RIIGIKOHUS KRIMINAALKOLLEEGIUM KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number Määruse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbi

§ 199lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.

1. Määruskaebus rahuldada. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
2. Politsei- ja Piirivalveamet alustas
3. juulil 2019 kriminaalmenetlust karistusseadustiku (KarS) § 197 lg 1 tunnustel samal päeval toimunud tööõnnetuse kohta. Põhja Ringkonnaprokuratuur lõpetas menetluse
4. juulil 2024 kriminaalmenetluse seadustiku (

) § 199 lg 1 p 1 ja § 200 alusel. Kannatanu esindaja kaebus kriminaalmenetluse lõpetamise määruse peale jäeti Riigiprokuratuuri 6. septembri 2024. a määrusega rahuldamata. Riigiprokurör leidis, et lisaks

§ 199

lg 1 p-s 1 nimetatud alusele on möödunud ka võimaliku kuriteo aegumistähtaeg (

§ 199lg 1 p 2).

Selle peale esitas kannatanu esindaja Tallinna Ringkonnakohtule kaebuse, milles taotles prokuratuuri kohustamist menetlust jätkama või lõpetama menetlust aegumise tõttu. 2. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et prokuratuuri põhjendused pole piisavad selleks, et lõpetada menetlus

§ 199lg 1 p 1 alusel, ja tühistas 7.

novembril 2024 Riigiprokuratuuri määruse. Kohus selgitas, et tegu aegus

1. juulil 2024, kuid kuna menetluse lõpetamise ajal (
2. juulil 2024) ei olnud see veel aegunud, ei saa ringkonnakohus ise menetluse lõpetamise alust muuta. Seetõttu tuleb kohustada Riigiprokuratuuri menetlust jätkama, mis praegusel juhul tähendab prokuratuuri kohustamist menetlust lõpetama

§ 199lg 1 p 2 alusel.

Ringkonnakohus märkis sedagi, et kohtumäärust ei saa vaidlustada. 1-24-5818 MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD 3. Ringkonnakohtu määruse vaidlustas prokuratuur, kes taotleb asja saatmist ringkonnakohtule uueks arutamiseks või menetluse lõpetamist aegumistähtaja möödumise tõttu. Tegu on aegunud. See välistab menetlemise, mistõttu ei saanud ringkonnakohus kohustada prokuratuuri menetlust jätkama, vaid pidi ise muutma menetluse lõpetamise alust. Ka on ringkonnakohtu lahend vaidlustatav, sest

§ 385

p-s 11 sätestatud kaebepiirang ei kohaldu

§ 208lg 6 alusel tehtud määrusele.

1. Kannatanu esindaja määruskaebusele ei vastanud. KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
2. Ringkonnakohtu seisukoht, et tulenevalt

§ 385

p-st 11 ei saa tema lahendit vaidlustada, on ekslik.

§ 385

p 11 kohaselt ei saa määruskaebust esitada sama seadustiku § 208 alusel kriminaalmenetluse alustamata jätmise või menetluse jätkamisest keeldumise määruse peale, välja arvatud määrus, millega on jäetud rahuldamata

§ 2052alusel esitatud kaebus.

Seega ei kohaldu kaebepiirang määrusele, millega ringkonnakohus kohustab prokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama. Eeltoodust tulenevalt on ringkonnakohtu määrus vaidlustatav.

1. Kolleegium nõustub määruskaebuse esitajaga selles, et kriminaalmenetlus tuleb lõpetada kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu.
3. juulil 2024 koostatud kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole käimasoleva määruskaebemenetluse tõttu jõustunud. Vaidlust ei ole selle üle, et
4. juulil 2019 väidetavalt toime pandud teise astme kuritegu aegus kaebemenetluse kestel. Olukorras, kus aegumine on selge ning kahtlustatav või süüdistatav pole

§ 199

lg 3 või § 274 lg 2 alusel taotlenud menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil, on edasiste menetlustoimingute tegemine ja isiku süüküsimuse sisuline hindamine välistatud (nt RKKK 21.10.2022, 1-22-225/35, p 17). 8. Kuriteo aegumistähtaja möödumisel tuleb kriminaalmenetlus lõpetada

§ 199

lg 1 p 2 alusel olenemata menetlusstaadiumist (

§-d 6, 199 ja 200).

§ 213

lg-st 6 koosmõjus sama seadustiku §-ga 6 tuleneb, et kõrgemalseisev prokurör on pädev omal algatusel hindama kriminaalmenetluse lõpetamise või alustamata jätmise seaduslikkust, sõltumata kaebuses esitatud väidetest (RKKK 27.11.2023, 1-20-3101/85, p 31). Niisiis peab ka kohtueelne menetleja hindama menetlust välistava asjaolu olemasolu. Asja sisulist lahendamist saab menetleja jätkata alles seejärel, kui ta leiab, et süütegu ei ole aegunud, või tuvastab, et see on küll aegunud, aga kahtlustatav taotleb menetluse jätkamist rehabiliteerimise eesmärgil. 9. Praeguses asjas aegus tegu kaks päeva pärast kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamist. Lahendades selle määruse peale esitatud kaebust, tuvastas riigiprokurör, et tegu on aegunud. Seega oleks Riigiprokuratuur pidanud menetluse lõpetamise määruse tühistama ning lõpetama kriminaalmenetluse

§ 199lg 1 p 2 ja § 200 alusel.

Jättes selle tegemata ja hinnates aegumisest hoolimata kaebuses esitatud sisulisi argumente kriminaalmenetluse aluse olemasolu kohta, rikkus Riigiprokuratuur oluliselt menetlusõigust. 10. Ka ringkonnakohus tuvastas, et tegu on aegunud, kuid leidis, et

§ 208ei võimalda kohtul menetlust aegumisega lõpetada.

Seetõttu tagastati asi menetluse jätkamiseks prokuratuurile.

§ 208

lg 6 kohaselt saab ringkonnakohus tühistada Riigiprokuratuuri määruse ja kohustada prokuratuuri kriminaalmenetlust jätkama siiski vaid juhul, kui kriminaalmenetluse jätkamiseks on alust. Praegusel juhul seda alust ei olnud, sest kohus tuvastas aegumise kui menetlust välistava asjaolu. Kui alust kriminaalmenetluse jätkamiseks ei ole, tuleb ringkonnakohtul järgida

§ 2082

§ 208

lg 9 kohaldamata jätmist ka asjaolu, et väidetav kuritegu ei olnud kriminaalmenetluse lõpetamise määruse koostamise hetkeks veel aegunud. Seega oleks ringkonnakohus pidanud

§ 208

lg 9 alusel muutma kriminaalmenetluse lõpetamise alust, lõpetades menetluse kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Selle tegemata jätmine on käsitatav kriminaalmenetlusõiguse rikkumisena

§ 339lg 2 tähenduses.

11. Eeltoodu alusel ja juhindudes

§ 390lg-st 1 ja § 361 lg 1 p-st 4, tühistab kolleegium Tallinna Ringkonnakohtu 7.

novembril 2024, Riigiprokuratuuri

1. septembril 2024 ja Põhja Ringkonnaprokuratuuri
2. juulil 2024 selles asjas tehtud määrused ning lõpetab kriminaalasja nr 19230100801 menetluse

§ 199lg 1 p 2 alusel kuriteo aegumistähtaja möödumise tõttu. Määruskaebus tuleb rahuldada. (allkirjastatud digitaalselt) 3