lg 2 p 2; § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses Abiprokurör Annika Vanatoa Süüdistatav Carel Kuus; isikukood: 39312220026; xxxx kodanik; emakeel: xxxx; haridus: xxxx; elukoht: xxxx; töökoht: L OÜ, xxxx; EV kehtivad karistused puuduvad, välisriigis kriminaalkaristusi 1; tõkendit kohaldatud ei ole, kahtlustatavana kinni peetud 27.12-28.12.2024 Kaitsja Kersti Põld (määratud korras) Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 173 lg 1 p 1, 175 lg 1 p 3, 4, 9, 179 lg 1 p 2, 180 lg 1, 3, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313 kohus otsustas: RESOLUTSIOON 1. Tunnistada Carel Kuus
lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta vangistust. 2. Tunnistada Carel Kuus
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemises süüdi ja mõista talle karistuseks 1 aasta 2 kuud vangistust. 3.
lg 1 alusel suurendada Carel Kuusile mõistetud üksikkaristustest raskemat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust. 4.
lg 1 alusel arvata karistusaja hulka Carel Kuusi eelvangistuses viibimise aeg 27.12.-28.12.2024, s.o kokku 2 päeva ning mõista lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud ja 28 päeva vangistust. 5.
lg 1, 3 alusel asendada Carel Kuusil mõistetud 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust üldkasuliku tööga 598 tundi ja määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat kohtuotsuse jõustumisest arvates. 6.
lg 4 alusel on Carel Kuus kohustatud üldkasuliku töö tegemise perioodil järgima
lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: - elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxx; - ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 7.
lg 2 p 2 alusel kohustada Carel Kuusi käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. 8.
lg 2 p 8 alusel kohustada Carel Kuusi käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. 9.
lg 1 p 1 ja
lg 4 p 2 alusel võtta Carel Kuusilt lisakaristusena ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuuks. LS § 127 kohaselt on isik, kelle suhtes on jõustunud juhtimisõiguse äravõtmise otsus, kohustatud 5 tööpäeva jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest loovutama oma juhiloa Transpordiametile.
Samuti tema, omades kehtivat karistust mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise eest (15.06.2023 Itä-Uusimaa esimese astme kohtu otsus /tl 28/), juhtis 27.12.2024 kella 06:46 ajal Tallinnas, Pallasti tn, Kivimurru 24 ja Tartu mnt 87 vahel suunaga Tartu mnt 87 poole mootorsõidukit HONDA FR-V, reg nr xxxx, olles joobeseisundis (alkoholi sisaldus veres 2,60 mg/g, laiendmääramatusega +/- 0,06 mg/g, lõplik tulemus 2,54 mg/g), rikkudes LS § 69 lg 1 ja LS § 69 lg 2 p 1 nõudeid (Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund või LS § 69 lõikes 3 nimetatud piirmäära ületamine tuvastatakse korrakaitseseaduses sätestatud korras. Alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht järgmistel juhtudel: juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem). Sel moel pani Carel Kuus tahtliku teoga toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, kui see on toime pandud korduvalt, s.o
MS § 245, sõlmisid prokurör, süüdistatav ja tema kaitsja käesolevas kriminaalasjas alljärgneva kokkuleppe:
lg 2 järgi kvalifitseeritud kuriteo toime panemise eest Carel Kuusi karistamist vangistusega 1 aasta 2 kuud.
lg 2 p 2 järgi kuriteo toime panemise eest Carel Kuusi karistamist vangistusega 1 aasta.
lg 1 järgi mõista liitkaristus mitme kuriteo eest, suurendades üksikkaristustest raskemat ning mõista liitkaristuseks 1 aasta 8 kuud vangistust.
lg 1 järgi arvestada karistusaja hulka eelvangistusaeg st kahtlustatavana kinnipidamise aeg 27.-28.12.2024, s.o 2 päeva, arvates selle aja vangistusest maha, seega jääb lõplikuks karistuseks 1 aasta 7 kuud 28 päeva vangistust. 3/5
lg 5 ja § 69 lg 1, 3 järgi asendada karistuseks mõistetud vangistus üldkasuliku tööga mahus 598 tundi (ühele päevale vangistusele vastab üks tund üldkasulikku tööd sh 1 aasta on 360 tundi, 1 kuu 30 tundi), mille tegemise ajaks määrata 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 4 järgi allutada süüdimõistetu üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile, süüdimõistetule mõistetud tähtajalist vangistust ei pöörata täitmisele, kui ta ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu ja järgib
lg-s 1 käitumiskontrolli kontrollnõudeid, mille järgi tema on kohustatud: - elama kohtu määratud alalises elukohas; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa: - elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Täiendavalt on süüdimõistetu
lg 2 järgi kohustatud: - mitte tarvitama alkoholi (p 2); - osalema sotsiaalprogrammis; (p 8)
lg 1 p 1 alusel süüdimõistetult võtta ära mootorsõiduki juhtimise õigus 5 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.
lg 2 p 2; § 424 lg 2 järgi ettenähtud kuritegude toimepanemises esitatud süüdistustes süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistused vastavad süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. 4/5 6. Kokkuleppemenetluse kulud vastavad seaduse nõuetele ning KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb Carel Kuusil tasuda menetluskulud kokku 1351 eurot ositi 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest järgnevalt: esimesed 11 kuud tuleb tasuda 112,58 eurot ning viimase osamaksega tuleb tasuda 112,62 eurot. Kui menetluskulud ei ole vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (allkirjastatud digitaalselt) Lea Pähkel kohtunik 5/5
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.