← Eesti

1-21-970/6

Obsah (6)§ 424§ 68§ 74§ 75§ 78§ 50

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Maakohus Otsuse kuulutamise aeg ja koht 25.märts 2021. a, Tartu kohtumaja Kriminaalasja nr 1-21-970 (20278002138) Kohtunik Marju Persidskaja Kohtuistungi s

) § 424 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Prokurör Evelin Merilaine T.F , isikukood XXX; XXX; emakeel: XXX; haridus: XXX; elukoht: XXX; telefon: XXX; epost: XXX; töökoht XXX. Kriminaalkorras karistamata. Kahtlustatavana kinni peetud 19.-21.12.

  1. Tõkendit kohaldatud ei ole Süüdistatav RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja §-st 249, kohus otsustas:
  2. Süüdi tunnistada T.F

§ 424

lg 1 järgi ning karistuseks mõista 6 (kuus) kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka T.F-i kahtlustatavana kinnipidamise aeg 19.-

  1. detsember
  2. a, s.o 3 (kolm) päeva ning lugeda kandmata karistuseks 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust.

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel jätta 5 (viis) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust tingimisi kohaldamata ning täitmisele pööramata, kui T.F ei pane 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale määratud kontrollnõudeid. Määrata T.F katseajaks kriminaalhooldusametniku järelevalve alla ja kohustada teda järgima käitumiskontrolli ajal

§ 75

lg 1 alusel järgmisi kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas – XXX; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p-de 2, 2 1 ja 8 alusel määrata T.F-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustused: mitte tarvitada alkoholi; mitte omada ega tarvitada narkootilisi ja psühhotroopseid aineid; osaleda kriminaalhooldusametniku määratavas sotsiaalprogrammis.

§ 78

p 1 alusel hakata T.F-i katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja lisakohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest.

§ 78

p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest.

§ 50

lg 1 alusel võtta T.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 (kolmeks) kuuks, milline karistus hakkab kehtima kohtuotsuse jõustumisest. Kui kohtuotsust ei vaidlustata, jõustub see 10.aprillil

  1. a. Liiklusseaduse § 127 alusel on T.F kohustatud loovutama oma juhiloa Transpordiameti elukohajärgsele liiklusregistri büroole alates kohtuotsuse jõustumisest 5 (viie) tööpäeva jooksul.
  2. Menetluskulu: KrMS § 175 lg 1 p-de 3, 4, 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ning § 189 lg 2 alusel välja mõista T.F-ilt menetluskuluna riigituludesse:    kaitsjatasu 97,20 eurot; joobe tuvastamise kulu 123 eurot; sundraha 876 eurot. KrMS § 180 lg 3 ning § 313 lg 1 p-de 7 ja 12 alusel määrata, et T.F-il on õigus tasuda temalt välja mõistetud menetluskulu kokku 1096,20 eurot (üks tuhat üheksakümmend kuus eurot kakskümmend senti) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt vähemalt 91,35 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigituludesse välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 (AS SEB Pank) või EE502200221014193355 (Swedbank AS) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS), märkides ära viitenumbri 99921700012789 ning selgituse “T.F, otsus nr 1-21-970, menetluskulu“. 2

(5)Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebe kord ja tähtaeg Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. KOHTUOTSUSE PÕHIOSA Süüdistus T.F-i süüdistatakse selles, et tema 19.12.2020 kella 23.28 paiku juhtis XXX parklast kuni politsei poolt kinnipidamiseni XXX juures mootorsõidukit Volkswagen Passat Variant registreerimismärgiga XXX, olles joobeseisundis, kuna alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,91 mg/l kohta (tõendusliku alkomeetri lõplik lugem 1,00 mg/l kohta laiendmääramatusega 0,09 mg/l kohta) ning joobeseisundi tuvastamise saatekirja nr XXX kohaselt tuvastati T.F-i uriinist ainet tetrahüdrokannabinooli metaboliit (THC-COOH) ja 20.12.2020 kell 00.17 terviseseisundi kirjeldamise haigusjuhus fikseeritud kliinilisest leiust nähtuvalt olid tema kehalised reaktsioonid väliselt tajutavalt häiritud ja muutunud. Lisaks põhjustas T.F XXX parklas varalise kahjuga liiklusõnnetuse, kuna sõitis eelnimetatud mootorsõidukiga vastu mootorsõidukit Renault Traffic registreerimismärgiga XXX ja tekitas selle paremale küljele kahjustusi. Eeltooduga rikkus T.F kuriteo toimepanemise ajal kehtinud liiklusseaduse § 69 lg 1 nõudeid, mille kohaselt ei tohi mootorsõidukijuht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 kohaselt on joobeseisund alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Korrakaitseseaduse § 36 lg 4 p 2 kohaselt on joobeseisundi liigiks narkootilise, psühhotroopse või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud joove. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõidukijuht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani T.F toime

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kokkuleppe sisu

§ 424

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus T.F-ile karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 68

lg 1 alusel arvestada karistusaja hulka T.F-i eelvangistuses viibitud aeg 19.-21.12.2020, s.o 3 päeva ja lõplikuks karistuseks mõista 5 kuud ja 27 päeva vangistust.

§ 74

lg 1 alusel määrata, et seda karistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui T.F ei pane 1-aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab

§ 75lg 1 sätestatud 3

(5)käitumiskontrolli nõudeid: elab kohtu määratud alalises elukohas; ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

§ 75

lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, 1 kohustada T.F-i käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi.

§ 75

lg 2 p 2 alusel kohustada T.F-i käitumiskontrolli ajal mitte omama ega tarvitama narkootilisi ja psühhotroopseid aineid.

§ 75

lg 2 p 8 alusel kohustada T.F-i käitumiskontrolli ajal läbima kriminaalhooldusametniku määratava sotsiaalprogrammi.

§ 50

lg 1 alusel võtta T.F-ilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 3 kuuks. Kriminaalmenetluse kulud on kokku 1096.20 eurot, millest KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel on määratud kaitsja tasu kohtueelses menetluses 97.20 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 123 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 ja KrMS § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 876 eurot. Arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tema igakuiseks sissetulekuks on hetkel ~XXX eurot, kuid tasuda tuleb väikelaenu XXX eurot igakuiselt kuni XXX ja hüvitada liiklusõnnetusega tekitatud kahju, mistõttu on põhjendatud menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul, kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista T.F-ilt menetluskuluna välja kaitsjatasu summas 97.20 eurot, joobe tuvastamise kulud 123 eurot ja sundraha summas 876 eurot, s.o kokku 1096.20 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata kriminaalmenetluse kulude 1096.20 eurot tasumine ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav T.F aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulu tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulu tasumisega. Prokurör ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239245 sätteid. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse T.F 4

(5)T.F süüdi tunnistada

§ 424lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele.

Kohtu seisukoht menetluskulu osas T.F-i menetluskuluks on KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt määratud kaitsjale kohtueelses menetluses makstud tasu 97,20 eurot, KrMS § 175 lg 1 p 3 alusel joobe tuvastamise kulu 123 eurot ning KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis on vastavalt KrMS § 179 lg 1 p-le 2 teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 876 eurot. Kokku on menetluskulude summa 1096,20 eurot. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. T.F taotles menetluskulude tasumise ajatamist 12 kuuks. Kohus leiab, et menetluskulude korraga hüvitamine käib T.F-ile , arvestades tema sissetulekuid ja väljaminekuid, ilmselgelt üle jõu. Seetõttu annab kohus T.F-ile KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel võimaluse tasuda menetluskulu kokku 1096,20 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Persidskaja kohtunik 5

(5)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.