Obsah (5)

§ 101j§ 97§ 100§ 101§ 102

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus Kohtukoosseis Kohtunik Laura-Liis Sarapuu Otsuse tegemise aeg ja koht 10.02.2025.a., Tallinn, Tallinna kohtumaja Tsiviilasja number 2-23-15588 Tsi

§ 101järgses muutuvas summas, mis hagi esitamise seisuga oli 260,33 eurot kuus.

Kostja seisukohad

1. Kostja vaidleb hagile vastu. Kostja on andnud hagejale ülalpidamist, elatist on tasutud V. M. (vanaema) ja V. G. (kostja abikaasa) kontodelt. Kostjal on miinimumpalk, ei ole suuteline tasuma elatist üle 186 euro kuus, so xxxx seadusjärgne määr. Hageja elas kostjaga 2010-2021.a., sel perioodil lapse ema hageja ülalpidamises üldse ei osalenud, kostja kandis kõik hageja kulud. Kostja palub jätta hagi rahuldamata. Kohtu poolt tuvastatud asjaolud ja kohtuotsuse põhjendused
2. Kohus tuvastab rahvastikuregistrist, et hageja on xxxx kodanik elukohaga Eestis. Kostja elukoht on xxxx. Nõukogu määruse (EÜ) nr 4/2009,
3. detsember 2008, kohtualluvuse, kohaldatava õiguse, kohtuotsuste tunnustamise ja täitmise ning koostöö kohta ülalpidamiskohustuste küsimustes art 3 b järgi on liikmesriikides ülalpidamiskohustuste küsimustes pädevad otsustama mh selle riigi kohtud, kus on õigustatud isiku alaline elukoht. Kohaldatav õigus määratakse vastavalt art 15 kindlaks vastavalt ülalpidamiskohustuste suhtes kohaldatava õiguse
4. novembri
5. aasta Haagi protokollile liikmesriikides, kelle suhtes see õigusakt on siduv. Viidatud protokolli art 3.1 järgi kui käesolevast protokollist ei tulene teisiti, kohaldatakse ülalpidamiskohustuste suhtes õigustatud isiku peamiseks elukohaks oleva riigi õigust. Kohus leiab, et kuna hageja elukoht on Eestis, allub asi määruse 4/2009 art 3 b alusel Eesti kohtule ning asja lahendamisele tuleb
6. novembri
7. aasta Haagi protokolli art 3 b järgi kohaldada Eesti õigust.
8. Perekonnaseaduse (

) § 96 I lause kohaselt on ülalpidamist kohustatud andma täisealised esimese ja teise astme ülenejad ja alanejad sugulased (ülalpidamiskohustuslased).

§ 97p 1 järgi on ülalpidamist õigustatud saama alaealine laps.

Nähtuvalt hagile lisatud sünnitunnistusest (dtl 18, tõlge dtl 19-20) on kostja hageja isa, mistõttu on hagejal õigus saada kostjalt ülalpidamist. 5.

§ 100

lg 1 kohaselt ülalpidamist antakse üldjuhul raha perioodilise maksmisega (elatis). Kui selleks on mõjuv põhjus, võib kohustatud isik nõuda, et tal võimaldataks anda ülalpidamist muul viisil.

§ 100

lg 2 järgi alaealise lapse vanem täidab lapse ülalpidamise kohustust elatise maksmise teel eeskätt juhul, kui ta ei ela lapsega koos või kui ta ei osale lapse kasvatamises. Lapsega koos elav vanem peab elatist kasutama lapse huvides. Pooled ei vaidle, et hageja elab koos emaga.

1. TsMS (tsiviilkohtumenetluse seadustik) § 369 kohaselt tulevase nõude täitmise hagi võib esitada juhul, kui on alust eeldada, et võlgnik kohustust õigel ajal ei täida. Riigikohus on selgitanud, et elatisehagi rahuldamiseks tuleb tuvastada kohustatud isiku ülalpidamise kohustuse rikkumine, mis võib seisneda esmajoones ülalpidamise ebapiisavas või ebaregulaarses andmises (3-2-1-33-11, p 18). 2
2. Pooled ei vaidle, et kostja on andnud ülalpidamist ebaregulaarselt. Seetõttu on elatise väljamõistmise eeldused täidetud. Pooled vaidlevad ülalpidamiskohustuse ulatuse üle. 8.

§ 101

lg 1 järgi igakuine elatis ühele lapsele ei või olla väiksem kui käesoleva paragrahvi alusel arvutatud summa.

§ 101lg 3 järgi igakuise elatise arvutamise aluseks on baassumma.

Baassumma ühe lapse kohta on 200 eurot, mida indekseeritakse iga aasta 1. aprillil Statistikaameti poolt ametlikult avaldatud eelneva aasta tarbijahinnaindeksi muutusega. Pärast indekseerimist loetakse järgmisel aastal baassummaks eelmisel aastal indekseerimise tulemusel saadud baassumma.

§ 101

lg 4 kohaselt baassummale lisandub kolm protsenti eelneva kalendriaasta kohta Statistikaameti kodulehel avaldatud Eesti Vabariigi keskmisest brutokuupalgast. Lisanduv summa arvutatakse vastavalt brutokuupalga muutusele iga aasta 1. aprillil. Alates 01.04.2023 on indekseeritud baassumma 249,78 eurot ja alates 01.04.2024.a. 272,76 eurot. 9.

§ 101

lg 5 alusel ei pea vanem andma ülalpidamist ulatuses, milles lapse vajadused saab rahuldada lapsetoetuse ja lasterikka pere toetuse arvel. Loetakse, et lapse vajadused saab rahuldada kogu lapsetoetuse arvel ja poole lasterikka pere toetuse arvel, mis on jagatud võrdselt toetust saava pere kõigi laste vahel. Alates 01.01.2023.a on lapsetoetus 80 eurot kuus (PHS § 17 lg 3). 10.

§ 101

lg 6 kohaselt kui laps viibib kohustatud vanema juures aasta jooksul keskmiselt seitse kuni viisteist ööpäeva kuus, vähendatakse elatise summat proportsionaalselt kohustatud vanemaga koos veedetava ajaga. Pooled ei vaidle, et hageja viibib kostja juures keskmiselt vähem kui seitse ööpäeva kuus. 11.

§ 101

lg 7 kohaselt kui isik on kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele, vähendatakse järgnevate laste puhul elatise summat 15 protsenti esimese lapse elatise summaga võrreldes. Elatise summat ei vähendata mitmike puhul ja laste puhul, kelle vanusevahe on suurem kui kolm aastat. Kostja ei ole kohustatud elatist tasuma sama pere mitmele lapsele. 12.

§ 101

lg 1 alusel arvestatud ülalpidamiskohustuse ulatus on seega: -alates 03.11.2023 kuni 31.03.2024.a. 260,33 eurot kuus (249,78 + 50,55 (viimane keskmine brutokuupalk 1 685 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)); -alates 01.04.2024.a. 287,72 eurot kuus (272,76 + 54,96 (viimane keskmine brutokuupalk 1 832 x 3%) - 40 (pool lapsetoetusest 80 eurot)). 13. Tulenevalt

§ 102

lg 2 II-III lausest võib kohus mõjuval põhjusel vähendada elatist alla käesoleva seaduse § 101 alusel arvutatud elatise summa. Mõjuv põhjus võib olla muu hulgas vanema töövõimetus või olukord, kus vanemal on teine laps, kes elatise väljamõistmise korral käesoleva seaduse §-s 101 sätestatud ulatuses osutuks varaliselt vähem kindlustatuks kui elatist saav laps. 14. Kohus leiab, et kostja ei ole välja toonud asjaolusid, mis võiksid anda alust ülalpidamiskohustuse vähendamiseks alla

§ 101-järgse ulatuse.

Kohustust hageja ees ei mõjuta asjaolu, kuidas on ülalpidamiskohustust varasemalt täitnud teine vanem. Kostja on välja toonud, et ta teenib miinimumpalka. Riigikohus on selgitanud, et vanemal on kohustus hankida nii enda kui ka oma laste vajaduste rahuldamiseks vajalikud vahendid; vanemal on lapse ülalpidamise kohustusest tulenevalt kohustus teenida sissetulekut ning vanem ei vabane lapse ülalpidamise kohustusest üksnes selle tõttu, et tal ei ole sissetulekut või et tema sissetulek on liiga väike; piisava sissetuleku teenimise kohustuse täitmise hindamisel tuleb arvestada vanema vanust, haridust, kvalifikatsiooni, tervislikku seisundit jm sissetulekut mõjutada võivaid asjaolusid (2-16-100215, p 20). Kostja ei ole vaatamata kohtu 07.11.2024 määruses tehtud ettepanekule toonud välja ühtegi objektiivset, kostjast sõltumatut asjaolu, mis takistaksid tal piisava sissetuleku teenimist, et anda hagejale ülalpidamist vähemalt

§ 101-järgses ulatuses.

1. Nähtuvalt kostja esitatud väljavõttelt (dtl 96) on kostja alates hagi esitamisest tasunud hageja ema kontole elatist 350 eurot (03.12.2023.a. 300 eurot ja 17.12.2023.a. 50 eurot). Pooled ei vaidle, et nimetatud osas on kostja ülalpidamiskohustust alates hagi esitamisest täitnud. Kostja on esitanud ka väljavõtted (dtl 97-104), millest nähtuvalt on V. M. tasunud 2023.a. novembris hageja kontole 3 35 eurot, detsembris 30 eurot; 2024.a. jaanuaris hageja kontole 30 eurot ja V. G. 2023.a. novembris 30 eurot, detsembris 40 eurot, jaanuaris 25 eurot. Kohus leiab, et ka neid sooritusi on põhjendatud arvestada ülalpidamiskohustuse täitmisena. Nähtuvalt esitatud konto väljavõtetest on V. M. ja V. G. kontodelt toimunud igakuine väikesummade üle kandmine otse hageja kontole regulaarselt aastatepikkuse perioodi vältel, hageja ei ole tõendanud väidet, et ta oleks palunud makseid otse lapse kontole mitte teha. Hagi, milles elatise tasumist on nõutud hageja ema kontole, on kätte toimetatud pärast nimetatud maksete tegemist. Summade suurus vastab ka suurusjärgule, mis võiks kuluda taskurahaks jm meelelahutuseks.
2. Kohus rahuldab hagi osaliselt, võttes arvesse osa, milles kohustust on menetluse kestel täidetud. Kohus arvestab selguse huvides välja elatise võlgnevuse otsuse tegemise seisuga. Tulenevalt

§ 100lg 4 makstakse elatist iga kalendrikuu eest ette.

Hageja on soovinud elatise tasumist iga kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus mõistab kostjalt välja elatise perioodi 03.11.2023-31.01.2025 eest 3 621,49 eurot (242,97 (so 260,33 : 30 x 28p) + (260,33 x 4k) + (287,72 x 10k) - 350 - 35 - 30 - 30 - 30 - 40 - 25).
3. Alates 01.02.2025 mõistab kohus kostjalt hageja kasuks elatise välja kuni täisealiseks saamiseni

§ 101-järgses muutuvas summas, mis on kohtuotsuse tegemise seisuga vastavalt 287,72 eurot kuus. 19. Kohus määrab Ts

MS § 445 lg 1 alusel vastavalt hageja taotlusele, et igakuine elatis tuleb tasuda hageja ema kontole hiljemalt vastava kuu

1. kuupäevaks.
2. Kohus jätab poolte menetluskulud TsMS § 164 lg 1 alusel poolte endi kanda. /allkirjastatud digitaalselt/ Laura-Liis Sarapuu kohtunik 4