1-24-6118/24

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Määruse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number

1. märtsil
2. a, Tallinnas Kohtukoosseis Kriminaalasi 1-24-6118 Janika Kallin, Orvi Koik ja Andres Parmas Tiit Kaljumäe süüdistuses karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 1 järgi üldmenetluses Vaidlustatud kohtulahend Harju Maakohtu
3. jaanuari
4. a otsus Apellandid süüdistatava Tiit Kaljumäe kaitsja Süüdistatav Tiit Kaljumäe, isikukood 36305250324, isikuandmed maakohtu otsuses (kd I tlk 63) Prokurörid Liis Vainola ja Liset Rohi Sven Sillar Kaitsja RESOLUTSIOON ülejäänud
5. Jätta süüdistatava Tiit Kaljumäe kaitsja apellatsioon läbi vaatamata.
6. Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadile Sven Sillarile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tiit Kaljumäe apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 253,76 eurot ning jätta see kulu süüdistatava kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Määruse peale võib esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul Tallinna Ringkonnakohtule alates päevast, mil menetlusosaline sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Süüdistataval on määruskaebuse esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel. Maakohtu otsus (vaidlustatud osas).
7. Harju Maakohus tunnistas
8. jaanuari
9. a otsusega Tiit Kaljumäe süüdi KarS § 184 lg 1 järgi ja karistas teda vangistusega 4 aastat 6 kuud. Mõistetud karistus jäeti KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel osaliselt täitmisele pööramata. Kohus määras, et Tiit Kaljumäe peab kohe ära kandma 8 kuu 21 päeva vangistust. Ülejäänud osa süüdistatavale mõistetud karistusest, ehk 3 aastat 9 kuud 9 päeva vangistust, jäeti täitmisele pööramata tingimusel, et Tiit Kaljumäe ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 21, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi. KarS § 68 lg 1 alusel loeti Tiit Kaljumäe eelvangistus ajavahemikul
10. maist
11. a kuni
12. jaanuarini
13. a karistusaja hulka, koheselt täitmisele pööratud osavangistus 8 kuud 21 päeva loeti kantuks ning 1 ärakandmata osavangistuse pikkuseks arvestati 3 aastat 9 kuud. Maakohtu motiivid, mis käsitlevad karistust, on kokkuvõtlikult järgmised.
14. KarS § 184 lg 1 järgi võib mõista vangistuse 1-10 aastat. 2.1 Süü suurust mõjutab eeskätt kaitstava hüve ehk rahvatervise ohustamise määr, mis omakorda sõltub ohustatud inimeste arvust, tegutsemise ajast ja aine ohtlikkusest. Kriminaalasjas on tõendatud, et Tiit Kaljumäe käitles (sh ka vahendas) vähemalt 1,5 aastat kokaiini. Süüdistatava valdusest leiti kokku 398,0987g kokaiini sisaldanud pulbrit, milles puhta aine osakaal oli 86-87% ehk kokku 343,1g. Sellest ainest oleks võinud saada narkojoobe ca 5281 inimest. Kuigi kokaiini ei peeta erinevalt nitaseenidest ja fentanüülist n-ö raskeks narkootikumiks, tekitab aine kergesti sõltuvust ning selle tarvitamise tagajärjel suureneb nii psühholoogiliste kui ka füsioloogiliste terviseprobleemide oht. Tiit Kaljumäe käideldud aine kogus on küll suur, kuid sellele vaatamata pole põhjust rääkida ulatuslikust rahvatervise ohustamisest. Samas oli kokaiin mõeldud edasiandmiseks. Karistust kergendavaks asjaoluks on süüdistatava kahetsus. Kokkuvõtlikult on süüdistatava süü keskmine. 2.2 Süüdistatav tunnistati Soome Vabariigis
15. juunil
16. a aastal süüdi
17. septembril
18. a toime pandud varguses ning teda karistati selle eest 1 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti tingimisi kohaldamata. Kuna süüdistatavale kohaldatud katseaeg lõppes
19. juunil
20. a ning seega pidanuks karistusregistri pidaja selle karistuse kooskõlas KarRS §-de 27, 24 lg 1 ja 24 lg 1 p 6 kohaselt arhiveerima juba
21. juunil
22. a. Seda karistust arvesse võtta ei või. Iseenesest võib süüdistatava süüdi tunnistamine varguses viidata harjumusele teenida tulu ebaseaduslikul teel. Samas jääb välisriigis toime pandud süütegu väga kaugesse minevikku ning tegu on teiseliigilise kuriteoga. 2.3 Süüdistataval on üks kehtiv väärteokaristus LS rikkumise eest
23. jaanuaril
24. a. Tiit Kaljumäed karistati rahatrahviga, mis on kohtumenetluse ajaks tasutud. Kuna KarS § 82 lg 4 järgi aegub täitmisele pööratud rahatrahvi sissenõue juhul, kui seda pole sisse nõutud 4 aasta jooksul väärteoasjas tehtud otsuse jõustumisest, oli
25. mai 2018 otsusega süüdistatavale määratud rahatrahv enne selle tasumist aegunud.
26. Kõike eeltoodut silmas pidades tuleb Tiit Kaljumäele mõista KarS § 184 lg 1 järgi karistuseks vangistus 4 aastat 6 kuud. Selle vangistuse võib jätta kooskõlas KarS § 74 lg 1 osaliselt täitmisele pööramata järgmistel põhjustel. 3.1 Süüdistatav kahetseb oma tegu ja tema kahetsus on siiras. Seetõttu on põhjust loota, et Tiit Kaljumäe on mõistnud oma tegevuse keelatust ja võimalikke tagajärgi ning järelikult on karistuse eesmärgid saavutatavad nii, kui süüdistatav kannab talle mõistetud vangistusest koheselt ära eelvangistuses veedetud aja ehk 8 kuud 21 päeva. Ülejäänud osavangistus tuleb jätta tingimisi kohaldamata, kui Tiit Kaljumäe ei pane 5 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. See aeg on piisav, hindamaks Tiit Kaljumäe püüdlust käituda õiguskuulekalt ja hoiduda õigusvastasest tegevusest. Süüdistatav tuleb katseajaks allutada kriminaalhooldusele ning ta peab täitma KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-des 2, 2 1, 4, 7 sätestatud kontrollnõudeid ning kohustusi järgmistel põhjustel. 3.2 Tiit Kaljumäe tunnistas, et ta kuritarvitab alkoholi ning osaliselt oli sellest tingitud ka kuriteo toime panemine, tuleb tema suhtes kohaldada keeldu tarvitada alkoholi ja omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Hoidmaks ära võimalikke kokkupuuteid narkootiliste ainetega, ei tohi süüdistatav suhelda narkootilisi või psühhotroopseid aineid käitlevate ja selliste ainete käitlemise eest süüdi mõistetud isikutega (v.a lähisugulased). Kuna süüdistataval oli eesmärk teenida tulu, tuleb selleks, et hoida ära võimalikke majanduslikke raskusi ja soovi hakata uuesti ebaseaduslikul teel sissetulekut teenima, peab Tiit Kaljumäe 2 minema ametlikult tööle. Kuna süüdistatava sõnul on talle garanteeritud töökoht X OÜ-s, tuleb talle panna kohustus otsida töökoht 2 kuu jooksul vabanemisest. Apellatsioon.
27. Maakohtu otsuse vaidlustas süüdistatava kaitsja, kes taotleb tühistada Harju Maakohtu
28. jaanuari
29. a otsus osaliselt, Tiit Kaljumäele mõistetud karistuse osas. Apellant palub leevendada süüdistatavale maakohtu poolt KarS § 184 lg 1 järgi mõistetud karistust ja tühistada katseajaks määratud lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Oma taotlusi põhjendab kaitsja kokkuvõtlikult nii. 4.1 Vaatamata sellele, et kehtiva kohtupraktika järgi on maakohtu mõistetud karistuse muutmine võimalik vaid eksimuse korral, võiks ringkonnakohus Tiit Kaljumäe karistust vähendada juhul, kui apellatsiooni sisuliselt menetletakse.
30. Keskseks mureks on süüdistatavale kohaldatud KarS § 75 lg 2 sätestatud alkoholi tarvitamise keeld. 5.1 Kooskõlas KarS § 75 lg 2 p 2 võib kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdistatava isikut määrata, et süüdlane on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. Seega ei või kohus süüdlasele panna sellist lisakohustust, millel ei ole mitte mingisugust seost sooritatud kuriteoga. Selleks, et alkoholi tarvitamine ära keelata, oleks tulnud tuvastada põhjuslik seos alkoholi tarvitamise ja Tiit Kaljumäele etteheidetava kuritegeliku käitumise vahel. Sellisest seosest ei süüdistus ei räägi ning seose olemasolu ei tuvastanud ka maakohus. 5.2 Maakohtu seisukoht, et alkoholi kuritarvitamine oli Tiit Kaljumäe kuritegu soodustavaks teguriks, ei põhine tõenditel. Süüdistatav tunnistas küll alkoholisõltuvust, kuid ta pole mitte kunagi õigustanud narkootikumide käitlemist sellega, et ta tarvitas tavapärasest suuremas koguses alkoholi.
31. Kokkuvõtlikul tegi maakohus Tiit Kaljumäele alkoholi tarvitamise keelu seadmisel kaalutlusvea ning sel põhjusel tuleb süüdistatavale määratud lisakohustus tühistada. Ringkonnakohtu seisukoht.
32. Kolleegium leiab, et Tiit Kaljumäe kaitsja apellatsioon on ilmselgelt põhjendamatu ja tuleb jätta läbi vaatamata.
33. Esiteks ei ole ringkonnakohtul mitte mingisugust põhjust leevendada süüdistatavale mõistetud karistust. Maakohtu mõistetud karistus jääb sanktsiooni raamidesse ning kohus on esitanud jälgitavad põhjendused karistusmäära kujunemise kohta. Ringkonnakohus kaalutlusvigu või eksimusi ei näe, nendest ei räägi ka apellant.
34. Teiseks on Tiit Kaljumäele katseajaks pandud KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud kohustus mitte tarvitada alkoholi kohane. 9.1 Ringkonnakohus ei nõustu kaitsjaga, et süüdistusaktis tuleb lisaks kuriteokoosseisu täitvale tegevusele või tegevusetusele ära näidata ka riskid ja tegurid, mis tingisid või soodustasid süüdistuses näidatud käitumisakti või -akte. See ei ole süüdistuse ülesanne. Teole ja süüdlase isikule vastava karistuse mõistmine on kohtu diskretsioon ja siin ei näe kolleegium, et maakohtu lõppjäreldus oleks vale. 9.2 Esiteks ei vaidlusta kaitsja seda, et Tiit Kaljumäe kuritarvitas alkoholi. Väärib märkimist, et kohtuvaidlustes möönis apellant ka ise, et alkoholi liigtarvitamine süüdistatavale mõistetava 3 vangistuse osalist tingimisi kohaldamata jätmist ei takista, sest alkoholi tarvitamist on võimalik vältida KarS § 75 lg 2 p 2 sätestatud keeluga. 1 Teiseks tuvastas maakohus, et Tiit Kaljumäele oli aine käitlemine tuluallikaks. Maandamaks riski, et süüdistatav võib jätkata enda elatamist hõlp- ehk kriminaaltulu arvel, peaks alkoholisõltuvust tunnistanud ehk enda väitel iga päev liitri viina ära joonud Tiit Kaljumäe minema ametlikult tööle ja suutma seda töökohta ka pidada. Viimane on sõltlaste jaoks sageli keeruline. Seega on maakohtu poolt määratud alkoholi tarvitamise keeld igati nii kuriteo asjaolusid kui ka süüdistatava isikut arvestav ning Tiit Kaljumäest lähtuvate riskide maandamiseks kohane meede.
35. Kõike eeltoodut silmas pidades ja juhindudes KrMS § 326 lg-st 3 jätab kohtukolleegium esitatud apellatsiooni läbi vaatamata.
36. Süüdistatava kaitsja esindas klienti riigi õigusabi korras ning kaitsja taotleb tasu kindlaksmääramist ja hüvitamist. Taotluse järgi kulutas kaitsja 173 minutit (s.o ca 3 tundi) maakohtu lahendiga tutvumisele, konsulteeris kliendiga ja koostas apellatsiooni. Toimingud olid vajalikud ja nendeks kulunud aeg mõistlik. Järelikult tuleb taotlus rahuldada. Määrata Advokaadibüroo Sven Sillar vandeadvokaadile Sven Sillarile makstava riigi õigusabi tasu suuruseks Tiit Kaljumäe apellatsioonimenetluses osutatud riigi õigusabi eest 253,76 eurot ning jätta see kulu süüdistatava kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ 1 vt kaitsja kohtuvaidlustes esitatud kõne 4