← Eesti

2-18-12956/3

Obsah (6)§ 187§ 407§ 444§ 162§ 174§ 178

2-18-12956 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Tagaseljaotsus Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtukoosseis Kohtunik Haide Rimmel Otsuse tegemise aeg ja koht 16.november 2018.a, Tallinn Tsiviila

§ 187lg 6).

Hagi alus ja kohtu selgitused Hagiavalduse asjaolude kohaselt on hageja ja kostja kaasomandis korteriomand asukohaga Xxxx (kinnistusraamatu registriosa nr xxxx; hagis ilmselt ekslikult märgitud xxxx). Kinnistusraamatu andmetel on kostjale kuulumas 31/100 kaasomandist ning hagejale 69/100 kaasomandist. AÕS § 76 lg 1 näeb ette, et kaasomanikul on õigus igal ajal nõuda kaasomandi lõpetamist. AÕS § 77 lg 2 näeb ette, et kui kaasomanikud ei saavuta kokkulepet kaasomandis oleva asja jagamise viisi suhtes, otsustab kohus hageja nõudel kas jagada asi kaasomanike vahel reaalosades, anda asi ühele või mitmele kaasomanikule, pannes neile kohustuse maksta teistele kaasomanikele välja nende osad rahas, või müüa asi avalikul või kaasomanikevahelisel enampakkumisel ning saadud raha jagada kaasomanike vahel vastavalt nende osa suurusele.

§ 407

lg 1 näeb ette, et kohus võib hageja nõusolekul hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. Antud juhul on hagimaterjalid kostjale kätte toimetatud isiklikult allkirja vastu 30.10.2018.a. Tagaseljaotsuse võib kohus teha kirjeldava ja põhjendava osata (

§ 444lg 3).

Kohus leiab, et hagiavaldus on õiguslikult põhjendatud ning pärimise teel tekkinud ühisomand kuulub lõpetamisele. Hageja on palunud kohtul lõpetada kaasomand selliselt, et anda asi ühele kaasomanikule, pannes talle kohustuse maksta teisele kaasomanikule välja tema osa rahas. Kohus lõpetab poolte ühisomandi AÕS § 77 lg-s 2 sätestatud viisil, s.o 100% kaasomandist saab kuuluma hagejale X OÜ-le. Kohus kohustab hagejat tasuma kostjale I. C.le omandikaotusest tulenevat hüvitist summas 22 000 eurot. Lisaks 2 2-18-12956 otsustab kohus asendada käesoleva lahendiga I. C. tahteavalduse asjaõiguslepingu sõlmiseks kinnistu registriosa numbriga xxxx, asukohaga Xxxx võõrandamiseks kohtuotsuse resolutsiooni p-s 2.1 toodud viisil. Täiendavalt otsustab kohus asendada käesoleva lahendiga I. C. nõusoleku kinnistu (asukoht Xxxx; registriosa nr on xxxx) senise omanikukande kustutamiseks ja uue kande tegemiseks, millega kantakse kinnistu ainuomanikuna kinnistusraamatusse X OÜ (registrikood xxxx).

§ 162lg 1 näeb ette, et hagimenetluse kulud kannab pool, kelle kahjuks otsus tehti.

Juhindudes

§ 174

lg-st 2 määrab maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. Kohus määrab menetluskulude suuruse kindlaks toimiku materjalide põhjal (

§ 174lg 1).

Hagi materjalidest nähtub, et hageja menetluskuludeks hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõiv 300 eurot. Kostjalt tuleb hageja kasuks

§ 162lg 1 alusel menetluskuludena välja mõista riigilõiv 300 eurot.

Menetluskulude jaotuse kohta tehtud kohtulahendit saab vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Kui koos menetluskulude jaotusega määrati kindlaks hüvitatavate menetluskulude suurus, saab hüvitatavate menetluskulude suurust vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates (

§ 178lg 1).

/allkirjastatud digitaalselt/ Haide Rimmel kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.