Obsah (10)

§ 212§ 334§ 347§ 22§ 188§ 65§ 64§ 74§ 75§ 78

1-19-2062 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Otsuse tegemise aeg ja koht Kriminaalasja number Kohtunik Kohtuistungi sekretär Kriminaalasi Prokurör Süüdistatav Kaitsja Harju Maakohus, Tallinna koht

§ 212

lg 1 järgi kokkuleppemenetluses Diana Helila Q.D – isikukood: XXX; EV kodanik; elukoht: ; kesk-eriharidus; emakeel: vene keel, valdab eesti keelt; töökoht: ; tõkendit ei ole kohaldatud; 1 kehtiv kriminaalkaristus: Harju maakohtu 20.11.2018 otsusega

§ 334

lg 2 p 1,

§ 347

lg 1 –

§ 22

lg 3,

§ 188

lg 1 alusel karistatud vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, millest koheselt ärakandmisele kuulus 5 kuud ning ülejäänud 2 aastat ja 1 kuud jäeti tingimisi kohaldamata 3-aastase katseajaga. Karine Nersesjan (süüdistatav ei soovi kaitsja osavõttu kohtuistungist) RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p-st 5 ja § 249 ning §-dest 306, 311 ja 313, maakohus otsustas: 1. Süüdi tunnistada Q.D

§ 212lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 5 (viis) kuud.

2.

§ 65lg 1 alusel mõista liitkaristus Harju Maakohtu 20.

novembri 2018. a otsusega mõistetud karistusega, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust.

§ 64

lg 1 alusel lugeda kergem karistus, s.o 5 kuud vangistust, kaetuks raskeima karistusega ja mõista liitkaristusena 2 aastat ja 6 kuud vangistust. Arvata liitkaristusest maha Harju Maakohtu 20. novembri 2018. a otsuse alusel osaliselt ärakantud vangistus, s.o 5 kuud ja lõplikuks karistuseks on 2 aastat 1 kuu. 3.

§ 65

lg 3 alusel määrata, et vangistus 2 aastat 1 kuu jäetakse tingimisi täitmisele 1 1-19-2062 pööramata

§ 74

lg-te 1 ja 3 alusel, kui Q.D ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale

§ 75

lg 1 alusel käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: ; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. 4.

§ 78

lg 1 alusel lugeda katseaja kulgemist alates otsuse kuulutamisest.

§-s 75 sätestatud kontrollnõudeid kohaldatakse alates kohtuotsuse jõustumisest.

1. Kannatanu A B B I C E f esitatud tsiviilhagi 4 273 euro nõudes rahuldada täies ulatuses ning VÕS § 1043, § 1045 lg 1 p 5 ja TsMS § 440 lg 1 alusel välja mõista Q.D-lt kannatanu kasuks 4 273 eurot, mis tuleb hüvitada A B B I C E f arveldusarvele nr , märkides selgitusena „Q.D, kriminaalasi 1-19-2062, tsiviilhagi hüvitamine”.
2. Välja mõista Q.D-lt riigituludesse KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot.
3. KrMS § 180 lg 3
4. lause alusel tuleb Q.D-l menetluskulud tasuda ositi 3 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest, s.o igakuiselt 40 eurot Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank AS-is. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Q.D , kriminaalasi 1-19-2062, menetluskulud ja sundraha“ ja viitenumber
5. Viitenumbri märkimine on kohustuslik. Kui menetluskulud jäävad tähtaegselt tasumata, hakkab neid välja nõudma kohtutäitur täitemenetluse seadustiku järgses täitemenetluses. EDASIKAEBAMISE KORD Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS
6. peatüki
7. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. SÜÜDISTUS 2 1-19-2062
8. Q.D süüdistatakse kindlustuskelmuse toimepanemises ehk kindlustusjuhtumi toimumise kohta ebaõige ettekujutuse loomises kindlustusandjalt kindlustushüvitise saamise eesmärgil. 3.04.2014 kella 02.40 ajal, viibides Tartumaal Luunja vallas Lohkva – Kabina – Vanamõisa tee ja Veibrimetsa tee ristmikul, sõitis Q.D ettekavatsetult sõidukiga Lancia Thesis registreerimismärgiga XXX teel välja paremale poole vastu puud. Seejärel 04.04.2014, viibides XXX asuvas A B B I C E f kuuluvas kontoris, esitas Q.D sõidukindlustuse kahjuavalduse, milles märkis, et 03.04.2014 kella 02.40 ajal, viibides Tartumaal Luunja vallas Lohkva – Kabina – Vanamõisa tee ja Veibrimetsa tee ristmikul, märkas Q.D vastassuunas liikuvat sõidukit, mis liikus suurel kiirusel Q.D poolt juhitava sõiduki Lancia Thesis registreerimismärgiga XXX poole. Selleks, et vältida väidetavat kokkupõrget, pidurdas Q.D , kuid halbade teeolude tõttu libises Q.D poolt juhitud sõiduk tee ääres asuva puu pihta. Nimetatud tegevuse tagajärjel 07.05.2014 hüvitas A B B I C E f C L & F OÜ-le lähtuvalt B otsusest nr A6-EE_1001-1063/0114/1 kahju kogusummas 4 143 eurot ning Q.D vabanes kohustusest maksta S OÜ-le laenumakseid lähtuvalt liisinglepingust (S OÜ müüs sõiduki 16.01.2014 OÜ-le C L & F, kuid sõiduki kasutajaks jäi S OÜ). Sellega pani Q.D toime

§ 212

lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kindlustusjuhtumi esilekutsumise kindlustushüvitise saamise eesmärgil. KOKKULEPPE SISU 2. Süüdistatava Q.D , tema kaitsja ja prokurör Diana Helila vahel sõlmitud kokkuleppe järgi on Q.D-le mõistetavaks karistuseks

§ 212lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 5 kuud vangistust.

Lähtuvalt

§ 65

lg 1 ja

§ 64

lg 1 mõista liitkaristus vangistus 2 aastat 6 kuud, lugedes kergem karistus, s.o 5 kuud vangistust, kaetuks raskeima karistusega, s.o

1. novembril 2018 Harju Maakohtu poolt mõistetud karistusega vangistus 2 aastat ja 6 kuud. Harju Maakohtu
2. novembri
3. a otsuse järgi ärakantud karistus vangistus 5 kuud arvata liitkaristusest maha. Seega kandmisele kuulub 2 aastat ja 1 kuu vangistust. Lähtuvalt

§ 65

lg 3 määrata, et vangistus 2 aastat 1 kuu ei pöörata tingimisi täitmisele, kui Q.D lähtuvalt

§ 74

lg 1, 3 ei pane 3 aasta jooksul toime uut kuritegu ning täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud sätestatud kontrollnõudeid vastavalt

§ 75

lg 1 ehk 1) elama alalises elukohas XXX; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 (viieteistkümneks) päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

1. Menetluskuludeks on KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot. Vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 tuleb see summa välja mõista süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 neljanda lause alusel tuleb Q.D 3 1-19-2062 Q.D-l tasuda menetluskulud ositi 3 kuu jooksul otsuse jõustumisest arvates, s.o igakuiselt 40 eurot.
2. Tsiviilhagi: kannatanule A B B I C E f on kuriteoga tekitatud kahju summas 4 273 eurot, mis kuulub väljamõistmisele Q.D-lt , hüvitades kahju summa äriühingu arveldusarvele number XXX Swedbank. Q.D võttis kannatanu poolt esitatud tsiviilhagi õigeks. KOHTU SEISUKOHT
3. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud, mistõttu tuleb Q.D

§ 212lg 1 järgi süüdi mõista.

Kuivõrd kokku lepitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. (allkirjastatud digitaalselt) Elina Elkind Kohtunik 4