) § 75 lg 1 p 9 alusel kehtetuks Finstream OÜ tegevusloa nr FVT000153 ning nimetatud loaga seotud MTR-i andmed. Samuti märkis RAB, et tegevusloa kehtetuks tunnistamise otsusega lõpeb Finstream OÜ poolt 15.06.2022 esitatud tegevusloa nr FVT000153 muutmise taotluse menetlus. 1)Finstream OÜ on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni sellega, et ettevõtte osanik on VF kodanik S. S. Määruse 833/2014 järgi ei tohi alates 18.01.2024 virtuaalvääringu teenuse pakkuja tegevusloaga ettevõtet omada, kontrollida või juhtida Venemaa kodanik või Venemaal elav füüsiline isik. 2)Ettevõtte enda poolt avaldatud informatsiooni kohaselt kuulusid ettevõtte osad abikaasade ühisvarasse. Otsuse projekti edastamise hetkel oli äriregistri andmete kohaselt Finstream OÜ osanik S. S. ning alates 06.02.2024 on uueks osanikuks märgitud A.-P. B. Osaühingu võõrandamise ajal osaniku abikaasa nõuetekohast nõusolekut ei olnud. Ettevõtte küll väidab, et abikaasa nõusolek olevat vormistatud 23.01.2024. Samas ei esitatud nõusolekut ega heakskiitu ka enam kui kaks nädalat hiljem pärast tehingut, st 05.02.2024. Seega on väidetav 17.01.2024 toimunud tehing tühine. Seejuures pidi S. S. abikaasa nõusolek olema antud hiljemalt 17.01.2024, sest vastavalt määrusele 833/2014 ei olnud alates 18.01.2024 lubatud virtuaalvääringu teenuse pakkujas tegutseda Venemaa kodanikul. Lisaks on äriregistrile 2
lg 1 p 9 alusel põhjendatud, sest RAB on tuvastanud rahvusvahelise finantssanktsiooni rikkumise. 4)
lg 1 p 9 on imperatiivne norm, mis ei anna RAB-ile diskretsiooniõigust, millest tulenevalt on RAB kohustatud tunnistama tegevusloa kehtetuks. Kuna kaalumise normi kehtestamisel on juba seadusandja teinud, ei ole RAB-il õigust ega vajadust täiendavat kaalutlust läbi viia ja sellekohaseid põhjendusi otsuses välja tuua. 5)Otsuse tegemisel on faktiliseks olukorraks asjaolu, et rikkumine on 18.01.2024 seisuga toime pandud, sest pärast 18.01.2024 oli ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja endiselt Vene kodanik S. S. Kuigi hiljem on ettevõte justkui viidud vastavusse osa võõrandamisega uuele omanikule, siis see ei muuda rikkumise toimumise fakti olematuks. Lisaks
lg 1 p-s 9 ei sätestata, et rikkumine peab olema kestev, vaid oluline on fakt, et rikkumine on toimunud, mistõttu on RAB-il kohustus ettevõtte tegevusluba kehtetuks tunnistada. 6)RAB möönab, et juriidiline isik kui fiktsioon ei saa valida, kes on tema omanikud või tegelikud kasusaajad. Samas, kui füüsilised isikud, kes tegutsevad ettevõtte nimel ja huvides on toime pannud finantssanktsiooni rikkumise, siis vastutab selle eest ka juriidiline isik. Nõuetele vastavuse tagamine on ettevõtte enda kohustus. RAB-il ei ole õigust öelda juriidilisele isikule, et tal on kohustus oma osanikud ja tegelikud kasusaajad välja vahetada, kuid kuna EL Nõukogu määrus on otsekohalduv, on RAB-il kohustus tegevusloa kehtetuks tunnistamisega tõkestada selliste virtuaalvääringu teenuse tegevusloaga ettevõtete tegevust, kelle juhtorgani liikmed, osanikud ja tegelikud kasusaajad ei ole vastavuses EL Nõukogu kehtestatud sanktsiooni nõuetega. RAB ei saa jätta reageerimata olukorrale, kus ettevõte ei ole või ei ole olnud nõuetega vastavuses ning on rikkunud sanktsiooni. 7)Sõltumata sellest, et vahemikus 18.01.2024 kuni 06.02.2024 ettevõte ühtegi tehingut ei teinud, on ettevõte jätkuvalt tegutsev virtuaalvääringu teenusepakkujana.
lg 1 p 9 järgi ei seisne finantssanktsiooni rikkumine selles, kas nimetatud ajavahemikus tehti tehinguid või mitte, vaid selles, et ettevõtte osanik ja tegelik kasusaaja oli Vene kodanik. 8) RAB ei nõustu ettevõtte seisukohaga, et kuna S. S. ei ela ega viibi EL-is, siis ta ei ole ka finantssanktsiooni subjekt. Finstream OÜ on EL-i õiguse alusel ja EL-i liikmesriigis asutatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja, mille osanik ja tegelik kasusaaja oli Vene kodanik S. S. 9)Sõltumata keelelistest erinevustest määruse 833/2014 tõlgetes, on Finstream OÜ õigesti märkinud, et lähtuma peab sätte eesmärgist ja mõttest. Määruse 833/2014 artikli 5b lg 2a mõte ja eesmärk on takistada Vene kodanikel tegutseda EL õiguse alusel asutatud virtuaalvääringu teenuse pakkuja juhtorgani liikmena või omada või kontrollida sellist ettevõtet. Finstream OÜ on asutatud Eesti Vabariigis, mis on EL-i liikmesriik ja seetõttu on võimalik EL Nõukogu määrust kohaldada. RAB jääb oma seisukoha juurde, et nimetatud sanktsiooni subjektiks on ettevõtte Finstream OÜ endine tegelik kasusaaja ja osanik S. S., kes pärast 18.01.2024 3
3) Kui tõlgendada
lg 1 p 9 nii, et selle alusel võis tegevusloa kehtetuks tunnistada ka juhul, kui sanktsiooni on rikkunud isik, kellega puudub otsuse tegemise ajal tegevusloa omajal mistahes seos, on säte vastuolus Eesti Vabariigi põhiseadusega (PS), kuna sel juhul pole abinõu eesmärgi täitmiseks sobiv, vajalik ega mõõdukas. 4) Kaebaja endine osanik ei ole määruse 833/2014 subjektiks, samuti ei pane vaidlusalune säte kohustust osanikule, mistõttu ei saanud ka kaebaja endine osanik olla rahvusvahelise sanktsiooni rikkujaks. Määruse 833/2014 art 5b lg 2a ingliskeelses ja ka teistes keeltes olevas versioonis on aru saada, et füüsilistele isikutele ei ole pandud keeldu omada osalust sättes toodud äriühingutes, vaid on keelatud lubada isikutel osalust omada sellistes äriühingutes. Võõrkeelsetes määruse versioonides toodud tõlgendus on kooskõlas ka määruse kohaldamisala ja eesmärgiga ning määruse tõlgendamine selle eestikeelse versiooni kohaselt muudaks sätte sisutühjaks, kuna paneks kohustuse isikutele, kes pole määruse subjektiks. 2. Rahapesu Andmebüroo palub 12.04.2024 vastuses jätta kaebus rahuldamata. 1) Tulenevalt VF ebaseaduslikust sõjategevusest Ukrainas on EL kehtestanud ja täiendanud ulatuslikke sanktsioone Venemaa suhtes. 06.10.2022 vastu võetud kaheksanda sanktsioonipaketi kohaselt pidid virtuaalvääringu teenuse pakkujad teenuse osutamisel arvestama määruse 833/2014 art 5b lg-st 2 tuleneva piiranguga, millega on keelatud osutada krüptovara rahakoti, konto- või deponeerimisteenuseid Venemaa kodanikele ja Venemaal elavatele füüsilistele isikutele või Venemaal asutatud juriidilistele isikutele, üksustele ja asutustele. 18.12.2023 võttis EL vastu kaheteistkümnenda sanktsioonipaketi, mis laiendas virtuaalvääringu teenuse pakkujatega seotud piiranguid. 2) Kaebaja ei esitanud ette nähtud tähtajaks (s.o hiljemalt 17.01.2024) nõutud dokumente ettevõtte osaniku ja tegeliku kasusaaja S. S. kohta, mistõttu ei olnud kaebaja vastavuses EL määruse nõuetega, sest ettevõttega seotud isik vastas määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a toodud keelatud tingimustele. Kaebaja on äriühing, mis on asutatud EL liikmesriigi, ehk Eesti ÄS-i alusel ja kuulus ka peale 18.01.2024 Venemaa kodanikule, seega oli rikutud määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a keeldu ja seda kaebaja kui ka osaniku poolt. Kaebaja tõlgenduse kohaselt ei oleks võimalik määrust 2023/2878 üldse rakendada, sest kõik juriidilised isikud, 4
lg 1 p 9 alusel tunnistada tegevusloa omal algatusel kehtetuks, kui tuvastatakse rikkumine, sh kui pärast 18.01.2024 oli jätkuvalt juriidilise isiku osanik Venemaa kodanik. 3) ÄS § 149 lg 4 ja lg 41 kohaselt osa võõrandamine loetakse toimunuks alates kande tegemisest äriregistrisse osanike nimekirja. Äriregistrile esitati kandeavaldus alles 02.02.2024 ning äriregistri andmete kohaselt märgiti alles 06.02.2024 kaebaja uueks osanikuks ja tegelikuks kasusaajaks A.-P. B. Seega rikkus kaebaja EL määrusega kehtestatud rahvusvahelist sanktsiooni alates 18.01.2024 ning
Seejuures
lg 1 p 9 alusel tegevusloa kehtetuks tunnistamine ei nõua, et rikkumine peab olema kestev, sh otsuse tegemise ajal, vaid RAB-il on kohustus tegevusluba tunnistada kehtetuks, kui ta tuvastab, sh minevikus, et ettevõte on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni. 4)
lg 1 p 9 on eraldi tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks ning ei ole seotud
Käesolevas asjas ei ole RAB tuvastanud, et kaebaja ei vasta tegevusloa väljaandmise eelduseks olevatele kohustuslikele kontrollieseme asjaoludele (
). Lisaks ei ole rikkumise toimepanemise fakti võimalik ettekirjutuse alusel kõrvaldada. Sõltumata sellest, kas isik hilisemalt vahetatakse välja või mitte, jääb kehtima RAB-i tuvastatud fakt, et 18.01.2024 oli kaebaja omanikuks ja tegelikuks kasusaajaks Venemaa kodanik, mis on otseses vastuolus määruse 833/2014 art 5b lg 2a sätestatud keeluga.
lg 1 p 9 on erialus kaebaja poolt viidatud aluste suhtes tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks. Rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on rahvusvahelise sanktsiooni seaduse (RSanS) § 6 kohaselt RSanS §-s 9 nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. RAB tuvastas, et kaebaja on rikkunud määruse 833/2014 art 5b lg 2a sätestatud keeldu, mistõttu oli RAB kohustatud tunnistama
lg 1 p 9 alusel tema tegevusloa kehtetuks.
lg 1 p 9 ei näe ette kaalutlusotsust, selle on RAB-i eest ära teinud juba seadusandja ning ei ole selles osas kaalutlusõigust RAB-ile jätnud. 5) Äriregistri kanne osaniku vahetamise osas on ühtlasi eeldatavasti ebaõige, sest see on tehtud suurema tõenäosusega tühise lepingu alusel. S. S. abikaasa ei ole 17.01.2024 tehingu tegemiseks nõusolekut andnud ega seda heaks kiitnud, mistõttu on tehing perekonnaseaduse § 31 lg 1 alusel tühine. 17.01.2024 sõlmitud osa võõrandamise lepingus esinevad näiliku tehingu tunnused/eeldused. Analüüsides kõiki lepingu tingimusi ja lepingu esemega seotud asjaolusid, ei ole usutav, et S. S. tegelik tahe on olnud lepingu ese võõrandada lõplikult. Seega saab järeldada, et üsnagi tõenäoliselt on S. S. jätkuvalt Finstream OÜ omanik ja tegelik kasusaaja ning suurema tõenäosusega ka kõrgeimaks juhtimisorganiks. 6) Kaebaja väidab, et määruse 833/2014 art 5b lg 2a eestikeelne versioon erineb teistest määruse keeleversioonidest. Jääb arusaamtuks, millist sisulist erinevust kaebaja kehtestatud keelu osas erinevates keeleversioonides näeb. Mõlema keeleversiooni puhul on sätte sisuliseks eesmärgiks mitte lubada isikuid, kes on Venemaa kodanikud olla EL liikmesriikide õiguse alusel asutatud juriidiliste isikute juhtideks, sh omanikeks. KOHTU PÕHJENDUSED 3. Kohus leiab, et Finstream OÜ kaebus kuulub rahuldamisele. 5
lg 1 p 9 alusel kehtetuks määruse 833/2014 art 5b lg 2a rikkumise tõttu.
lg 1 p 9 sätestab, et lisaks majandustegevuse seadustiku üldosa seaduse (MSÜS) § 37 lg-s 1 sätestatule tunnistab RAB
lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks, kui virtuaalvääringu teenuse pakkuja, tema juhtorgani liige, prokurist, tegelik kasusaaja või omanik on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda. Seega tuleb kohtul kontrollida, kas eeldused
5. EL institutsioonide määrused on EL toimimise lepingu art-st 288 tulenevalt tervikuna siduvad ja EL-i liikmesriikides vahetult kohaldatavad. RSanS § 6 sätestab, et rahvusvahelise sanktsiooni rikkumine on sama seaduse §-s 9 nimetatud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmine või keelu rikkumine. RSanS § 9 lg 1 kohaselt on rahvusvahelist sanktsiooni rakendav õigusakt sama seaduse tähenduses rahvusvaheline leping, EL Nõukogu määrus või Eesti Vabariigi seadus, mille alusel kohaldatakse rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavas õigusaktis ettenähtud kohustusi ja keelde. Määrus 833/2014 on sisustatav rahvusvahelist sanktsiooni rakendava õigusaktina RSanS ja
75 lg 1 p 9 tähenduses.
lg 1 p 9 näeb ette
lg-s 1 nimetatud tegevusloa kehtetuks tunnistamise järgmistes olukordades (kaks alternatiivi): „on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda“.
S §-ga 9 sisustada „on jätnud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata või rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas õigusaktis sätestatud keeldu“.
lg 1 p 9 jõustus 15.03.2022 ja asjaomase seaduseelnõu (Riigikogu XIV koosseisu 507 SE) seletuskirjast ei nähtu sättesse hõlmatud kahe alternatiivi analüüsi. Seletuskirjast (lk 26) selgub vaid see, et
lg-sse 1 lisatud „Punktid 8 ja 9 sätestavad tegevusloa kehtetuks tunnistamise olukordades, kus virtuaalvääringu teenuse pakkuja või tema juhtorgani liige on toime pannud süüteo“. Samas, nagu on toonud välja ka ringkonnakohus käesolevas asjas 26.04.2024 tehtud määruses (kaebaja määruskaebuse rahuldamine esialgse õiguskaitse küsimuses), on eelnõu seletuskiri selles küsimuses eksitav.
S § 931) toimepanemises süüdi mõistetud. Seda järeldust toetab
lg 1 p 8 sõnastus, milles viidatakse selgelt kehtivale karistatusele süüteo toimepanemise eest. Kui sama oleks soovitud näha ette
Eeltoodust lähtudes saab hinnangu, et tegevusloa omaja on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni (vt RSanS § 6) või rikub rahvusvahelist sanktsiooni kehtestavate õigusaktidega kehtestatud korda, anda RAB kui tegevusloa kehtetuks tunnistamiseks pädev haldusorgan. Uurimispõhimõttest (haldusmenetluse seaduse (HMS) § 6) tulenevalt peab haldusorgan selgitama haldusakti andmisel välja kõik asja otsustamisel tähtsust omavad asjaolud. Haldusakti põhjendustes hinnangu andmine, et tegevusloa omaja on rikkunud rahvusvahelist sanktsiooni, ei tähenda, et asjaomast isikut saaks pidada KarS §-s 93 1 sätestatud kuriteo toimepanemises süüdi olevaks. KarS § 931 näeb ette karistuse rahvusvahelist sanktsiooni rakendavas või Vabariigi Valitsuse sanktsiooni kehtestavas õigusaktis sätestatud kohustuse täitmata jätmise või keelu rikkumise eest. KarS §-s 931 sisalduv kuriteokoosseis on sõnastuselt lähedane
S §-ga 9). 7. Kohtu hinnangul on
lg 1 p-s 9 sisalduvate alternatiivide (on rikkunud või rikub) eesmärgiks eristada ühekordseid/lõppenud ja kestvaid rikkumisi ning seejuures peab isiku tegevus ja tahe olema (olnud) suunatud kohustuse täitmata jätmisele või keelu rikkumisele. Tuleb küll möönda, et
lg 1 p 9 ei näe RAB-ile ette kaalutlusvabadust tegevusloa kehtetuks tunnistamisel rahvusvahelise sanktsiooni rikkumise korral. Küll aga saab asuda seisukohale, et RAB-il on hindamisruum selles, kuidas sisustada 7
lg 1 p 9 eesmärk on olnud sellises olukorras tegevusloa imperatiivne kehtetuks tunnistamine pärast rikkumise lõppemist. Olemuselt ei olnud kõnealusel juhul tegemist kestvale rikkumisele (18.01.06.02.2024) suunatud tegevusega, vaid ebapiisavast hoolsusest tingitud viivitusega rikkumise vältimisel. Kohtu hinnangul ei kohusta
lg 1 p 9 sellises spetsiifilises olukorras kaebaja virtuaalvääringu teenuse osutaja tegevusluba vältimatult kehtetuks tunnistama, s.o ajal kui kaebaja osanikeks ei ole enam määruse 833/2014 art 5b lg-s 2a nimetatud isikuid. Ka määrusest 833/2014 ei tulene nõuet, et juriidilise isiku edasine tegevus tuleb igal juhul tõkestada muu hulgas juhul, kui art 5b lg 2a rikkumine esines, kuid see on kõrvaldatud. Teiste sõnadega ei näe otsekohalduv EL määrus liikmesriikidele ette sellist kohustust nagu tuletab RAB
Tegevusloa tühistamine ajal, kui VF-i kodaniku osalus on lõppenud, ei taga enam otseselt rahvusvahelist sanktsiooni, vaid piirab olemuslikult sellise juriidilise isiku ja sellega seotud füüsiliste isikute majandustegevust, kes ei kuulu määruse 833/2014 art 5b lg 2a reguleerimise esemesse. Kohtu hinnangul tuleb seega asuda seisukohale, et
lg 1 p 9 ei kohusta RAB-i kõnealuses olukorras kaebaja tegevusluba kehtetuks tunnistama. Alternatiivselt tuleks asuda seisukohale, et küsitav on
Samas on kohtu hinnangul võimalik praegusel juhul tõlgendada
Seejuures näeb
lg 1 p 11 ette kohustuse juhinduda tegevusloa kehtetuks tunnistamisel MSÜS-is sätestatud korrast, arvestades
-i erisusi. MSÜS § 42 näeb ette kohustuse teha rikkumise korral enne majandustegevuse keelamist või tegevusloa kehtetuks tunnistamist ettevõtjale ettekirjutus tegevuse kooskõlla viimiseks nõuetega (mida RAB on praegusel juhul formaalselt ka teinud 18.01.-19.01.2024 kirjadega Finstream OÜ-le). Nimetatu toetab järeldust, et kuigi rikkumine on tegevusloa kehtetuks tunnistamise aluseks, ei ole kehtetuks tunnistamine siiski rikkumise vältimatu tagajärg. Kohtule ei nähtu, et
lg 1 p 9 kehtestamisega oleks seadusandja soovinud kehtestada sellest põhimõttest erandit eelkirjeldatud olukorra tarbeks, s.o kui Eesti äriühingu puhul esineb 18 päeva määruse 833/2014 art 5b lg-st 2a tuleneva keelu rikkumine, pärast mida vastab äriühingu tegevus nõuetele. 9. RAB on lähtunud vaidlusaluse 01.03.2024 otsuse tegemisel eeldusest, et
lg 1 p 9 ei näe RAB-ile ette hindamisruumi selles, kas on toimunud selline rikkumine, mis tingib
Kohus asus eelnevalt erinevale seisukohale. Seega on RAB jätnud kaalumata olulise asjaolu, mis võis mõjutada asja õiget otsustamist (HMS § 56) ning see on RAB-i 01.03.2024 otsuse tühistamise aluseks. 10. Lisaks märgib kohus, et vaidlustatud otsuse põhjendusena on esitanud RAB muu hulgas seisukoha, et kaebaja osaluse võõrandamise 17.01.2024 leping on tühine. Nimetatust võiks ühelt poolt järeldada, et RAB-i hinnangul on kaebaja poolt määruse 833/2014 art 5b lg 2a 8
lg 1 p 9 alusel kehtetuks põhjusel, et kaebaja rikub kestvalt/jätkuvalt määruse 833/2014 art 5b lg-t 2a, siis tuleb seda selgesõnaliselt vastavas otsuses väljendada ja põhjendada. Seejuures tuleb selgitada, millisel õiguslikul alusel saab RAB lugeda kaebaja osaluse võõrandamise notariaalse tehingu ja äriregistri kande tühiseks või jätta need muul alusel arvestamata. RAB on praegusel juhul tuginenud otsuses sellele, et ÄS § 149 lg-test 4 ja 4 1 tulenevalt läheb osa omand üle registrikandega sarnaselt kinnisasja omandi üleminekule kinnistusraamatus.
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.