Obsah (6)

§ 274§ 73§ 78§ 121§ 75§ 120

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tartu Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg 11. jaanuar 2021 Kriminaalasja number 1-20-4207 (kirjalik menetlus) Kohtukoosseis Tiit Lõhmus, Maarika Kuusk, Erkki Hirs

§ 274

lg 1 järgi lühimenetluses kaitsja vandeadvokaat Karin RESOLUTSIOON: Tartu Maakohtu

1. septembri 2020 otsus jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata. Edasikaebamise kord Kassatsioon tuleb esitada Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel. Süüdistus
2. J.V-d süüdistataks

§ 274

lg 1 järgi selles, et tema 27.08.2019 kella 22.21 paiku Tartu maakonnas Tartu vallas XXX külas XXX korteris X, püüdis kasutada füüsilist vägivalda Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametniku A.P. i suhtes, kes täitis oma ametiülesandeid võimuesindajana. Füüsilise vägivalla kasutamise katse A.P. i suhtes seisnes selles, et J.V püüdis ukselingi küljest käega kinni hoidva A.P. i kätt ukse küljest ära lüüa. Samaaegselt ähvardas J.V tapmisega Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnikke K.L. i, kes täitis oma ametiülesandeid võimuesindajana, olles määratud J.V Tartu Maakohtu Tartu kohtumaja 28.01.2019 kohtuotsusega 1-19-103 pandud kohustuse mitte tarvitada alkoholi kontrollijaks ja Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna nooremametnikku A.P. i, mis seisnes selles, et ütles sõrmega K.L. ile ja A.P. ile osutades, et „ma tapan su ära“, „sa sured, su pere saab surma, su lapsed saavad surma“. J.V öeldut kuuldes tunnetasid K.L. ja A.P. ohtu oma elule ja tervisele ja neil oli alust karta ähvarduse täideviimist, sest J.V poolt öeldu oli detailne ja ta oli agressiivselt käitunud ametnike suhtes. Esimese astme kohtu otsuse apelleeritava osa sisu 2. Tartu Maakohtu 25.09.2020 otsusega karistati J.V-d

§ 274lg 1 järgi 9 kuu vangistusega, mida Kr

MS § 238 lg 2 alusel vähendati 1/3 võrra ja mõisteti J.V-le karistuseks 6 kuud vangistust.

§ 73

lg-te 1, 3 alusel ei pöörata 6 kuud vangistust J.V suhtes täielikult täitmisele, kui J.V ei pane 1 aasta 6 kuu katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu.

§ 78p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 25.09.2020.

1. Maakohus leidis, et J.V-le esitatud süüdistus on põhjendatud ja tõendatud kriminaalhooldusametnike K.L. i ja A.P. i ning nende perede ja laste tapmisega ähvardamises. Ülejäänud süüdistuse osa, mis käsitleb füüsilise vägivalla kasutamise katset kriminaalhooldusametniku A.P. i suhtes, s.o J.V püüdlust ukselingi küljest käega kinni hoidva A.P. i kätt ukse küljest ära lüüa, pole põhjendatud kuriteona käsitleda, kuna füüsilist valu ning tervisekahjustust sellega kriminaalhooldusametnikule A.P. ile tema enda ütlustest nähtuvalt ei põhjustatud ning tõenditest nähtuvalt polnud J.V-l eesmärki füüsilist valu ning tervisekahjustust kriminaalhooldusametnikule A.P. ile põhjustada, vaid ta püüdis saada A.P. i kätt oma korteri ukselingi küljest lahti, et tõrjuda kriminaalhooldusametnikud enda korterist välja. See nähtub ka J.V ütlustest. 3.
2. Kriminaalasjas olemasolevatest tõenditest, millised on kajastatud alljärgnevalt (kannatanute A.P. i ja K.L. i ütlused, erakorraline ettekanne, tunnistaja E.J. e ütlused, kahtlustatava J.V ütlused), ei nähtu maakohtu hinnangul J.V-l tahtluse olemasolu kriminaalhooldusametnikule A.P. ile füüsilise valu ning tervisekahjustus/t/e põhjustamiseks. J.V küll tõusis püsti, vehkis kätega, rääkis kaklema hakkamisest, püüdis A.P. i käest kinni võtta ja teise käega lüüa, millise löögi A.P. tõrjus ja lasi seepeale J.V-le gaasi näkku, kuid J.V käitumisest nähtus seejuures üks eesmärk, ajada juba esiku suunas taandunud kriminaalhooldusametnikud enda elukohast välja. Tahtnuks J.V tõe poolest A.P. ile füüsilist valu ning tervisekahjustust või tervisekahjustusi põhjustada, saanuks sellekohase soovi korral rakendada palju jõulisemaid meetmeid, nagu mõne esemega, kasvõi peaaegu tühja viinapudeliga A.P. ile vastu kätt või pead lüüa, raskete esemetega või terariistadega kriminaalhooldusametnikku pilduda jmt, millise tegevusega kindlasti kaasnenuks ka füüsilise valu põhjustamine A.P. ile ning raskemal juhul ka terviskahjustus/t/e tekitamine A.P. ile (näiteks hematoomid, labakäe või pea põrutus, sõrmeluude murrud, veritsevad haavad jmt). J.V selliseid jõulisi meetmeid kriminaalhooldusametnike suhtes ei kasutanud. Neil asjaoludel kohus selles süüdistuse osas, mis käsitleb füüsilise vägivalla kasutamise katset kriminaalhooldusametniku A.P. i suhtes, J.V suhtes süüdimõistvat kohtuotsust ei tee. 3.
3. 28.01.2019 Tartu Maakohtu kohtuotsusega ja karistusregistri teatisega on tõendatud, et J.V-l lasus alates 13.02.2019 237 tunni üldkasuliku töö tegemise kohustus ja ühtlasi ka kriminaalhooldusega kaasnevate nõuete täitmise kohustus tähtajaga 1 aasta 6 kuud otsuse jõustumisest arvates. Karistusregistri teatiselt nähtuvalt jõustus 28.01.2019 kohtuotsus 13.02.
4. Kohtuotsuse jõustumisest, s.o alates 13.02.2019, tuli J.V-l 1 aasta 6 kuu vältel ära teha 237 tundi üldkasulikku tööd ja täita sellel ajal talle 28.01.2019 kohtuotsusega pandud kriminaalhoolduse nõudeid. Kuna 28.01.2019 kohtuotsus tehti kokkuleppemenetluses, siis oli J.V 2 nõustunud nii vangistuse asendamisega üldkasuliku tööga kui ka selle tegemise ajal kokkuleppes kokku lepitud ja kohtuotsuses kajastatud kriminaalhoolduse nõuete täitmise kohustusega. 3.
5. Kriminaalhooldusametnik on võimuesindaja. KrMS § 419, KrHS § 1 lg 1, § 3, § 371 , § 25, § 26 lg 1 p 1, § 261, VangS § 105 ja § 1051 , Tartu Vangla põhimääruse § 1 lg 1, § 2, § 6 lg 2 p 7, § 151 , 06.01.2013 jõustunud Justiitsministri 31.12.2012 määrusest ja KorS § 38 nähtub kogumis, et Justiitsministeeriumi valitsemisalas asuvatel vanglate kriminaalhooldusosakondade kriminaalhooldusametnikel on avaliku võimu ülesanded ning nad on võimuesindajad, kellel on muuhulgas õigus ja ka kohustus kontrollida kriminaalhooldusalust ning tuvastada alkoholi tarvitamine. 3.
6. J.V ei allunud oma elukohas kriminaalhooldaja kontrollile, kuid politsei saabudes oli kontrolliga nõus. Käesolevas kriminaalasjas on nii kannatanute K.L. i ja A.P. i ütlustega kui ka tunnistaja E.J. e ütlustega, 06.09.2019 erakorralises ettekandes kajastatuga, 25.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt ning politsei 27.08.2019 teenistuslehelt ja politsei 04.09.019 vastuskirjast nähtuvaga kogumis tõendatud, et esialgu kriminaalhooldusalune J.V 27.08.2019 keelduski väljahingatavas õhus alkoholi sisaldumise kontrollimisest indikaatorvahendiga, kuid kui kriminaalhooldaja K.L. i häirekeskusele tehtud abikõne peale saabus J.V elukohta politsei, siis J.V taltus ja nõustus indikaatorvahendisse puhuma, mille kohta tema kriminaalhooldusametnik K.L. koostas alkoholi tarvitamise kontrollimise protokolli, millele aga J.V enda seisundi tõttu (kolme peale ära joodud peaaegu üks liiter viina) polnud võimeline alla kirjutama. 3.
7. Vaidlust ei ole selles, et K.L. ja A.P. on kriminaalhooldusametnikud, mis nähtub kannatanute ülekuulamisprotokollidest ning Tartu Vangla elektroonselt kodulehelt kontaktandmetest. K.L. i poolt 06.09.2019 kriminaalhooldusaluse J.V kohta koostatud erakorralise ettekandega on tõendatud, et J.V kriminaalhooldus algas 13.02.2019 ja esmakohtumine J.V-ga toimus 25.02.2019, mil kriminaalhooldusametnik tutvustas J.V-le õigusi ja kohustusi ning koostati üldine üldkasuliku töö ajakava ja talle tutvustati erinevaid üldkasuliku töö tegemise kohti, misjärel J.V valis üldkasuliku töö tegemise kohaks Assisi Fransiscuse Selts MTÜ, kuna sinna oli kõige mugavam bussiga sõita. 26.03.2019 registreerimisel esitas J.V tõendi, et on käinud Tartu Ülikooli Kliinikumis alkoholi tarvitamise häire diagnoosimisel. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt ei olnud aga J.V motiveeritud osalema alkoholiravi programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kuna ei näinud endal alkoholiprobleemi olemasolu. 05.08.2019 kohtumisel võttis kriminaalhooldusametnik J.V-lt seletuse selle kohta, miks J.V tarvitas 06.07.2019 alkoholi. Erakorralisest ettekandest nähtub J.V alkoholilembus ja agressiivsus. Erakorralise ettekande ja sellele lisatuga on tõendatud, et 05.07.2019 sai politsei väljakutse J.V korteris kakluse ja kiirabi vajaduse kohta, kohal käinud patrull tuvastas, et seltskond oli omavahel tülli läinud, J.V agressiivne, läks kallale politseisse teatajale ja oma elukaaslasele, politsei saabudes püüdis politseid rünnata, agressiivne J.V toimetati kainenema, tuvastati joove 0,97 mg/l. Tõenditega on tuvastatud, et J.V kirjutas kriminaalhooldusametnikule 05.08.2019 registreerimisel seletuse, miks ta 06.07.2019 alkoholi tarvitas: „Ostsin korteri üles korrusele, naaber kutsus külla, et tähistada. Naised võtsivad pudeli ära mina ei võtnud tahtsivad veel ma tõin ja hakkasin ise ka“. 3 Erakorralises ettekandes kajastatuga on tõendatud, et kriminaalhooldusametnik K.L. tutvustas J.V-le tema õigusi ja kohustusi 25.02.2019 ning 05.08.2019 registreerimisel küsis J.V-lt ka seletuse, miks J.V rikkus 06.07.2019 alkoholi tarvitamise keeldu, millise J.V ka andis. Neil asjaoludel pole kohtul kahtlust selles, et J.V oli süüdistuses kajastatud ajal, s.o 27.08.2019 igakülgselt teadlik talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelust. 3.
8. Lisaks kannatanute K.L. i ja A.P. i ütlustele on asjaolu, et nad olid 27.08.2019 kriminaalhooldusametnikena kriminaalhooldusaluse J.V elukohas viimase suhtes alkoholi tarvitamise kontrolli teostamas, leidnud kajastamist ka 06.09.2019 erakorralises ettekandes. Erakorralises ettekandes kajastatu kohaselt soovisid nooremametnikud A.P. ja K.L. 27.08.2019 õhtul kell 22.15 teostada kohustuse, mitte tarvitada alkoholi, kontrolli, mistõttu sõitsid J.V elukohta. Kui J.V sai teada, et ametnikud soovivad teda kontrollida, muutus ta ärevaks. Kui A.P. palus hooldusalusel alkomeetrisse puhuda, tõukas isik ametniku käe koos alkomeetriga hooga eemale ning lausus, et tema ei puhu. Ametnikud selgitasid hooldusalusele, millised on tagajärjed, kui ta ei ole nõus kontrollile alluma. Seejärel ulatas A.P. hooldusalusele taaskord alkomeetri, mille peale hooldusalune tõukas ametniku eemale, tegi ründavaid liigutusi kätega ning tõusis toolilt püsti. Hooldusalune küsis ametnikelt: „Kas hakkame kaklema? Ma võin kakelda küll“. K.L. helistas häirekeskusesse (kell 22.21) andes teada ärevast olukorrast. Hooldusalune ei rahunenud, ähvardas ametnikke ja nende peresid tappa ning lähenes A.P. ile kiirelt ja ründavalt. J.V tõukas A.P. i kätega ja proovis tema käest haarata, A.P. hoiatas veel kord, et kasutab gaasi, mille järel piserdas ametnik hooldusalusele gaasi näkku. Mõne aja pärast saabus politsei, kes kaalus, kas toimetada isik arestikambrisse, kuid siis oli J.V nõus alkomeetrisse puhuma. J.V-l tuvastati alkoholijoove väljahingatavas õhus 1,685 mg/l (Lisa 4). Politsei jättis hooldusaluse koju, sest isik lubas magama minna. 3.
9. Eeltooduga on kooskõlas kannatanu A.P. i ütlused. Kannatanu ütluste kohaselt lubas J.V nad ära tappa ning lubas, et ka pere ja lapsed saavad surma. J.V oli hästi vihane ja ütles talle, s.o A.P. ile, ja K.L. ile sõrmega osutades: „ma tapan su ära“, endal väga vihane pilk silmis ning lisaks ütles J.V , et ka nende mõlema pered ja lapsed saavad surma, misjärel vaidlesid J.V-ga tema õigustest ja kohustustest ning allumisest kriminaalhooldusele. A.P. i ütluste kohaselt hoidis ta enda jalga korteriukse vahel, J.V soovis korduvalt korteri ust sulgeda, hoiatas J.V-d 4-5 korda, kuid J.V kasutas väga palju ebatsensuurseid sõnu, saates erinevatesse kohtadesse, ning muudkui ähvardas ja püüdis rünnata, vehkides kätega ning selleks, et J.V ei saaks korteri ust sulgeda, hoidis käega kinni ukse sisemisest lingist, mida J.V püüdis oma käega ära lüüa, millise löögi tõrjus ära ja lasi J.V-le gaasi, millest J.V tõmbus tagasi, gaas tegi oma töö, osutasid koos K.L. iga J.V-le abi, K.L. pesi J.V nägu kahe tassi veega, mispeale J.V nagu taltus, aga ega ta puhuda ikka ei tahtnud. Kannatanu A.P. i ütluste kohaselt tuli politsei kohale, aga J.V veel koostöövalmis ei olnud ja kui politsei selgitas talle asjaolusid, siis J.V lõpuks ikka puhus alkomeetrisse. A.P. i ütluste kohaselt tundis ta siis, kui J.V osutas talle sõrmega ja ütles „ma tapan su ära“ ja „sinu pere ja su lapsed saavad surma“, otsest hirmu vägivalla ees, kuna teadis J.V vägivaldset tausta ja minevikku, mistõttu teadis, et J.V võibki vägivaldne ja ettearvamatu olla. A.P. i ütluste kohaselt oli J.V öeldu väga reaalne ja hirmutav, füüsiliselt J.V aga talle valu ja vigastusi ei tekitanud. Eeltooduga on kooskõlas ka kannatanu K.L. i ütlused. 4 3.
10. Kannatanute K.L. i ja A.P. i ütlustega ning erakorralises ettekandes kajastatuga on kooskõlas 25.09.2019 asitõendi vaatlusprotokollist ja selle juurde kuuluvalt helisalvestiselt nähtuv selle kohta, et 27.08.2019 kella 22.21 ajal helistas K.L. häirekeskuse lühinumbrile 112, kõne kestis 1 minut 4 sekundit, mille vältel avaldas K.L. häirekeskusele enda nime, et ta helistab kriminaalhooldusest, soovib politseid, on hetkel enda hooldusaluse juures tegemas alkoholi tarvitamise keelu kontrolli ja hooldusalune, kes on väga purjus, soovis neile kallale tulla, üritades neid rünnata, K.L. avaldas häirekeskusele endi asukohaks XXX XXX kortermaja. Asitõendi vaatlusprotokolli juurde kuuluvat helisalvestist kuulas kohus ka lühimenetluse kohtuistungil, mille tulemusena maakohus veendus, et protokollis kajastatu vastab helisalvestiselt kuulda olevale. Ka teenistusleht kinnitab eeltoodut. Politsei saabudes ja juuresolekul nõustus J.V puhuma indikaatorvahendisse, mis näitas tema joobeks 1,68 mg/l kohta, on kooskõlas ka 27.08.2019 Tartu Vangla nooremametnik K.L. i koostatud alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollist nähtuvaga selle kohta. 30.08.2019 andis kriminaalhooldusalune J.V Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas kaks seletust. Ühe seletuse andis J.V 30.08.2019 selle kohta, miks ta 27.08.2019 enda elukohas alkoholi tarvitas, avaldades põhjuseks, et tegi naabritele alkoholi välja, et nad tuleksid appi korterit koristama, samas tarbis ka ise alkoholi. Teise seletuse andis J.V 30.08.2019 selle kohta, miks ta oli 27.08.2019 ametnike suhtes agressiivne, avaldades, et oli sõnadega agressiivne, tõrjus neid korterist välja. 3.
11. Sellega, et politsei saabudes ja juuresolekul oli J.V 27.08.2019 nõus indikaatorvahendi kasutamisega, on kooskõlas ka Politsei- ja Piirivalveameti 04.09.2020 vastuskirjast nähtuv selle kohta, et patrullpolitseinike saabudes J.V taltus ja ametnikud said joobe tuvastada, patrull tuvastas J.V-l alkoholijoobe 1,68mg/l kohta. 3.
12. Tunnistaja E.J. e avaldatu kohaselt on kannatanud talle võõrad ja need nimed ei ütle talle midagi, kahtlustatav J.V on talle naabrimees, kellega käib igapäevaselt läbi. Tunnistaja ütluste kohaselt tulid J.V elukohta üks mees ja naine, kes rääkisid ainult J.V-ga, naine ütles J.V-le , et sa oled jälle joonud. E.J. e ütluste kohaselt olid nad selle mehe ja naise saabumise ajal J.V-ga köögis ja võtsid Mardiga viina, natukene oligi veel viina alles. Enne korterisse sisenemist mees ja naine koputasid uksele ja kuna endal polnud nendega mingit pistmist, siis läks sealt ära oma korterisse. Tunnistaja ütluste kohaselt kaasnes mehe ja naise saabumisega hirmus lärm, joomisest oli lärm ja sellest, et J.V pidi puhuma, aga ta ei puhunud, J.V hakkas hirmsasti kisendama ja siis talle lasti gaasi näkku. 3.
13. Osaliselt on eeltoodud tõenditega kooskõlas ka J.V ütlused. Kohtus lühimenetluses J.V enda ülekuulamist ei taotlenud ja teda 25.09.2020 kohtuistungil üle ei kuulatud. Kohtueelses menetluses kuulati J.V kahtlustatavana üle kahel korral. Mõlemal ülekuulamisel olid kahtlustused J.V-le arusaadavad. Kummalgi ülekuulamisel J.V ennast süüdi ei tunnistanud ning viimasel ülekuulamisel jäi esimesel ülekuulamisel antud ütluste juurde ja varasemalt öeldule midagi juurde ei lisanud. J.V võttis kahtlustatavana ülekuulamisel õigeks asjaolud, et 27.08.2019 õhtul koputati tema elukoha uksele ja kui ta andis jaatava vastuse, siis olid ukse taga meesterahvas ja naisterahvas, kes võisid mainida, et nad on kriminaalhooldusest, kuid ta ei kuulnud seda. Kahtlustatava J.V ütluste kohaselt oli ta K.L. i eelnevalt näinud ainult ühel korral ja siis oli teine kord. J.V ütluste kohaselt oli talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keeld ja selle pärast tema koju tuldigi. J.V ütluste kohaselt hakkas ta meesterahvast ja naisterahvast köögist välja ajama, aga nemad tahtsid alkotesti teha, millest ta keeldus ning kui ta oli tõrjunud meesterahva ja naisterahva vahekoridori, siis K.L. helistas politseisse, et nad 5 on kriminaalhooldusametnikud ja neil on abi vaja, ei saa alkotesti võtta. J.V ütluste kohaselt pani ta kriminaalhooldusametnikele ja nende lastele needuse peale, võis neile öelda roppusi, kuid tapmisähvardusi neile ei öelnud. J.V ütluste kohaselt ei mäleta ta, et talle oleks gaasi lastud. J.V ütluste kohaselt ei lastud tal korteriust kinni tõmmata, keegi hoidis seda kas jalaga kinni või väljastpoolt kinni, korteriukse kinni tõmbamiseks võttis kinni ukselingist. J.V-l on ohtrast alkoholi tarvitamisest mälulüngad, mistõttu ei mäleta ta gaasi näkku laskmist, mis nähtub kaudselt ka erakorralisele ettekandele lisatud kiirabikaardilt J.V kohta. Kuigi J.V ei mäleta talle A.P. i poolt 27.08.2019 õhtul gaasi näkku laskmist, pole kohtul põhjust kahelda kannatanute A.P. i ja K.L. i ütluste tõele vastavuses selle kohta, et K.L. läks ja tõi autost gaasi, kui J.V ähvardas nendega kaklema hakata, ja seda autost toodud gaasi lasi A.P. J.V-le näkku, kui J.V lähenes ja üritas A.P. i kätt ukselingi küljest ära lüüa. Kannatanute A.P. i ja K.L. i ütlustega on kooskõlas ka tunnistaja E.J. e ütlused. E.J. e ütlustega on tõendatud, et kui J.V elukohta tulnud mees ja naine ära läksid, siis ta läks J.V juurde tagasi ja J.V-l olid siis silmad punased ja ta pesi silmi. 3.
14. Ajalises mõttes toimusid J.V poolt kriminaalhooldusametnike ja nende lähedaste tapmisega ähvardamine ning A.P. i poolt J.V-le gaasi näkku laskmine väga lähestikku. Neil asjaoludel pole kohtul põhjendatud alust kahelda kriminaalhooldusametnike A.P. i ja K.L. i ütluste tõele vastavuses. 3.
15. Asjaolud, et J.V ei mäleta 27.08.2019.a õhtust talle gaasi näkku laskmist ja väidab, et ta ei ole kriminaalhooldusametnikke ja nende lähedasi tapmisega ähvardanud, ei anna eelkajastatud asjaoludel kohtule küllaldaselt põhjendatud alust J.V ütlustest üle jäävas osas tõendite kogumi usaldusväärsuses kahtlemiseks. Osas, millises J.V ütlused on vastuolus ülejäänud tõendite kogumiga, maakohus J.V ütlustest ei lähtu ning rajab otsuse tema ütlustest üle jäävale ning omavahel veenvas kooskõlas olevale tõendite kogumile. 3.
16. Kriminaalhooldusametnikel oli alust karta tapmisähvarduste täideviimist. Kuna J.V oli 28.01.2019 kohtuotsuse alusel üldkasuliku töö tegemise kohustusega kriminaalhooldusel vägivallakuriteo, s.o elukaaslasele taburetiga pähe löömise eest

§ 121

lg 2 p 2 järgi, ja 27.08.2019 õhtul enne tapmisega ähvardamist oli J.V juba astunud füüsilisse kontakti kriminaalhooldusametnikest A.P. iga, lükates korduvalt A.P. i kätt, mis hoidis käes alkomeetrit, enda juurest eemale ning sellele järgnevalt tõukas J.V kätega A.P. i ja vehkis kätega ning ähvardas hakata kriminaalhooldusametnikega kaklema, tõustes samal ajal köögilaua tagant ka püsti, misjärel lähenes esikusse taandunud A.P. ile ja K.L. ile, püüdes ukselingist kinni hoidva A.P. i kätt ära lüüa, siis polnud maakohtul põhjendatud alust kahelda kriminaalhooldusametnike avaldatu tõele vastavust selle kohta, et nad tajusid J.V ähvardusi nende ja nende lähedaste tapmise osas reaalsena. Mõlema kriminaalhooldusametniku ütlustest nähtub, et tapmisähvarduste ajal oli J.V väga vihane ja näitas tapmisähvarduste ütlemise ajal nende peale sõrmega. Situatsiooni tõsidus ja J.V lausutud tapmisähvarduste reaalus nähtub ka tunnistaja E.J. e ütlustest ning kannatanute A.P. i ja K.L. i ütlustest kogumis selle kohta, et lisaks vihaseks olemisele oli J.V ka väga lärmakas ja valjuhäälne, karjus kriminaalhooldusametnike peale ning kasutas ohtralt ebatsensuurseid väljendeid, saates neid erinevatesse kohtadesse. 3.

1. J.V pani teo toime kaudse tahtlusega. J.V ütlustest nähtuvalt oli ta igakülgselt teadlik sellest, et tal lasus kohtuotsuse alusel alkoholi tarvitamise keeld ning selle kohustuse täitmist tema kriminaalhooldusametnik K.L. ja viimasega kaasas olnud A.P. kontrollima tulidki. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et M. 6 J.V oli igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tema elukohta tulnud K.L. ja A.P. täitsid avaliku riigivõimu ülesandeid ja olid töökohustuste täitmisel. Lausudes vihasena ja agressiivsena kriminaalhooldusametnikena töökohustusi täitvatele avaliku riigivõimu ülesandeid täitvatele K.L. ile ja A.P. ile tapmisähvardusi, ähvardades neile sõrmega näidates ära tappa ka nende pered ja lapsed, pidi J.V pidama võimalikuks või siis vähemalt möönma, et võimuesindajatest K.L. ja A.P. peavad tema lausutud tapmisähvardusi reaalseteks. J.V faktilisest käitumisest ei nähtunud kuskilt võimalust, et tema öeldud tapmisähvardused oleksid olnud öeldud niisama või naljaviluks. Pigem nähtus J.V agressiivsest ja ründavast käitumisest, et J.V tapmisähvardustel on tõsi taga: vihasena karjus kriminaalhooldusametnike peale, ütles nende aadressil ebatsensuurseid väljendeid, ähvardas kaklema hakata, tõukas kahel korral A.P. i kätt, milles oli alkomeeter, endast eemale, tegi ründavaid liigutusi, vehkis kätega, püüdis A.P. i kätt ukselingi küljest ära lüüa. Taolisest J.V käitumisest nähtus pigem olukorra äärmine tõsidus, mille alusel oli kriminaalhooldusametnikel põhjust pidada J.V tehtud tapmisähvardusi nende ja nende perede ning laste aadressil reaalseteks. Pealegi oli kriminaalhooldusametnikele teada J.V varasem elukäik, sealhulgas see, et ta on üldkasuliku töö tegemise kohustusega kriminaalhooldusel vägivallakuriteo eest, s.o elukaaslasele taburetiga vastu pead löömise eest, millega põhjustas elukaaslasele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – pealae lahtise haava. 3.
2. J.V käitumises puuduvad õigusvastasust välistavad asjaolud. Kriminaalhooldusametnike poolt politsei ootama jäämine oli põhjendatud ja õiguspärane käitumine. Pealegi lasus just J.V-l kui kriminaalhooldusalusel 28.01.2019 kohtuotsuse alusel

§ 75

lg 1 punktis 3 sätestatud kohustus, alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas. Kriminaalhooldajatel oli sellest tulenevalt seadusest tulenevalt õigus viibida kriminaalhooldusaluse J.V elukohas. Etteheited kriminaalhooldusametnike aadressil, et nad koheselt J.V elukohast ei lahkunud, kui viimane keeldus indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist, ja kriminaalhooldusametnik ei lugenud KrHS § 26¹ lõike 6 alusel kriminaalhooldusaluse J.V tegevust

§ 75lg 1 punktis 3 sätestatud kontrollnõude rikkumiseks, on samuti põhjendamatud.

Nimelt on kriminaalhooldusametnik K.L. kajastanud kontrollnõude rikkumise selle kohta, et J.V keeldus 27.08.2019 oma elukohas indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist, 06.09.2019 erakorralises ettekandes. Samas ettekandes on kajastatud ka see, et politsei saabudes nõustus J.V indikaatorvahendisse puhuma ning tal tuvastati alkoholisisalduseks väljahingatavas õhus 1,685 mg/l. J.V käitumise õigusvastasust ei välista ka väited, et ta ei pruukinud tema elukohta koos kriminaalhooldusametnikuga K.L. iga saabunud A.P. i kohta teada, et A.P. on ka kriminaalhooldusametnik. J.V ütlustest nähtub, et ta oli teadlik endal lasuvast ja talle kohtuotsusega pandud alkoholi tarvitamise keelust. J.V ütlustest nähtub ka see, et ta sai aru, et tema elukohta saabunud kriminaalhooldusametnik K.L. ja temaga kaasas olnud meesisik, kelleks oli A.P. , tulidki tema juurde just alkoholi tarvitamise keelu kohustuse täitmist kontrollima. Neist just A.P. hoidis käes indikaatorvahendit ning ulatas seda oma käega kahel korral J.V-le puhumiseks, kuid millest J.V otsustavalt keeldus, lükates A.P. i indikaatorvahendiga käe enda juurest eemale. Neil asjaoludel pole kahtlust selles, et J.V oli igakülgselt teadlik ja informeeritud sellest, et tema elukohta tulnud K.L. ja A.P. täitsid avaliku riigivõimu ülesandeid ja olid töökohustuste täitmisel. Vastupidist polnud J.V-l alust arvata ning ka kriminaalhooldusametnike käitumisest järeldada, kuna kriminaalhooldusametnikud selgitasid talle korduvalt nende tema juurde tuleku põhjust ning ka indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollist keeldumise tagajärgi. Taolistel asjaoludel 7 pole veenev J.V ütlustest nähtuv selle kohta, nagu võinuksid jätta 27.08.2019 õhtul tema elukohta tulnud meesterahvas ja naisterahvas ütlemata, et nad on kriminaalhooldusest. J.V väitel võisid need naisterahvas ja meesterahvas talle mainida, et nad on kriminaalhooldusest, kuid ta ei kuulnud seda. Kahtlustatava J.V ütluste kohaselt oli ta K.L. i eelnevalt näinud ainult ühel korral ja siis oli teine kord. Taolised J.V väited ei ole veenvad olukorras, kus erakorralisest ettekandest nähtuvalt oli J.V-l kriminaalhooldusametniku juures enne 27.08.2019 sündmusi olnud registreerimisi kolmel korral: 25.02.2019, 26.03.2019 ja 05.08.2019, neist 05.08.2019 kirjutas J.V ka seletuse, millel on ka kriminaalhooldusametniku K.L. i allkiri. Samasugune K.L. i allkiri nähtub näiteks ka 27.08.2019 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollilt ja J.V 30.08.2019 kriminaalhooldusametnikule antud seletustelt. Taolises olukorras kohus osas, millises J.V ütlused satuvad vastuollu ülejäänud asjas kogutud tõenditega, J.V ütlustest ei lähtu ja rajab otsuse ülejäänud ning omavahel loogilises ja veenvas kooskõlas olevale tõendite kogumile. 3.

1. Seonduvalt eeltooduga on oluline käsitleda ka süüdistatava kaitsja väiteid selle kohta, nagu saakski A.P. olla käesolevas asjas ainult tunnistaja, kuna ka 27.08.2019 alkoholi tarvitamise kontrollimise protokollile on A.P. andnud allkirja kui tunnistaja. Siinkohal on oluline täheldada, et 27.08.2019, kui koostati alkoholi tarvitamise kontrollimise protokoll, polnud kriminaalmenetlust tapmisega ähvardamise osas veel alustatud ja A.P. ei saanudki kellegi teisena kui ainult tunnistajana 27.08.2019 protokolli allkirjastada. 27.08.2019 protokoll koostati jõustunud kohtuotsusega asjas, mis oli saadetud kriminaalhooldusosakonda täitmiseks. 27.08.2019 protokoll kajastab kriminaalhoolduse tööd kriminaalhooldusalusega, mitte seda kas ja kuidas J.V kriminaalhooldusametnikke ja nende lähedasi tapmisega ähvardas. 27.08.2019 protokollilt nähtuvalt saigi A.P. kui kriminaalhooldusametnikuga K.L. iga viimase hoolealuse elukohas kaasas olnud isikuna ehk tunnistajana kinnitada selles protokollis kajastatud andmete tõele ja tegelikkusele vastavust, sh seda, et kriminaalhooldusalune J.V polnud võimeline seda protokolli allkirjastama. Kuigi kaitsja oli maakohtus seisukohal, et kriminaalhooldusametnike K.L. i ja A.P. i tegevus väljus seadusega sätestatud pädevuse raamidest, pole kohtul eeltoodud asjaoludel alust taolise kaitsja väitega nõustuda. Kohtu hinnangul on kaitsja ja tema kaitsealuse etteheited kriminaalhooldusametnike K.L. i ja A.P. i aadressil põhjendamatud, kuna nad olid J.V elukohas üksnes oma töökohustuste täitmisel ning neile seadusega antud pädevuse raamidest ei väljunud. Asjaolu, et J.V-le ei meeldinud see, tema elukohta saabusid alkoholi tarvitamise keelu kontrolli tegema kaks kriminaalhooldusametnikku, kelleks üheks oli just J.V-le määratud kriminaalhooldusametnik K.L. , ei välista J.V käitumise õigusvastasust kriminaalhooldusametnike ja nende lähedaste tapmisega ähvardamisel. Kriminaalhooldusosakonnale ei anna alust etteheidete tegemiseks ka asjaolu, et kriminaalhooldusametnikke, kes saabus J.V elukohta alkoholi tarvitamise keelu kohustuse täitmist kontrollima, oli kaks, kuna neist üks, s.o K.L. , oli just J.V-le määratud kriminaalhooldusametnik, kes oli J.V-le teada ja tuntud kui tema kriminaalhooldusametnik, kellega ta oli juba eelneva kriminaalhoolduse käigus registreerimistel kohtunud ja suhelnud ning kelle ta 27.08.2019 enda elukohas ka kui enda kriminaalhooldusametniku ära tundis. Kui korrakaitseorganina politsei võib töökohustuste täitmisel olla mitmekesi, võib ka kriminaalhooldusalusele määratud kriminaalhooldusametnik, kellele samuti laieneb osa korrakaitseseaduse sätteid, võtta töökohustuste täitmisele hoolealuse elukohta kaasa teisi kriminaalhooldusametnikke. Antud juhul oligi igati põhjendatud, et kodus ohtralt alkoholi tarbinud ja agressiivse kriminaalhooldusaluse juurde ei läinud talle määratud kriminaalhooldusametnik K.L. üksinda, vaid kaasas oli ka meesisikust kriminaalhooldusametnik A.P. . K.L. i ütlustest nähtubki, et osa aega, mil viibiti J.V 8 elukohas, oli ta enda hoolealuse agressiivsuse tõttu kriminaalhooldusametniku A.P. i selja taga, tajudes J.V-st lähtuvat ohtu. Kriminaalhooldusosakonna töö korraldamine selliselt, et kriminaalhooldusaluse juurde tema elukohta kohustuste kontrolliks läheb lisaks hooldusalusele määratud kriminaalhooldusametnikule veel teinegi või ka mitu kriminaalhooldusametnikku, on antud juhtumi näitel igati põhjendatud, sest üksinda võib kriminaalhooldusametnik sattuda kiiresti kontrolli teostava isiku staatusest hoopiski ohvri ja kannatanu rolli. Käesolevalt nähtubki kriminaalhooldusametnik K.L. i ütlustest, et tema hooldusalune mitte ainult ei sõimanud neid ebatsensuursete sõnadega, vaid tegi talle ka solvavaid ja alandavaid ettepanekuid, küsides talt, et kas soovid voodisse minna. 3.
2. J.V käitumises puuduvad süüd välistavad asjaolud. Asjaolu, et J.V oli 27.08.2019 õhtul kriminaalhooldusametnikega suheldes eelnevalt ohtralt tarbinud alkoholi, ei ole tema süüd välistavaks asjaoluks. J.V oli igakülgselt teadlik tal 28.01.2019 kohtuotsuse alusel lasuvast alkoholi tarvitamise keelust. Sellele vaatamata tarbis ta omaalgatuslikult ning enda vabal tahtel koos naabritega kanget alkoholi. Alkoholi tarbimine sai alguse tema enda initsiatiivil, pakkudes naabritele esmalt juua 0,5 liitrist viina ja kui see oli otsas, siis organiseeris juurde teise 0,5-liitrise viina, mille tarbisid samal õhtul koos naabrinaisega ära. Kuigi 27.08.2019 õhtul tarbitud alkoholikogused olid suured, mäletab J.V 27.08.2019 toimunust valdavat osa ning seda, mida mäletab, selles osas on tema ütlused suures osas ka ülejäänud tõenditega kooskõlas. Vabatahtlikult ja omaenda initsiatiivil alkoholi tarbides enda seisundisse viimine, mille tulemusena ei pruugi edaspidi kõike alkoholi tarvitamise õhtust mäletada, ei ole J.V käitumise süüd välistavaks asjaoluks. Asjas üle kuulatud kannatanute ja tunnistaja ütlustest nähtuvalt oli J.V 27.08.2019 võimeline oma käitumist juhtima ja enda käitumise tagajärgedest aru saama. See, et J.V sai enda tegude tagajärgedest aru ning oli enda käitumist võimeline juhtima, nähtub ka asjaolust, et politsei saabudes J.V käitumine muutus, ta taltus ning valis koostöö variandi, nõustudes ka indikaatorvahendiga alkoholi tarvitamise kontrollimisega, välistamaks enda politsei poolt kaasa võtmist ning lubades magama minna.
3. Karistuse osas märkis maakohus järgmist. Lähtudes J.V süü suurusest – kuriteo pani toime kahe kriminaalhooldusametniku suhtes kaudse tahtlusega, ähvardades nii neid mõlemaid kui ka kriminaalhooldusametnike peresid ja nende lapsi tapmisega, kuid reaalselt sellist füüsilist vägivalda, millega kaasnenuks füüsiline valu ja tervisekahjustus, kriminaalhooldusametnike suhtes ei kasutanud, karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad, hindab kohus põhjendatuks karistada J.V-d vangistusega alla keskmist määra ning seda prokuröri taotletud ulatuses – 9 kuu vangistusega, mida tuleb vähendada KrMS § 238 lg 2 alusel. Maakohus ei pidanud põhjendatuks, et J.V kannaks selle 6 kuud vangistust reaalselt vanglas ära. J.V ei kasutanud 27.08.2019 kriminaalhooldusametnike suhtes sellist füüsiliselt vägivalda, millega kaasnenuks füüsiline valu ning tervisekahjustus. Kriminaalhoolduse kohaldamist käesolevas kohtuotsuses eelnevalt kajastatud asjaoludel ja olukorras, kus kannatanuteks on kriminaalhooldusametnikud, ei pidanud maakohus otstarbekohaseks, kuna nii kohtueelse menetluse toimikust kui ka J.V maakohtus kohtuistungil avaldatust nähtub tema vaenulik meelestatus ja negatiivne suhtumine kriminaalhooldusesse ja seda teostavatesse ametnikesse. Taolises olukorras pole kohtul alust eeldada kriminaalhoolduse tulemuslikkust. Kohtueelse menetluse toimikust nähtub kannatanu K.L. i ütlustest ja tema telefoni ekraanifotodest ja Facebooki suhtlusest, et J.V tegi pärast 27.08.2019 tema elukohas 9 toimunut samal ööl enda kriminaalhooldusametnikule K.L. ile telefonikõnesid (kokku 6 kõnet, milliseid K.L. vastu ei võtnud) ja postitusi K.L. i Facebooki aadressile, millist käitumist ei ole tema poolt Facebooki tehtud pöördumistest lähtudes alust pidada sõbralikkuse ja poolehoiu avalduseks, vaid pigem vaenulikkuse avaldusteks. Veel tegi J.V pärast 27.08.2019 tema elukohas toimunut, samal ööl, s.o 28.08.2019 kell 02.43 pöördumise häirekeskusesse, mille sisust nähtub, et ta nimetab K.L. i seal oma kasuemaks ja A.P. i korrarikkujaks ja kurjategijaks, avaldades, et teda oli kasuema K.L. ja temaga kaasas olnud turske mees ähvardanud, et ei tohi juua ning see turske mees oli häirinud naabreid ja lubanud ta maha lüüa. Apellatsioon ja vastus apellatsioonile
4. Tartu Maakohtu 25.09.2020 otsuse peale esitas apellatsiooni süüdistatav J.V kaitsja vandeadvokaat Karin Ploom, kes palub tühistada maakohtu otsuse ja teha uus otsus, millega mõista J.V õigeks. 5.
5. Maakohus on eksinud materiaalõiguse kohaldamisel, koosseisu objektiivsed eeldused ei ole täidetud. 5.
6. Esiteks leiab kaitsja, et süüdistatav ei ole kumbagi kannatanut ähvardanud ning kohus on alusetult jätnud tähelepanuta süüdistatava kohtueelses menetluses antud ütlused. Nimelt ei ole süüdistatav kannatanutele sõnu „ma tapan su ära“, „sa sured, su pere saab surma, su lapsed saavad surma“ öelnud. Süüdistatav on oma ütlustes kinnitanud, et võis küll öelda kannatanule roppusi ning panna neile ja nende lastele needuse peale, kuid tapmisega ta neid ähvardanud ei ole. Maakohus on enda otsuse põhjendamisel tuginenud asjaolule, et kuriteo toimepanemise päeval on süüdistatav tarbinud väga suures koguses alkoholi. Sellest tulenevalt on kohus jõudnud järeldusele, et kuna süüdistatav ei mäletanud gaasi näkku laskmist, siis pole üllatav, et ta ei mäleta ka kannatanute ähvardamist. Kaitsja leiab aga, et gaasiga näkku laskmine on sündmus, millest ei saa selle pinnalt teha järeldusi terve õhtu sündmuskäigu, sealhulgas ähvardamise toimumise kohta. Süüdistatav on selgitanud, et tapmisega ähvardamine ei ole talle omane sõnakasutus ning sellist ähvardust ei teeks järelikult süüdistatav ka joobes olekus. Süüdistatavale omane sõnakasutus on needus ja J.V tunnistab, et võis ametnikele öelda, et paneb neile (ja nende lähedastele) needuse peale. Tegemist ei ole aga tapmisähvardusega. 5.
7. Teiseks, juhul, kui ringkonnakohus leiab, et maakohus on õigesti tuvastanud, et süüdistatav on nimetatud sõnad kannatanutele siiski öelnud, ei ole kaitsja hinnangul

§ 120lg 1 objektiivse koosseisu tunnused siiski täidetud.

Nimelt üheks objektiivse koosseisu tunnuseks on see, et kannatanul on tekkinud hirm ähvarduse täideviimise ees. Mitte ükski käesolevas kriminaalasjas kogutud tõend ei kinnita asjaolu, et kannatanud tajusid ähvardusi nende ja nende lähedaste tapmise osas reaalsena. Vastupidiselt - kannatanute käitumine viitab üheselt asjaolule, et kannatanud ei tunnetanud mistahes ohtu enda elule ja tervisele ning see nähtub sündmuste kronoloogilisest käigust. 5.4. Kannatanutel oli võimalus pärast ähvardamist süüdistatava korterist koheselt lahkuda, mida nad aga ei teinud. Kannatanud asusid selle asemel tegema füüsilisi takistusi selleks, et J.V-l endal ei oleks võimalik korteri välisust kinni panna ning seeläbi kannatanutest eemalduda. Kaitsja leiab, et isik, keda ähvardatakse tapmisega ning kes tõesti kardab enda elu pärast, eemaldub ähvardajast, mitte ei asu tegema takistusi selleks, et ähvardaja ei saaks väidetavate kannatanut juurest ära minna. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et sündmuste kulgemine kinnitab objektiivselt ja üheselt mõistetavalt, et kannatanud ei tundnud mingit ohtu enda ja enda lähedaste elule, mistõttu

§ 120lg 1 objektiivne koosseis pole täidetud.

5.

1. Kriminaalasjas nr 1-19-1849 on Riigikohus leidnud samuti, et ähvardaja poolt öeldut või tehtut ei saa vaadata üksnes iseseisvalt, s.o lahutatult konkreetse sündmustiku kontekstist. Riigikohus on asunud seisukohale, et arvesse tuleb võtta ka teised, kaasnevad asjaolud. Kaitsja 10 leiab, et väidetava ähvarduse näol oli antud juhul selgelt tegemist süüdistatava pahameeleväljendusega tema suhtes läbi viidava (õiguslikest raamidest väljunud) kontrolltoimingu suhtes ning ka kannatanud said sellest taoliselt aru. Kannatanud adusid üheselt, et J.V käitumine on suunatud üksnes pahameeleväljendusena kontrolltoimingu suhtes ning ametnike poolt keeldumise mitteaktsepteerimisele ega lasknud ennast seetõttu väidetavast ähvardusest mõjutada. 5.
2. J.V avaldas oma pahameelt kannatanute tegevuse suhtes kontrolltoimingu läbiviimise kohta, kuivõrd ametnikud ei aktsepteerinud J.V korduvat keeldumist kontrolltoimingust (millele tal seaduse järgi õigus oli). Kontrollkohustuse täitmisel peab ametnik lähtuma KorS §-des 38–41 sätestatud korrast. KorS § 38 lg 2 p 2 kohaselt tutvustatakse isikule õigust keelduda indikaatorvahendiga kontrollimisest. Vastavalt KrHS § 26¹ lg 6 kohaselt kui kriminaalhooldusalune keeldub indikaatorvahendiga kontrollist, proovi andmiseks tervishoiuteenuse osutaja juurde minekust, samuti tervishoiuteenuse osutaja juures proovi andmisest, on tegemist kriminaalhooldaja kontrollile mitteallumisega. Sellisel juhul loeb kriminaalhooldaja kriminaalhooldusaluse tegevuse karistusseadustiku § 75 lõike 1 punkti 3 kohaseks kontrollinõude rikkumiseks. Seega tulnuks ametnikel kõige-pealt selgitada õigust keelduda indikaatorvahendi kasutamisest. Lõpliku keeldumise korral (st kui hooldusalune keeldub ka proovi andmisest) fikseerib ametnik kontrollile mitteallumise. Selle asemel laskusid ametnikud J.V-ga nii verbaalsesse kui füüsilisse konflikti ega aktsepteerinud J.V õigust keeldumisest. See tõi kaasa J.V pahameele ning nö sõjaka suhtumise ametnikesse. Paraku ametnikud kontrolltoimingutega (kuigi selleks puudus õiguslik kohustus ja reaalne vajadus), mis näitab, et ametnikud ei lasknud ennast J.V käitumisest vähimalgi määral häirida. 5.
3. Kaitsja leiab, et süüdistataval puudus ähvardamise osas tahtlus. Kohus on enda otsuses asunud seisukohale, et tapmisähvardused ei saanud olla öeldud niisama. Kaitsja jääb eelnevates punktides toodud seisukoha juurde ning leiab, et süüdistatava sõnad ei olnud öeldud mitte niisama, vaid nendega väljendas süüdistatav pahameelt kannatanute jõulise (ja õiguslikest raamidest väljunud) tegevuse peale. Seega on kaitsja seisukohal, et

§ 120lg 1 subjektiivne koosseis ei ole täidetud.

Maakohus on enda otsuses välja toonud ka selle, et politsei saabudes oli süüdistatav kontrolltoimingu läbiviimisega nõus. Kaitsja hinnangul tõsiasi, et süüdistatav ei olnud politseipatrulli saabumisel agressiivne ning oli nõus indikaatorvahendisse puhuma, ilmestab seda, et süüdistatava eelnev käitumine ei olnud tingitud kontrolltoimingu läbiviimisest kui sellisest, vaid sellest, kuidas oli seda teostanud kannatanud. Eeltoodust tulenevalt leiab kaitsja, et antud juhul ei ole täidetud ei

§ 120lg 1 objektiivse ega subjektiivse koosseisu eeldused.

5.8. Neljandaks,

§ 274

kohaldamine eeldab täiendavalt, et (

1. i)kuritegu on toime pandud võimuesindaja vastu (st viimase tööülesannete täitmisel) ning (
2. ii)võimuesindaja tegevus on õiguspärasuse raamides. Kaitsja hinnangul ei ole käesolevas asjas tõendatud, et A.P. täitis süüdistatava juures tööülesandeid ehk on käsitletav võimuesindajana antud juhul. A.P. ei olnud süüdistatava kriminaalhooldaja ning viibis 27.08.2019.a J.V juures tunnistajana (vt 27.08.2019 alkoholi või narkootikumide tarvitamise protokoll). 5.9. Hoolimata sellest, et kriminaalasja materjalidega ei ole A.P. i kriminaalhooldusosakonna nooremametnikuna töötamine tõendatud, on maakohus lugenud tuvastatuks, et mõlema kannatanu näol on tegemist kriminaalhooldusosakonna nooremametnikega. Oma seisukohta on kohus põhjendanud peamiselt sellega, et kannatanute ametikohti puudutav informatsioon on nähtav Tartu Vangla elektrooniliselt kodulehelt kontaktandmete all. Kaitsja leiab, et selline kohtu põhjendus on lubamatu. Ennekõike leiab kaitsja, et asjaolu, et A.P. oli kriminaalhooldusosakonna nooremametnikuna töötanud kohtuotsuse ajal, ei kinnita tingimata seda, et ta oli nooremametnikuna tööl ka 27.08.2019. a. Toiming viidi läbi kell 22.15, st selgelt 11 töövälisel ajal ning vastavalt KrHS §-le 25 määratakse hooldusalusele konkreetne kriminaalhooldaja. A.P. on süüdistatavale täiesti tundmatu isik ning tegemist ei ole talle määratud kriminaalhooldusametnikuga. A.P. i ja K.L. i näol võivad olla tegemist lähedaste sõpradega, kus A.P. tuli K.L. ile kontrolltoimingu läbiviimisel moraalseks toeks või nö julgustuseks. See aga ei tähenda, et tegemist on automaatselt töökohustuste täitmisega A.P. i poolt. 5.10. Samuti on kaitsja seisukohal, et tuvastades A.P. i töötamist kriminaalhooldusametnikuna Tartu Vangla kodulehel oleva informatsiooniga, on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Riigikohus on kriminaalasjas nr 3-1-1-89-12 tõdenud, et KrMS § 15 lõikes 1 sätestatud kohtuliku arutamise vahetuse ja suulise printsiibi järgi võib maakohtu lahend tugineda vaid tõenditele, mida on kohtulikul arutamisel esitatud ja vahetult uuritud ning mis on protokollitud. Selle otsuse valguses ei saa pidada lubatavaks seda, et kohus tugineb karistuse mõistmisel tõenditele, mida pole kohtule esitatud ega kohtus uuritud (St infole, millest kaitsja ja süüdistatav kuuleb esmakordselt alles kohtuotsusest). Ka kriminaalasjas 3-1-1-7-14 on Riigikohus leidnud, et olukorras, kus maakohus asub sisustama kuriteokoosseisu tunnust oma algatusel tõenditega, mis ei olnud kohtulikul arutamisel vahetult ning suuliselt uuritud, rikub kohus KrMS § 14 lõikes sätestatud kohtumenetluse võistlevuse põhimõtet, mis on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 1 p 12 mõttes. Ehk, kohus ei saa lahendi tegemisel täita tõenduslikku lünka n-ö googeldamise teel, otsides omaalgatuslikult infot avalikest infoallikatest, mis kinnitaks süüdistuse etteheiteid. 5.11. Kuid, isegi kui ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et antud juhul on tõendatud, et ka A.P. osales 27.08.2019 kontrolltoimingu läbiviimisel kriminaalhooldusametnikuna, on mõlema hooldusametniku tegevus väljunud õiguspärasuse raamidest ja seetõttu ei saa pidada

§ 274lg 1 koosseisu täidetuks.

1. Tartu Ringkonnakohtu 28.10.2020 määrusega võeti apellatsioon menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada kirjalikke seisukohti, taandusi ning taotlusi kuni 10.11.
3. Nimetatud ajaks esitas vastuväited apellatsioonile prokurör, kes palub jätta maakohtu otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. 7.
4. Prokurör leiab, et maakohtu otsus J.V süüdimõistmise ja karistamise kohta on kooskõlas seadusega ning kohtupraktikaga ja on piisavalt põhjendatud. Kohtuotsuses on jälgitav siseveendumuse kujunemine tõenditele kogumis hinnangu andmisel. Apellatsioonis on korratud kõike kaitsja poolt maakohtu istungil püstitatud seisukohti. Esimese astme kohtuotsuses on kajastatud kohtu seisukohad kõikidele kaitsja poolt esile tõstetud olulistele asjaoludele. 7.
5. Vastuväidetes ei nõustutud kaitsja etteheitega, et maakohus on rikkunud kriminaalmenetlusõigust, tuvastades kannatanu A.P. i võimuesindaja staatust asjaoluga, mida ei olnud kohtuliku uurimise käigus vahetult uuritud. Kaitsja väide, et A.P. i töötamist kriminaalhooldusametnikuna, on kohus peamiselt tuvastanud kannatanute ametikohti puudutava informatsiooniga, mis on nähtav Tartu Vangla elektrooniliselt kodulehelt, on eksitav. Tartu Maakohtu järeldustest nähtub, et kannatanute K.L. i ja A.P. i ütlustega on tõendatud, et nad olid 27.08.2019 kriminaalhooldusametnikena kriminaalhooldusaluse J.V elukohas viimase suhtes alkoholi tarvitamise kontrolli teostamas. Tegemist ei ole uue tõendiga, mida oleks kaitsja seisukoha järgi pidanud vahetult kohtuistungil uurima. Kohus saab põhjendada oma seisukohti ja järeldusi üldteada oleva informatsiooniga, mis on leiduv avalikust internetileheküljelt. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused 12
6. Ringkonnakohus, olles uurinud maakohtu lühimenetluse käigus esitatud tõendeid, otsust, esitatud apellatsiooni ning prokuröri vastuväiteid apellatsioonile, leiab, et Tartu Maakohtu 25.09.2020 otsus tuleb jätta muutmata ja apellatsioon rahuldamata.
7. Kaitsja hinnangul on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning süüdistatav tuleb õigeks mõista.
8. Kohtukolleegium leiab üksmeelselt, et etteheited maakohtule menetlusnormide rikkumisest ja tõendite ühekülgsest hindamisest on ilmselgelt põhjendamatud. Apellatsioonis sisuliselt korratakse kaitseväiteid, milliseid esitati juba maakohtus. Nendele veelkordset vastamist ei pea ringkonnakohus põhjendatuks, sest maakohus on jälgitavalt ja veatult tuvastanud süüdistatava süü ning süüdistatava ja kaitsja esitatud kaitseväited veenvalt kummutanud. Seega vastavalt KrMS § 342 lg 3 p-le 1 kasutab kohtukolleegium võimalust jätta esimese astme kohtu otsuse põhiosa sellekohased motiivid ja asjaolud kordamata.
9. Apellatsiooni põhitaotlus on süüdistatav J.V vägivalla kasutamises võimuesindajate vastu seoses nende ametikohustuste täitmisega süüdistuses

§ 274lg 1 järgi õigeks mõista.

Seega leitakse, et maakohus on kogutud tõendeid hinnanud valesti ning ringkonnakohus peaks tõendeid hindama vastupidiselt ja süüdistatava õigeks mõistma. 12. Kohtukolleegium leiab, et maakohtu poolt läbi viidud tõendite analüüs ja esitatud järeldused on uuritavas otsuses sedavõrd põhjalikud, et apellatsioonis välja toodud argumendid ei tõstata ringkonnakohtus kahtlusi süüdistatava süülises tegevuses kuriteos

§ 274lg 1 järgi.

13. Sisuliselt pole ringkonnakohtul midagi maakohtu põhjalikult motiveeritud otsusele ette heita. Iseenesest ei ole J.V-le esitatud süüdistus selles märgitud tegevuses keerukas. Maakohus on ülima põhjalikkusega käsitlenud kõiki asjaolusid, millel võib süüdistatava süü tuvastamisel olla vähimatki tähtsust. Siinjuures vajab eraldi väljatoomist, et maakohus on süvenenult käsitlenud kõiki asjas tähtsust omavaid asjaolusid, nagu: 28.01.2019 kohtuotsuse alusel J.V kriminaalhooldusel viibimine,

§ 75

lg-s 1 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõuete (muuhulgas alluda kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas) ja kohustuse (mitte tarvitada alkoholi) sisu, kriminaalhooldusametniku kui võimuesindaja staatus. Samuti on põhjendatud, miks oli kriminaalhooldusametnikel alust karta tapmisähvarduste täideviimist J.V poolt. Eraldi on käsitletud veel kriminaalhooldajate tegevuse õiguspärasuse küsimust sündmuskohal.

1. Maakohtu otsuses kvaliteetselt avatud tõendite ja järelduste sisu uuesti kordamine ei saa olla apellatsioonimenetluse eesmärk.
2. Uurides tõendeid ja maakohtu põhjalikke motiive, osutub alusetuks kaitsja etteheide, et maakohus pole analüüsinud ega välja selgitanud, kas ja kuidas J.V-le etteheidetav tegu toimus ja kuidas käitusid uuritavas käitumissituatsioonis süüdistatav ja kannatanud.
3. Apellatsioonis esitatud argumendid ei veena ringkonnakohut maakohtu otsust tühistama ja kohtukolleegium soostub maakohtu otsuses esitatud järeldustega, et tõendite kogumis on tuvastamist leidnud kuriteosündmus, kus süüdistatav J.V ähvardas kriminaalhooldusametnikke K.L. i ja A.P. i, nende peresid ning lapsi tapmisega. Apellatsioonis esitatud mitmeid kaitseversioone, mille alusel peaks süüdistatava justkui õigeks mõistma, seega edu ei saada.
4. Kaitsja leiab järjekindlalt, et uuritavas asjas ei ole ähvarduse objektiivse koosseisu tunnused täidetud ning tema arvates polnud kannatanutel mingit hirmu ähvarduse täideviimise ees. Vastupidi, kannatanute käitumine viitab üheselt asjaolule, et kannatanud ei tunnetanud mistahes ohtu enda elule ja tervisele. Nii leitakse apellatsioonis, et kannatanutel oli võimalus pärast ähvardamist süüdistatava korterist koheselt lahkuda, mida nad aga ei teinud. Kaitsja leiab, et 13 isik, keda ähvardatakse tapmisega ning kes tõesti kardab enda elu pärast, eemaldub ähvardajast. Sellest tulenevalt leiab kaitsja, et sündmuste kulgemine kinnitab objektiivselt ja üheselt mõistetavalt, et kannatanud ei tundnud mingit ohtu enda ja enda lähedaste elule. Kaitsja leiab veel, et väidetava ähvarduse näol oli antud juhul selgelt tegemist süüdistatava pahameeleväljendusega tema suhtes läbi viidava kontrolltoimingu suhtes. Sellega püüab kaitsja väita ja õigustada, et süüdistataval oli õigus rahulolematuse väljenduseks. Selline väide osutub aga tõendeid uurides täiesti asjakohatuks, sest süüdistataval ei olnud vähimatki õigustust ega mõistlikku põhjendust kriminaalhooldajaid verbaalselt rünnata ja ähvardada.
5. Kohtukolleegium märgib uuritava süüdistuse osas järgmist. Apellatsioonis püütakse järjepidevalt otsida mingisuguseid õigustusi J.V tegevusele 27.08.2019 hilisõhtul. Tegelikult on asja tõenditest jälgitav J.V üsna lihtsakoeline käitumismuster. Tegemist oli isikuga, kes juba päeval varakult alustas pärast ehitusalase lammutustöö lõppu majanaabritega alkoholi tarvitamist. Kuna viin lõppes otsa, siis toodi seda juurde. „Avasime teise pudeli ja koos naabrinaisega jõime edasi. Ma enam täpselt ei mäleta kaua aega mööda läks.“ (tõendite toimik tl 17). Siis saabusid tema elukoha ukse taha kriminaalhoolduse nooremametnikud K.L. ja A.P. , kes soovisid teostada kohustust, kontrollimaks kas J.V on tarvitanud alkoholi. Süüdistatav on seletanud, et „minu mäletamist mööda mina hakkasin neid sõnadega välja tõrjuma oma köögist. Tahtsivat seda alkotesti mulle teha, ma keeldusin, sellest hakkas see pihta… Siis ma sain nad kuidagi tõrjuda vahekoridori. Siis K.L. i helistas politseisse, et nemad on kriminaalhooldusametnikud ja neil nagu abi vaja…“ Tõendamist on leidnud, et süüdistatava näol oli tegemist isikuga, kes oli ennast teadlikult viinud tugevasse alkoholijoobesse ja asus saabunud kriminaalhooldajaid tõrjuma rämedalt ja ähvarduste saatel, milliseid K.L. il ja A.P. il oli põhjust täiega tõsidusega võtta. Rõhutada on vaja, et J.V oli varasemalt just vägivallateos süüdi mõistetud. Kannatanu A.P. on ütlustes kinnitanud, et „teades J.V vägivaldset tausta ja minevikku, tundsin ma otsest hirmu vägivalla ees, ta võibki vägivaldne ja hirmutav olla. Tema poolt öeldu oli väga reaalne ja hirmutav.“ (tõendite toimik, tl 13)
6. Kohtukolleegium ei tuvastanud nagu maakohuski vähimatki asjaolu, et kahtluse alla seada kannatanute poolt tajutu ja nende ütluste usaldusväärsus. Süüdistatava ütlusest saab välja lugeda väite, justkui kriminaalhooldaja K.L. oli tema vastu sihilikult kiuslik. Ringkonnakohus püüdis selle väite kinnituseks leida kriminaalasja materjalidest mingitki teavet, kuid pidi tõdema, et taolist kaitseversiooni kinnitavad tõendid kriminaalasjas puuduvad.
7. Süüdistatav ise on 19.09.2019 antud ütlustes asunud tema poolt kriminaalhooldajate aadressil öeldud väljendite sisu eitama, väites, et „mina rääkisin needusest, et ma panen teile needuse peale. Mitte mingit tapmist ja ähvardamist ei olnud. Ütlesin, et juhtub needuse värk nendega.“ Ringkonnakohus ei pea nagu maakohuski süüdistatava sellekohast versiooni usaldusväärseks. Ilmselgelt püüab süüdistatav oma süülist käitumist pehmendada.
8. Süüdistatava „needuse“ versiooni kummutavad veenvalt kannatanute K.L. i ja A.P. i ütlused. A.P. i ütluste kohaselt vestles ta süüdistatavaga, et „…tasuks ikka ära puhuda, et teeme selle kontrolli ära ja kõik. Sellel ajal J.V ähvardas meid ja lubas meid ära tappa ja pluss pere saab surma ja lapsed saavad surma. J.V oli hästi vihane. Sellel ajal kui J.V ütles „ma tapan su ära“ osutas J.V nii minule kui K.L. eile sõrmega ja tal oli väga vihane pilk silmis.“
9. Kannatanu K.L. on kinnitanud, et joobes J.V ei allunud mingitele korraldustele ja räuskavalt küsis tema kui naisisiku käest, et „kas soovin temaga voodisse minna ja siis ütles, et kõik minu lapsed surevad ära ja mina ja minu perekond. Ma selle peale reaalselt tundsin ka ohtu, sest ta oli endast nii väljas….Hooldusalune karjus meie peale ja kasutas väga palju ebatsensuurseid väljendeid. Mina seisin terve aja A.P. selja taga, ei julgenud sealt välja tulla… 14 Tundsin ennast ohustatuna…Ta vaatas minule silma sisse ja näitas seda öeldes minu poole näpuga, siis see tundus minule tõene ja reaalne ähvardus.“ (tõendite toimik, tl 4)
10. Maakohus tuvastas, et 27.08.2019 järgneval ööl helistas J.V korduvalt kriminaalhooldaja, kannatanu K.L. i töötelefonile. Miks pidi süüdistatav öisel ajal veel taoliselt K.L. i traumeerima, polegi osanud süüdistatav põhjendada, kuid on pakkunud välja väheusutava, mõneti absurdse versiooni, „ma arvan, et mul oli silmanägemine ära ja ma tahtsin viina juurde. Äkki ma valisin kordusnumbri.“ (tõendite toimik, tl 17p). Eeltoodu lisab kaalu maakohtu seisukohale, et süüdistatava ennastõigustavat versiooni toimunust ei saa pidada usaldusväärseks.
11. Käesolev kriminaalasi kinnitab ilmekalt kriminaalhooldajate rasket ja keerukat tööd hooldusalustega, kus tihtipeale ei ole võimalik ette aimata kontrollitava seisundit ja käitumist. Seda just olukorras, kus isikud on tugevas alkoholijoobes nagu käesolevas asjas süüdistatava J.V puhul. Väärib ainult tunnustust lahendus, kus hooldusalust J.V-d läks kontrollima ka meesisikust kriminaalhooldaja, vastasel korral oleks nooruke K.L. jäänud joobes agressiivse ähvardaja meelevalla alla.
12. Alusetuks osutub apellatsiooni väide, et asjas pole tõendatud, et A.P. täitis süüdistatava juures tööülesandeid ehk on käsitletav antud juhul võimuesindajana. Maakohus on sellega seonduvat temaatikat põhjalikult käsitlenud ja kaitsja väite ümber lükanud. (Ko To tl 104-105)
13. Kaitsja jaoks on süüdistust kummutav faktor mingil moel ka asjaolu, et maakohus on kannatanute ametikohti puudutava informatsioonina nimetanud Tartu Vangla elektroonilist kodulehte ja selle kontaktandmeid. Kaitsja arvates on selline kohtu põhjendus lubamatu. Tuvastades A.P. i töötamist kriminaalhooldusametnikuna Tartu Vangla kodulehel oleva informatsiooniga on kohus oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Kaitsja arvates ei saa kohus lahendi tegemisel täita tõenduslikku lünka n-ö googeldamise teel, otsides omaalgatuslikult infot avalikest infoallikatest, mis kinnitaks süüdistuse etteheiteid. 26.
14. Kohtukolleegium eelmärgitud kaitsja väitega ei soostu ja nõustub prokuröri seisukohaga, et nimetatud juhul pole tegemist kriminaalmenetlusõiguse rikkumisega. 26.
15. Kaitsja väide, et A.P. i töötamist kriminaalhooldusametnikuna on kohus peamiselt tuvastanud kannatanute ametikohti puudutava informatsiooniga, mis on nähtav Tartu Vangla elektrooniliselt kodulehelt, on eksitav. Tartu Maakohtu järeldustest nähtub, et kannatanute K.L. i ja A.P. i ütlustega on tõendatud, et nad olid 27.08.2019 kriminaalhooldusametnikena kriminaalhooldusaluse J.V elukohas viimase suhtes alkoholi tarvitamise kontrolli teostamas. Mõlema kannatanu ülekuulamisprotokollides kajastatud isikuandmetest nähtuvalt on nad Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonnas tööl nooremametnikena. Kannatanute K.L. i ja A.P. i kui kriminaalhooldajate ja sellega ka võimuesindajate staatus avaldub tõendina esitatud asja materjalidest ja seda juba nende kannatanuna ülekuulamise protokollidest. (tõendite toimik tl 3-4, 12-13) Alles seejärel konstateerib kohus, et sama info nähtub ka Tartu Vangla elektroonselt kodulehelt kontaktandmete alt, kus on kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse all kajastatud teiste hulgas K.L. i ja A.P. i nimed ja nende mõlema ametikohaks on kajastatud nooremametnik. Tegemist ei ole uue tõendiga, mida oleks kaitsja seisukoha järgi pidanud vahetult kohtuistungil uurima.
16. Tulenevalt eeltoodust ja juhindudes KrMS § 337 lg 1 p-st 1 jätab ringkonnakohus Tartu Maakohtu 25.09.2020 otsuse muutmata ja apellatsiooni rahuldamata. Tiit Lõhmus Erkki Hirsnik (allkirjastatud digitaalselt) 15 Maarika Kuusk