Obsah (8)

§ 113§ 4034§ 403§ 108§ 396§ 407§ 406§ 4062

KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Harju Maakohus, Tallinna kohtumaja Kohtunik Marget Henriksen Otsuse tegemise aeg ja koht 20.01.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-22-142734 Tsiviilasi Aktiva Fin

§ 113lg 1 kolmanda lausega.

Hageja nõuab viivist summas 90,35 eurot. Hageja esitab viivise arvestuse lisana. Hagiavalduse esitamise päeva seisuga on hagejal sissenõutavaks muutunud viivisenõue summas 90,35 eurot. Edaspidi nõuab hageja viivist kogu 2/7 põhinõudelt s.o 500,00 eurot kuni sellekohase tasumiseni alates 8.03.2023 lepingujärgse intressimääraga võrdses määras s.o 22,9% aastas. 8. Vastutustundliku laenamis põhimõtte kohta on hageja selgitanud järgmist. Esialgne võlausaldaja on omandanud teabe lähtudes

§ 4034

lg-dest 2, 3 ja 4, mis võimaldaks täita krediidivõimelisuse hindamise nõude KAVS § 49 ja § 50 kohaselt. Kuivõrd

§ 403

4 lg 4 kohustab krediidiandjat teavitama krediidivõtjale, milline teave tuleb krediidivõtjal krediidiandjale krediidivõimelisuse hindamiseks esitada, siis tuli kostjal täita sellekohane taotlus laenutaotleja veebilehel, milles nõutakse vajalike andmete esitamist ning mis on laenu väljastamise aluseks. Vastavalt

§ 4034

lg-le 2 omandas krediidiandja muuhulgas teabe tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta laenutaotluses esitatud andmete ja kogutud andmete alusel.

§ 4034

lg 3 kohaselt peab tarbija esitama krediidiandjale õige ja täieliku teabe, mis on vajalik tema krediidivõimelisuse hindamiseks. Info kliendi varasemate maksekohustuste täitmise kohta omandas esialgne võlausaldaja lisaks eelnevale veel ka vastavalt

§-le 403 4 lg 3 teavet avalikest andmebaasidest. Krediidiandja on hinnanud tarbija krediidivõimelisust vastavalt

§ 4034lg-le 2 ja 4 ning KAVS § 49 ja § 50 kohaselt.

Krediidiandja kontrollis kostja esitatud teavet vastavalt KAVS § 50 lg-le 3 ja 4 laenutaotlusel esitatud andmete ja avalike andmebaaside põhjal. KAVS § 49 ja § 50 ning vastavalt krediidiandja sise-eeskirjadele kehtestatud tarbija krediidivõimelisuse hindamise ja esitatud andmete kontrollimise metoodikale analüüsis krediidiandja eelnevalt nimetatud teavet kogumis ning hindas tarbija krediidivõimelisust. Krediidivõtja laenukoormuse arvutamisel võetakse arvesse kõiki krediidivõtja poolt esitatud andmeid ja avalikest andmebaasidest saadavaid andmeid. Krediidiandjal ei ole võimalik võtta krediidivõimekuse hindamisel arvesse andmeid, mis ei ole talle mitte kuidagi kättesaadavad või nähtavad või mida laenusaajale ei avaldata. Samuti on krediidiandja selgitanud laenulepingust tulenevaid õiguseid ja kohustusi ning see info on edastatud ka kirjalikult Kliendile (laenuleping ja Euroopa tarbijakrediidi standardinfo teabeleht). Klient on sõlminud nimetatud lepingu ja kinnitanud, et laenulepingu tingimused on Temale arusaadavad. Laenuhaldur kontrollib analüüsi raames ka kliendi igakuiseid kohustusi.

1. Kuigi hageja on seisukohal, et esialgne võlausaldaja on lähtunud kostjale laenu väljastamisel vastutustundliku laenamise põhimõtetest ning hinnanud laenu väljastades kostja krediidivõimelisust korrektselt, siis juhul kui kohus leiab, et laenuandja on rikkunud vastutustundliku laenamise põhimõtet, siis esitas hageja nõude ümberarvestuse. Kostja sai lepingu nr. xxxx alusel laenu kokku summas 500,00 eurot ning on teinud tagasimakseid peale lepingu ülesütlemist kogusummas 967,59 eurot. Arvestades kõiki kostja tagasimakseid põhiosa katteks on nõue tasutud. Kostja seisukoht
2. Kostja ei ole hagile vastanud. Kohtuotsuse põhjendused
3. Kohus, tutvunud hagiavalduse ja seisukohaga ning uurinud esitatud tõendeid, leiab, et hagi tuleb jätta rahuldamata.
4. Hageja on esitanud raha saamisele suunatud nõude lepingulisel alusel. Hageja nõue võiks kuuluda rahuldamisele

§ 108

lg 1 alusel koosmõjus

§ 396lg-ga 1.

Selle eeldused on järgmised: 1) kehtiv leping; 2) raha maksmise kohustus; 3) kohustuse sissenõutavaks muutumine; 4) kohustuse rikkumine; 5) ei ole vabandatav.

1. Kohus tuvastab, et I AS ja kostja sõlmisid 7.01.2022 tarbijakrediidilepingu nr. xxxx, mille alusel sai kostja laenu 500 eurot. Kostja kohustus tagastama I AS-le laenu vastavalt lepingus kokku lepitud maksegraafikule ajavahemikus 15.02.2022-15.01.2028 igakuiselt summas 16.31 eurot (dtl 43- 50). Kostja laenu katteks makseid teostanud ei ole. I AS loovutas 26.05.2022 kostja vastase nõude AS-le Aktiva Portfolio koos õigusega nõuda kõrvalnõudeid (dtl 56). AS Aktiva Portfolio 3/7 (ühendatav ühing, registrikood 38008306015) ühines Aktiva Finance Group OÜ-ga (ühendav ühing, registrikood 10746479) 07.07.2023 sõlmitud ühinemislepingu alusel, mille tulemusena Aktiva Finance Group OÜ ühendas endaga AS Aktiva Portfolio. Ühinemisotsus on vastu võetud 22.07.2023 ning 06.11.2023 on AS Aktiva Portfolio äriregistrist kustutatud. Seega on õigusjärglane Aktiva Finance Group OÜ. ÄS § 391 lg 4 järgi läheb ühinemisel ühendatava (ehk AS Aktiva Portfolio) ühingu vara, sealhulgas kohustused, üle ühendavale (Aktiva Finance Group OÜ) ühingule.
2. Esile toodud asjaoludel andis I AS majandus- või kutsetegevuses krediiti füüsilisest isikust kostjale väljaspool viimase majandustegevust. Seega on I AS ja kostja sõlminud tarbijakrediidilepingu

§ 407lg 1 ja § 402 lg 1 mõttes.

15. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul kohustus omal algatusel kontrollida, kas tarbijale antud KKM ehk krediidi kogukulu tarbijale (

§ 406

lg 1) on seadusega kooskõlas (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 14). 16. Tulenevalt

§ 4062

lg 1 tarbijakrediidileping on tühine, kui tarbija tasutava krediidi kulukuse määr aastas ületab krediidi andmise ajal Eesti Panga viimati avaldatud viimase kuue kuu keskmist tarbimislaenude kulukuse määra enam kui kolm korda. 17. Eesti Panga poolt avaldatud andmete kohaselt oli 30.11.2021 seisuga krediidiasutuste poolt eraisikutele antud tarbimislaenude kuue kuu keskmine krediidi kulukuse määr 16,95% (kohaldus alates 01.01.2022 väljastatud laenudele).

§ 4062

lg 1 esimeses lauses kehtestatud piirmääraks lepingu sõlmimise ajal oli seega 3 * 16,95% = 50,85%.

1. Kostjale antud laenu krediidi kulukuse määr oli kohtule esitatu laenulepingu kohaselt 39,19 % (dtl 44). Maakohus tuvastab eelneva põhjal, et krediidi kulukuse määr ei ületanud krediidi väljastamise ajal seadusega kehtestatud piirmäära.
2. Eestis kehtib krediidivõimetule tarbijale laenu andmise keeld. Krediidiandja on enne lepingu sõlmimist kohustatud omandama tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks vajaliku teabe ja seda ka hindama (

§ 4034lg 1).

Vastutustundliku laenamise põhimõtte kohaselt võib tarbijakrediidilepingu sõlmida üksnes juhul, kui krediidiandja on hindamise aluseks olevate andmete kogumis analüüsimise tulemusena veendunud, et tarbija on krediidivõimeline (

§ 4034 lg 6).

Krediidiandja peab enne laenu andmist veenduma, et tarbija suudab krediidi tagasi maksta oma jooksvast sissetulekust või muust eluks otseselt mittevajalikust varast. Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimist peab tõendama hageja (TsMS § 232 lg 1,

§ 4034lg 13).

20. Tarbijakrediidilepingu alusel tekkinud vaidluste lahendamisel on kohtul ka kohustus kontrollida, kas krediidiandja on järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet. Seda ka juhul, kui kostja pole esitanud sellekohast vastuväidet (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p-d 13 ja 17). Vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks on krediidiandja kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on krediidivõimeline (teabe saamise kohustus), ja hindama tarbija krediidivõimelisust (krediidivõimelisuse hindamise kohustus) (Riigikohtu 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098 p-d 17) Riigikohus1 on teabe saamise kohustuse täitmise kohta selgitanud järgmist: „Teabe saamise kohustuse täitmiseks peab krediidiandja omandama teabe kõigi teadaolevate asjaolude kohta, mis võivad mõjutada tarbija võimet krediit tagasi maksta. /…/ Krediidiandja peab teavet koguma tarbija varalise seisundi, regulaarse sissetuleku, teiste varaliste kohustuste, varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise mõju kohta (

§ 4034lg 2 teine lause).

Samuti peab krediidiandja koguma tarbija kohta andmeid, mis on sätestatud krediidiandjate ja -vahendajate seaduse (KAVS) § 49 lg 1 1 24.11.2023 määrus asjas nr 2-21-13098, p 18. 4/7 p-des 1-7 ja lg 3 p-des 1-3 (ka

§ 4034 lg 2 kolmas lause).

Seega peab krediidiandja tarbija kohta omandama teabe minimaalselt järgmiste tarbijaga seotud näitajate kohta: 1) tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, sh töötasu, pension, investeeringutulu, dividendid, tulud füüsilisest isikust ettevõtja tegevusest, tulud ettevõtlusest, üüritulu, hüvitised, toetused ja elatis, ning sissetuleku regulaarsus (KAVS § 49 lg 1 p 1 ja lg 3 p 1); 2) tarbija varalised kohustused, sealhulgas regulaarsete finantskohustuste suurus, võimaluse korral ka nende põhiosade ja intresside suurus, ning muud kohustused, sh muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud kogumis või asjakohasel juhul üldkohaldatavate määradena (KAVS § 49 lg 1 p-d 2 ja 4); 3) tarbija varasem maksekohustuste, sealhulgas finantskohustuste, täitmine (KAVS § 49 lg 1 p 3); 4) tarbija varasemate maksekohustuste täitmise ja tarbijakrediidilepingust tulenevate rahaliste kohustuste võimaliku suurenemise (sh intressimäära tõusu) mõju (KAVS § 49 lg 1 p 5). Kui krediidiandjal puudub mõne eelloetletud näitaja kohta tarbija krediidivõimelisust iseloomustav teave ja seda ei saa hankida andmekogudest (nt äriregister, kinnistusraamat või krediidiinfo), tuleb krediidiandjal sellekohast infot küsida tarbijalt endalt. Üldjuhul tuleb krediidiandjal KAVS § 50 lg 4 järgi küsida tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks tarbija konto väljavõtet, välja arvatud juhul, kui muu teave on piisav tarbija krediidivõime hindamiseks. See tähendab, et kui krediidiandja ei ole tarbijalt konto väljavõtet küsinud, siis peab ta tõendama, et tarbija kohta kogutud muu teave on piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks.“

1. Kohus kohustas hagejat 14.04.
2. a määrusega (dtl 78-80) ja 02.05.2024 määrusega (dtl 193194-47) esitama asjaolud ja tõendid, kuidas on esialgne võlausaldaja järginud vastutustundliku laenamise põhimõtet.
3. Hagiavaldusest ning kohtule esitatud tõenditest ilmneb, et lepingu sõlmimise käigus läbi viidud kostja krediidivõime kontroll oli ebapiisav.
4. Hagiavaldusest ja hageja täiendavatest selgitustest nähtuvalt on laenuandja saanud andmed kostja regulaarse sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta kostja esitatud laenutaotlusest. Lisaks on laenuandja kontrollinud maksehäirete olemasolu. Hagiavaldusest ega hageja täiendavatest selgitusest ei nähtu, et krediidiandja oleks kontrollinud kostja esitatud andmeid tema sissetuleku ja teiste varaliste kohustuste kohta. Hageja selgitustest ei nähtu, et laenuandja oleks küsinud kostja arvelduskonto väljavõtet ning kohtu hinnangul ei ole hageja ka tõendanud, et muud andmed peale kostja pangakonto väljavõtte olid piisavad kostja krediidivõime hindamiseks, kuivõrd krediidiandja ei ole kogunud andmeid, mis võimaldaks kontrollida, milline on kostja sissetuleku suurus ja kas kostjal on teisi varalisi kohustusi. 24.

§ 4034

lg 1 p-de 1 ja 2 kohaselt on krediidiandja vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustatud omandama teabe, mis võimaldab hinnata, kas tarbija on võimeline krediidi lepingus kokkulepitud tingimustel tagasi maksma ning hindama tarbija krediidivõimelisust. Krediidiandjal on kohustus koguda ja hinnata teavet. Lisaks maksehäirete puudumise tuvastamisele tuleb enne tarbijale laenu andmist välja selgitada tarbija varaline seisund ja regulaarse sissetuleku suurus, tema teised varalised kohustused ning muud hinnatavad regulaarsed majapidamiskulud, samuti ülalpeetavate arv (

§ 4034lg 2 viimane lause koosmõjus KAVS § 49 lg 1 p-dega 1-7).

Hageja selgitustest ja tõenditest nähtub, et krediidiandja ei teinud enne laenu väljastamist kindlaks laenusaaja sissetulekute, väljaminekute, majapidamiskulutuste ega finantskohustuste suurust. Üksnes maksehäirete puudumise kontrollimine ei vasta krediidiandja nõuetekohasele hoolsusele tarbija krediidivõimelisuse hindamisel. Ilma mõistliku hoolsusega kontrollitud andmeteta tarbija sissetuleku, kulude ja finantskohustuste ning varasemate finantskohustuste täitmise kohta ei võimalda need andmed teha adekvaatseid järeldusi tarbija krediidivõimelisuse kohta. Kostjalt ei küsitud pangakonto väljavõtet. KAVS § 50 lg 4 kohaselt tuleb tarbija esitatud teavet tema sissetulekute ja kohustuste kohta kontrollida võimaluse korral tarbija esitatud krediidiasutuse konto 5/7 väljavõtte alusel, kui muu kogutud teave ei ole piisav tarbija krediidivõimelisuse hindamiseks. Üldjuhul tuleb vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks nõuda laenutaotlejalt tema pangakonto väljavõtte esitamist piisavalt pika ajavahemiku kohta, et adekvaatselt hinnata tema krediidivõimet. Tegemata kindlaks kostja igakuised majapidamiskulud, ei saanud krediidiandja veenduda kostja võimes oma igakuisest sissetulekust laenu tagastada. 25. Eelneva põhjal asub maakohus seisukohale, et krediidiandja ei kogunud vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks vajalikku teavet ega hinnanud tarbija krediidivõimet nõuetekohase hoolsusega. Nõuetekohane hoolsus

§ 4034

lg 2 tähenduses väljendub nii tarbijalt nõutava teabe liigi ja ulatuse määramises kui selle teabe kontrollimises. Kostjal oli küll

§ 403

4 lg 3 järgi kohustus esitada laenu taotlemisel tõeseid andmeid, kuid krediidiandjal on

§ 403

4 lg 4 ja KAVS § 50 2-23-117478 5/7 lg-te 3 ja 4 kohaselt vastutustundliku laenamise põhimõtte järgimiseks kohustus esitatud andmeid mõistlikke jõupingutusi rakendades kontrollida ja vajadusel lasta täpsustada (RKTKo 31.01.2018.a, nr 2-14-21710, p 29.3). Praegusel juhul seda ei tehtud. 26. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise tagajärjeks on

§ 4034

lg 7 esimese kahe lause kohaselt see, et tarbijakrediidilepingu intressimääraks loetakse

§-s 94 sätestatud intressimäär, kui see ei ole suurem varem kokkulepitud intressimäärast ning muid tasusid tarbija krediidiandjale sellisel juhul ei võlgne.

1. Hageja poolt kohtule esitatu kohaselt kostja sai lepingu nr. xxxx alusel laenu kokku summas 500,00 eurot ning kostja on hageja poolt esitatu kohaselt teinud tagasimakseid peale lepingu ülesütlemist kogusummas 967,59 eurot (dtl 197-198). Hageja on märkinud, et arvestades kõik kostja tagasimaksed põhiosa katteks on põhinõue tasutud. Eeltoodust tulenevalt saab kohtu hinnangul hageja põhinõude lugeda täidetuks.
2. Hageja on palunud kostjalt välja mõista haldustasu 10,00 eurot ja lepingutasu 35,00 eurot. Vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral ei võlgne tarbija krediidiandjale muid tasusid (

§ 4034lg 7).

Kohtupraktikas on leitud, et vastutustundliku laenamise põhimõtte rikkumise korral on krediidileping tühine intressi ja muude krediidiga seotud tasude osas (lepingu sõlmimise tasu, lepingu hooldustasu). Eelneva tõttu ei saa hageja nõuda kostjalt haldustasu ega lepingu sõlmimise tasu. 29. Intressi saab nõuda kuni lepingu ülesütlemiseni või selle lõppemiseni, kuna intress on olemuslik tasu laenu kasutamise eest.

§ 4034

lg-st 7 tulenevalt saaks hageja intressi

§-s 94 sätestatud määras. Hageja ei ole kohtule uut intressi arvestust esitanud. Eelnevat arvestades ei saa hageja nõuda intressi. 30. Hagiavalduse kohaselt kostja ei ole teinud ühtegi laenu tagasimakset. Kohtule esitatud I AS 24.05.2022 teenuslepingu ülesütlemise teatise kohaselt oli kostja võlgnevus 81,44 eurot, mis koosneb tähtjajaks tasumata intressidest 20,24 eurot, lepingu haldamisega seotud muust kulust 45,00 eurot ja tasumata jäänud osamaksete tulemusena tekkinud kulud (viivitusintress ja meeldetuletuskirjade tasud): 16.20 eurot. Kuigi kohus palus hagejal esitada

§ 4034

lg 7 järgne ümberarvestus, s.o määrata tagasimaksed uuesti, arvestades intressimäära ja muude kulude vähendamist, siis hageja ei ole kohtule nõutud ümberarvestust esitanud. Kohus ise vastavat ümberarvestust ei tee. Kuna I AS sai nõuda kostjalt üksnes põhivõlgnevust ja

§-s 94 sätestatud määras intressi, kuid vastavat arvestust ei ole hageja kohtule esitanud, siis sellest tulenevalt ei saa kohus kontrollida, kas I AS poolt kostjaga sõlmitud lepingu ülesütlemine oli kehtiv. 31. Hageja on palunud kostjalt välja mõista sissenõudmiskulu 40,00 eurot. Kuna hageja ei ole kohtule esitanud

§ 4034

lg 7 järgset ümberarvestust, mistõttu kohus ei saa kontrollida, kas lepingu ülesütlemine oli kehtiv. Seetõttu ei saa kohus kontrollida kas hageja poolt esitatud võla sissenõudmisekulu on põhjendatud. 6/7

1. Kuigi kostja on teinud tagasimakseid peale lepingu ülesütlemist kogusummas 967,59 eurot on hageja jäänud oma 27.12.2024 menetlusdokumendis hagi esitatud nõude juurde. Hageja leiab, et tema nõue on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele. Kohus on eelnevalt leidnud, et kostja poolt saab lugeda põhinõue täidetuks, ülejäänud hageja poolt esitatud nõuded ei kuulu rahuldamisele.
2. Lähtudes eeltoodust jätab kohus hagi rahuldamata. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine
3. TsMS § 173 lg 1 kohaselt märgib asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses. TsMS § 162 lg 1 kohaselt kannab hagimenetluse kulud pool, kelle kahjuks otsus tehti. Kuna kohus jätab hagi rahuldamata, tuleb menetluskulud jätta hageja kanda.
4. Kostja pole käesolevas menetluses seisukohti esitanud, seega loeb kohus, et kostjal hüvitamisele kuuluvad menetluskulud puuduvad.
5. TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. /allkirjastatud digitaalselt/ Marget Henriksen kohtunik 7/7