KOHTUOTSUS Eesti Vabariigi nimel Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Tiia Nurm Otsuse tegemise aeg ja koht 21.02.2025, Tallinn Haldusasja number 3-24-3064 Haldusasi X kaebus Lääne-Nigula Vallavalitsus
) §-st 68 on rahvastikuregistri subjektiks olev isik kohustatud tagama rahvastikuregistris enda ja oma alaealiste laste ning eestkostetavate elukoha aadressi olemasolu ja õigsuse
-s sätestatu kohaselt. Isik esitab rahvastikuregistrisse kandmiseks selle elukoha aadressi, kus ta alaliselt või peamiselt elab (
§ 65lg 1).
Kui isik kasutab alaliselt või peamiselt elamiseks mitut elukohta, esitab ta rahvastikuregistrisse kandmiseks kõigi nende aadressid, valides neist ühe õigusliku tähendusega elukoha aadressiks (edaspidi elukoha aadress) (
§ 65lg 2 lause 1).
Kui avaliku ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega, peab lähtuma rahvastikuregistrisse kantud elukoha aadressist (
§ 66lg 1). 22. Tsiviilseadustiku üldosa seaduse (Ts
ÜS) § 15 lg 1 kohaselt loetakse piiratud teovõimega alaealise elukohaks tema vanemate või eestkostjate elukoht. Kui vanemad elavad lahus, on alaealise elukohaks selle vanema elukoht, kelle juures ta elab. Seega määratleb seadus ühesel 4
(6)alaealise lapse elukoha vanema elukoha kaudu, mis tähendab, et sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise korra § § 6 lg 1 on seadusega vastuolus. 23. Asja materjalidest tulenevalt on kaebaja puhul täidetud tingimus, mille kohaselt on tema enda rahvastikuregistri järgne elukoht avalduse esitamise hetkel Lääne-Nigula vallas. Kohtu hinnangul ei ole usutav ja vastustaja ei ole ka väitnud, et faktiliselt elas kaebaja vähem kui kuu vanune laps 15.09.2024 kuupäeva seisuga oma emast eraldi Soome Vabariigis. Usutav on, et laps ja ema elasid koos. Nimetatut tõendab ka asjaolu, et kaebaja on juba alates lapse sünnist, s.o xx xx xxxx märkinud lapse elukoha lisa aadressiks Lääne maakond, Lääne-Nigula vald, xxxxxxxxx. Kuivõrd laps sündis Soomes, siis on kohtu jaoks usutav, et kaebajal esines raskuis rahvastikuregistris olevate andmete muutmisel ning vastavad muudatused sai kaebaja teha alles peale seda, kui lapsele oli väljastatud Eesti isikukood. Kaebaja on kohtule ka tõendanud, et ta on alates 06.06.2022 töötanud Eesti ettevõttes ning teeninud 2022 ja 2023 aastatel sotsiaalmaksuga maksustatavat tulu (dtl 121-137). Kaebajaga sõlmitud tööleping on kehtiv. Seega ei ole ustav, et kaebaja elas tegelikkuses Soome Vabariigis. Kuna vastustaja ise on omistanud tähenduse vaid rahvastikuregistri andmetele, siis on vastuoluline vastustaja kahtlus, mille kohaselt kaebaja tegelikkuses Lääne-Nigula valla territooriumil ei ela. 24.
§ 48
lg 2 p 3 järgi on elukoha aadressil õiguslik tähendus avaliku ülesande täitmisel, kui selle ülesande täitmine on seotud elukohajärgsusega. Kohus leiab, et praegusel juhul ei anna ainuüksi rahvastikuregistri järgse elukoha erinevus lapse tegelikust elukohast vastustajale alust jätta sünnitoetus määramata, kui muude tõenditega on tõendatud, et toetuse taotleja elab tegelikult toetusõigusliku lapsega koos ja kasvatab teda. Sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise kord küll sätestab toetuse maksmise eeldusena, et nii vanema kui lapse rahvastukuregistri järgne elukoht peavad toetuse taotluse esitamisel olema Lääne-Nigula vallas, kuid regulatsiooni kohaldamine ei saa viia olukorrani, kus taotleja minetab õiguse toetusele asjaolude tõttu, mis ei allu tema tahtele. Kohtu hinnangul on praegusel juhul tegemist olukorraga, kus vastustajal tuli sotsiaaltoetuste taotlemise ja määramise korra § 6 lg 4 kohaselt kaaluda erandi tegemist määrusega kehtestatud toetuse andmise tingimustest ja kaaluda kaebajale sünnitoetuse määramist ja maksmist. Vastustaja ei ole vastavat asjaolu kaalunud, vaid on lähtunud kitsalt rahvastikuregistrisse tehtud elukoha kandest. Seega on otsuse tegemisel rikutud oluliselt kaalutlusõigust.
- Vastustaja oleks kohtu hinnangul pidanud käesolevas asjas koguma täiendavaid tõendeid ning tuvastama, kas rahvastikuregistrisse lapse elukohana märgitud elukoht vastab tegelikkusele, kuivõrd ei ole eluliselt usutav, et nii väike laps elab emast eraldi ja teises riigis. Samuti pidi vastustaja menetluses arvestama, et kuivõrd laps sündis Soome Vabariigis, siis võib elukoha andmete muutmine kahe kuu pikkuse perioodi jooksul olla kaebajast sõltumatutel asjaoludel võimatu.
- Eeltoodust tulenevalt tühistab kohus vastustaja 25.10.2024 vastuses nr 8-2/24-342-2 sisalduva otsuse, millega keelduti kaebajale sünnitoetuse määramisest seoses Y sünniga. Vastustajal tuleb kaebaja poolt esitatud taotlus uuesti läbi vaadata ja teha uus otsus. Seega kuulub rahuldamisele ka kohustamisnõue.
- Kuivõrd kohus tühistab vaidlustatud 25.10.2024 otsuse, siis kuulub tühistamisele ka 07.11.2024 vaideotsus nr 8-2/24-342-4, millega jäeti kaebaja poolt esitatud vaie rahuldamata.
- Kokkuvõtvalt rahuldab kohus kaebuse kogu ulatuses.
- Asendada avaldatavas lahendis kaebaja ja tema lapse nimi tähemärgiga (HKMS § 175 lg 3). MENETLUSKULUD
- Halduskohtumenetluse seadustiku (HKMS) § 108 lg 1 kohaselt kannab menetluskulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kohtuotsus on tehtud kaebaja kasuks, mistõttu tuleks kaebaja menetluskulud mõista välja vastustajalt. Kaebaja oli seaduse kohaselt riigilõivu tasumisest 5
(6)vabastatud. Kaebaja ei ole taotlenud muude võimalike menetluskulude hüvitamist. Seega jäävad menetlusosaliste võimalikud menetluskulud nende endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Tiia Nurm 6
(6)