Obsah (7)

§ 101§ 97§ 96§ 99§ 100§ 108§ 102

KOHTUOTSUS Kohtunik Brigitta Mõttus Määruse tegemise aeg ja koht 09. jaanuar 2025, Pärnu Tsiviilasja number 2-23-15871 Tsiviilasi M. N. hagi T. N. vastu elatise väljamõistmiseks 2342,97 eurot Tsiviila

) § 101 lg-s 3 sätestatud baassummas (alates 01.04.2023 249,78 eurot), millele lisandub

§ 101

lg-s 4 nimetatud 3%-line summa Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast (praegusel ajal 54,96 eurot), millest on maha arvestatud pool hagejale makstavast lapsetoetusest (praegusel ajal 40 eurot;

§ 101lg 5).

Käesoleval hetkel on elatise summa 287,72 eurot kuus.

1. Resolutsiooni punktis 2 väljamõistetud igakuine elatis tasuda B. H. arvelduskontole XXX, iga kuu eest ette hiljemalt jooksva kuu
2. kuupäevaks, selgitusega „ M. N. elatisraha“, näidates makse selgituses ära ka kuu ja aasta, mille eest elatist tasutakse. Menetluskulud
3. Jätta menetluskulud poolte endi kanda (TsMS § 164 lg 1). Edastada kohtuotsus menetlusosalistele. 2-23-15871 Edasikaebamise kord Maakohtu otsuse peale on pooltel õigus esitada apellatsioonkaebus Tallinna Ringkonnakohtule. Apellatsioonkaebus tuleb esitada 30 päeva jooksul alates otsuse apellandile kättetoimetamisest, kuid mitte hiljem kui viie kuu möödumisel esimese astme kohtu otsuse avalikult teatavakstegemisest. Ringkonnakohus võib apellatsioonkaebuse lahendada kirjalikus menetluses, kui kaebaja ei taotle selle lahendamist istungil. ASJAOLUD
4. Hageja esitas 09.11.2023 Pärnu Maakohtule hagi kostjalt elatise väljamõistmiseks ning hagi täpsustuse 17.11.
5. Hageja soovib elatise väljamõistmist kostjalt alates 09.11.2023 perekonnaseaduses (

) § 101 sätestatud määras kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX.

1. Kohus võttis hagi 17.11.2023 määrusega menetlusse ning andis kostjale tähtaja vastuse esitamiseks.
2. Kostja on esitanud hagiavaldusele vastuse 30.11.
3. Kostja hagi õigeks ei võta ning palub jätta hagi läbi vaatamata. Kostja kannab lapsega seotud kulud, maksab ka lasteaia eest ja kannab raha hageja esindaja arvele, kui hageja esindaja seda küsib. Samuti kannab kostja lapse kulud jookvalt ka ise. Poolte vahel on sõlmitud suhtluskord (kohtumäärus), kus laps viibib isa juures reedest pühapäeva õhtuni kaks järjestiku nädalavahetust ja siis üks nädalavahetus on laps emaga ja jälle edasi kaks nädalavahetust järjest isaga. Detsembri järgi see tuleb 12 päeva. Lapse ema ei taha last isale anda ning lapse isa kaalub uue suhtlemiskorra avalduse esitamist.
4. Hageja esitas kostja vastuse osas seisukoha 01.12.
5. Lapse ema kinnitab, et tasusid lapse isaga lapse lasteaia ja eelkooli tasusid korda mööda. Lapse riiete kulud jagasid vanemad samuti pooleks. Lapse ema ei ole lapse isal keelanud lapsega suhelda ning takistanud lapsel isa juurde minemast. Laps ise ei ole soovinud isa juurde minna. Laps viibib vahepeal isa juures kaks päeva kuus.
6. Hageja esitas 19.02.2024 elatisabi taotluse, mille kohus jättis 19.02.2024 määrusega käiguta. Hageja esitas 20.02.2024 puuduste kõrvaldamise. Kohus 21.02.2024 määrusega rahuldas hageja hagi tagamise taotluse osaliselt. Kohus kohustas T. N. tasuma hagejale ülalpidamiseks igakuist elatist summas 100 eurot kuus alates 19.02.2024 kuni käesoleva tsiviilasjas tehtava kohtulahendi jõustumiseni.
7. Kostja esitas hageja 01.12.2023 esitatud seisukoha osas vastuse 21.03.
8. Kostja kinnitab, et tasusid lapse emaga lasteaia ja eelkooli tasusid kordamööda ning lapse riiete kulu jagati pooleks. Perioodil 13.03.2024 - 21.03.2024 oli hageja kostjaga. Kostja sõnul lapse ema ei anna last kostjale.
9. Hageja esitas oma seisukoha kostja 21.03.2024 vastuse osas 12.04.
10. Lapse ema selgitab, et kostja maksis vaid lasteaia, eelkooli ja riiete kulud. Muud kulud olid lapse ema kanda. Kui laps on kostjaga, siis viibivad nad kostja vanemate kodus, kus kostjal kulud puuduvad. Lapse ema ei tee takistusi lapsel soovikorral isaga kohtuda. Laps viibib isaga üheskuus vaid mõni päev.
11. Hageja esitas 11.08.2024 taotluse menetluse lõpetamiseks, kuna võttis vastu kostja pakkumise, et kostja tasub hagejale elatist 150 eurot kuus.
12. Kohus palus 21.08.2024 kohtunõudega kostjal esitada seisukoht hagist loobumise osas hiljemalt 28.08.
13. Kostja seisukohta ei esitanud.
14. Hageja esitas 03.09.2024 kompromisslepingu, kus märgib samuti, et on nõustunud kostja pakkumisega, et kostja tasub hagejale 150 eurot kuus elatist ning suuremad kulud 2 2-23-15871 jagatakse pooleks.
15. Kohus edastas pooltele 04.09.2024 kirja, kus selgitas et hageja 03.09.2024 esitatud kompromissleping ei vasta nõuetele ning kohus edastatud kompromissi ei kinnita. Kohus tegi ettepaneku koostada ise pooltele kompromisslepingu projekti ning palus esitada kostjal hageja poolt pakutud kompromissi osas seisukoht hiljemalt 12.09.
17. Kostja esitas 06.09.2024 seisukoha. Kostja teatab, et tema esindaja on lapsehoolduspuhkusel. Kostja märgib, et on nõus hagist loobumisega. Kostja kinnitab, et on hagejaga sõlminud kokkuleppe, et kostja maksab hagejale elatist 150 eurot kuus. Kostja kinnitab, et on alustanud elatise tasumist alates 2024 augustist. Kostja esitab lisatingimuse, et kohus lahendaks ka hageja kooli küsimused. Kostja on nõus, et laps käib XXX koolis. Edasine otsustada koos hageja ja lapsega kuhu kooli edasi läheb.
18. Kohus määras asja lahendamiseks kohtuistungi 29.10.2024 kell 15.
20. Hageja esitas 25.09.2024 seisukoha ja taotluse kostja varalist seisundit tõendavate dokumentide väljanõudmiseks. Samuti esitas hageja kompromissettepaneku. Hageja kinnitab, et kostja on tasunud alates hagi esitamisest hagejale elatist 300 eurot (august 2024 150 eurot ja september 2024 150 eurot. Kuna hageja ei ole kindel, et kostja tasub hagejale igakuiselt elatist 150 eurot, siis hageja teatab et ei loobu hagist ega võta hagi tagasi. Hageja jääb oma 09.11.2023 hagis esitatud nõude juurde. 25.09.2024 seisuga on kostjal elatise võlgnevus hageja ees 2658,55 eurot. Hageja tegi kostjale ettepaneku, et kostja tasub hagejale elatise võlgnevuse summas 2658,55 eurot maksegraafiku alusel 24 kuu jooksul, tasudes igakuiselt 110,77 eurot alates 10.10.2024 kuni 10.09.
21. Lisaks eeltoodule tasub kostja hagejale elatist igakuiselt seaduses sätestatud määras, mis hetkel on 287,72 eurot.
22. Hageja lepinguline esindaja esitas 25.09.2024 taotluse istungiaja muutmiseks.
23. Kohus määras uue kohtuistungi aja 12.12.2024 kell 11.
25. Istungil selgitas hageja lepinguline esindaja, et nad ei loobu hagist ning ei nõustu kompromissiga summas 150 eurot kuus. Hageja jääb hagis esitatud nõude juurde ning soovib kostjalt elatist seaduses sätestatud määras. Hageja täpsustas, et novembris oli laps isa juures 4 ööpäeva, s.o 08.11-10.11 ja 15.11-17.11; oktoobris 6 ööpäeva, s.o 11.10-13.10, 22.10–24.10, 04.10–05.10; septembris 4 ööpäeva, s.o 06.09–08.09, 20.09–22.09; augustis 3 ööpäeva, s.o 09.08-11.08, 17.08-18.08; juulis 6 ööpäeva, s.o 05.07-07.07, 19.07-21.07, 26.07-28.07; juunis 4 ööpäeva, s.o 14.06-16.06; 21.06-24.06; mais 4 ööpäeva, s.o 10.0512.05; 17.05-19.05; aprillis 6 ööpäeva, s.o 05.04-07.04, 12.04-14.04, 26.04-28.04; märtsis hageja ei viibinud isa juures; veebruaris 5 ööpäeva ,s.o 02.02-04.02; 09.02-11.02; 23.0224.02; jaanuaris hageja ei viibinud isa juures. Elatise vähendamiseks alus puudub. Hageja soovib, et elatise tasumine toimuks
26. kuupäeval. Kostja vaidles hagile vastu. Kostja on tasunud alates
27. augustist hagejale elatist 150 eurot kuus nagu lapse emaga kokkulepe oli. Kostja kinnitab, et tema sissetulek on 1700 eurot kuus ning tal on võimalus hagejale elatis tasuda. Kohus määras pooltele tähtajad tõendite esitamiseks ning tegi teatavaks lahendi aja, s.o 10.01.
29. Kostja esitas 18.12.2024 täiendavad tõendid.
30. Hageja tähtajaks, s.o 23.12.2024 seisukohta esitanud ei ole. KOHTU PÕHJENDUSED
31. Kohus, analüüsinud kõiki asjaolusid ja asjas esitatud tõendeid kogumis, leiab et 3 2-23-15871 hagiavaldus tuleb rahuldada. Hagi on õiguslikult põhjendatud vastavalt

§ 97p 1; § 99 lg 1, 2; § 100 lg 1, § 108.

21.

§ 96

sätestab, et ülalpidamist on kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased.

§ 97

punkti 1 kohaselt ülalpidamist on õigustatud saama alaealine laps.

§ 99

lõike 1 kohaselt määratakse ülalpidamise ulatus kindlaks ülalpidamist saama õigustatud isiku vajadustest ja tema tavalisest elulaadist lähtudes. Sama paragrahvi lõige 2 sätestab, et ülalpidamise kindlaksmääramisel arvestatakse õigustatud isiku kõiki eluvajadusi, sealhulgas tema võimete ja kalduvuste kohase hariduse ja kutsealase ettevalmistusega seotud kulutusi, alaealise ülalpeetava puhul ka tema kasvatamise kulutusi.

§ 100

lõike 1 kohaselt antakse ülalpidamist üldjuhul raha perioodilise maksmisega.

§ 101

lõike 2 kohaselt võib kohus elatise välja mõista kindla summana või muutuva suurusena, määrates ette kindlaks elatissumma suuruse arvutamise alused. 22. Vaidlus puudub, et hageja on kostja alaealine laps ning et hageja elab koos emaga. Hageja taotleb elatise väljamõistmist hagiavalduse esitamisest, s.o 09.11.2023 kuni hageja täisealiseks saamiseni, s.o XXX

§ 101sätestatud määras.

23. Hageja on hagis märkinud enda vajaduste loetelus igakuisteks kulutusteks kokku 831 eurot. Kuna hageja on esitanud elatise nõude

§-s 101 sätestatud määras, siis hagejal ei ole vaja tõendada vajaduste olemasolu miinimumnõude korral (vt Riigikohtu 26.06.2013 otsust tsiviilasjas nr 3-2-1-78-13, p 15). 24.

§ 101

lg 1 järgi ei või igakuine elatis olla väiksem kui sama paragrahvi alusel arvutatud summa. Samas paragrahvis nimetatakse asjaolud, mida elatise suuruse arvutamisel arvestatakse. Need on elatise baassumma (

§ 101

lg 3), millele lisandub 3% eelneva kalendriaasta kohta avaldatud riigi keskmisest brutokuupalgast (

§ 101

lg 4).

§ 101

lg-tes 5–7 sätestatakse asjaolud, mis annavad aluse nõnda arvutatud elatise vähendamiseks. Kohus saab elatise vähendamise aluseks olevate asjaolude kontrollimiseks koguda tõendeid omal algatusel või poolte kaasabil (RKTKo 22.06.2022, 2-19-19160, p 15).

§ 101

lg-te 3 ja 4 alusel arvutatud summast arvestatakse seaduses sätestatud ulatuses maha lapsetoetus ja lasterikka pere toetus. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel (

§ 101lg 5).

Samuti vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetud aja võrra, kui see on aastas keskmisel 7–15 ööpäeva kuus (

§ 101lg 6).

Kui isik peab maksma elatist sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatist 15% võrreldes esimese lapse elatisega, kui tegemist pole mitmike ega lastega, kelle vanusevahe on üle kolme aasta (

§ 101

lg 7).

§ 108

kohaselt võib õigustatud isik nõuda ülalpidamiskohustuse täitmist ja kohustuse täitmata jätmise tõttu tekkinud kahju hüvitamist tagasiulatuvalt kuni ühe aasta eest enne elatishagi kohtule esitamist.

§ 100

lg 3 teise lause järgi tuleb lapse elatisenõude puhul arvestada mh vanemate kokkuleppega ettenähtut, s.o vanemate kokkulepitud ülalpidamiskohustuse täitmise viisi ja korda. 25. Hageja ei viibi kostja juures ühes kuus enam kui 6 päeva, mistõttu ei tule elatise summat

§ 101lg 6 alusel proportsionaalselt kohustatud vanemaga koosveedetud ajaga vähendada.

1. Kohus leiab, et kuigi asjaoludest ja kostja poolt esitatud tõenditest nähtub, et pooled on menetluse jooksul elatise tasumise osas läbirääkimisi pidanud ja hageja on vahepeal avaldanud nõustumust, et kostja tasub elatist 150 eurot kuus, siis ei ole pooled kirjalikku kompromissi sõlminud ega seda kohtule esitanud. Hageja kinnitas istungil, et jääb enda haginõude juurde ja nõustus kostja ettepanekuga vaid hirmust, et kostja esitab vastasel juhul kohtusse suhtlemiskorra muutmise avalduse. Ka istungil andis kostja mõista, et kaalub suhtlemiskorda muuta. Lisaks ei ole kohus seotud ka poolte esitatava 4 2-23-15871 kompromissiga ning võib jätta kompromissi kinnitamata. Kohus leiab, et lapsele 150 eurot kuus elatise tasumine ei ole lapse huvides ning vastav summa on ebamõistlikult väike, eriti veel olukorras, kus kostja on ise kinnitanud, et tal on kõik rahalised võimalused lapsele elatist seaduses sätestatud miinimummääras tasuda. Seega leiab kohus, et asjaolu, et kostja leidis, et neil on hagejaga kokkulepe 150 euro elatise tasumiseks kuus, ei anna alust olukorras, kus hageja on jäänud enda hagis esitatud nõude juurde, välja mõistetavat elatist vähendada.
2. Hageja ema on hagiavalduses märkinud enda sissetulekuteks ca 1090 eurot kuus. Kostja on kohtule kinnitanud, et tema sissetulek on 1700 eurot kuus ning et ta on võimeline hagejale igakuist elatist tasuma. Seega ei ole

§ 102

lg 2 tähenduses mõjuvat põhjust elatise vähendamiseks alla

§ 101järgi arvutatud minimaalse elatise summa.

28. Elatist ei nõuta mitme lapse eest. Seega ei vähendata elatise summat

§ 101lg-te 6 ja 7 alusel.

29.

§ 101

lg 1 alusel arvutatud elatise summa on seega 287,72 eurot kuus (272,76 (indekseeritud baassumma) + 54,96 (keskmine brutokuupalk 1832 x 3%) - 40 (50% 80 euro suurusest lapsetoetusest)).

1. Kohus mõistab kostjalt hageja kasuks välja elatise alates 09.11.2024 kuni hageja täisealiseks saamiseni XXX 287,72 eurot kuus muutuva suurusena. Elatise suurus muutub iga aasta
2. aprillil (esimest korda
3. aprillil 2025), lähtudes baassumma indekseerimisest ja keskmise brutokuupalga muutusest vastavalt

§ 101

lg-tele 3 ja 4 ning lapsetoetuse (kehtiva PHS § 17 lg 3) suuruse muutumisest alates toetuse suuruse muutumisele järgnevast kuust. 31.

§ 100lg 4 sätestab, et elatist makstakse iga kalendrikuu eest ette. Kohus määrab hageja taotlusel Ts

MS § 445 lg 1 alusel, et elatis tuleb tasuda B. H. arvelduskontole. Igakuine elatis tuleb tasuda iga kalendri kuu eest ette

1. kuupäevaks, märkides makse selgitusse „M. N. elatisraha“ ning kuu ja aasta, mille eest elatist makstakse.
2. Kostja esitas 18.12.2024 enda konto väljavõtte, kust nähtub et ta on tasunud perioodil 07.12.2023 kuni 05.12.2024 hagejale elatist kokku 1550 eurot. Hageja ei ole nimetatud summat vaidlustanud. Kuna kostja on kohtumenetluse kestel maksnud hagejale elatist, tuleb tasutud summad väljamõistetud elatisega tasaarvestada.
3. Kui pärast otsuse jõustumist peaksid oluliselt muutuma elatise suurust mõjutavad asjaolud, mille alusel on tehtud nõude rahuldamise otsus, siis on poolel TsMS § 459 lg 1 alusel õigus uues hagis nõuda elatise suuruse muutmist. Menetluskulud
4. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 174 lg 1 kohaselt määrab menetluskulude rahalise suuruse menetluskulude jaotuse alusel vajalikus ja põhjendatud ulatuses kindlaks asja menetlev kohus samas tsiviilasjas, millega seoses kulud tekkisid.
5. TsMS § 164 lg 1 sätestab, et hagilises abieluasjas, alaealise lapse ülalpidamisasjas ja põlvnemisasjas kannab kumbki pool oma menetluskulud ise. Kohus jätab seega menetluskulud poolte endi kanda ning sellest lähtuvalt kohus menetluskulude rahalist suurust kindlaks ei määra. (allkirjastatud digitaalselt) Brigitta Mõttus kohtunik 5