R kuriteod toime pani, neid ei õigusta. Kohus on
- oktoobri
- a otsusega 1-17-9861 kokkuleppemenetluses E.R-i talle inkrimineeritud süütegude eest karistanud liitkaristusega 10 kuud, mis loeti KarS § 65 lg 1 alusel kaetuks Harju Maakohtu
- novembri
- a otsusega mõistetud karistusega 5 aastat vangistust. Kokkulepet sõlmides on E.R nõustunud kuriteo kvalifikatsiooni ja talle mõistetud karistusega.
- Määruskaebuse esitajad leiavad, et E.R siiski kahetseb tehtut ning kohtu vastupidised järeldused ei ole põhjendatud. E.R kinnitab, et ei ole ka sotsiaalprogrammi läbiviijale väitnud, et ta eitab kuritegusid, mille eest ta karistust kannab. Kohtule esitatud materjalidest nähtub tõepoolest sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“ läbiviija arvamusest, et kinnipeetav eitab kuritegu, mille eest ta vangistust kannab. Samas on programmi läbiviija oma seisukohta ka 4
(6)põhjendanud, märkides, et E.R „leiab, et on süüdi lavastatud oma tuttavate/äripartnerite poolt, kuna nende meelest oli kinnipeetav raha võlgu ja vastutasuks soovisid nad tema vangistust ja kindlustusrahasid, mille said läbi majade süütamise ja tema süüdi lavastamise“ (KoTo lk 88, pöördel). Maakohus on omakorda osundanud sellele, et kinnipeetav kohtuistungil küll tunnistas, et on toime pannud kuriteod, milles teda on varasema kohtuotsusega süüdi mõistetud, ent samas märkis kaitsja, et kuritegude toimepanemise tingis väljapääsmatu olukord, millesse E.R oli sattunud (määruse lk 3). Kohus ei olnud seetõttu veendunud, et E.R on mõistnud oma õigusvastase käitumise tegelikke põhjuseid ja tagajärgi. Ka E.R-i enda määruskaebuse selgitused, miks ta oli sunnitud asjas nr 1-17-9861 prokuratuurile avalduse abikaasa nime alt esitama, näitavad, et ilmselt ei saa kinnipeetav senini aru, et taoline teguviis (s.o dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi, võltsimise ja teadvalt võltsitud dokumendi kasutamine eesmärgiga omandada õigusi), ei ole mistahes põhjustel lubatav.
- Määruskaebuse esitajatele jääb arusaamatuks, miks tõstis kohus esile küsimuse E.R-i väljasaatmise kohta. Kohtuistungil sellest juttu ei olnud. Ringkonnakohus möönab, et kohtuistungi protokollist nähtuvalt ei ole tõepoolest käsitletud E.R-i pikaajalise elamisloa kehtetuks tunnistamise küsimust ning tema eelistusi elukohamaa valikul. Küll on see fakt aga kirjas E.R-i Tartu Vangla iseloomustuses, nagu ka asjaolu, et vajadusel on E.R valmis kolima ka Venemaale, ent eelistab jääda Eestisse (KoTo lk 88, pöördel). Isiku vabanemisejärgsed tingimused on asjaoluks, mida kohus peab ennetähtaegse vabastamise küsimuse otsustamisel analüüsima.
- Kohtukolleegiumi hinnangul on maakohus õigesti arvestanud E.R-i positiivselt iseloomustavaga, s.o määruskaebustes taas välja toodud asjaoludega (töötamine, riigikeele omandamine, sotsiaalprogrammi läbimine, hea käitumine karistuse kandmise ajal). Arvestatud on ka sotsiaalsete suhete ja materiaalse garantiiga E.R-i ennetähtaegse vabastamise korral ning võlanõuete tasumisega. Samuti on hinnatud heaks E.R-i vabanemisjärgsed tingimused.
- Kohus, hinnates süüdlase tingimisi ennetähtaegse vabastamise küsimust, peab isiku karistusaegse käitumise ja vabanemisejärgsete tingimuste kõrval (mis praegusel juhul on hinnatud headeks), arvestama ka kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, tema varasemat elukäiku ning tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi ennetähtaegne vangistusest vabastamine.
- Kuriteo toimepanemise asjaolude all tuleb mõista vangistuse mõistmise aluseks olnud kuriteo raskust, ründeobjekti ja tehiolusid. Süüdimõistetu isiku raames peab kohus arvestama süüdlase süü suurust, isikuomadusi jms. Varasema elukäigu all tuleb mõista süüdlase varasemat karistatust, üldist suhtumist õiguskorda jne. (P. Pikamäe, J. Sootak. Karistusseadustik. Kommenteeritud väljaanne 2015, lk 249).
- Maakohtu määrusest nähtuvalt on E.R-i mittevabastamise kaalukeeleks saanud suuresti kuriteo asjaolud, s.o lühikese ajavahemiku jooksul toime pandud üldohtlikud süüteod, milles E.R-i süü oli äärmiselt suur. Kuriteod olid toime pandud kõrvaltvaataja jaoks tühistel põhjustel. Oma tegudega põhjustas E.R ohu teiste inimeste tervisele ja varale ning hävitas olulisel määral teiste isikute vara. Teisisõnu on kohus leidnud, et kuriteo toimepanemise asjaoludest ja süüdlase isikust (oma süü osaline tunnistamine) lähtuv ohuprognoos on küllalt suur, et pidada süüdlase vabastamist praegusel ajal ennatlikuks.
- Kokkuvõtvalt leiab ringkonnakohus, et maakohus on E.R-i ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid ja leidnud, et E.R-i tingimisi ennetähtaegne vabastamine 5
(6)karistuse kandmiselt on käesoleval ajal ennatlik, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Ringkonnakohtu hinnangul ei ole maakohus jätnud E.R-i vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Kohtukolleegium nõustub maakohtu järeldusega. Lisaks leiab ringkonnakohus, et E.R-i ei saa vabastada ka elektroonilise järelevalvega, kuivõrd antud ajal ei saa olla veendunud, et karistus on oma eesmärgi täitnud.
- Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 339 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus maakohtu määruse muutmata ja määruskaebused rahuldamata.
- Kaitsja on kohtule esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Kaitsja on tutvunud maakohtu määrusega ja koostanud selle peale määruskaebust 2 tundi. Tehtud töö eest taotleb ta tasu 120 eurot (sh käibemaks 20 eurot). Kolleegium, juhindudes riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg-st 7, § 23 lg-st 1 ja justiitsministri
- juuli
- a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ning 10 ja § 7 lg-st 1, leiab, et taotlus on põhjendatud. Kuna ringkonnakohus teeb KrMS § 337 lg 1 p-s 1 nimetatud lahendi, jäävad menetluskulud KrMS § 187 lg 2 I lause järgi E.R-i kanda. /allkiri/ /allkiri/ /allkiri/ Maarika Kuusk Aarne Sarjas Tiit Lõhmus 6
(6)