← Eesti

2-22-8475/37

Obsah (8)§ 429§ 431§ 432§ 168§ 162§ 150§ 660§ 433

KOHTUMÄÄRUS Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Karina Kukkes Määruse tegemise aeg ja koht 11. märts 2025, Võru kohtumaja Tsiviilasi nr 2-22-8475 Tsiviilasi Aktsiaseltsi PlusPlus Capital hagi Y.V vastu põhi

) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.

428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.

§ 429

lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.

§ 431

lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on kooskõlas

§-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata.

§ 432

sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (

§ 168lg 4).

Sama sätte lõike 5 kohaselt kannab sellisel juhul kostja hageja menetluskulud. Lisaks

§ 168

lg-s 4 ja 5 sätestatule tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 168 komm 3.5.d).

§ 162

lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb jätta menetluskulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

Hageja loobus hagist seetõttu, et menetluses selgus, et kostja ei ole laenulepingut allkirjastanud ning kostjalt on ID-kaart ja PIN-koodid välja petetud. Hagi esitamisel lähtus hageja sellest, et laenuleping on allkirjastatud kostja ID-kaarti kasutades, seega eeldas hageja, et esialgsel võlausaldajal on sõlmitud leping kostjaga. Kui kostja esitas kohtule vastavad tõendid (süüdistusakti), loobus hageja hagist. Seega oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta kulud hageja kanda. Eelneva tõttu jätab kohus kulud

§ 162lg 4 alusel poolte endi kanda.

2 6.

§ 150

lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 332 eurot 50 senti.

  1. Kostjale riigi õigusabi korras määratud esindaja, vandeadvokaadi abi Heiki Kuningas esitas
  2. märtsil 2025 taotluse riigi õigusabi suuruse ja kulude hüvitamise ulatuse kindlaksmääramiseks. Taotluse kohaselt on esindaja tasu 183 eurot 98 senti. Riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 22 lg 7 kohaselt kontrollib riigi õigusabi andmise otsustanud kohus, uurimisasutus või prokuratuur advokaadi esitatava taotluse õigsust ja põhjendatust ning määrab advokaadi taotluse alusel kindlaks riigi õigusabi osutamiseks kulutatud põhjendatud aja, riigi õigusabi osutamiseks tehtud põhjendatud toimingud ning riigi õigusabi osutamise eest advokaadile maksmisele kuuluva põhjendatud tasu ja riigi õigusabi osutamisel kantud vajalikud hüvitamisele kuuluvad kulud. Kohus on seisukohal, et taotlus tuleb riigi õigusabi seaduse § 22 lg 7 ja taotluses märgitud menetlustoimingute hetkel (alates
  3. septembrist 2020) kehtiva justiitsministri
  4. juuli 2016 määruse nr 16 „Advokaadile riigi õigusabi tasu maksmise ja kulude hüvitamise kord“ § 1 lg 10; § 2 lg 4 ; § 10 lg-te 3 ja 4 alusel rahuldada. Kohus leiab, et taotluses toodud aeg, mis kulus menetlustoimingutele, on põhjendatud ning vajalik. Seega tuleb esindajale välja maksta 183 eurot 98 senti (sh käibemaks 33 eurot 18 senti).
  5. Kohus on
  6. novembri 2022 määrusega andnud kostjale advokaadi õigusabi eest tasumiseks tema esindamisel tsiviilasja menetluses kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Seega ei ole kostjal kohustust riigi õigusabi tasu ja kulusid hüvitada. 9.

§ 660

lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.

§ 433lg 1 kohaselt võib menetluse lõpetamise määruse peale esitada määruskaebuse.

Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.