3-25-448/3

3-25-448 TARTU HALDUSKOHUS KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 3-25-448 Määruse kuupäev ja koht 6.03.2025, Jõhvi Kohtunik Ülle Polluks Kohtuasi X-i kaebus Sotsiaalkindlustusameti ja Eesti Töötukassa vastu kohustava ettekirjutuse tegemise nõudes Resolutsioon Tagastada kaebus. Menetlusosalised Kaebaja: X Vastustaja I: Sotsiaalkindlustusamet Vastustaja II: Eesti Töötukassa Edasikaebamise kord ja muud selgitused Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul määruse kättetoimetamisest arvates. Määrus toimetatakse kaebajale kätte. Asjaolud ja menetluse käik

1. Tartu Halduskohtusse laekus 23.02.2025 X-i poolt esitatud kaebus, milles kaebaja palub kohustada Sotsiaalkindlustusametit maksma talle sotsiaaltoetust 100% ulatuses ja Eesti Töötukassat maksma vähemalt 50% pensionilt. Kaebuse põhjenduste kohaselt viibib kaebaja alates 27.09.2023 vanglas ja sellest ajast saadik ei ole talle raha makstud, mistõttu võttis ta kiirlaene, et kanda tekkinud kulud. Kuna vanglas ei anta piisavalt süüa, võttis kaebaja alla umbes 35 kg. Samuti ei taga vangla kaebajale riideid ega pese neid. Kaebajal esineb ka rohtude eest tasumise kohustus.
2. Tartu Halduskohus jättis 26.02.2025 määrusega kaebuse käiguta ja kohustas kaebajat 5 päeva jooksul alates kohtumääruse kättesaamisest kõrvaldama kaebuses esinenud puudused.
3. Kaebaja esitas 26.02.2025 puuduste kõrvaldamise avalduse. Kaebaja selgitas, et tahab saada puudega inimese toetust ja töövõimehüvitist. 1 3-25-448 Kohtu seisukoht
4. Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 121 lg 1 p 1 sätestab, et kohus võib tagastada kaebuse määrusega selle esitajale, kui kaebajal puudub asjas ilmselgelt kaebeõigus. HKMS § 44 lg-st 1 tulenevalt võib kaebusega halduskohtusse pöörduda isik üksnes oma õiguse kaitseks.
5. Täiendatud kaebuse kohaselt taotleb kaebaja kohtult Sotsiaalkindlustusametile ja Eesti Töötukassale kohustava ettekirjutuse tegemist maksta talle toetused (puudega inimeste toetus ja töövõimetustoetus). Kohus on seisukohal, et kaebajal puudub kaebeõigus mõlema nõude osas, kuna seadused ei võimalda nimetatud toetuste maksmist vanglas viibivale isikutele.
6. Nimelt puuetega inimeste sotsiaaltoetuse seaduse (PISTS) 20 lg 21 sätestab, et puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine peatatakse süüdimõistetud toetuse saaja vanglas või arestimajas vangistuse kandmise ajaks, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. Sama paragrahvi lg 23 sätestab, et kui isiku suhtes on tõkendina kasutatud vahi alla võtmist, peatatakse vahi all oleku ajaks puuetega inimeste sotsiaaltoetuste maksmine, välja arvatud kui isik vajab oma puude tõttu individuaalset abivahendit. Sotsiaaltoetus makstakse isikule tagantjärele välja pärast kohtuotsuse jõustumist juhul, kui isik mõisteti õigeks või teda ei karistatud vangistusega. Eelnevast nähtub, et nii vahistamise ajal kui ka peale süüdimõistva kohtuotsuse jõustumist ei ole vangistust kandval kinnipeetaval õigust saada sotsiaaltoetusi. Töövõimetoetuse seaduse (TVTS) § 12 lg 6 sätestab, et töövõimetoetusele ei ole õigust isikul, kes kannab karistust vanglas või kes viibib vahi all. Seega puudub kaebajal vanglas viibimise tõttu õigus töövõimetoetusele. Kohus ei pea neid seaduse sätteid põhiseadusega vastuolus olevaks. Kaebajale on tagatud vanglas inimväärikas viibimine ka juhul, kui ta vanglasisesel kontol rahalisi vahendeid ei oleks. Kõik eluks vajaliku olemasolu kindlustab vangla.
7. Võttes arvesse, et nii PISTS kui ka TVTS ei näe ette võimalust maksta vanglas viibivale isikule toetusi, ei ole ei Sotsiaalkindlustusamet ega Eesti Töötukassa nimetatud toetuste maksmata jätmisega rikkunud kaebaja subjektiivseid õigusi. Lähtudes eeltoodust ja juhindudes HKMS § 121 lg 2 p-st 1, tagastab kohus kaebuse.
8. Iseenesest nõustub kohus kaebajaga, et vastavalt riigilõivu seaduse § 22 lg 2 p-le 2 on selline kaebus riigilõivuvaba, kuid kaebuse tagastamise tõttu ei ole see enam tähtis. (allkirjastatud digitaalselt) 2