1– 17-8362 KOHTUMÄÄRUS Kohus Harju Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht 21.05.2019. a, Tallinna kohtumaja Kriminaalhooldusasja number 1–17-8362 Kohtunik Tatjana Bogdanova Kohtuistungi sekretär Kristi

§ 74lg 4 alusel pöörata täitmisele W.V-le Harju Maakohtu 07.09.2017.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 (seitse) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

1. Kohustada W.V-d ilmuma kohtumääruse jõustumisel karistuse kandmisele Tallinna Vanglasse (aadressil: Linnaaru tee 5, Soodevahe küla, Rae vald, 2 Harjumaa).
2. W.V karistuse kandmise algust lugeda alates tema karistuse kandmisele ilmumisest või kinnipidamisest. tema
3. W.V suhtes valida tõkendiks – elukohast lahkumise keeld kuni kohtumääruse jõustumiseni. Kohtumääruse jõustumisel tõkend tühistada.
4. KrMS § 180 alusel mõista W.V-lt välja menetluskuluna tasu õigusabi osutamise eest summas 60 € (kuuskümmend eurot ), mis tuleb tasuda 1 (ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliamet arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse W.V-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu. Edasikaebamise kord Määrus väljastada W.V-le , Põhja Ringkonnaprokuratuurile, Tallinna Vanglale, Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonnale ja PPA Põhja prefektuurile. Määruse peale võib esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse alates päevast, mil isik kohtumäärusest teada sai või pidi teada saama, määruse koostanud kohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 07.09.
5. a kohtuotsusega tunnistati W.V süüdi

§ 121lg 2 p 2, 3 järgi ja mõisteti talle Kr

MS § 238 lg 2 alusel karistuseks 8 kuud vangistust. Kohustati W.V-d järgima

§ 75

lg 1 p 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

§ 75

lg 2 p 2, 8 alusel kohustati W.V-d käitumiskontrolli ajal mitte tarvitada alkoholi ja osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 15.09.

1. a. Harju Maakohtu 18.06.
2. a kohtumäärusega määrati W.V-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus – hiljemalt 1 kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest alluda alkoholisõltuvusvastasele ravile ning läbida PERH-i psühhiaatriakliinikus programmi “Kainem ja tervem Eesti“, esitades kriminaalhooldajale sellekohane tõend. Kohtumäärus jõustus 04.07.
3. a. Harju Maakohtu 31.10.2018 . a kohtumäärusega jäeti rahuldamata kriminaalhooldaja taotlus pöörata

§ 74lg 4 alusel täitmisele W.V-le Harju Maakohtu 07.09.2017.

a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus, kriminaalhooldusametniku taotlusest loobumise tõttu. Pikendati W.V-le Harju Maakohtu 07.09.

1. a kohtuotsusega määratud katseaega 2 kuu võrra, s.o kuni 07.11.
2. a. Kohtumäärus jõustus 16.11.
3. a. 3 Tallinna Vangla Lääne-Harju kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametnik esitas 23.04.
4. a Harju Maakohtule järjekordse erakorralise ettekande W.V karistuse täitmisele pööramiseks, kuna kriminaalhooldusalune W.V ei täida talle määratud

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust: 1) 09.04.2019.

a toimus politseile väljakutse seoses lähisuhtevägivallaga. Politsei poolt tehti W.V-le 09.04.

1. a päeval kell 19:56 alkoholikontroll, mille tulemus oli positiivne (0,987mg/l); 2) 10.04.
2. a tehtud kriminaalhooldusosakonnas (Pärnu mnt 142, Tallinn) kell 09:03 alkoholi tarvitamise kontroll, mille tulemus oli positiivne (0,373mg/l). Kriminaalhooldusalune W.V on registreerimiskohustust täitnud, kuid juba kriminaalhoolduse alguses hakkasid tal ilmnema probleemid alkoholiga, sest ta rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Perioodil 03.10.
3. a - 10.04.
4. a on W.V-le tehtud kokku 30 alkoholi tarvitamise kontrolli (nii kriminaalhooldusametniku kui politsei poolt), neist 12-korral on tulemus olnud positiivne ning 18-korral negatiivne. Kriminaalhooldusalusele on koostatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste kohta 2 kirjalikku hoiatust: 1) 03.10.2017.a koostatud hoiatus 03.10.
5. a toimunud alkoholi tarvitamise keelu rikkumise kohta; 2) 18.12.2017.a koostatud hoiatus 14.11.
6. a ja 15.11.
7. a toimunud alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste kohta. 27.11.
8. a pöördus W.V vabatahtlikult Wismari Haiglasse ning lasi endale teostada sensibiliseeriva T-protseduuri 1-aastaks. Peale seda ei esinenud kriminaalhooldusalusel kuni maini
9. a alkoholi tarvitamisega probleeme ning teostatud alkoholi tarvitamise kontrolli tulemused olid negatiivsed. Antud erakorraline ettekanne on juba kolmas, mis esitatakse kohtule seoses sellega, et kriminaalhooldusalune rikub alkoholi tarvitamise keeldu. Esimene erakorraline ettekanne esitati Harju Maakohtule 11.06.
10. a. Kuna W.V oli andnud kirjaliku nõusoleku sõltuvusravile pöördumiseks programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames, siis taotleti kohtult kriminaalhooldusaluse allutamist alkoholismivastasele ravile. Kohus rahuldas kriminaalhooldusametniku taotluse 18.06.
11. a ning kohustas W.V-d alluma alkoholisõltuvusvastasele ravile ning läbima PERH psühhiaatriakliinikus programmi „Kainem ja tervem Eesti“. W.V pöördus programmi ning alustas alkoholismivastase raviprogrammi läbimist, osaledes 17.05.2018 - esmahindamine, 12.06.2018, 16.07.2018, 19.07.
12. a ning alates 10.08.
13. a ta enam programmi ei läinud. Teine erakorraline ettekanne esitati Harju Maakohtule 03.08.
14. a ja taotleti karistuse täide pööramist, kuna kriminaalhooldusalune jätkas alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. Kohus andis kriminaalhooldusalusele võimaluse uuesti alkoholi vastu kodeerumiseks ja kriminaalhooldusalune oli sellega nõus ning esitas selle kohta tõendava dokumendina tasulise teenuse arved, et on käinud Wismari Haiglas psühhiaatri vastuvõtul ning lasknud endale teostada sensibiliseeriva T-protseduuri 1-aastaks. Kuna kriminaalhooldusalune oli kodeerunud ning näitas ülesse huvi oma sõltuvusprobleemiga tegeleda, siis ametnik loobus taotlusest pöörata karistus täitmisele ning tegi uue ettepaneku - pikendada katseaega 2 kuu võrra. Kohus rahuldas ametniku taotluse. Vaatamata sellele, et W.V osales programmis "Kainem ja tervem Eesti" ja ta on senise kriminaalhoolduse ajal kokku 2-korral lasknud endale teostada sensibiliseeriva Tprotseduuri 1-aastaks, on ta jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. W.V-ga on registreerimiste ajal korduvalt läbi viidud vestlusi alkoholi tarvitamise teemal motiveeritud ravile pöörduma, analüüsitud riskiolukordi jne, kuid need vestlused ei ole oma soovitud mõju avaldanud. W.V on korduvalt selgitanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi pereprobleemidega (soov alkoholi tarvitada tekib pingelistes olukordades tülitsemine abikaasaga raha pärast) ning kriminaalhooldusalusega on korduvalt arutatud olukorra lahendamise erinevaid võimalusi, kaasa arvatud paarinõustamine ning abikaasast eraldi elama asumise perspektiiv. W.V on tunnistanud suhteprobleeme abikaasaga 4 ning isegi vajadust abikaasast lahku kolida (näiteks oma isa juurde), kuid ei ole oma probleemide lahendamiseks senini midagi teinud. Ettepanek on pöörata W.V karistus täitmisele, kuna W.V ei täida

§ 75

lg 2 p 2 alusel ettenähtud kohustust - mitte tarvitada alkoholi, jätkates sellega endiselt käitumiskontrolli tingimuste rikkumist. Talle on

§ 75

lg 2 p 2 rikkumise eest tehtud 2 kirjalikku hoiatust ja 2 erakorralist ettekannet kohtule, kuid need ei ole soovitud mõju avaldanud. Kriminaalhooldusametniku hinnangul ei ole W.V endiselt valmis tegelema oma alkoholiprobleemiga. Ta on küll lasknud teistkordselt endale teostada sensibiliseeriva T-protseduuri, kuid see ei aita tal endiselt alkoholi tarvitamisest hoiduda. W.V kuritegelik käitumine on otseselt seotud tema alkoholi tarvitamisega (muutub abikaasa suhtes vägivaldseks), seega näeb kriminaalhooldusametnik ainukese kuriteoriski alandamise võimalusena karistuse täitmisele pööramist. Kriminaalhooldusalune taotles kohtuistungil talle mõistetud karistuse mitte täitmisele pööramist. Ta tunnistas kohtuistungil, et ta on tarvitanud alkoholi. Peale kodeerumist läks tal kõik normaalselt, aga kui ta palgapäeval palka ei saanud, siis tekkis sellest konflikt abikaasaga. 09.04.

1. a tarvitas ta õlut ja 10.04.
2. a tarvitas õlut ja viina. Ta arutas oma abikaasaga läbi ning soovib nüüd uuesti kodeeruda alkoholi tarvitamise vastu ning seekord 3aastaks. Kriminaalhooldusametnik taotles kohtuistungil W.V karistuse täitmisele pööramist. Kohus menetleb juba
3. erakoralist W.V suhtes samas kriminaalasjas. Isikule on juba 2-korral antud võimalus alkoholi sõltuvusravi läbimiseks, kuid need ei ole mõju avaldanud. Kaitsja taotles kohtuistungil mitte pöörata W.V karistust täitmisele, pikendada tema katseaega ning võimaldada tal veelkord kodeeruda alkoholi tarvitamise vastu. Isik vajab tugevat ravi alkoholisõltuvuse vastu.

§ 74

lg 4 kohaselt kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt käesoleva seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Kohus, kohtuistungil ärakuulanud kriminaalhooldusametniku, kriminaalhooldusaluse ja kaitsja seisukohad ning tutvunud esitatud kriminaalhooldusmaterjalidega leiab, et kriminaalhooldusametniku taotlus W.V-le Harju Maakohtu 07.09.2017. a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohtu hinnangul esinevad alused karistuse täitmisele pööramiseks, kuna W.V , kelle suhtes ei pööratud mõistetud karistust täitmisele ning olles teadlik talle määratud kontrollnõuetest ja kohustustest, oleks pidanud näitama, et teda võib usaldada, mitte tegutsema vastutustundetult ning suhtuma ükskõikselt kriminaalhooldusesse ja sellega kaasnevatesse kohustustesse. Kohtuistungil leidis tuvastamist, et kriminaalhooldusalune W.V ei täitnud talle

§ 75lg 2 p 2 alusel määratud kohustust: 09.04.2019.

a toimus politseile väljakutse seoses lähisuhtevägivallaga. Politsei poolt tehti W.V-le 09.04.

1. a alkoholikontroll, mille tulemus olid positiivsed (0,987mg/l) ning kriminaalhooldusosakonnas tuvastati tal 10.04.
2. a alkoholijoove (0,373mg/l). 5 Kriminaalhooldusalune W.V on registreerimiskohustust täitnud, kuid juba kriminaalhoolduse alguses hakkasid ilmnema probleemid alkoholiga, sest ta rikkus korduvalt alkoholi tarvitamise keeldu. Perioodil 03.10.
3. a - 10.04.
4. a on W.V-le tehtud kokku 30 alkoholi tarvitamise kontrolli, neist 12-korral on tulemus olnud positiivne ning 18-korral negatiivne. Kriminaalhooldusalusele on koostatud alkoholi tarvitamise keelu rikkumiste kohta 2 kirjalikku hoiatust – 03.10.2017.a ja 18.12.
5. a. W.V pöördus 27.11.
6. a pöördus vabatahtlikult Wismari Haiglasse ning lasi endale teostada sensibiliseeriva T-protseduuri 1-aastaks. Peale seda ei esinenud kriminaalhooldusalusel kuni maini
7. a alkoholi tarvitamisega probleeme ning teostatud alkoholi tarvitamise kontrolli tulemused olid negatiivsed. Antud erakorraline ettekanne on juba kolmas, mis esitatakse kohtule seoses sellega, et kriminaalhooldusalune rikub alkoholi tarvitamise keeldu. Vaatamata sellele, et W.V osales programmis "Kainem ja tervem Eesti" ja ta on senise kriminaalhoolduse ajal kokku 2-korral lasknud endale teostada sensibiliseeriva T-protseduuri 1-aastaks, on ta jätkanud alkoholi tarvitamise keelu rikkumisi. K riminaalhooldusametnik jäi ka kohtuistungil arvamusele, et kuna kriminaalhooldusalune W.V rikkus kohtu poolt talle määratud käitumiskontrolli lisakohustust, siis tuleb talle mõistetud karistus täitmisele pöörata. Kriminaalhooldusalune W.V tunnistas kohtuistungil, et ta rikkus käitumiskontrolli lisakohustust, kui tarvitas katseajal alkoholi. Tal tekkis perekonnas konflikt raha puudumise tõttu ning seetõttu tarvitas jällegi alkoholi. Ta taotles kohtuistungil võimaldada tal nüüd jällegi kodeeruda alkoholi tarvitamise vastu, kuid seekord 3-aastaks. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud ega enam otstarbekas võimaldada W.V-l vangistuse kandmise asemel ikkagi tingimisi karistust vabaduses kanda ning kohustada teda jällegi alkoholismivastasele ravile asuma. W.V-l on tõsine alkoholi sõltuvusprobleem ning kohus menetleb juba kolmandat erakorralist ettekannet W.V suhtes selles kriminaalasjas ning kõigi erakorraliste ettekannet esitamise ainus põhjus on ikka ja jälle olnud sama, et kriminaalhooldusalune tarvitab alkoholi, kuigi see on talle Harju Maakohtu 07.09.
8. a kohtuotsusega keelatud. Kriminaalhooldusalune ja tema kaitsja taotlesid kohtuistungil võimaldada W.V-l asuda veelkord alkoholi sõltuvusravile ja pikendada tema katseaega, kuid kohtu hinnangul ei ole see enam põhjendatud. Kriminaalhooldusalusele on kohus juba 2 -korral võimaldanud läbida alkoholismi sõltuvusravi ja 1-korral pikendanud tal ka katsega ning kohus on püüdnud juba kahe eelmise erakorralise ettekande menetlemisel isikut motiveerida reaalset vangistust mitte kohaldades, kuid sellest hoolimata isik jällegi kuritarvitas kohtu usaldust ning jätkas ikkagi alkoholi tarvitamist. Uue sõltuvusravile asumise võimaluse andmine W.V-le ei ole enam ka otstarbekas, sest on üheselt arusaadav, et see raviviis talle ei sobi, ta on juba 2koodeerunud alkoholi tarvitamise vastu. Kui kriminaalhooldusalusele on määratud kohtuotsusega lisakohustuseks - alkoholi mitte tarvitamise keeld, siis on see absoluutne, isik ei tohi mitte kuskil ega mitte mingil ajahetkel alkoholi tarvitada. Kohtu hinngangul on leidnud tuvastamist, et W.V suhtes on kriminaalhooldus täiesti ebaõnnestunud ning kohtul ei ole usku, et isik oleks nüüd võimeline korralikult kriminaalhoolduse kohustusi täitma. Kohtu hinnangul ei ole W.V motiveeritud kriminaalhoolduse nõudeid täitma, vaid ta taotleb anda talle võimalus karistust vabaduses edasi kanda. Isik on senini viibinud vabaduses, mistõttu on tal kogu aeg olnud võimalus asuda ise jällegi vabatahtlikult sõltuvusravile, mida ta aga ei teinud. Kohus otsust tehes andis W.V-le võimaluse karistust vabaduses kanda, kuid kriminaalhooldusalune ei saanud aru talle kohtu poolt pakutud võimalusest ning ta kuritarvitas kohtu usaldust ning rikkus kohtu hinnangul käitumiskontrolli lisakohustust tahtlikult. Kohus leiab, et W.V-le kohtuotsusega määratud kriminaalhoolduse kohustuste rikkumine oli kriminaalhooldusaluse teadlik valik, millega ta väljendas oma suhtumist talle kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisesse. Kohtuotsuse täitmisele allutatud isikul ei ole 6 antud kaalutlusõigus millal või kuidas jõustunud kohtulahendit täita või see vastavalt isiku soovile üldse täitmata jätta. Kohtu arvates kriminaalhooldusalune annab ainult lubadusi, aga ei ole plaaninudki neid täita, mistõttu ei ole ta usaldusväärne ning ainult manipuleerib kohtuga, et mitte asuda vangistuse kandmisele. Kohus on seisukohal, et käesoleval ajal on W.V suhtes karistuse eesmärgi saavutamine võimalik ainuüksi selle reaalsele täitmisele pööramisega, mistõttu tuleb W.V-le Harju Maakohtu 07.09.2017 . a otsusega mõistetud ja osaliselt ärakandmata karistus – 7 kuu d ja 27 päeva vangistust -

§ 74lg 4 alusel täitmisele pöörata.

Kohus on arvamusel, et W.V suhtub talle kohtu poolt määratud kohustust e täitmisesse vastutustundetult ja ükskõikselt ning tema suhtes ei ole võimalik kriminaalhooldust läbi viia, mistõttu tuleb tal selle eest ka vastutada ning põhjendatud on kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pöörata. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/