← Eesti

1-23-5756/87

Obsah (18)§ 15§ 339§ 7§ 269§ 164§ 165§ 331§ 322§ 17§ 318§ 1602§ 297§ 63§ 61§ 60§ 337§ 175§ 185

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Tallinna Ringkonnakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 30. jaanuar 2025. a Tallinn Kriminaalasja number Kohtukoosseis 1-23-5756 Orvi Koik, Janika Kallin ja Inna Omb

§ 15

lg 3 nõue on absoluutne ning kohtulahendis ei ole võimalik tugineda isiku ütlustele, kui süüdistataval või tema kaitsjal ei ole võimalik vahetut tõendiallikat küsitleda (RKKKo nr 121-6603). 4.6 Telerammi vestlusgrupis võis Vassiljev „Big B“ parooli kasutada ja võis ka mitte, sest seda saaksid tehniliselt teha ka teised isikud. Maakohtuga ei saa nõustuda, et süüdimõistmisel oleks Mihhail Vassiljevi roll ja panus X rollist suurem nähtuvalt Q ütlustest, et ta tegutses Big B juhiste järgi pidevalt narkootiliste ainete ümberpakendamise ja tellijatele edasitoimetamisega. 4.7 Maakohtu järeldus, et Mihhail Vassiljevi süü temale inkrimineeritud kuriteos on keskmisest suurem ei ole põhjendatud. Tuleks eeldada, et süü suurus oli keskmine. Maakohtu hinnang reaalsest kasusaamist on hüpoteetiline. X karistati vangistusega 6 aastat, siis on Mihhail Vassiljevi karistamine sama teo eest vangistusega 17 aastat vastuolus võrdse kohtlemise põhimõttega.

  1. Apellant Küllike Namm asub seisukohale, et suur osa kohtuotsuse tõendite analüüsist puudutab Xt ja tema seotust narkootilise aine käitlemisega. Politseiga koostööd teinud Y kinnitas kohtuistungil, et Mihhail Vassiljev ei ole teinud temale ühtki ettepanekut narkootiliste ainete ostmiseks ega müümiseks. Y ei ole näinud, et Mihhail Vassiljev oleks kellelegi raha üle andnud, ta ei ole kunagi näinud Mihhail Vassiljevi valduses narkootilisi aineid. Mihhail Vassiljev ei ole temal palunud leida auto või kuller, et tuua mistahes kaupu. Y järeldas Mihhail Vassiljevi seost narkoäriga, kuna Mihhail Vassiljev oli väidetavalt X ja Y vahel toimunud kohtumistel kaasas, kuigi Y suhtles enda kinnitusel vaid Xiga. Arvestades Y ütluste andmise ja politseiga koostöö tegemise asjaolusid, samuti tema ütluste sisu, ei saa Y ütlustele tuginedes mõista Mihhail Vassiljevit süüdi suures koguses narkootikumide käitlemises varalise kasu saamise eesmärgil. 4 5.1 Matkija Y ütlusi ei kinnita ükski teine tõend, mis puudutab BMW X6 sõitmist Maardus. Teiseks ei ole tõendatud, et väidetavalt Maardus tanklas möödasõitu teinud sõiduauto BMW X6 oli justnimelt registreerimismärgiga XXXXXX, ega ka asjaolu, et selle sõiduki roolis oli Mihhail Vassiljev, sest Y üksnes oletas, et möödasõitjaks oli Mihhail Vassiljev. 5.2 Maakohus on lugenud tõendatuks Mihhail Vassiljevi ja X ühise huvi narkootilise aine toimetamiseks Läti Vabariigist Eesti Vabariiki
  2. veebruaril 2023 kahes kohvris, mis olid paigutatud Suurbritannia registreerimismärkidega sõiduki pagasiruumi. Tegemist on hüpoteetilise järelduse ja oletusega, millist ei toeta ükski asjas kogutud tõend. Piiriületus kaks päeva enne narkootilise aine saabumist Eesti Vabariiki ei võimalda seostada Mihhail Vassiljevit selle narkootilise ainega. 5.3 Mis puudutab
  3. aprilli 2023, siis selles osas on tegemist jällegi järeldusega, mis ei ole kooskõlas kogutud tõenditega. Maakohus on järelduse rajanud kaassüüdistatava Q ütlustele, kes oletas, et Telegrami suhtlusrakenduses oli temale korraldusi andnud Big B kasutajanime taga Mihhail Vassiljev. Ühtki tõendit, mis vastavat oletust kinnitaks, kriminaalasja materjalide hulgas ei ole. Ühtlasi on maakohus asunud tunnistaja Q ütlusi meelevaldselt ümbersõnastama ja tõlgendama ning omistanud neile tähenduse, mida tegelikkuses ei ole. Asjaolu, et Q oletas, et Big B kasutajaks on Mihhail Vassiljev, ei võimalda väita, et ta oli selles veendunud. Seega on kohus tõendeid ebaõigesti hinnanud. Ükski teine tõend ei kinnita, et Big B kasutajanime taga oli Mihhail Vassiljev, sh mobiiltelefonide vaatlused vms tõendid ei anna alust sellise järelduse tegemiseks. 5.4 Kohtuotsuse rajamine ebausaldusväärse kaassüüdistatava ja politseiga koostööd teinud isiku ütlustele on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena

§ 339

lg 2 mõttes, mis toob endaga kaasa kohtuotsuse tühistamise (vt nt 3-1-1-63-13, p 20.2). Apellant on seisukohal, et käesoleval juhul, arvestades Q ja Y isikut, menetluslikku seisundit ja ütluste sisu koosmõjus, on nende ütlused ebausaldusväärsed ning tulnuks tõendikogumist välja jätta. Kergema karistuse saamise nimel on korduvalt karistatud ja narkootiliste ainetega seotud isikud valmis paljuks, sh andma selliseid ütlusi, nagu neilt vastutasuks eeldatakse. Nimetatud ohule on viidanud ka Euroopa Inimõiguste Kohus (EIK), märkides, et sellise tunnistaja ütlustele tuginemine, kes annab ütlusi vastutasu nimel, võib õiglase kohtumenetluse põhimõtte rakendumise kahtluse alla seada, kuna sellise isiku ütlused on manipuleeritavad ja võivad olla antud puhtalt eesmärgiga saada vastutasu. Sellise isiku ütlustega kaasnevaid riske ei tohi alahinnata (vt nt EIKo 17.jaanuar 2017 Habran ja Dalem vs Belgia, avaldused nr 43000/11 ja 49380/11, p 100). 5.5 Mihhail Vassiljevile on omistatud kõik Q elukoha XXX läbiotsimisel leitud ja äravõetud narkootilised ained – amfetamiin, hašiš, kanepiõisikud, metonitaseen, protonitaseen ja kokaiin, kuigi Q väitis kohtuistungil, et ta ei tea, kellele need ained kuulusid. Q üksnes oletas, et Big B võis olla Mihhail Vassiljev ning väide, et ta hoidis narkootilisi aineid oma kodus kas Big B või Q korraldusel, ei anna alust inkrimineerida Q kodust leitud narkootilised ained Mihhail Vassiljevile, kuivõrd seda ei kinnita ükski tõend. 5.6 Tõendite puudumist kinnitab ka see, et Mihhail Vassiljevile oli kohaldatud tõkendit elukohast lahkumise keeld mitte vahistus, mis oleks tavapärane tõkend, kui kriminaalasja materjalide hulgas oleks tõsikindlaid tõendeid sedavõrd suures koguses narkootiliste ainete käitlemise kohta. Seejuures kaassüüdistatav X oli vahistatud alates

  1. aprillist 2023 ja Q alates
  2. aprillist
  3. 5 5.7 Maakohus on jätnud Mihhail Vassiljevi ütlused alusetult tähelepanuta, milliste kohaselt oli kodus olnud sularaha laenuna saadud elektrooniliste sigarettide ostmiseks, milliste müügiga ta oma sissetuleku saamiseks tegeles ja millist asjaolu tõendavad arvukad e-sigarettide pakendid, mis leiti tema kodu läbiotsimisel. Mihhail Vassiljevi kodus olnud esemed ei ole kindlasti sellised, mis võimaldaksid väita, et isikul oli luksuslik eluviis ja väärtuslikud esemed, mis on soetatud narkootikumide müügist saadud raha eest. Arvestades Mihhail Vassiljevilt arestitud vara väärtust ja kaubamärke, on tegemist pigem tagasihoidlike ja väheväärtuslike esemetega, mis on igas keskmises majapidamises ja mille soetamine ei viita narkootiliste ainete käitlemisele. 5.8 Tähelepanuväärne on ka asjaolu, et uues süüdistuses, on Mihhail Vassiljevile ja Xle inkrimineeritava kokaiini kogus – senise 147,97 grammi kokaiini asemel väärtusega 11 557 eurot, märgitud vähemalt 1002 grammi kokaiini väärtusega 78 156 eurot. Tegemist on olulise muudatusega, mille selgitamist ei ole prokurör vajalikuks pidanud. Seejuures puuduvad ka igasugused viited sellele, milliste tõendite alusel on käideldud kokaiini koguseks märgitud senise 147,97 grammi asemel 1002 grammi. Apellant võib vaid oletada, et vastav number saadi Q telefoni kui asitõendi vaatluse fototabelist (foto nr 2), kus on kuvatud kaalul olnud number
  4. Kohtuistungil vastas Q prokuröri küsimusele, „mis ainega on tegemist?“, et: „oletan, et see on kokaiin“. Q lisas, et kuna ta kokaiini ise ei tarvita, siis ei tunne ta seda ka ära ning üksnes oletab. Sellisele kaassüüdistatava oletusele, kes ütluste andmise järgselt sõlmis ülisoodsa karistuskokkuleppe, ei anna alust Mihhail Vassiljevi süüdimõistmiseks 1002 grammi kokaiini käitlemises, mille väidetavaks maksumuseks on 78 156 eurot. Siinkohal tuleb rõhutada, et X ja Q mõisteti Harju Maakohtu
  5. aprilli 2024 kohtuotsusega käesolevast kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjas nr 1-24-2342 süüdi lisaks teiste narkootiliste ainete käitlemisele ka 147,97 grammi kokaiini käitlemises (mitte 1002 grammi kokaiini käitlemises nagu Mihhail Vassiljev). 5.9 Mihhail Vassiljevile mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele. Maakohus on mõistnud Mihhail Vassiljevile karistuseks vangistuse 17 aastat, mis liideti Harju Maakohtu
  6. oktoobri 2017 otsusega nr 1-17-6899 mõistetud ja ära kandmata karistuse osaga ning kohtuotsuste kogumis mõisteti liitkaristuseks vangistus 20 aastat. Käesolevast kriminaalasjast eraldatud kriminaalasjas nr 1-24-2342 mõisteti X ja Q sisuliselt sama narkootilise aine käitlemise eest süüdi, mida inkrimineeritakse ka Mihhail Vassiljevile, ning Xle mõisteti karistuseks 6 aastat vangistust KarS § 184 lg 2¹ järgi ja Qle KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 4 aastat ja 6 kuud vangistust. Seega on sama aine käitlemise eest Xle mõistetud karistus kolm korda kergem ja Qle mõistetud karistus ligi 4 korda kergem kui Mihhail Vassiljevile mõistetud karistus. 5.10 Maakohus on käsitlenud X ja Mihhail Vassiljevi teopanust võrdsena. Lisaks on käsitletud Mihhail Vassiljevi rolli „kesksena“, kes narkootiliste ainetega kokku ei puutunud, kuid väidetavalt tegeles organiseerimisega. Samas on maakohus „süüdistuse kvalifikatsiooni“ peatükis märkinud esmakordselt, et “Mihhail Vassiljevi roll ja panus X rollist oli mõnevõrra suurem, kuivõrd uuritud tõendite kohaselt tegeles Mihhail Vassiljev oma suurema kohusetunde tõttu ebaseadusliku tegevuse rahastamise, rahaliste vahendite kasutamise ja soetatud narkootilise aine suuremas mahus edasitoimetamise korraldamisega, millistest rollidest viimane ilmneb Q ütlustest, millest nähtuvalt tegutses ta Big B juhiste alusel pidevalt narkootiliste ainete ümberpakendamise ja tellijatele edasitoimetamisega“. Seega kaassüüdistatava Q ütlustele tuginedes, milliste ebausaldusväärsusele on eelnevalt viidatud, on kohus lugenud tõendatuks, et Mihhail Vassiljev oli kohusetundlikum kui X ja seega oli tema roll mõnevõrra suurem kui X roll. Tegemist on alusetu järeldusega. Isegi kui uskuda 6 maakohtu väidet mõnevõrra suuremast rollist (mis ei vasta tõele ega tõenditele), ei õigusta see märkimisväärselt raskema karistuse mõistmist. 5.11 Karistuse raskust arvestades on tegemist Eesti õigusruumis esmakordse ja erandliku pretsedendiga, sest kohtupraktikas mõistetud karistusmäär jääb oluliselt allapoole võrreldes Mihhail Vassiljevile mõistetud karistusmäära. Viidatud kohtuasjades käideldud narkootilise aine kogused on oluliselt suuremad, kui Mihhail Vassiljevile inkrimineeritud narkootilise aine kogus, kuid mõistetud karistused oluliselt leebemad. Apellandi hinnangul on mõistetud karistus ebaproportsionaalne ning ei vasta isiku süüle olukorras, kus väiksema koguse puhul mõistetakse palju suurem karistus. Apellandile teadaolevalt on Eesti kohtupraktikas mõistetud varasemalt vaid ühel korral raskem karistus kui Mihhail Vassiljevile KarS § 184 lg 2¹ järgi, s.o 18 aastat vangistust kohtuasjas 1-21-29, kuid varem mõistetud karistuse liitmise tagajärjel on Mihhail Vassiljevile mõistetud karistus veelgi raskem, s.o 20 aastat vangistust, mis on Eesti kohtupraktikas esmakordne selle raskuse tõttu. 5.12 Maakohus on märkinud, et väidetavalt käitlesid Mihhail Vassiljev ja X narkootilisi aineid maksumusega mitte vähem kui 215 337,8 eurot, samas X on
  7. aprilli 2024 Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud narkootiliste ainete käitlemises maksumusega 166 774,8 eurot. Käesoleval juhul puudub igasugune õigustus lähtuda teistsugusest narkootiliste ainete maksumusest kui Harju Maakohtu
  8. aprilli 2024 jõustunud kohtuotsuses kriminaalasjas nr 1-24-
  9. 5.13 Kuivõrd apellant leiab, et maakohtu otsus tuleb tühistada täies ulatuses ja Mihhail Vassiljev õigeks mõista, tuleb otsus ühtlasi tühistada ka konfiskeerimise osas. Lisaks märgib apellant, et maakohtu otsuses esitatud järeldused Mihhail Vassiljevi sissetulekute puudumise ja kuriteoga saadud vara kohta on olnud alusetud ja tõendamata. Kohtuotsuses on küll märgitud, et Mihhail Vassiljev on saanud erinevaid tulusid, kuid sellele vaatamata on kohus leidnud, et Mihhail Vassiljev elatus hoopis narkootikumide käitlemisest, kuna väidetavalt „töötamine palgatööl oli näilik ja vanametalli ärist saadav tulu tema kulutusi ei katnud.“ Kohtu vastavad järeldused on meelevaldsed ega haaku tõenditega. Apellandi hinnangul ei välista e-sigarettide suitsetajaks olemine Mihhail Vassiljevi poolt ka esigarettide müügiga tegelemist, mis on Mihhail Vassiljevi kinnitusel tema üheks sissetulekuallikaks, kuivõrd on eluliselt usutav, et keskmisel suitsetajal on kodus kas üks pakk sigarette või üks e-sigarett (äärmisel juhul paar), aga mitte karpide kaupa, mis pigem viitab nende edasimüügile. Seega on maakohus rikkunud

§ 7lg 3 sätestatut.

KAITSJA SEISUKOHT JA TAOTLUSED:

  1. Apellandile sai pärast apellatsioonkaebuse esitamist teatavaks uus ja olulist tähtsust omav info, mistõttu esitab ta käesolevaga ringkonnakohtule uue tõendi, taotleb asja läbivaatamist ringkonnakohtu menetluses suulisel istungil ja palub tunnistajana üle kuulata Mihhail Vassiljevi ema W (sünniaeg XX.XX.XXXX ). 6.1 Nimelt saatis Mihhail Vassiljevi ema W
  2. jaanuari 2025 e-kirjaga apellandile edasi arstitõendi, milline oli algselt saadetud 29.10.2024 jurist IRle aadressil XXX (Lisad 1 ja 2 – ekiri koos arstitõendiga ja tõlge).
  3. oktoobri 2024 väljastatud tõendi kohaselt on Mihhail Vassiljevil diagnoositud vasaku kanna distorsioon (s.o hüppeliigese väänamine). Röntgenuuringuga tuvastati liigesepilu laienemine ja sündesmoosi rebend (s.o hüppeliigese sidemete rebend). Raviks paigaldati kips 6-7 nädalat. 7 6.2 W selgitas apellandile, et
  4. oktoobril 2024 sõideti koos perega – Mihhail Vassiljev, tema ema ja isa, bussiga Venemaale, selleks, et tähistada isa venna surma-aastapäeva. Plaan oli tagasi tulla selliselt, et Mihhail Vassiljev jõuaks
  5. oktoobril 2024 kohtuistungile, aga kuna ta libises tänaval, siis ta kukkus ja tekkis arstitõendis kirjeldatud vigastus. Mihhail Vassiljev hospitaliseeriti haiglasse. Vigastus oli selline, et bussis ta Venemaalt tagasi tulla ei saanud ja väikesõidukitel ei ole Venemaa piiri ületamine võimalik. Kukkumise käigus oli purunenud Mihhail Vassiljevi telefon ja uut telefoni ja kõnekaarti, millega oleks võimalik Eestisse helistada, ei saa Wlt saadud teabe kohaselt omandada isik, kes on teise riigi kodanik või kellel on ka hall pass. Kui ema W sai teada, et Mihhail Vassiljev sattus haiglasse, siis võttis ta koheselt ühendust jurist IRga, kes pidi otsustama, kas ta sõlmib Mihhail Vassiljevi kaitsmiseks kliendilepingu või mitte, ning lubas teavitada kohut, et Mihhail Vassiljev on Venemaal haiglas ning vigastatud ja ei saa seetõttu kohtusse tulla. W sai aru, et IR on seda teinud. Tegelikkuses Mihhail Vassiljevi vigastust tõendavat arstitõendit kohtusse ei esitatud ja ka apellant sai sellest esmakordselt teadlikuks alles
  6. jaanuaril 2025, mil W selle temale edastas. Nagu eelnevalt märgitud, oli Wl teadmine, et see tõend on juba kohtusse esitatud. 6.3 Eelmärgitud asjaolude tõendamiseks esitab apellant taotluse asja läbivaatamist ringkonnakohtu menetluses suulisel istungil ning kuulata kohtuistungil üle W eelkirjeldatud asjaolude tõendamiseks. 6.4 Kuna e-toimiku andmetel ei ole vastavat teadet veel süüdistatavale kätte toimetatud, ei ole süüdistatav ka vastavat õigust minetanud, mida ta käesoleval juhul kaitsja vahendusel realiseerib ja taotleb asja läbivaatamist suulises menetluses. 6.5 Harju Maakohtu
  7. detsembri 2024 otsus tehti Mihhail Vassiljevi suhtes tagaselja, isik ei viibinud kohtuistungil, kus ta oleks saanud avaldada mh oma viimase sõna. Apellandile käesolevaks ajaks ilmnenud uue info valguses esines süüdistataval mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, kuid see info ei jõudnud õigel ajal kohtuni eelkirjeldatud põhjustel. Ilmselgelt on Mihhail Vassiljevile mõistetud üliraske karistus (17 aastat vangistust, mis liitmise teel kujuneb 20 aasta pikkuseks vangistuseks) mh põhjusel, et kohtu arvates on isik pakku läinud, kuid tegelikkuses oli isikul mõjuv põhjus kohtuistungile mitteilmumiseks, kuid kahetsusväärselt ei jõudnud vastav info õigel ajal kohtusse. 6.6 Samadel motiividel on maakohus otsustanud
  8. oktoobril 2024 tõkendit muuta ja kohaldada tõkendit vahistamine, kuigi Mihhail Vassiljevil esines mõjuv põhjus kohtuistungitele mitte ilmuda. Apellant rõhutab, et Mihhail Vassiljev täitis temale varasema tõkendiga, s.o elukohast lahkumise keeld, pandud kohustusi nõuetekohaselt, ka
  9. oktoobril 2024 Venemaale sugulasi külastama sõites ei olnud tal plaanis viibida seal kauem kui 3 tööpäeva ja ilmuda
  10. oktoobril 2024 kohtuistungile, mille osas andis ta ka eelmisel päeval, s.o
  11. oktoobril 2024 kinnituse oma määratud kaitsjale Alar Neilandile, kellega lepiti kokku kohtumine kohtumajas pool tundi enne istungi algust. 6.7
  12. oktoobril 2024 Mihhail Vassiljev libises ja kukkus tänaval, vigastas hüppeliigest, tema telefon purunes ja ta hospitaliseeriti, mistõttu ei saanud ta enam oma kaitsjaga ühendust ega saanud taotleda kohtuistungi edasilükkamist. Mihhail Vassiljev ilmus pika menetluse kestel kõigile määratud kohtuistungitele, isegi, kui tema kaitsja mitmele istungile ei ilmunud, oli kohusetundlik, ei läinud pakku ka siis, kui kaassüüdistatavad vahistati ja hiljem süüdi mõisteti. 8 6.8 Maakohtu otsuses on märgitud, et kriminaalasja kohtuliku arutamisega sai jätkata ka süüdistatava osavõtuta

§ 269

lg 2 p 2 sätestatud alusel, kuivõrd kohtuistungite ajad olid süüdistatavale teada ning need ajad korrati kohtu poolt igal eelneval istungil üle. Seega kohtuistungil kohal viibivale süüdistatavale kohtu etteloetud teatised võrdsustatakse kutse andmisega allkirja vastu

§ 164

lg 3 mõttes, mistõttu oli kohtukutse süüdistatavale kätte antud

§ 165lg 2 tähenduses.

Apellant peab siinkohal vajalikuks osundada, et

  1. juunil 2024 istungil, kus kohus ja prokurör leppisid kokku uutes kohtuistungi aegades, sh
  2. oktoobri ja
  3. oktoobri, kuhu Mihhail Vassiljev ei ilmunud, viibis Mihhail Vassiljev ilma kaitsjata – kohtuistungi protokollis on märge, et ilmumata kaitsja Andres Simson. 6.9 Kuivõrd kriminaalasi arutati lõpuni ilma süüdistatava osavõtuta, ei olnud süüdistataval võimalik kasutada mh

§-s 303 ettenähtud viimase sõna õigust, kuna tema arstitõend ja kohtuistungite edasilükkamise taotlus ei jõudnud temast sõltumatutel põhjustel õigel ajal kohtusse. Apellandi hinnangul on käesoleval juhul tegemist olulise kaitseõiguse rikkumisega. PROKURÖRI SEISUKOHT JA VASTUVÄITED:

  1. Prokurör vaidleb kaitsja Küllike Nammi apellatsioonile ja apellatsiooni täiendavale seisukohale vastu. Ka on ainetud kaitsja Alar Neilandi väited. Apellatsioonis tõstatatud küsimustes on maakohus uuritud tõendeid hinnanud kriminaalmenetlusõiguse nõudeid järgides. Maakohtu järeldused on ühteaegu nii tõenduslikult korrektsed kui ka põhjendatud ning puuduvad alused kohtuotsuse muutmiseks. 7.1 Prokurör leiab, et Y ütlused on usaldusväärsed, kuna need on järjepidevad ega sisalda vasturääkivusi. Asjaolu, et Y tegi politseiga koostööd, ei mõjuta kuidagi tema ütluste usaldusväärsust. Vastupidi, tänu sellele, et Y tegi politseiga koostööd, on tuvastatud rahvusvaheline narkootiliste ainete transiit ja selle taga olevad isikud, samuti on tänavatelt kõrvaldatud süüdistuses kajastatud ülisuur kogus narkootilisi aineid. Ilma Y koostööta poleks olnud võimalik kõnealust kuritegu avastada. Tema ütlused on osutunud erakordselt väärtuslikeks ja täpseks narkootiliste ainete käitlemisele suunatud kuritegeliku grupi tuvastamisel. Apellatsioonis esitatud loogikale tuginedes poleks võimalik kriminaalasjades politseiga koostööd teinud ja kuritegu matkinud isikuid tunnistajatena üle kuulata. 7.2 Samuti on Q ütlused usaldusväärsed, olenemata sellest, et ta oli antud kriminaalasjas kaassüdistatav, kellega sõlmiti pärast kokkulepe. Q antud ütlused Mihhail Vassiljevi osas haakuvad teiste kogutud tõenditega. Kohtuliku uurimise käigus on tuvastatud, et Q ega Y ei tundnud üksteist, ehk nad ei saanud ka ütlusi omavahel kooskõlastada, ent nad mõlemad tundsid kohtusaalis ära Mihhail Vassiljevi ning teadsid rääkida nendele teadaolevate seoste kohta Mihhail Vassiljevi poolt narkootiliste ainete käitlemisel. 7.3 Prokurör soovib rõhutada, et lisaks isikulistele tõenditele on kohtus uuritud ka teisi dokumentaalseid tõendeid, mis kinnitavad Mihhail Vassiljevi kandvat rolli grupis narkootiliste ainete käitlemisel. Nimelt jälitustoimingu protokollist nähtub, et X mainib vestluses Yle Mihaši ning Y sõnul kutsus X Mihhail Vassiljevit tihtipeale selle nimelühendiga. Jälitustoimingu protokollist nähtub ka see, et X räägib Yga narkootiliste ainete käitlemise teemadel "meie" vormis (süüdistuskõne lk 15
  2. lõik), mis viitab otseselt sellele, et ta tegeles narkootiliste ainete käitlemisel koos teise isikuga. Mihhail Vassiljevi telefoni vaatluse käigus avastati krüpteeritud suhtlust võimaldavast suhtlusrakendusest Signal, et loetud tunnid enne tema kinnipidamist küsiti Mihhail Vassiljevilt, kas "nos (eesti keeles nina) jõudis kohale, kõik hästi?" ning Mihhail Vassiljev vastas "Jah". Y avaldas kohtuistungil, 9 et "nos" ehk nina tähendab kokaiini. Seejuures oli Mihhail Vassiljevi abonentnumber Läti suunakoodiga +371, mis viitab ka tema kokkupuutele Läti Vabariigiga, kust saabus
  3. veebruaril .2022.a Eesti Vabariiki ligi 20 kg amfetamiini ja kus kaks päeva enne amfetamiini saabumist käisid koos X ja Mihhail Vassiljev. X auto läbiotsimise kohta koostatud protokollile lisatud fotolt nr 14 on näha, et pärast X kinnipidamist on Mihhail Vassiljev talle Telegrami rakenduses vastamata kõne teinud. Mihhail Vassiljevi telefonist avastati vestlused seoses X auto müügiga, seda ajal kui X viibis juba vahi all. Kõige kaalukamate tõenditena on kaitsja jätnud apellatsioonis tähelepanuta selle, et jälitustoimingu protokoll kinnitas, et
  4. aprillil
  5. a viibis Mihhail Vassiljev Magistrali keskuse juures, seda kinnitas ka Mihhail Vassiljev ise ning Q, et nad kohtusid
  6. aprillil 2023 Magistrali keskuse juures asuva tankla juures ning Mihhail Vassiljev andis Qle üle autovõtmed ning sellest autost avastati hiljem narkootilisi aineid. Korralduse Magistrali keskuse juurde sõita sai Q Big B kasutajanime alt, mis on tuvastatud ka Q telefonist avastatud vestlustest. Seega leidis maakohtus tõendamist, mida kinnitas Mihhail Vassiljev kaudselt ka ise, et Big B kasutajanime taga sai olla ainult Mihhail Vassiljev. Seega on ka teiste tõenditega kogumis tõendatud, et Mihhail Vassiljev on talle inkrimineeritava kuriteo toime pannud ning kohtuotsus pole rajatud ainult oletuslike ütluste peale, mille tõele vastavust ega usaldusväärsust ei saa kontrollida ka teiste tõenditega. 7.4 Prokurör on seisukohal, et maakohus on Mihhail Vassiljevile karistuse määramisel lähtunud oma siseveendumusest, väljakujunenud kohtupraktikast, Mihhail Vassiljevi süü suurusest ning karistust kergendavatest ja raskendavatest asjaoludest. Prokurör leiab, et Mihhail Vassiljevile mõistetud 17- aastane vangistus on kooskõlas toimepandud kuriteo raskuse ja Mihhail Vassiljevi isikuga ning peab maakohus otsust põhjendatuks. Maakohtu põhjendused karistuse osas on detailselt esitatud otsuse
  7. peatükis. 7.5 Mihhail Vassiljevile mõistetud karistuse kujunemise osas ei oma tähtsust Xle ja Qle mõistetud karistused, kuna need on määratud teises menetlusliigis, teise kohtukoosseisu poolt ja teistel asjaoludel. Samuti ei ole asjakohased viited teistes kohtuotsustes määratud karistustele, sest iga kohtukoosseis tugineb vastavalt oma siseveendumusele ja konkreetses kohtuasjas tuvastatud asjaoludele. Käesoleval juhul on maakohus karistuse määramisel järginud väljakujunenud kohtupraktikat ning puuduvad alused Mihhail Vassiljevile kergema karistuse mõistmiseks. 7.6 Qga sõlmitud kokkuleppe puhul on oluline rõhutada, et talle määratud karistus ei olnud ülemäära leebe ega kaldunud kõrvale väljakujunenud kohtupraktikast. Prokurör rõhutab, et Qle määrati karistus teise kvalifikatsiooni alusel. Lisaks polnud ta varem kriminaalkorras karistatud ega juhtival positsioonil tegutsenud isik. Seetõttu ei ole Qle määratud karistuse võrdlemine Mihhail Vassiljevile mõistetud karistusega põhjendatud. 7.7 Prokuröri hinnangul on kohtuotsus konfiskeerimise osas seaduslik ning puuduvad alused selle muutmiseks. Kohus on otsuses õigesti jõudnud järeldusele, et Mihhail Vassiljevi ütlused on ainult usaldusväärsed selles ulatuses, mis riimuvad teiste kohtule esitatud tõenditega (kohtuotsus lk 20-21). Kohus on arusaadavalt põhjendanud, miks ta ei pea Mihhail Vassiljevi öeldut usutavaks, et teenis sissetulekuid e-sigarettide müümisega. Maakohus on oma otsuses (lk 35–37) põhjalikult analüüsinud konfiskeerimise kohaldamise võimalikkust ning toonud esile, et Mihhail Vassiljevi ütlused on jäänud paljasõnalisteks. Samuti ei ole ta kohtumenetluse käigus esitanud ühtegi tõendit oma sissetulekute tõendamiseks. 7.8 Kaitsja on esitanud täiendava seisukoha, millega soovib esitada ringkonnakohtule uusi tõendeid ja taotleb asja läbivaatamist suulisel istungil ning soovib tunnistajana üle kuulata 10 Mihhail Vassiljevi ema W. Kaitsja on ringkonnakohtule koos täiendava seisukohaga esitanud hulganisti tõendeid – sealhulgas on kaitsja toimetanud tõendid apellatsioonist nähtuvalt ringkonnakohtule kirjalikult või edastanud need e-kirja teel. Samas ei ole ei maakohus ega ringkonnakohus võtnud praeguseks seisukohta nimetatud tõendite vastuvõtmise osas

§s 286¹ sätestatud korras. Eeltoodud menetlusõiguse rikkumise muudab olulisemaks see, et kaitsja on asunud apellatsiooni täienduses avama tõendeid, mida maakohtu menetluses ega ka apellatsioonimenetluses veel vastu võetud ega avaldatud ei ole. Sel viisil on kaitsja asunud mõjutama kohut, üritades kõrvale hiilida kohtuliku uurimise reeglistikust, mis kehtib

§ 331lg 1 alusel ka apellatsioonimenetluses.

Selliselt palub prokurör kohtul jätta tähelepanuta veel vastuvõtmata tõenditel põhineva argumentatsiooni. Lisaks on taotlus tõendite vastuvõtmiseks esitatud hilinemisega. Mihhail Vassiljev pidi olema teadlik enda väidetavast tervisekahjustusest üle kolme kuu tagasi ning vastavad tõendid oleks olnud võimalik esitada juba maakohtule. Kaitsja ei ole esitanud mõjuvaid põhjuseid, miks seda õigeaegselt teha ei saanud. 7.9 Juhul kui kohus ikkagi leiab, et täiendavas seisukohas esitatud tõendeid ja argumente saab arvestada, soovib prokurör nendele sisuliselt vastu vaielda. Nimelt pole prokuröri hinnangul eluliselt usutav, et Mihhail Vassiljev läks Venemaale, kukkus endal jala kipsi ja

  1. oktoobril 2024, täpselt kohtuistungi päeval, pandi tal jalg kipsi, kuid ta polnud võimeline samal päeval enda kaitsjat ega kohut teavitama aset leidnud õnnetusjuhtumist. Kaitsja on lisana esitanud kirjavahetuse, millest nähtub, et W on alles
  2. oktoobril 2024 saatnud IR meiliaadressile skaneeritud arstitõendi. Prokurörile jääb arusaamatuks, miks tegeles tõendite esitamisega Mihhail Vassiljevi ema, mitte Mihhail Vassiljev ise, kes on antud kriminaalasjas süüdistatav. Isegi kui uskuda versiooni, et Mihhail Vassiljev kukkus koos jalaga enda telefoni ja kõnekaardi nii õnnetult katki, et neid polnud enam võimalik kasutada, siis ta oleks enda pereliikmete, sõprade või sugulaste telefone saanud kasutada, et helistada või saata sõnum enda kaitsjale, kelle kontaktandmed on avalikult kätte saadavad. Alternatiivselt oleks Mihhail Vassiljev saanud kohut või kaitsjat enda puudumisest teavitada ka meili teel. 7.10 Prokurör leiab, et suulise istungi korraldamiseks vajaliku taotluse esitamiseks ettenähtud tähtaeg on juba möödunud ning teeb ettepaneku lähtuda kaitsja esialgsest apellatsioonist, milles taotleti asja läbivaatamist kirjalikus menetluses. Siinkohal tuleb lähtuda ka asjaolust, et Mihhail Vassiljev on teadlikult teinud ennast kättesaamatuks ja asunud kohtumenetlusest kõrvale hoiduma. Nii on ka ringkonnakohus määranud, et käesolev asi vaadatakse läbi kirjalikus menetluses. KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:
  3. Kolleegium, tutvunud toimiku materjalidega, maakohtu otsuse, apellatsioonide motiividega, prokuröri seisukohaga ja kaitsja seisukohaga ning taotlusega, asub alljärgnevale seisukohale. 8.1 Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja taotlus arutada apellatsioonimenetluses kriminaalasja suulises menetluses tuleb jätta rahuldama.

§ 331

lg 12 kohaselt vaadatakse apellatsioonimenetluses asi läbi suulises menetluses, kui seda taotleb apellatsioonimenetluse pool või kui seda peab vajalikuks kohus. Apellandid ei taotlenud suulist menetlust. Suulise menetluse taotlemiseks apellatsioonikohtus on sätestatud kindel tähtaeg (

§ 322lg 1, 3, 4).

Kaitsja viitab küll kohtupraktikale (RKKKo nr 3-1-1-44-16, p 11-14), kuid jätab 11 tähelepanuta ülejäänud seisukohad viidatud lahendid, mida Riigikohtu kriminaalkolleegium on üheselt märkinud.

§ 322

lg 4 koostoimes sama paragrahvi lg-ga 3 annab kohtumenetluse poolele õiguse taotleda suulist menetlust seitsme päeva jooksul alates teate saamisest apellatsiooni esitamise kohta. Juhul kui kohtumenetluse pool seda ettenähtud tähtaja jooksul ei tee, minetab ta suulise menetluse taotlemise õiguse. Ehkki ringkonnakohus määrab kriminaalasja läbivaatamisel kirjalikus menetluses

§ 331

lg 1 1 p 2 kohaselt uue tähtaja, mille jooksul võivad apellatsioonimenetluse pooled esitada kohtule oma kirjalikke seisukohti, samuti taandusi ja muid taotlusi, ei anna see enam õigust taotleda suulist menetlust, kuna võimalus suulise menetluse taotlemiseks on selleks hetkeks minetatud ning kohus on kriminaalasja läbivaatamise viisi juba otsustanud (vt RKKKo nr 3-1-1-1-44-16, p 14-15). 8.2 Ringkonnakohus teavitas kohtumenetluse pooli apellatsiooni esitamisest

§ 322

lg 1 ettenähtud tähtajal ning tagas sellega süüdistatavale, prokuratuurile, sh mõlemale apellandile (esitatud oli kaks apellatsiooni erinevate kaitsjate poolt) võimaluse taotleda seaduses ettenähtud tähtaja jooksul suulist menetlust. Prokuratuur ega kaitsjad ega ka süüdistatav ei kasutanud enda õigust taotleda suulist menetlust seitsme päeva jooksul alates teate saamisest apellatsioonide esitamise kohta, mistõttu puudub kaitsjal õigus taotleda suulist menetlust ajal, mil kohus andis tähtaja esitada kirjalikus menetluses oma seiskohti. 8.3 Kuigi kaitsjad esitasid apellatsioonid süüdistatava huvides, siis pidanuks suulist menetlust taotlema kaitsjad juba apellatsioonides või tegema seda pärast teate saamist seitsme päeva jooksul. Süüdistatav Mihhail Vassiljev ei ole ülal märgitud tähtaja jooksul taotlenud suulist menetlust, siis puudub käsiloleval juhul süüdistataval n-ö kaitsja Küllike Nammi vahendusel realiseerida oma õigust esitada taotlus suuliseks menetluseks.

§ 17lg 1 nimetab kohtumenetluse poolena süüdistatavat.

Apellatsioonimenetluses on kaitsja ja süüdistatav eraldi kohtumenetluse pooled, kel mõlemal on apellatsiooniõigus (

§ 318lg 1).

Ehkki kaitsja tegutseb süüdistatava huvides ning tema juhiste alusel, osaleb kaitsja apellatsioonimenetluses enda nimel ja süüdistatav enda nimel. Seega ei saa kaitsja asendada süüdistatavat kohtumenetluse poolena (vrd mõnevõrra teistel asjaoludel RKKKo nr1-21-1421, p 54-56). 8.4 Märkida tuleb sedagi, et süüdistatav on tegelikkuses minetanud võimaluse suulise menetluse taotlemiseks, sest Kohtute Infosüsteemi (KIS) andmetel tehti mõlemad teatised apellatsiooni esitamise kohta, sh märkega taotleda suulist menetlust seitsme päeva jooksul nähtavaks ja kättesaadavaks e-toimiku süsteemi vahendusel 2. jaanuaril 2025. See on kooskõlas

§ 1602

lg-ga 1, mille järgi edastatakse kriminaalmenetluses digitaalsed taotlused, kaebused ja muud dokumendid vahetult või e-toimiku süsteemi kaudu, kui kriminaalmenetluse seadustikus ei ole sätestatud teisiti. Teatise edastamiseks ei näe menetlusseadustik ette eraldi korda. Järelikult on sellise teatise edastamine võimalik e-toimiku süsteemi vahendusel. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKm nr 1-20-2341, p 6). Vaidlust ei ole selles, et hetkest, mil teatis e-toimiku süsteemis süüdistatavale nähtavaks tehakse, saadetakse tema e-posti aadressile vastavasisuline teade ja tal on võimalik teate sisust teada saada. Järelikult on põhjendatud sellest hetkest arvestada ka suulise taotluse esitamise tähtaega (vrd mõnevõrra teistel asjaoludel RKKKm nr 1-19-5631, p 9). Seejuures ei pea olema teatis kätte toimetatud nagu kaitsja on ekslikult leidnud, kuivõrd

§ 322

lg 1 kohaselt tehakse teatavaks apellatsiooni saabumine kohtumenetlusel pooltele ning

§ 322

lg 3 alusel saab teate saamisest alates seitsme päeva jooksul esitada kirjalikke seletusi ja vastuväiteid. Kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (RKKKm nr 1-20-2341, p 8). Teatise edastamisel e-toimiku vahendusel eeldatakse, et isik saab selle teate kätte põhjendamatu viivituseta, seda enam olukorras, kus süüdistatav on 12 eelnevad dokumendid vastu võtnud e-toimiku süsteemi vahendusel. Kolleegiumi hinnangul ei ole kahtlust selles, et süüdistatav on teadlik tema suhtes toimuvast apellatsioonimenetlusest. See, et süüdistatav on tagaotsitav ja ei soovi temale e-toimiku vahendusel edastatud dokumente avada, ei tähenda seda, et võimalus suulise menetluse taotlemiseks ei ole ammendunud. Seda enam olukorras, kus tegemist on tagaotsitavaga ja ringkonnakohus on teinud teatise kättesaadavaks e-toimiku vahendusel, mille kaudu võis eeldada teatise kättesaamist, siis piisab kui kohus on teinud dokumendid kättesaadavaks e-toimiku vahendusel (vrd mõnevõrra teistel asjaoludel RKKKo nr 1-15-4308, p 18). Mingeid asjaolusid, mis takistasid teatise kohest teada saamist, esitatud ei ole. Kokkuvõtvalt oli kohtumenetluse poolena süüdistataval tagatud õigus taotleda suulist menetlust seaduses ettenähtud tähtajal ning asjaolu, et süüdistatav ei reageeri teate saamisel ja ei ava saadetud dokumente, ei anna alust seda taotlust esitada kaitsjal peale

§ 322lg 3, 4 märgitud tähtaega.

8.5 Kolleegium asub seisukohale, et kaitsja taotlus kuulata tunnistajana üle Mihhail Vassiljevi ema W ning võtta vastu täiendavad tõendid tuleb jätta rahuldamata

§ 297lg 2, § 321 lg 6 alusel.

Praegusel juhul ei ole info võimaliku tõendi kohta ilmnenud ringkonnakohtu menetluse ajal. Tõendite hilinenud esitamine pärast maakohtu otsuse kuulutamist on lubatav vaid erandlikel juhtudel, kuid kaitsja põhjendustest seda erandlikkust ei nähtu. Tõendi hilinenud esitamist ei õigusta asjaolu, et kaitsja sai mingitest asjaoludest teada alles

  1. jaanuaril
  2. 8.6 Arusaamatuks jäävad kaitsja põhjendused arstitõendi saatmisest IRle, kellel puudub igasugune puutumus menetletava kriminaalasjaga. Süüdistatav Mihhail Vassiljev oli teadlik kohtuistungi ajast ja kohast, sh olid tal olemas kaitsja Alar Neilandi kontaktandmed. Nähtuvalt kohtuistungi protokollist oli ta kaitsjaga ühenduses
  3. oktoobri 2024 õhtul kell 18.00 (IV kd, tl 135), kuid
  4. oktoobril istungile ei ilmunud. Kaitsja Neilandiga vesteldes ei avaldanud Mihhail Vassiljev, et ta on Venemaal ja/või tal on juhtunud trauma. Seda, et Mihhail Vassiljevil puudus võimalus maakohtuga või kaitsjaga ühendust võtta on tõendamata ja ei ole eluliselt usutav. Nii on kaitsja Namm ise põhjendanud taotluses ja märkinud, et Mihhail Vassiljev sõitis koos perega sugulastele külla ja tagasi tulla plaaniti aegsasti, et Mihhail Vassiljev jõuaks kohtuistungile. Seega on ilmne, et maakohtuga või kaitsjaga said ühendust võtta, kas pereliikmed või sugulased või süüdistatav ise, kasutades lähedaste või sugulaste sidevahendeid. Pole usutav versioon, et sugulastel või Mihhail Vassiljevi emal ja isal ei olnud kaasas või olemas mingeid elektroonilisi sidevahendeid. Maakohtu ja kaitsja Neilandi andmed on avalikud ja lihtsasti leitavad. Seega ei oma tähtsust väide, et Mihhail Vassiljevi telefon purunes või edastati see info alles kaitsja Nammile
  5. jaanuaril
  7. Esitatud apellatsioonides taotlevad apellandid maakohtu poolt käsitletud tõenditest tehtud järelduste ümberhindamist. Maakohus on hinnanud süüdistatava süüd kinnitavaid tõendeid nende kogumis ning ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi ning paljude otseste tõendite puudumine iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Seejuures peab kolleegium vajalikuks viidata Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendile nr 3-1-1-38-11, milles märgitud, et arvestades süüdistatavale inkrimineeritud kuriteoliigi eripära ja kuriteo tehiolusid ei ole asjakohane menetlejale ette heita seda, et kuriteosündmuse tõendamine on osutunud teatud kuriteosündmuse asjaolude puhul võimalikuks vaid kaudsete tõendite abil, kuivõrd see, kas konkreetse kuriteosündmuse asjaolud jäädvustuvad otseste või kaudsete tõenditena, ei sõltu alati menetleja tahtest. 13
  8. Kolleegium ei nõustu kaitsjate seisukohaga, et tunnistaja Y ütlused ei ole usaldusväärsed. Ka ei nõustu kolleegium apellantidega, et tunnistaja ütlused on arvamuslikud ehk sisuliselt on tunnistaja teinud oletusi süüdistatava Mihhail Vassiljevi seotuse kohta süüdistuses märgitud narkootiliste ainetega. Asjaolu, et süüdistatav Mihhail Vassiljev ei teinud tunnistaja Yle ettepanekut narkootiliste ainete ostmiseks ega müümiseks või kullerite otsimiseks, ei välista süüdistatava Mihhail Vassiljevi süüd temale inkrimineeritud kuriteos. Sellised asjaolud ei saa olla eraldivõetult Mihhail Vassiljevi suhtes õigustavaks tõendiks, vaid seda hinnatakse koos teiste kriminaalasjas tuvastatud asjaoludega. 10.1 Kaitsja Namm on viidanud tunnistaja Y ütlustele osaliselt ning jätnud tähelepanuta ütlused, mis kinnitavad, et Mihhail Vassiljev tegeles koos Xga ja Tofikuga narkootiliste ainete müügiga (IV kd, tl 97-97 pöördel). Tunnistaja andis ütlusi, et Mihhail Vassiljev ja X tegelesid narkootiliste ainete veoga kahekesi nagu head sõbrad või partnerid. Seda, et nad tegutsesid narkootiliste ainete müümisel, organiseerimisel koos, teab sellepärast, et nad käisid kahekesi tema juures ja rääkisid tihti asjadest koos. Mihhail kinnitas, et kõike, mis ma räägin Xle, sh narkootilistest ainetest võin rääkida ka temale. Narkootilistest ainetest saadud raha eest ostsid X ja Mihhail Vassiljev autosid, sest tahtsid tegeleda autode rentimisega. Mihhail Vassiljev kasutas autot BMW X6 XXXXXX, teab seda, sest on käinud selle autoga pidevalt tema pool ja rääkinud ka auto ostmisest. Lisaks andis tunnistaja üksikasjalikke ütlusi, kuidas toimus erinevate narkootiliste ainete käitlemine, millele maakohus on ka viidanud (IV kd, tl 190 pöördel-191). 10.2 Maakohtus ristküsitlusel antud tunnistaja Y ütlused ei ole oletuslikud. Tunnistaja ei ole arvanud, et Mihhail Vassiljev tegeles koos Xga ja Tofikuga narkootiliste ainete müügiga, vaid see oli tunnistaja kindel teadmine, mida ta ka selgitas, millel selline teadmine põhineb. Tunnistaja Y on üheselt andnud ütlusi, mida ta on tajunud, st näinud või kuulnud. Seega kaitsjate väide, et tunnistaja ütlused on oletuslikud, on ainetu. 10.3 See, et tunnistaja suhtles enamus ajast Xga ja ka juhiseid andis tunnistajale X, ei tähenda seda, et süüdistatav Mihhail Vassiljev ei olnud seotud süüdistuses märgitud narkootiliste ainete käitlemisega, sest tunnistaja on üheselt märkinud, et X pöördus tema poole osaga sellest tööst. Tunnistaja kirjeldas ka, kuidas ainete käitlemine ja raha üleandmine käis (IV kd, tl 97). Tulenevalt tunnistaja ütlustest oli temal, sh teistel isikutel kindel roll narkootiliste ainete käitlemise ahelas. Seetõttu ei ole midagi kummastavat selles, et just Mihhail Vassiljev isiklikult ei andnud korraldusi tunnistaja Yle. Samas on tunnistaja kinnitanud, et X rääkis alati mitmuses, et meie ning see tähendas tunnistaja jaoks, et koos Mihhailiga. Kui X ei olnud, siis võis ta raha anda ka üle Mišale, st Mihhailile. Teab ka, et Mihhailil oli selliseid inimesi, kes talle allusid ja olid seotud narkootiliste ainete käitlemisega, nagu tema allus Xle (IV kd, tl 100-100 pöördel). Seejuures ka kaitsjale vastates, kinnitas tunnistaja, et kolmekesi kohtumisi, mis puudutasid narkootilisi aineid, oli palju, umbes üks kord nädalas (IV kd, tl 102) ning see, et Mihhail tegeles narkootiliste ainetega ei ole lihtsalt järeldus, vaid on fakt ja teab seda (IV kd, tl 103-103 pöördel), kuid selle jätavad kaitsjad tähelepanuta. 10.4 Kaitsja Neiland leiab, et jälitustoimingu protokolle ei ole võimalik käsitleda Mihhail Vassiljevit süüstava tõendina. Kolleegiumil tuleb märkida, et jälitustoimingu protokollist nähtuv kinnitab tunnistaja Y ütlusi, mis omakorda annab alust pidada Y ütlusi usaldusväärseks. 14 10.5 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega ka selles, et tunnistaja Y ütlused ei tõenda, et süüdistatav Mihhail Vassiljev oli seotud
  9. veebruari 2023 amfetamiini käitlemisega. Maakohus on üksikasjalikult viidanud tunnistaja Y ütlustele ning teisele tõenditele, mis kinnitavad tunnistaja ütlusi (vt IV kd, tl 191 pöördel-193). Tunnistaja Y on üheselt kinnitanud, et X saatis Mihhaili vaatama, kas ta üldse kohal on, sest X ei uskunud teda. Tunnistaja kinnitab, et Mihhail sõitis mitu korda mööda oma autoga BMW X6, kuid silmsidet ei olnud (IV kd, tl 99). Asjaolu, et tunnistajal ei tekkinud silmsidet süüdistatavaga ei tähenda seda, et tunnistaja süüdistatavat ei näinud. Sellist vastust, et tunnistaja süüdistatavat autos ei näinud ei ole tunnistaja ristküsitlusel andnud. Tunnistaja vastas üheselt kaitsja küsimusele, kas ta nägi Mihhaili oma autoga mööda sõitmas, jah (IV kd, tl 103). Seega jääb kaitsja Neilandi väide, et tunnistaja isiklikult Mihhail Vassiljevit autos ei näinud tagajärjetuks. Ühtlasi on ümber lükatud ka kaitsja Nammi väide, et ei ole tõendatud, et sõiduki BMW roolis oli Mihhail Vassiljev. See, et kaitsja Namm viitab vaid osadele tunnistaja Y ütlustele, ei tähenda seda, et tunnistaja pole andnud ütlusi, mis seostaks süüdistatavat narkootiliste ainete käitlemisega. 10.6 Kolleegium ei nõustu kaitsjatega selles, et süüdistatav ei olnud seotud
  10. aprillil 2023 narkootiliste ainetega ning maakohtu järeldused ei ole kooskõlas kogutud tõenditega. Kolleegium asub seisukohale, et maakohus on üksikasjalikult viidanud kogutud tõenditele (IV kd, tl 193-197) ning jõudnud tõendeid kogumis hinnates põhjendatult seisukohale, et süüdistatav Mihhail Vassiljev oli seotud
  11. aprillil 2023 narkootilise aine amfetamiini käitlemisega (IV kd, tl 198-200).
  12. Kaitsjatega tuleb nõustuda, et Q on andnud ütlusi, et ta oletab, et Big B on Mihhail (IV kd, tl 38). Samas on Q põhjendanud, miks on tal põhjust arvata, et tegemist on Mihhail Vassiljeviga. Q on üheselt andnud ütlusi, et Mihhail Vassiljev maksis talle raha narkootiliste ainete toomise ja hoiustamise eest. Raha maksmine toimus kohtumisel või jäeti postkasti. Mingitel muudel põhjustel Mihhail Vassiljev talle raha ei andnud ning suhtlus puudutas ainult narkootiliste ainete käitlemist. Kokkusaamiste kohta kirjutas alati Telegramis Big B ja kokkusaamisele tuli alati Mihhail Vassiljev ning kuhu ained viia kirjutas ka Big B. Ka võtmed sai Mihhaili käest, kui kohtusid Magistralis ning enne seda oli saanud selle ülesande Big B-lt (IV kd, tl 38, 40). Hinnates kogumis tunnistaja Q ütlusi, tuleb nõustuda maakohtu järeldusega, et tegelikkuses oli tunnistaja Q veendunud, et Big B on Mihhail Vassiljev. Arvestades asjaolu, et korraldusi jagas Big B, kohtumisi leppis kokku Big B, sh raha maksmiseks narkootiliste ainete käitlemise eest ning kohale ilmus alati Mihhail Vassiljev, siis ei ole võimalik kolleegiumil asuda seisukohale, et see on pelgalt kokkusattumus ja Big B on keegi teine isik, mitte Mihhail Vassiljev. Selline n-ö kokkusattumus ületab kolleegiumi hinnangul usutava juhuslikkuse määra. 11.1 Kaitsja Neilandi argument, et Telegramis võis Vassiljev kasutada Big B parooli ja võis ka mitte, sest tehniliselt saaksid teha seda ka teised isikud on täiesti sisutu, sest sellise argumendi toetuseks ei ole kaitsja mingitele tõenditele viidanud. Märkida tuleb sedagi, et süüdistatav ise ei ole kordagi märkinud, et kellelgi on olnud juurdepääs tema telefoni, vastupidi süüdistatav kinnitas, et võõraste käes ei ole tema telefon olnud (IV kd, tl 122 pöördel). 11.2 Kolleegiumile jääb arusaamatuks, miks peaks Q kõiki ütlusi kinnitama mingid teised tõendid. Kaitsja Namm jätab tähelepanuta, et Q enda ütlused on tõendiks

§ 63lg 1 mõttes.

Kaassüüdistatava ütluste hindamisel ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, need on võrdväärsed kõigi teiste tõenditega ning maakohus on eraldi põhjendanud ka seda, miks ta hindab kaassüüdistatava ütlused usaldusväärsemaks kui Mihhail Vassiljevi süüd 15 eitavad ütlused. Ühtlasi ei ole kohtupraktika kohaselt välistatud isiku süüditunnistamine isegi vaid ühele tõendile tuginedes. Kuid käsiloleval juhul ei ole tegemist pelgalt ühe tõendiga. Märkimist väärib seegi, et kohtupraktika kohaselt riimuvate tõendite kogum suurendab kindlasti selle kogumiga kajastatava asjaolu tõenäosust, kuid riimumine ise ei ole siiski ühtegi tõendit iseloomustav tunnus, mis tõstaks selle usaldusväärsust. Seega paljude teiste otseste või kaudsete tõendite puudumine mingi konkreetse ütluse kohta iseenesest ja vahetult ei tähenda veel kahtluste olemasolu, mida tuleks tõlgendada süüdistatava kasuks. Tegelikkuses on maakohus näidanud ära ka selle, kas ja kuidas riimuvate tõendite kogum suurendab Q ütlustes kajastatavate asjaolude tõenäosust, mistõttu ringkonnakohus ei näe siin õiguslikke minetusi. 11.3 Maakohtu järeldus, et kõik Q kodust leitud narkootilised ained on omistatavad ka süüdistatavale Mihhail Vassiljevile, ei ole ebaõige. Taaskord viitab kaitsja Namm Q ütlustele valikuliselt ning jätab tähelepanuta ütlused, millest saab üheselt järeldada, et Q kodust leitud narkootilised ained on omistatavad ka süüdistatavale Mihhail Vassiljevile. Q on kinnitanud, et kõik kodust ära võetud narkootilised ained sai ta kohvrites ja oli osa juba jõudnud ka ära anda ning tegi seda, kas Big B või C korraldusel. Ta ei tea kellele narkootilised ained kuulusid, kuid tema kodus olid need Big B või C korraldusel (IV kd, tl 39 pöördel, 40 pöördel-41).

  1. Prokuratuuriga kokkuleppe sõlmimine Q poolt ei tee isiku ütlusi ebausaldusväärseks. Ka ei ole võimalik nõustuda kaitsjaga, et Q sõlmis prokuratuuriga ülisoodsa kokkuleppe. Qle mõistetud karistus ei ole vastuolus kohtupraktikaga (vt III kd, tl 120 pöördel), kuid isegi kohtupraktikat eirav karistus ei anna samas alust järeldada, et Q ütlused on rõõnavad ja tõendina ebausaldusväärsed. Selline kolleegiumi seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-96-11, p 7.4). 12.1 Ainetu on ka kaitsja Nammi seisukoht, et Q pidi andma menetlejale meelepäraseid ütlusi. Kokkuleppemenetluse tingimuseks oli küll ütluste andmine, kuid milliseid ütlusi kaassüüdistatav annab oli tema vaba tahe ning prokuratuur ei olnud seadnud kokkuleppe tingimuseks, et anda tuleb Mihhail Vassiljevit süüstavaid ütlusi (IV kd, tl 41 pöördel).
  2. Kolleegium leiab, et Y ja Q isik (varasem kriminaalkorras karistatavus), menetluslik seisund (matkija ja kaassüüdistatav) ei muuda nende ütluste sisu ebausaldusväärseks. Ekslik on apellantide arusaam, nagu tuleks tunnistaja ja kaassüüdistatava ütlused nende isiku või menetlusliku seisundi tõttu lugeda aprioorselt ebausaldusväärseks. Taoline apellantide käsitlus on otseses vastuolus

§ 61

lg-s 1 sätestatud põhimõttega, mille kohaselt ei ole ühelgi tõendil ette kindlaksmääratud jõudu. Tunnistaja (matkija) või kaassüüdistatava ütluste hindamisel, kes on varem kriminaalkorras karistatud, ei ole seaduse mõttes kitsendusi või erandeid, neid hinnatakse üldises korras võrdselt teiste tõenditega. Teisalt muudaks sellise arusaama jaatamine isiku tunnistajana ülekuulamise üldse tarbetuks. Kolleegium leiab kokkuvõtvalt, et apellatsioonides välja toodud asjaolud ei osuta Y ja Q ütluste ebausaldusväärusele ega kujuta endast alust nende kõrvalejätmiseks tõendikogumist. 14. Ainetu on kaitsja Neilandi seisukoht, et X ütlustega ei oleks maakohus tohtinud arvestada, sest

§ 15lg 3 nõue on absoluutne.

Kaitsja jätab tähelepanuta, et

§ 15

lg 3 nõude rikkumisega on tegemist siis, kui isikut süüdi mõistes on kohus valdavas ulatuses tuginenud ütlustele, mille vahetut allikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda. Kaitsja on küll ise viidanud vastavale kohtupraktikale, kuid jätnud arvestamata seal märgitu, et kohtupraktika kohaselt tugineb kohtuotsus tõendile valdavas ulatuses, kui tõend on kriminaalasja lahendamise seisukohalt määrava või otsustava tähendusega. Kui avaldatud ütlusi, mille allikat ei ole saanud küsitleda, kinnitavad muud tõendid, otsustatakse tõendi 16 olulisuse üle muu tõendusmaterjali sisust lähtudes. Muude tõendite kaal võib sõltuda lisaks nende hulgale ka näiteks sellest, kas tegemist on otsese või kaudse tõendiga, ja sellest, milliste tõendamiseseme asjaolude kohta tõend teavet annab. (RKKKo nr 1-21-6603, p 16). Käsiloleval juhul ei ole X ütlused määrava või otsustava tähendusega, seda enam olukorras, kus X ei ole Mihhail Vassiljevi kohta süüstavaid ütlusi andnud. Ka on kriminaalasjas kogutud muid otseseid (Y ja Q ütlused) ja kaudseid tõendeid (jälitustoimingu protokollid, läbiotsimisprotokollid, vaatlusprotokollid), mis annavad teavet tõendamiseseme asjaolude kohta (Mihhail Vassiljevi seotuse kohta temale inkrimineeritud kuritegudes), sh võimaldavad muud tõendid nii eraldivõetult kui ka kogumis teha järeldust, et Mihhail Vassiljev käitles narkootilisi aineid. Seega kaitsja tõlgendus

§ 15lg 3 sättest on väär ja vastuolus kohtupraktikaga.

  1. Kuigi kriminaalasjatoimiku materjalide hulgas ei ole uue süüdistuse tervikteksti, on see olemas Kohtute infosüsteemis (KIS) ning kannab kuupäeva
  2. september
  3. Muudetud süüdistusest nähtub, et Mihhail Vassiljev kaastäideviijana, st koos Xga, omandasid 1002 grammi kokaiini, mida Q hoidis X ja Mihhail Vassiljevi korraldusel enda elukohast. Nii käitlesid Mihhail Vassiljev koos Xga narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 233 373,8 euro väärtuses, sh vähemalt 1002 grammi kokaiini väärtusega vähemalt 78 156 eurot (IV kd, tl 111). Osa eelnimetatud ainest andis Q X ja Mihhail Vassiljevi korraldusel edasi kohtueelses menetluses tuvastatud (Y) ja tuvastamata isikutele ja osa leiti ja võeti ära
  4. aprillil 2024 Q elukoha läbiotsimise käigus. 15.1 X suhtes on sama kuriteo osas tehtud kohtuotsus. Jõustunud kohtuotsusest nähtub, et ta on süüdi tunnistatud narkootilise aine kokaiini 147,97 grammi, (millest puhast kokaiini 111 grammi) käitlemises koos Mihhail Vassiljeviga. Nii käitlesid Mihhail Vassiljev koos Xga narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 166778,8 euro väärtuses, sh vähemalt 147,97 grammi kokaiini väärtusega vähemalt 11557 eurot. Qle ei ole samuti esitatud süüdistust 1002 grammi kokaiini hoidmises (III kd, tl 120-122 pöördel). Kuigi materiaalõiguslik hinnang sellest ei muutu, erinevad käsitletaval juhul faktilised asjaolud narkootilise aine kokaiini koguses. Süüdistusest ei nähtu, et süüdistatav Mihhail Vassiljev oleks käidelnud 1002 grammi kokaiini või osa sellest kokaiinist, st 854,03 grammi (1002147,97) üksiktäideviijana. Selline olukord on iseenesest võimalik, kui osa ainest käideldakse üksiktäideviijana ja osa ainest kaastäideviijatena või kellegi teise grupi liikmega koos, kuid käsiloleval juhul ei ole tegemist sellise olukorraga, sest süüdistusest midagi sellist ei nähtu. Seega tuleb nõustuda kaitsjaga, et olukorras, kui süüdistatavatele on esitatud süüdistus kaastäideviimises on kummastav olukord, kus sama käideldud narkootilise aine kogus on erinev. Kaastäideviimise korral peaksid need faktilised asjaolud kattuma, sest ainult siis on võimalik rääkida kuriteo ühisest toimepanemisest sama koguse aine suhtes. 15.2 Toimides selliselt ei ole prokuratuur tegelikkuses järginud legaliteedi põhimõtet, sest menetleja ei saa eirata kuriteo tunnuste olemasolu. Prokuratuuri poolt süüdistuse esitamine kaastäideviijatele ühe ja sama aine käitlemises, kuid seda erinevas koguses on pentsik. Kaitsjad ei ole apellatsioonides tähelepanu pööranud sellele, et muudetud süüdistus on ka vastuoluline. Kolleegiumil tuleb märkida, et kummastav on see, et süüdistus on jäänud muutmata osas, mis puudutas narkootilise aine kogust, millest piisab joobe tekitamiseks kümnele inimesele (IV kd, tl 111 või KIS). Nii nähtub süüdistusest, et Mihhail Vassilejev käitles kokaiini koguses, mis tekitas narkojoobe vähemalt 1707 inimesele, kuid see kogus oli juba algses süüdistusaktis (IV kd, tl 10 pöördel) kui süüdistus oli esitatud kokku 147,97 grammi kokaiini käitlemises, millest puhast kokaiini 111 grammi. Seda prokuratuur muutnud ei ole, vaatamata sellele, et kokaiini koguseks on märgitud muudetus süüdistuses 1002 17 grammi ja ka varalise kasu arvutamisel on lähtutud 1002 grammist kokaiinist. Sellest võib omakorda teha järelduse, et tegemist oli 854,76 grammi (1002-147,24 süüdistuses märgitud ekslikult 147,97 grammi) ballastainega. Selliselt esitatud süüdistus on ebaõnnestunud ja vastuoluline ning õõnestab süüdistuses esitatud hüpoteesi. 15.3 Samas asub kolleegium seisukohale, et X suhtes sama kuriteo osas tehtud ja juba jõustunud kohtuotsus ei ole tõendiks käsitletavas asjas, sest tegemist ei ole iseseisva teadmise allikaga, vaid kohtu hinnanguga selles kriminaalasjas kogutud tõenditele ja esitatud süüdistusele. Kohtu subjektiivne hinnang ei saa olla tõendiks faktilise asjaolu kohta. Selline seisukoht on kooskõlas kohtupraktikaga (vt RKKKo nr 3-1-1-96-11, p 7.2). Seetõttu ei saanud maakohus narkootilise aine kokaiini koguse ja aine maksumuse tuvastamisel tugineda Harju Maakohtu
  5. aprilli 2024 otsusele kriminaalasjas nr 1-24-2342, millega X mõisteti süüdi kaastäideviimises Mihhail Vassiljeviga narkootiliste ainete, sh ainult 147,97 grammi kokaiini käitlemises. 15.4 Kolleegiumil tuleb märkida, et prokuratuuri õigus on süüdistust muuta ning prokuratuur ei pea süüdistuse muutmist põhjendama. Süüdistus on hüpotees, mille tõestamine või ümberlükkamine on kohtumenetluse ülesanne. Seega ei ole vajalik, et prokurör midagi selgitaks kellelegi. Küll aga tuleb märkida, et kohtuotsuses peab olema põhjendus selle kohta, milliste tõendite alusel on tõendatud, et kokaiini käideldi 1002 grammi, sest põhjendus selle kohta, miks loetakse mingi süüdistuses kirjeldatud faktiline asjaolu tõendatuks, peab sisalduma kohtuotsuses, mitte süüdistuses (vt viimati RKKKo nr 1-16-4665, p 10, 1-1711182, p 20). Seda on antud juhul maakohus küll teinud (IV kd, tl 195), kuid mitte veenvalt. 15.5 Kolleegium asub seisukohale, et Mihhail Vassiljevi süü narkootilise aine 1002 grammi kokaiini käitlemises ei ole tõendatud. Maakohtu otsuses esitatud põhjendused süü tõendatuses selles osas ei ole veenvad ning kõik kahtlused ei ole kõrvaldatud. Maakohus on küll viidanud Q ütlustele (IV kd, tl 195), et telefonist leitud pildid (vt I kd, tl 100) on tema tehtud ja piltidel olevad ained on kõik pärit kohvritest, kuid ta oletab, mis ainetega võib olla tegemist. Pildid saatis tema Big B-le või Cle. Pildilt nähtuv ühik on gramm ja oletab, et see 1002 grammi on kokaiin. Sai need ained, kas C või Big B korraldusel. Ta ei tea kindlat, mis aine on piltidel, vaid oletab (IV kd, tl 40 pöördel-41). 15.6 Kohtupraktikale tuginedes võib narkootilise aine kogust ja aine liiki tõendada ka tunnistaja ütlustega (vt nt RKKKo nr 3-1-1-68-09, p 8.5). Kolleegium asub seisukohale, et tõendatud on see, et tegemist on ilmselt narkootilise ainega (I kd, t l 100), kuid mis ainega on tegemist, ei ole võimalik pelgalt fotot vaadates kindlaks teha. Q andis küll ütlusi, et kodust leitud ained pärinesid kohvritest, kuid kas tegemist oli selle aine osaga, mis kodust leiti, täpselt ei mäleta (IV kd, tl 40 pöördel). Kuivõrd Q ei kinnita tegelikkuses, et pildil, millelt nähtub narkootiline aine kaaluga 1002 grammi on kokaiin, vaid ainult oletab seda ja ei mäleta täpselt ka seda, kas kodust leitud aine oli osa pildil olnud ainest, siis puuduvad selle kohta tõsikindlad tõendid. Seega tugineb maakohtu otsus selles osas üksnes oletustele. Seda enam olukorras, kus Q on lisaks oletanud, et ka pildil olev pakk kaaluga 1127 grammi on narkootiline aine kokaiin, siis ei ole välistatud, et kodust leitud aine on osa hoopis teisel pildil olevast ainest, kuid kohtuotsus ei saa tugineda oletustele. Kohtuotsus saab

§ 60

lg 1 kohaselt tugineda siiski asjaoludele, mille kohus on tunnistanud tõendatuks või üldtuntuks. Kohtupraktika kohaselt ja tulenevalt

§-dest 7 ja 14 ei või kohus võtta endale süüdistaja rolli ja asuda täitma süüdistust kinnitavate tõendite vähesusest tulenevat tühimikku enda siseveendumusega. Mihhail Vassiljevi puutumus just fotol oleva 1002 grammi narkootilise 18 aine käilemises on jäänud vajalikul määral põhistamata ja kahtlused süüdistatava süüdiolekus kõrvaldamata. 15.7 Kuigi kaitsjad seda ei vaidlusta, ei nõustu kolleegium maakohtuga ka selles, et prokuratuuri hüpotees, et narkootiline aine kokaiin 147,24 grammi (49,07+98,17) on osa 1002 grammist kokaiinist. See ei ole tõendamist leidnud. Kolleegium viitas juba eelnevalt, et selles osas on Q ütlused oletuslikud. Prokuratuuri hüpoteesi ei ole võimalik jaatada ka põhjusel, et Q poolt sõiduautosse VW Passat pandud aine massiga 49,07 grammi, sisaldas 80% kokaiini ehk 39,3 grammi puhast kokaiini (I kd, tl 134), mis hiljem jõudis Y kätte ja see menetleja poolt ära võeti. Kolleegium asub seisukohale, et ei ole võimalik olukord, kus väidetavalt ühest suurest kogusest võetud aine sisaldab nii 80% kui ka 73% kokaiini (aine massiga 49,07 sisaldas 80% kokaiini ja aine massiga 98,17 sisaldas 73% kokaiini). Mingeid tõendeid, et see võimalik on, kogutud ei ole. 15.8 Kolleegium ei nõustunud maakohtuga, et leitud 147,24 grammi (süüdistuses märgitud ekslikult 147,97 grammi) oli osa 1002 grammist kokaiinist, siis on ebaõige ka maakohtu järeldus, et tuvastatud 1002 grammi kokaiini sisaldas endas puhtal kujul kokaiini 751,5 grammi (IV kd, tl 201). Q elukohast leitud pulber massiga 98,17 grammi sisaldas 73% kokaiini, seega oli puhast kokaiini 71,7 grammi (I kd, tl 153). Maakohtu arvutuskäik, et 1002 grammi kokaiini sisaldas endas puhtal kujul kokaiini 751,5 grammi on väär, sest maakohus võttis aluseks kontsentratsiooniastme 75%, kuid kui asuda seisukohale, et 147,24 grammi oli osa 1002 grammist kokaiinist, siis pidanuks kontsentratsiooniaste olema 73%. Ka pidanuks maakohus maha arvama 147,24 grammi ning tegema arvutuse vaid 854,76 grammi kohta. 15.9 Ühtlasi on maakohus väljunud süüdistuse piirest, kui asus seisukohale, et Mihhail Vassiljevi käideldud puhtast narkootilisest ainest kokaiinist saanuks 11 561 inimest narkojoobe (IV kd, tl 201). Muudetud süüdistusest nähtub üheselt, et seda osa süüdistusest ei ole prokuratuur muutnud, kus märgitud, et Mihhail Vassilejev käitles kokaiini koguses, mis tekitas narkojoobe vähemalt 1707 inimesele (IV kd, tl 9-10 pöördel, 111, KIS). Maakohus leidis kokkuvõtvalt, et Mihhail Vassiljevi käideldud narkootilistest ainetest saanuks narkojoobe 2 259491 inimest ehk ümmarguselt 2,3 miljonit inimest (IV kd, tl 201). Siinkohal on maakohus teinud arvutusliku vea ning tegelikkuses, kui lähtuda maakohtu poolt välja toodud andmetest, siis oleks see arv 2

  1. 15.10 Küll on aga tõendatud Mihhail Vassiljevi süü 147,24 (49,07+98,17) grammi kokaiini käitlemises, milles puhast kokaiini 111 grammi (39,3+71,7), sest selle on maakohus veatult tuvastanud (IV kd, tl 190 pöördel-191 pöördel, 197-197 pöördel, 199-200) ning kolleegium on seda ka juba eelpool käsitlenud. Kolleegium viitas eelnevalt, et Y ütlustega on tõendatud, et Mihhail Vassiljev ja X tegelesid koos narkootiliste ainete müügiga. Seega saab lugeda tõendatuks
  2. veebruaril 2023 49,07 grammi narkootilise aine kokaiini käitlemise Mihhail Vassiljevi poolt. Ühtlasi saab lugeda tõendatuks ka Q kodust leitud narkootiliste ainete, sh 98,17 grammi kokaiini omistamine süüdistatavale Mihhail Vassiljevile. Seda on Q üheselt kinnitanud, et kodust leitud ained olid tema valduses Big B ja C korraldusel (IV kd, tl 39 pöördel, 41). 15.11 See, et kolleegium ei tuvastanud Mihhail Vassilejevi poolt 1002 grammi narkootilise aine kokaiini käitlemist, vaid ainult 147,24 grammi narkootilise aine kokaiini käitlemise, ei tingi süüdistatava osalist õigeksmõistmist, sest tegemist on vaid osaga ühest ja samast süüdistatava teost, mille karistatavus tervikuna ära ei lange. Selline seisukoht on kooskõlas (vt 19 RKKKm nr 1-20-470, p 21-25, 1-20-3910, p 14). Süüdistuses märgitud narkootilise aine koguse vähenemine vähendab süüdistusmahtu.
  3. Maakohtuga tuleb nõustuda, et asjaolu, et süüdistatav Mihhail Vassiljev ei viibinud alati narkootiliste ainete käitlemise juures ja talt ei ole leitud ega äravõetud narkootilisi aineid ning Y ei tundnud Qt ja Q ei tundnud Yt ega ka Xt, ei tähenda seda, et Mihhail Vassiljevi käitumist ei saaks hinnata kaastäideviimisena. Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et Mihhail Vassiljev tegutses kaastäideviijana ühiselt ja kooskõlastatult süüdistuses märgitud isikutega (IV kd, tl 199-200) ning kolleegium nõustub maakohtu järeldustega. Kolleegium leiab, et antud juhul on süütegu süüdistatava Mihhail Vassiljevi poolt pandud toime läbi teadliku ja soovitud koostegutsemisega grupis. 16.1 Maakohus on tuvastanud, et süüdistatava Mihhail Vassilejvi teopanus oli võrdne kaastäideviijaga ja seda
  4. veebruari 2023 amfetamiini käitlemisel (IV kd , tl 197 pöördel198). Mihhail Vassiljevil oli oma kindel roll ja ülesanne. Maakohus tuvastas, et Mihhail Vassiljevi roll oli organiseeriv ning koos kaastäideviijaga soetati käitlemiseks vajalik narkootiline aine. Mihhail Vassiljev andis juhiseid ja kontrollis toimuvat ning maksis raha narkootilise aine käitlejale, kes sai juhiseid süüdistatavalt Mihhail Vassiljevilt. Seejuures ei oleks maakohus pidanutki analüüsima teiste kaastäideviijate rolli kuriteo toimepanemises, kuivõrd nende roll ja teopanus on tuvastatud Harju Maakohtu
  5. aprilli 2024 otsusega kriminaalasjas 1-24-2342, mil lahendati nende süüküsimust, on maakohus seda siiski teinud. 16.2 Maakohus on kohtuotsuses kirjeldanud ka asjaolusid, mis annavad alust jaatada, et tegu on toime pandud suure varalise kasu saamise eesmärgil (IV kd, tl 201-202) ning need põhjendused on maakohtu otsuses piisavad. Küll aga tuleb korrigeerida maakohtu järeldust, et süüdistatav sai varalist kasu vähemalt kokku 215 337,8 euro väärtuses, sest tõendamist leidis 147,24 grammi kokaiini väärtusega 8 834,4 eurot (maakohus arvestas grammi hinnaks hulgimüügi hinna 60 eurot) käitlemine, mitte 1002 grammi aine käitlemine 60 120 euro väärtuses. Kokku käitles Mihhail Vassiljev seega narkootilisi aineid edasimüügi eesmärgil vähemalt 164 052,2 euro väärtuses. Kuivõrd maakohus on hüpoteetiliselt arvestanud välja ka kriminaalasjas kogutud tõendite pinnalt narkootiliste ainete käitlemise kulu maksimaalselt 28 500 euro ulatuses, siis juhul kui selline kaitseversioon ja taotlus narkootilise aine käitlemiskulu mahaarvamiseks oleks esitatud, oleks saadav tulu 135 552,2 eurot, mitte maakohtu poolt märgitud 186 837,8 eurot. Seega saanuks kumbki kaastäideviija 82 026,1 eurot ja käitlemiskulude mahaarvamise korral 67 776,1 eurot. Seega ületaks see summa KarS § 121 p-s 2 ette nähtud määra mõlemal juhul. Võttes arvesse kõike ülaltoodut, leiab kolleegium, et Mihhail Vassiljevi käitumine on õigesti kvalifitseeritud KarS § 184 lg 21 järgi ja õige on maakohtu järeldus, et süüdistatava Mihhail Vassiljevi eesmärgiks oli igal juhul saada narkokuriteo eest suurt varalist kasu.
  6. Konfiskeerimise osas leiab kaitsja Namm, et kuivõrd Mihhail Vassiljevi süü ei ole tõendatud, siis tuleb kohtuotsus tühistada ka konfikseerimise osas, muid argumente kaitsja ei esita. Kaitsja Neiland palus ses osas maakohtu otsus tühistada, kuid mingeid sisulisi argumente ei esita. Kolleegium asub seisukohale, et kuna Mihhail Vassiljevi süü on leidnud tõendamist temale inkrimineeritud kuriteos KarS § 184 lg 21 järgi, siis on põhjendatud ka konfiskeerimine. 17.1 Kolleegium peab vajalikuks märkida, et maakohtu järeldused Mihhail Vassiljevi sissetulekute kohta ei ole alusetud ja tõendamata. Tõepoolest ei välista e-sigarettide suitsetamine seda, et Mihhail Vassiljev ei võiks tegeleda e-sigarettide müügiga. Samas jätab 20 kaitsja tähelepanuta, et tegemist on väikese kogusega, mille pinnalt ei ole võimalik jaatada, et Mihhail Vassiljev oleks Saksamaa kaudu Hiinast suuremaid koguseid e-sigarette tarninud ja neid edasi müünud. Selline versioon ei ole tõendamist leidnud ja on ka ebausutav, sest sel juhul oleks ilmselgelt e-sigareti karbil terviseohu hoiatus hiina keeles, kuid pakendil olev terviseohu hoiatus on läti keeles (II kd, tl 136, 148). Seega selline kaitsja väide on ainetu ja jääb tagajärjetuks. 17.2 Maakohus asus seisukohale, et kuivõrd Mihhail Vassiljev jõudis realiseerida 1002 grammist kokaiinist 854,76 grammi, siis on tulu kokku vähemalt 51 285,6 eurot (arvestades kokaiini hinnaks 60 eurot gramm). Märgitud tulu tuleb jagada kahega, ja kuna tulu on ära tarvitatud, siis tuleb kohaldada KarS § 831 ja § 84 sätteid ning Mihhail Vassiljevilt kuulub välja mõistmisele 25 642,8 eurot (IV kd, tl 205). Kolleegium ei tuvastanud, et Mihhail Vassiljev oleks käidelnud narkootilist ainet kokaiini 1002 grammi, siis ei ole võimalik nõustuda ka maakohtuga, et Mihhail Vassiljev jõudis realiseerida 1002 grammist kokaiinist 854,76 grammi, seega tuleb maakohtu otsus tühistada osas, mis puudutab kriminaaltulu (maakohtu otsuse resolutsiooni p 11).
  7. Apellatsioonides palutakse kergendada mõistetud karistust. Esmalt peab kolleegium vajalikuks märkida, et süüdistatavale mõistetud karistuse muutmine ringkonnakohtus on lubatav, kui tuvastatakse, et esimese astme kohtu poolt mõistetud karistus ei vasta kuriteo raskusele või süüdimõistetu isikule või kui tema suhtes on mõnel muul viisil kohaldatud ebaõigesti kriminaalseadust. Kohtupraktikas välja kujunenud seisukoha järgi tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ning karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse konkreetse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr (vt nt RKKKo nr 3-1-1-77-11, p 11, 3-1-1-52-13, p 19). 18.1 Kolleegiumil tuleb kõigepealt märkida, et kuigi maakohus leidis, et Mihhail Vassiljevi käideldud narkootilise ainete kogusest saanuks narkojoobe ümmarguselt 2,3 miljonit inimest, lähtus maakohus karistust vaagides süüdistuses märgitud arvust ehk 2 268 637 inimesest. Kuivõrd tõendamist ei leidnud Mihhail Vassilejvi poolt narkootilise aine kokaiini käitlemine koguses 1002 grammi, vaid 147,24 grammi, millest puhast ainet 111 grammi, siis on Mihhail Vassiljevi süü väiksem. Seega kontrollib kolleegium, kas maakohus on karistust mõistes kohaldanud ebaõigesti materiaalõigust või tingib süüdistusmahu vähenemine karistuse kergendamise. 18.2 Vaatamata süüdistusmahu vähenemisele ei pea kolleegium vajalikuks muuta Mihhail Vassiljevile mõistetud karistust, sest maakohus ei ole karistusmäära valikul materiaalõigust ebaõigesti kohaldanud ning maakohus on jälgitavalt põhjendatud karistusmäära valiku aluseks olevaid asjaolusid (IV kd, tl 202 pöörde- 203 pöördel). Nii on maakohus arvestanud karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, konkreetse süüdlase teopanust, süüdlase iseloomustavaid andmeid, samuti üld- kui ka eripreventiivseid eesmärke. Maakohus on aluseks võtnud sanktsiooni keskmise määra, mida siis vastavalt süüdistatava süüle suurendanud ja korrigeerinud seejärel preventsioone silmas pidades. Kolleegium nõustub maakohtu põhistatud järeldustega ning apellatsioonide väidete osas peab vajalikuks märkida vaid järgmist. 18.3 KarS § 184 lg 21 näeb ette karistusena 6-20 aastat vangistust või eluaegse vangistuse, seega sanktsiooni keskmine määr on 13 aastat vangistust. Maakohus on Mihhail Vassiljevile mõistnud vangistuse 17 aastat, mis ületab sanktsiooni keskmist määra. Kuigi maakohus leidis, et on tõendamist leidnud 1002 grammi kokaiini 21 käitlemine ja kokku saanuks käideldud narkootilistest ainetest narkojoobe ümmarguselt 2,3 miljonit inimest, lähtus maakohus karistust mõistes süüdistuses märgitust, et narkootilist ainet käideldi koguses, mis tekitas narkojoobe vähemalt 2 268 637 inimesele ehk tegelikkuses puhta kokaiini kogusest 111 grammi (see osa jäi uues esitatud süüdistuses muutmata) (IV kd, tl 203). Seega ei too ringkonnakohtu poolt tuvastatud väiksem süü suurus kaasa sel põhjusel maakohtu poolt mõistetud karistuse muutmist, sest maakohus on tegelikkuses juba karistuse mõistmisel süü suuruse arvestamisel lähtunud vähendatud süüdistuse mahust. Antud kvalifikatsiooni, s.o KarS § 184 puhul tuleb silmas pidada, et narkootilise aine käitlemise korral on oluline vahe, millises konkreetses koguses narkootilist ainet käideldakse. Käsiloleval juhul on tuvastatud, et Mihhail Vassiljev käitles narkootilisi aineid koguses, mis ületas suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes mitmesaja tuhande kordselt, mistõttu nõustub kolleegium maakohtuga, et Mihhail Vassiljevi süü on keskmisest oluliselt suurem, sest teo ülim ohtlikkus rahvatervisele on ilmselge. 18.4 Maakohus arvestas konkreetse teo avaldumisvormi ja ohtlikkust, arvestades narkootiliste ainete liiki (metonitaseen, ja protonitaseen). Ka ainete liik ja nende potentsiaalne kahju rahvatervisele mõjutab süü suurust (RKKKo nr 1-20-1108, p 17-18). Kaitsja Nammi viited arvukatele kohtulahenditele, ei too kaasa karistuse tühistamist ja kergema karistuse mõistmist, sest konkreetse teo avaldumisvorm ja ohtlikkus on sama kuriteokoosseisu raames väga erinev. Asjaolu, et kellelegi mõisteti karistuseks KarS § 184 järgi oluliselt väiksem karistus, ei võimalda järeldada, nagu oleks maakohtu poolt süüdistatava Mihhail Vassiljevi karistamisel irdutud KarS § 56 lg-s 1 sätestatust ning karistuse individualiseerimise põhimõttest. Kolleegium märgib, et ei ole olemas samalaadsete kuritegude korral niinimetatud „keskmist süüd ja keskmist karistust“, millest kohus peaks juhinduma. Iga kuritegu on individuaalsete tehioludega ning igal üksikul juhul tuleb tuvastada individuaalne süü suurus, mistõttu on asjakohatu otsida käesoleval juhul võrdlust süü suuruse tuvastamisel või karistusmäära mõistmisel teiste KarS § 184 järgi süüdimõistetud isikutega. 18.5 Kaitsja Nammi poolt viidatud kohtulahendid ei ole võrreldavad ning ka kohtupraktika ei ole muutumatu. Viidatud lahendites nr 1-20-9586, 1-20-8308 ja 1-21-127 ei ole võrreldavad puhta narkootilise aine käitlemise kogused, mis tekitasid narkojoobe teatud hulgale inimestele. Kriminaalasjas nr 1-18-10084 on tegemist kokkuleppemenetlusega, kus ilmselgelt on tehtud mingeid järeleandmisi mõistetud karistuses. Kriminaalasjas nr 1-21-7128 ei ole toodud välja joobe tekitamise arvu teatud hulgale inimestele. Kriminaalasjas nr 1-16-9171 oli tegemist kergendatud karistusega. Kriminaalasjas nr 1-17-10573 olid konfiskeerimisotsustega pandud kohustused oma suuruselt sellised, mis kindlasti mõjutasid märgatavalt põhikaristuse pikkust eripreventatiivse eesmärgi saavutamise seisukohast. Käsiloleval juhul sellist märgatavat konfiskeerimise mõju põhikaristuse pikkusele sedastada ei saa. Olulised ei ole iseenesest aine kogused, vaid aine liik ja selle ohtlikkus ning keskmine tekitatud narkojoove inimestele. Märkimist väärib seegi, et süüdistatavale Mihhail Vassiljevile ei mõistetud karistuseks 20 aastat vangistust, vaid 20 aastat vangistust kujunes liitkaristuse (KarS § 65 lg 2) tulemusel. 18.6 Asjaolu, et kaitsja arvates on süüdistatavale mõistetud karistus kohtupraktikas erandlik, ei too kaasa karistuse kergendamist. Selle väitega ei saa ka kolleegium nõustuda, sest kaitsja on ise viidanud varasemale kohtupraktikale, kus on mõistetud vangistus 18 aastat (kohtuasi 121-29). Ka näiteks kohtuasjas nr 1-11-953 on mõistetud karistuseks 16 aastat vangistust, kuigi seal käideldi narkootilist ainet koguses, mis ületas narkootilise aine alampiiri ainult mitmesaja kordselt. Käsilolevas asjas ületasid narkootilised ained suure koguse miinimummäära KarS § 184 mõttes mitmesaja tuhande kordselt (narkootilised ained koguses, mis tekitaksid joobe 22 keskmiselt 2 268 637 inimesele, st pea kahekordne Eesti rahvaarv). Oluline on seegi, et süüdistatav käitles narkootilisi aineid, millest enamus on tugevatoimelised ning nende ainete sõltuvuspotentsiaal ja tarvitamisega kaasnev tervisekahju (amfetamiin, metonitaseen, ja protonitaseen) on väga suur. Sellele on maakohus ka viidanud (III, kd, tl 124-125, IV kd, tl 203). 18.7 Kolleegium leiab üksmeelselt, et kriminaalasjas ei esine asjaolusid ning neid ei ole märgitud ka apellatsioonis, mis annaksid aluse mõista süüdistatavale kuriteo eest karistus sanktsiooni keskmises määras või alla sanktsiooni keskmist määra. Kaitsja ei ole apellatsioonis viidanud mingitele erilistele asjaoludele, mis oleks seotud isikuga või süüteo toimepanemisega ja mida kolleegium saaks lugeda süüd oluliselt vähendavaks asjaoluks. Kokkuvõtvalt leiab kolleegium, et maakohus on vangistuse määra mõistmisel kõiki olulisi asjaolusid, mis võiksid mõjutada vangistuse määra juba arvesse võtnud ning karistusmäära lühendamiseks alused puuduvad.
  8. Viimasena peatub kolleegium apellatsioonimenetluse kuludel. KarS § 185 lg 1 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses tehakse

§ 337

lõike 1 punktis 2-4 või lõikes 2 nimetatud lahend, kannab apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riik. Kuna kohtukolleegium teeb

§ 337

lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, s.o tühistab kohtuotsuse osaliselt, siis jäävad menetluskulud riigi kanda. 19.1

§ 175lg 1 p 4 kohaselt on määratud kaitsjale määratud tasu menetluskulu.

Mihhail Vassiljevi riigi õigusabi korras määratud kaitsja vandeadvokaat Alar Neiland esitas taotluse riigi õigusabi tasu suuruse kindlaksmääramiseks. Kaitsja taotleb hüvitada apellatsioonkaebuse koostamise (180 minutit) eest 263,52 eurot, sh käibemaks 47,52 eurot. Kaitsja taotlus apellatsioonimenetluses tehtud toimingute eest tasu hüvitamiseks on põhjendatud. Kuivõrd ringkonnakohus tühistab osaliselt maakohtu otsuse, siis jäävad apellatsioonimenetluse kulud

§ 185lg 1 alusel Eesti Vabariigi kanda.

19.2 Süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Küllike Namm esitas taotluse hüvitada temale apellatsioonimenetluses osutatud kaitsetoimingute eest kokku 10096,38 eurot. Märkimata on jäänud konkreetsetele toimingutele kulunud aeg ja ka tunnihind, seega ei ole taotluses näidatud kaitsjatasu summa kujunemine jälgitav. Otsustades valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkuse üle, tuleb kohtul lahendada küsimus selle tasu maksmise vajalikkusest ja põhjendatusest konkreetses kuriteoasjas ning arvestades selle asja keerukuse astet. Samuti tuleb valitud kaitsjale makstud tasu mõistlikkust hinnates võtta arvesse, millises ulatuses on kaitsja argumendid põhjendatud ja kas osutatud õigusteenus oli vajalik. Kohtul on kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (RKKKo nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu halduskolleegium on samuti sarnaselt selgitanud, et vajalike ja põhjendatud menetluskulude väljamõistmise otsustamiseks tuleb analüüsida kaebuse koostamiseks läbitöötamist vajava materjali mahukust ning kaebuse koostamise keerukust ja aeganõudvust (vt RKHKm nr 3-31-28-09, p 11). 19.3 Ringkonnakohus leiab, et apellatsioonimenetluses on kaitsja menetluskulude hüvitamise taotluses välja toodud toimingud olnud vajalikud ja ei ole alust kahelda, et kaitsja osutas 23 Mihhail Vassiljevile selles kriminaalasjas õigusabi. Samas ei saa taotluses nimetatud summat pidada

§ 175lg 1 p 1 tähenduses mõistlikuks.

Kaitsjatasuna märgitud summa 10096,38 eurot on ebamõistlikult suur ja seda ei saa täies ulatuses menetluskulude hulka arvata. Kolleegium arvestades ülaltoodud kohtupraktikat loeb mõistliku suurusega kaitsjatasuks apellatsioonimenetluses osutatud õigusabi eest 3000 eurot. Kuna kolleegium teeb

§ 337

lõikes 1 punktis 4 nimetatud lahendi, siis jäävad apellatsioonimenetluses tekkinud menetluskulud riigi kanda. Seega tuleb Eesti Vabariigilt Mihhail Vassiljevi kasuks välja mõista 3000 eurot (sh käibemaks). 20. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 337lg 1 p 4, § 342 lg 1, lg 2 p 1, 2 tühistab kohtukolleegium Harju Maakohtu 3.

detsembri 2024. a otsuse osaliselt. Kaitsja Küllike Nammi apellatsioon tuleb rahuldada osaliselt ning kaitsja Alar Neilandi apellatsioon jääb rahuldamata. (allkirjastatud digitaalselt) 24

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.