KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 20.12.2024.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15134 Tsi

§ 101-järgse muutuva summani (so hagi esitamise seisuga 260,33 eurot kuus).

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Hageja väidetud vajadused toidule ja riietele-jalanõudele on üle paisutatud, samuti ei saa kuluda väidetud ulatuses seoses huviharidusega. Kostja saaks taotleda kaks korda aastas Jõelähtme vallalt huvi- ja sporditegevuse toetust. Põhjendamatu on hagis märgitu, et ema kannab enamuse lapsetoetusest lapse kogumiskontole. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab, et vastavalt Pärnu Maakohtu 08.05.2019 määrusele tsiviilasjas 2-19-108461 (maksekäsk), on kostjal kohustus tasuda hagejale elatist 150 eurot kuus alates 19.03.2019 kuni hageja täisealiseks saamiseni (dtl 37-38).
3. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 459 lg 1 kohaselt pärast otsuse jõustumist, millega kostjalt mõisteti välja perioodilised maksed või kohustati kostjat täitma muid korduvaid kohustusi, on poolel õigus uues hagis nõuda maksete suuruse ja tähtaegade muutmist otsuses, kui: oluliselt on muutunud maksete suurust või kestust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus ja hagi esitamise aluseks olevad asjaolud on tekkinud pärast asja arutamise lõpetamist, mille kestel oleks võinud haginõuet suurendada või vastuväiteid esitada.
4. Riigikohus on selgitanud, et elatise suuruse muutmise üle otsustades peab kohus võtma üldjuhul aluseks eelmise kohtulahendi asjaolud ja tuvastama, kas need on sedavõrd muutunud, et annavad alust elatise suurust muuta, kusjuures kumbki pool peab üldjuhul tõendama nende asjaolude muutumist, millele tema väited või vastuväited tuginevad. Olukorras, kus kohtulikku kompromissi kinnitavast kohtumäärusest ei nähtu, et kohus oleks tuvastanud ülalpidamisnõude aluseks olevad asjaolud, tuleb elatise suuruse muutmise hagi lahendamiseks tuvastada, kas ja millises ulatuses on isik kohustatud teisele isikule ülalpidamist andma (3-2-1-124-15, p 11). Kohus leiab, et viidatud seisukoht on asjakohane lisaks kompromissi kinnitamisele ka muudel juhtudel, kui varasemas kohtulahendis asjaolusid märgitud ei ole. Kuivõrd varasem menetlus oli maksekäsu kiirmenetlus, siis menetluses tervikuna asjaolusid välja ei toodud. 6.

§ 101

lg 1 kohaselt igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 oli indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024 on 272,76 eurot. 2 7. Tulenevalt

§ 101

lg 5 vanem ei pea andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse arvel. Alates 01.01.2023 on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 8.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja ei viibi kostja juures seitse ööpäeva kuus või enam. 9.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 01.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 10. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 11. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud ühtegi asjaolu, mis võiks kujutada endast mõjuvat põhjust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101sätestatud ulatuse.

Selliseks põhjuseks ei ole ainuüksi kostja hinnang, et hageja väidetud vajadused on ülemäärased.

§ 101

-järgse summa arvutamisel on juba arvestatud, et lapse vajadused on osaliselt kaetud lapsetoetuse arvel. Asjaolu, et lapse ema hoiustab osa lapsetoetusest hageja kogumiskontol või et hageja saaks spordiga tegelemiseks taotleda täiendavaid toetuseid kostja ülalpidamiskohustuse ulatust ei mõjuta. Seoses mõjuva põhjuse puudumisega on kostjal kohustus anda hagejale ülalpidamist vähemalt

§ 101järgses ulatuses.

12. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et hagi tuleb rahuldada. Kohus muudab Pärnu Maakohtu 08.05.2019 määrusega tsiviilasjas 2-19-108461 (maksekäsk) kostjalt hageja kasuks välja mõistetud elatise suurust suurendades seda järgnevalt: alates 01.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 euroni kuus ja alates 01.04.2024.a

§ 101-järgse muutuva summani, mis kohtuotsuse tegemise ajal on 287,72 eurot kuus. 13. Kohus jätab menetluskulud Ts

MS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. Seoses sellega hüvitamisele kuuluvaid menetluskulusid ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 3