KOHTUMÄÄRUS Kohus Tallinna Ringkonnakohus Kohtukoosseis Mati Maksing, Krista Kirspuu ja Kaija Piirmets Määruse kuupäev 28.03.2025, Tallinn Tsiviilasja number 2-13-40291 Tsiviilasi K.T pankrotimenetlus

§ 667lg 2 ls 2).

Kaebus vaadatakse läbi kirjalikus menetluses (

§ 667lg 3 ls 1) ja rahuldatakse osaliselt.

Ringkonnakohus ei saa maakohtu põhjenduste puudulikkuse tõttu sisuliselt kontrollida, kas võlgniku taotluse rahuldamine oli 2

§ 465

lg 2 p 8, § 656 lg 1 p 5) ning toob kaasa määruse tühistamise olenemata kaebuse ja sellele esitatud vastuste väidetest. Maakohus kajastas määruses kohaldatavate normide ülevaate, aga jättis tuvastamata, kui suur on võlgniku kohustuste ja vara väärtus. Piisav ei ole üldsõnaline tõdemus, et võlgniku vara väärtus ületab võimalikku nõuet. PankrS § 159 lg 1 esimese alternatiivi kohaldamiseks peab võlgnik olema selgelt tõendanud, et ta ei ole maksejõuetu – selle asjaolu sisulist kontrolli vaidlustatud määrus ei sisalda. Ühtlasi on õige kaebuse väide, et maakohus ei kontrollinud PankrS § 161 lg 3 tingimust, sest määruse põhjendused ei sisalda konkreetseid andmeid PankrS § 162 lg 2 tunnustele vastava lõpparuande kohta.

1. Menetluse jätkamisel tuleb maakohtul mh menetlusosalistega arutada võlgniku väidet, et võlausaldaja nõue põhineb võltsitud andmetel. Käesolevas asjas kohaldub PankrS § 106 lg 3 varasemas redaktsioonis, mis nägi mh ette, et kui ilmneb nõude tunnustamise põhinemine võltsitud andmetel, vaatab nõuete kaitsmise koosolek nõude tunnustamise võlausaldaja, võlgniku või halduri nõudel uuesti läbi. Pankrotiasja hagita asjana menetleva kohtu kohustus on viidatud sätte tunnustele viitava avalduse saamisel välja selgitada, kas keegi loetletud menetlusosalistest soovib nõude uut läbivaatamist.
2. Eeltoodud kaalutlustel ei uuri ega hinda ringkonnakohus määruskaebemenetluses esitatud tõendeid, vaid jätab nendega seonduvad otsustused maakohtu teha. Lähtudes eelnevast tuleb maakohtul võlgniku taotluse uuel läbivaatamisel (ja selle rahuldamata jätmise korral ka pankrotimenetluse jätkamisel) välja selgitada võlgniku kohustuste ja vara ulatust käsitlevad asjaolud. Ringkonnakohus märgib, et eeldatavasti ei ole võlgniku kinnisasja mõttelise osa turuväärtuse kohta esitatud ühe asjatundja arvamus piisav olukorras, kus haldur ja võlausaldaja on toonud esile nimetatud vara võõrandamise olulised takistused ja viidanud vara võimalikule koormatusele kasutuslepinguga. Samas tuleb kohtul võtta arvesse ka seda osa pankrotivarast, mis on halduri käsutuses. Võlgniku varakogumi tegeliku väärtuse kindlakstegemiseks võib olla vajalik koguda andmeid kas kohtu algatusel või andes menetlusosalistele võimaluse ise neid esitada. Otstarbekas on lahendada senised ja võimalikud tulevased tõenditaotlused korraga.
3. Kui maakohus võlgniku taotluse uuel läbivaatamisel taas rahuldab, tuleb otsustada ka menetluskulude jaotus (

§ 173lg-d 1 ja 3).

Kui taotlus jääb rahuldamata, siis ei tee maakohus menetlust lõpetavat lahendit ja kulud jaotatakse edaspidi. Mõlemal juhul hõlmavad jaotatavad kulud ka praeguse kaemenetluse kulusid. 13. Ringkonnakohtu määruse peale saab esitada määruskaebuse Riigikohtule üksnes juhul, kui see on seaduse järgi lubatud (

§ 696lg 1 ls 1).

Käesoleva määrusega ringkonnakohus tühistab hagita menetluses tehtud lõpplahendi ja saadab asja uueks läbivaatamiseks tagasi maakohtule, mistõttu ei saa määruse peale kaevata (RKTKm 28.05.2014, 3-2-1-46-14, p 11). Samuti ei ole menetlusosalistel kaebeõigust seoses määruses tehtud menetluslike otsustustega. Määrus jõustub teatavaks tegemisel (

§ 466lg 3 ls 2). (allkirjastatud digitaalselt) 3