) § 206 lg 1 kohaselt on hagejal õigus hagist loobuda.
428 lg 1 p 3 järgi lõpetab kohus menetluse otsust tegemata, kui hageja on hagist loobunud.
lg-te 1 ja 4 alusel võib hageja hagist loobuda kuni hagi kohta tehtud lahendi jõustumiseni, esitades selleks avalduse. Kohus võtab hagist loobumise vastu määrusega, millega ühtlasi lõpetab asja menetluse. Kohus ei võta hagist loobumist vastu, kui hagist loobumisega rikutakse olulist avalikku huvi.
lg 1 kohaselt peab kohus vajaduse korral menetluse lõpetamise otsustamiseks kohtuistungi. Kohus on seisukohal, et hagist loobumine on kooskõlas
§-des 206 lg 1, 429 lg 1 ja 4 sätestatuga ega riku olulist avalikku huvi. Eeltoodust tulenevalt võtab kohus hagist loobumise vastu ning lõpetab käesolevas tsiviilasjas menetluse kohtuistungit pidamata.
sätestab, et kui menetlus on lõpetatud, ei saa hageja uuesti pöörduda kohtusse hagiga sama kostja vastu vaidluses samal alusel sama hagieseme üle. Kui menetlus on lõpetatud hagist loobumise tõttu või kompromissiga, on lõpetamisel samad materiaalõiguslikud ja protsessuaalsed tagajärjed nagu menetluse lõpetamisel kohtuotsusega, kui seadusest ei tulene teisiti. 5. Kui hageja loobub hagist või võtab selle tagasi, kannab ta kostja menetluskulud, välja arvatud juhul, kui ta loobub hagist või võtab selle tagasi seetõttu, et kostja on nõude pärast hagi esitamist rahuldanud (
Sama sätte lõike 5 kohaselt kannab sellisel juhul kostja hageja menetluskulud. Lisaks
lg-s 4 ja 5 sätestatule tuleb poolte vahel menetluskulude jaotamisel arvestada ka menetluskulude jaotamise üldisi põhimõtteid, sh § 162 lg 4 (vt Tsiviilkohtumenetluse seadustik I. Kommenteeritud väljaanne. Koost V. Kõve jt. Tallinn 2017. § 168 komm 3.5.d).
lg 4 sätestab, et kohus võib jätta kulud täielikult või osaliselt poolte endi kanda, kui vastaspoole kulude väljamõistmine poolelt, kelle kahjuks otsus tehti, oleks tema suhtes äärmiselt ebaõiglane või ebamõistlik. Kohus on seisukohal, et praegusel juhul tuleb jätta menetluskulud
Hageja loobus hagist seetõttu, et menetluses selgus, et kostja ei ole laenulepingut allkirjastanud ning kostjalt on ID-kaart ja PIN-koodid välja petetud. Hagi esitamisel lähtus hageja sellest, et laenuleping on allkirjastatud kostja ID-kaarti kasutades, seega eeldas hageja, et esialgsel võlausaldajal on sõlmitud leping kostjaga. Kui kostja esitas kohtule vastavad tõendid (süüdistusakti), loobus hageja hagist. Seega oleks kohtu hinnangul äärmiselt ebaõiglane jätta kulud hageja kanda. Eelneva tõttu jätab kohus kulud
2 6.
lg 2 p 2 alusel tuleb hagejale tagastada pool hagiavalduse esitamisel tasutud riigilõivust, s.o 332 eurot 50 senti.
lg 1 võimaldab esitada maakohtu määruse peale määruskaebuse ringkonnakohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud.
Eelneva tõttu on määrus edasikaevatav. /allkirjastatud digitaalselt/ Karina Kukkes kohtunik 3
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.