lg 2 p 2, 3 alusel vangistusega 8 kuud, millest kandmata 7 kuud 27 päeva (viibis eelvangistuses 3 päeva perioodil 05.09.–07.09.2017.a).
Harju Maakohtu 21.05.2019.a määrusega kohtuasjas nr 1-17-8362 pöörati karistus 7 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Määrus ei ole jõustunud. Väärteokorras karistamata. Tõkend: ei ole kohaldatud süüdistuses
Süüdi tunnistada Q.C
MS § 238 lg 2 kohaselt vähendada karistust 1/3 võrra ja mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. 3.
lg 5 ja
lg 2 kohaselt mõista Q.C-le liitkaristus, suurendades käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistust (6 kuud vangistust) Harju Maakohtu 07.09.2017.a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa (7 kuu 27 päeva vangistuse) võrra, mõistes lõplikuks liitkaristuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.
lg 2 p 2, 3 järgi abikaasa kehalises väärkohtlemises, uuesti korduvalt alkohoolses joobes ja vihahoos, 16.07.2018 kella 03:00 paiku abikaasa I Vga ühises korteris xxxx, tarvitas viimase suhtes füüsilist vägivalda, 2 sest I V oli lukustanud korteri ukse ning Q.C pidi tuppa sisenema tellingutel ronides akna kaudu. Q.C nõudis abikaasalt teda sõimates korteri võtit ning seejuures haaras kinni tema küünarvarte, õla ja seejärel jalgade piirkonnast, et teda voodist välja tirida ja temale selgeks teha, et ta rohkem ust ei lukustaks, põhjustades I Vle füüsilist valu ja kerge tervisekahjutuse, ehk hematoomid käsivartele ja jalale. Kannatanu kartis oma elu- ja tervise pärast ning helistas politseisse ja abi saamiseks oma pojale. Seega pani Q.C isikuna, kes on varem toime pannud teise inimese kehalise väärkohtlemise, uuesti toime teise, temaga lähi- ja sõltuvussuhtes oleva inimese tervist kahjustava ja valu tekitava kehalise väärkohtlemise, milline tegevus on kvalifitseeritav kuriteona
POOLTE SEISUKOHAD Süüdistatav Q.C tunnistas end kohtus talle inkrimineeritava kuriteo toimepanemises süüdi osaliselt ning nõustus kriminaalasja lahendamisega lühimenetluses. Süüdistatav selgitas, et ta ei soovi ütlusi anda ja jäi varasemate ütluste juurde. Ta lisas, et on pöördunud arsti poole seoses alkoholiprobleemiga, viimati 13.06.2019.a. Ta leidis, et asjas on ka teise poole süüd, abikaasa tarvitab samuti alkoholi ja tekivad konfliktid. Ta on nõus sooritama üldkasulikku tööd. Taotleb menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuule. Kohtuistungil jäi prokurör esitatud süüdistuse juurde, leidis, et tegu on õigesti kvalifitseeritud ja tõendatud süüdistusaktis märgitud tõenditega. Prokurör märkis, et isik on samalaadse teo eest sama kannatanu suhtes teistkordselt kohtu all. Nimetatud teo eest mõistetud karistus on täitmisele pööratud, see otsustus on jõustumata. Isiku katseaeg oleks lõppenud 07.09.2019.a, kuid pani enne katseaja lõppu toime uue kuriteo. Prokurör nõudis Q.C süüditunnistamist
lg 2 p 2, 3 alusel ning karistamist vangistusega 9 kuud, mida vähendada lühimenetluse korras 1/3 võrra. Samuti tuleb moodustada liitkaristuse eelmise otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osaga ja liitkaristuseks mõista 1 aasta 1 kuu 27 päeva vangistust. Prokurör taotles kohaldada isiku suhtes tõkendina vahistamist kohtusaalist. Kaitsja asus seisukohale, et Q.C on kohtu all seoses peretüliga, millises on raske öelda, kes on süüalune ja kes kannatanu. Q.C on pere ainuke toitja, kannatanul ei ole rahalisi vahendeid, et üksi hakkama saada. Q.C on teinud enda poolt kõik, et pereliikmed tagasi saada, on pöördunud arsti poole, tal on töökoht, ta on läbinud sotsiaalprogrammi. Teost on aasta möödas, selle aja vältel on ta elanud rahulikult, peres on hakanud asjad paranema. Kaitsja leiab, et rahaline karistus ei kannaks eesmärki. Kaitsja leidis, et on kohane karistuse asendamine üldkasuliku tööga. Isik on astunud reaalseid samme, on pöördunud alkoholiravile, töökoht on olemas. Kaitsja taotleb kohtukulude tasumise ajatamist 12 kuule. Kannatanu edastas Q.C kaudu kohtule taotluse, milles palus abikaasale lojaalsemat (kohus tõlgendab, et kergemat) karistust, kuna praegusel momendil on abikaasa pöördunud alkoholiravile ja läks tööle. KOHTU SEISUKOHT Kohus, kuulanud ära menetlusosaliste seisukohad, uurinud ja avaldanud kriminaalasjas kogutud kirjalikke tõendeid ning hinnanud kõiki kogutud tõendeid oma siseveendumuse kohaselt, asub seisukohale, et kogutud tõendid on lubatavad ning leiab, et Q.C tegevus on õigesti 3 kvalifitseeritud ning tema süü
Q.C kohtuistungil enda ülekuulamist ei taotlenud, jäädes 02.08.2018.a kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (tl 22-26) juurde, millises ta on tunnistanud, et võttis Il kätest, kuid ei kavatsenud talle valu põhjustada. Oli sel öösel natukene joonud ja tuli koju, kuid ei saanud võtmega ust avada, sest I oli oma võtme ukse ette jätnud. Ust I talle ei avanud, mistõttu pidi ronima korterisse mööda ehitustellinguid. Tuppa jõudes läks I juurde ja võttis tal mõlemast käest ja ütles, et lõpetaks ukse lukustamise. Sealjuures I igati provotseeris, püüdes teda endast välja ajada. Jalgadest It ei haaranud, kõik on tema fantaasia. Kui ka I valu tundis, siis tegi seda tahtmatult, sest tahtis panna lõpu sellist laadi tegevusele I poolt. Tülid on põhjustatud sellest, et ta ei anna naisele raha. Kui I ka tundis füüsilist valu, siis ta tegi seda tahtmatult. Q.C süüd kinnitavad peale tema enda poolt süü isikliku omaksvõtu ka järgnevad tõendid. Esiteks kannatanu I V ütlused, millistest nähtub, et ta elab xxxx korteris koos oma mehe Q.C ja poja P. Viimasel ajal joob Q.C väga palju, purjus olles hakkab skandaalitsema. 15.07.2018.a oli I oma sõbrannadega väljas ja jõid natuke, koju tulles pani ta välisukse seestpoolt lukku ja läks magama, võtme jättis ukse ette. Umbes kell 03.00 öösel kuulis, et keegi murrab ust ja karjub. Q.C ronis aknast tuppa ja oli purjus. Hakkas karjuma, nimedega nimetama, haaras mõlema käega õlast ja hakkas jõuga voodi pealt maha tõmbama. Sealjuures surus ta nii tugevalt kannatanu käsi, et viimane tundis tugevat füüsilist valu. Haaras kätega ka jalgadest. Vastupanu kannatanu talle ei osutanud. Mingil hetkel õnnestus kohale kutsuda politsei, kes tuli majja samuti läbi akna. Kannatanu ütlusi toimunud sündmuse asjaolude osas kinnitab ka asitõendi, kõnesalvestise CDplaadi vaatlusprotokoll. Nimelt nähtub sellest, et kannatanu on helistanud häirekeskusesse ja teatanud, et abikaasa tuli joobes olekus koju ja peksab teda. Kohus nõustub prokuröriga selles, et kõnest on selgelt aru saada kannatanu hirm. See väljendub lausekatkendites „palun, palun tulge, ma väga palun teid…/.../ palun, las tulevad kohale, kas te tahate, et ta mu ära tapaks või? /.../ no anna mulle palun andeks, no anna andeks, ma kardan sind, saad aru, kardan! Ma lihtsalt kardan Sind, kui sa purjus oled, palun rahune maha /../ hakkad jälle käsi tõstma, no palun sa lihtsalt peksad mind, palun rahune maha/“ . Taustal on kuulda ka kannatanu ja süüdistatava omavahelist vestlust, on aru saada, et mees ei anna võtmeid. Samuti kinnitavad kannatanu ütlusi väljakutsele reageerinud politseiametnike K-R S ja R K ettekanded (tl 2-5), milliste kohaselt oli läbi korteriukse selgelt kuulda naise ja mehe vahelist vaidlust ja rüselust. Korterisse rõdu kaudu sisenedes tegi politseiametnik R K meesterahva ohutuks ja surus maha, mille käigus viimane ka vastupanu osutas. Korteris viibisid I V ja tema abikaasa Q.C , kes mõlemad olid joobes: naisterahval joove 0,58 mg/l ja meesterahval 0,92 mg/l. Hiljem kaklesid omavahel väljas veel Q.C (toimetatud kainestusmajja) ja poeg P V, mille lahutamiseks pidi abipolitseinik teenistusrelvast taevasse hoiatuslasu tegema. I V tuvastasid politseiametnikud käel sinikad, mis fotografeeritud ja lisatud ettekannete juurde. Kannatanu ütlusi kinnitavad ka lähisuhtevägivalla infoleht, mille kohaselt leidis vägivald aset lähisuhtes: abikaasa kasutas füüsilist vägivalda ning isiku läbivaatuse protokoll (koos fototabeliga; tl 14-17), millest nähtuvad I Vl esinevad vigastused: vasaku reie siseküljel rohekas hematoom, kõhu piirkonnas paremal pool kaks väiksemat hematoomi, vasaku õlavarre välisküljel lillakat tooni hematoom. Edasi selgitab kohus, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav, nt löömine, peksmine, 4 kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKKo 3-1-1-48-04, p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb
lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKKo 3-1-1-50-13, p 12). Kannatanu ütluste kohaselt, kui süüdistatav ta käsi tugevalt surus, tundis ta tugevat füüsilist valu. Kuna fotodelt nähtuvad tervisekahjustused (hematoomid), siis puudub kohtul igasugune alus kahelda kannatanute poolt valu tundmises, kuna see tundub reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seega on tõendamist leidnud, et süüdistatav tekitas oma käitumisega kannatanule I Vle füüsilist valu ja tervisekahjustusi, s.o hematoomid reie siseküljel, kõhul ja vasaku õlavarre välisküljel. Q.C tegevus on käesolevas kriminaalasjas kvalifitseeritud
lg 2 p 2 ja 3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamisena, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, kui see on toime pandud korduvalt ning lähi- või sõltuvussuhtes. I V ja Q.C on koos elavad abikaasad, seega on nad käesoleva kuriteokoosseisu mõistes lähisuhtes. Samuti on Q.C I Vt lüües tema tervist kahjustanud ja valu tekitanud, kannatanut kehaliselt väärkohelnud. Nimetatut on tunnistanud nii kannatanu kui süüdistatav ja kannatanule tekitatud vigastused on dokumentaalsete tõenditega objektiivselt tuvastatud. Q.C-d on varasemalt
Tähelepanu tuleb pöörata, et tegemist oli samuti vägivallateoga I V suhtes. Sealjuures on teod samalaadselt toimepandud, st Q.C lõi kannatanut ja raputas kätest. Seega on süüdistatava käitumine õigesti kvalifitseeritud
Subjektiivsest küljest eeldab teo toimepanemine tahtlust. Kuivõrd Q.C on jõuga kinni haaranud oma abikaasa küünarvartest, õlast ja jalgadest, pidi ta soovima, et kannatanu tunneb sellise tegevuse tagajärjel valu ja saab tervisekahjustused. Sellest tulenevalt on Q.C teo toime pannud kavatsetult. Kohus leiab, et Q.C tegevusele on süüdistuse kohaselt antud õige juriidiline hinnang ning tema tegu on õigesti kvalifitseeritud. Kohtu hinnangul ei esine kriminaalasjas süüd ega õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KARISTUS Karistusregistri väljavõttest Q.C kohta (tl 20) ja kohtuotsusest (tl 29-30) nähtub, et 07.09.2017.a on Harju Maakohtu otsusega teda karistatud
lg 2 p 2, 3 järgi toime pandud teo eest 8 kuu pikkuse vangistusega, mida ei pööratud
alusel täitmisele kui ta 2 aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut kuritegu. Seega on tegu kehtiva karistuse ja praeguses asjas karistuse mõistmise seisukohast varem kriminaalkorras samalaadse teo eest karistatud isikuga. Kuivõrd kuriteo toimepanemise asjaolud on sarnased (tl 34-36), siis saab kohus asuda seisukohale, et Q.C käitumises on ilmnenud negatiivne käitumismuster, st alkoholijoobes olles korduv vägivaldus abikaasa suhtes.
lg 2 p 2, 3 järgi toime pandud teo eest näeb seadus karistusena ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. 5 Karistuse mõistmisel lähtub kohus
lg 1 alusel isiku süü suurusest ja võtab arvesse karistust kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast hoiduma edasiste süütegude toimepanemisest, samuti arvestatakse õiguskorra kaitsmise huve. Arvestades, et isikut on varasemalt karistatud samadel asjaoludel samalaadse teo toimepanemise eest tingimisi vangistusega ning et uue kuriteo pani ta toime katseajal, vägivald
Kohus ei loe Q.C puhtsüdamlikku kahetsust siiraks, karistust kergendavaks asjaoluks. Isik on sama teo eest sama kannatanu suhtes teistkordselt kohtu all. Oma tegu ta väidab kahetsevat, kuid samas näeb süüd kannatanul, kelle provokatsioonidele ta allus. Tunnistab, et pidanuks lahkuma, kuid ei teinud seda. Sellele vaatamata jääb mulje, et süüdistatav ei kahetse mitte asjaolu, et oma naisele kallale läks, vaid leiab viimase selles osas ise süüdi olevat. Kohtule ei jäänud muljet, et süüdistatav lõplikult enda tehtut kahetseks või seda kuidagi heastada oleks püüdnud. Asjaolu, et isik vastumeelselt nn süsti tegi, et alkoholiprobleemi lahendada tundub rohkem seotud olevat hirmuga vanglasse mineku ees, kui sooviga pereelu korda saada. Seda kinnitab ka asjaolu, et Q.C rõhutas mitu korda, et süü on mõlemapoolne, st naine on ise ka süüdi. Vähetähtsaks ei saa ka pidada asjaolu, et Q.C suhtes on katseajal esitatud mitu erakorralist ettekannet, mis päädisid talle mõistetud karistuse täitmisele pööramisega. Harju Maakohtu 21.05.2019 määrusega kriminaalasjas nr 1-17-8362 on kohus asunud seisukohale, et Q.C suhtes on karistuse eesmärgi saavutamine võimalik üksnes selle reaalse täitmisele pööramisega. Isik suhtub kohtu poolt talle määratud kohustuste täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik läbi viia kriminaalhooldust. Tallinna Ringkonnakohus jättis 12.06.2019.a määruse muutmata. Nimetatud määrus ei ole jõustunud. Arvestades Q.C isikut, teo korduvust, toimepandud tegu ennast, ei pea kohus võimalikuks rahalise karistuse kohaldamist. See ei kannataks karistuse eesmärke. Kohus võtab teadmiseks kannatanu kirjalikku pöördumist mõistetava karistuse kohta. Samas ei saa kohus mööda vaadata sellest, et süüdistatav on korduvalt samalaadse teo eest kohtu all, tegu on toimepandud katseajal. Töökoha olemasolu ei ole süüdistatavat ka varasemalt mõjutanud õiguskuulekalt käituma. Eeltoodut silmas pidades on kohtu hinnangul käesolevas kriminaalasjas vangistuse kohaldamine karistusena põhjendatud ja ainuvõimalik, vaatamata sellele, et tegu on toimepandud üle aasta tagasi. Kohus peab põhistatuks karistada Q.C-d vangistusega 9 kuud, millest tuleb kriminaalasja lahendamisel lühimenetluse sätete järgi tulenevalt KrMS § 238 lg-st 2 maha arvata üks kolmandik (s.o antud juhul 3 kuud vangistust), seega on Q.C-le mõistetavaks karistuseks 9 kuud vangistust. Q.C pani käesoleva teo toime 16.07.2018, seega Harju Maakohtu 07.09.2017.a otsusega nr 1-17-8362 määratud katseajal (katseaja kestus 07.09.2017 – 06.09.2019).
lg 2 kohaselt kui süüdlane paneb pärast kohtuotsuse kuulutamist, kuid enne karistuse täielikku ärakandmist toime uue kuriteo, suurendatakse uue kuriteo eest mõistetud karistust eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistuse ärakandmata osa võrra, s.o 7 kuu ja 27 päeva võrra, järgides käesoleva seadustiku § 64 lõigetes 2, 4 ja 5 sätestatut. Seega liitkaristuseks tuleb mõista 1 aasta 1 kuu ja 27 päeva vangistust. Kohus ei pea praeguses asjas vangistuse asendamist üldkasuliku tööga võimalikuks. Seda juba eelmärgitud motiividel. Samuti seetõttu, et varasem käitumiskontroll on näidanud ilmekalt, et isik ei sobi katseajale ning üldkasulikku tööd tegema seoses oma tõsiste alkoholiprobleemidega, mis on kestnud pikemat aega (tl 37-38, 40-41, 43-45, 46-47, 49-50, 60, 62, 6365, 66-68). Katseaja jooksul on kriminaalhooldusametnik kohtule esitanud kahel korral erakorralise ettekande seoses Q.C poolt korduvate alkoholi tarvitamise keelu rikkumistega, 18.06.2018.a on kohus määranud talle lisakohustuse alluda alkoholisõltuvusvastasele ravile ning 31.10.2018.a pikendas 6 kohus Q.C-le määratud katseaega kahe kuu võrra. Q.C on vaatamata sellele katseaja kestel jätkanud järjepidevalt alkoholi tarvitamist. Kokku on isikule tehtud 30 alkoholi tarvitamise kontrolli, millest 12-l korral on tulemus olnud positiivne. Ka käesoleva kehalise väärkohtlemise episoodi pani Q.C toime alkoholijoobes. Seega on süüdistatavale antud küllaldaselt võimalusi oma käitumise õiguskuulekale teele suunamiseks ning katseaja positiivseks läbimiseks. Käitumiskontroll ühes kohustustega mitte tarvitada alkoholi ning osaleda programmis „Kainem ja tervem Eesti“ ei ole takistanud tal uue süüteo toimepanemist ja kohtu hinnangul ei ole alust arvata, et ka tulevikus selles osas midagi muutuks. Asjaolu, et isik vahetult enne kohtuistungit enda sõnade kohaselt nn süsti tegi, ei oma antud juhul karistuse mõistmise ja asendamise seisukohast tähtsust. Süüdistatav on ise kinnitanud, et on seda ka varasemalt teinud, kuid alustanud 6 ja 3 kuu möödudes uuesti alkoholi tarvitamist, seega ei ole sel protseduuril talle pikemaajalist mõju olnud, mida kinnitab mh ka kriminaalhooldaja seisukoht (tl 40pö, 60). Eeltoodust tulenevalt ei pea kohus isiku allutamist käitumiskontrollile piisavaks tagatiseks uute rikkumiste ärahoidmiseks ning ei pea seetõttu võimalikuks karistuse asendamist üldkasuliku tööga. Kohus ei pea põhjendatuks prokuröri taotlust Q.C vahistamiseks kohtuotsuse kuulutamisel vangistuse kandmisele asumise tagamiseks. Kõnesolev tegu on toime pandud aasta tagasi, uusi kuritegusid isik toime pannud ei ole. Isikul on olemas töökoht. Kohus leiab, et süüdistatavale tuleb anda võimalus oma elu ja tööasjade korraldamiseks vastavalt vajadusele enne vanglasse pöördumist. Seega tuleb jätta tema suhtes tõkend valimata ja ärakandmisele kuuluva vangistuse kandmist tuleb arvestada alates Q.C karistuse kandmisele asumisest või tema karistuse kandmisele toimetamisest. MENETLUSKULUD JA ASITÕENDID Vastavalt
MS § 179 lg 1 p 1 kohaselt on II astme kuriteos süüdimõistmisega kaasneva sundraha suurus 1,5-kordne palga alammäär, s.o 810 eurot, mis tuleb süüdistatavalt välja mõista. Süüdistatava kaitsja on riigi õigusabi kulude hüvitamiseks esitanud kohtueelses ja kohtulikus menetluses taotlusi kogusummas 240 eurot. Kohus leiab, et õigusabikulude hüvitamine kaitsja poolt taotletud mahus on põhjendatud ning määratud kaitsjale makstud tasud tuleb välja mõista Q.C-lt . Kohtu hinnangul ei esine Q.C-l erandlikke asjaolusid, mis tingiks temalt väljamõistetavate menetluskulude vähendamise. Tulenevalt aga asjaolust, et kohus mõistis Q.C-le reaalse vangistuse, on tema võimalused sissetuleku teenimis jätkamiseks piiratud. Seega peab kohus vajalikuks väljamõistetavate menetluskulude hüvitamine ajatada, määrates kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus olev CD–plaat kõnesalvestisega jätta kriminaalasja materjalide juurde KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel. Kohus juhindub KrMS § 126, § 127, § 130; § 175, § 179, § 180 lg 1, 3; § 306, § 310 lg 1, § 311313, § 315, § 318-319. (allkirjastatud digitaalselt) Kristina Väliste kohtunik 7
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.