← Eesti

2-22-6174/41

Obsah (12)§ 437§ 200§ 50§ 5§ 230§ 231§ 436§ 233§ 168§ 163§ 175§ 177

Tsiviilasi nr 2-22-6174 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL. Kohus Tartu Maakohus Kohtunik Andrus Miilaste Otsuse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2024, Tartu Tsiviilasja number 2-22-6174 Tsiviilasi T.S

) § 333 lg 1 kohaselt võib menetlusosaline esitada vastuväite kohtu tegevuse kohta menetluse juhtimisel, samuti vastuväite menetlussätte rikkumise, eelkõige menetlustoimingu tegemise vorminõuete rikkumise kohta. Vastuväite lahendab kohus määrusega.

§ 437

p 1 kohaselt võib kohus asja arutamise määrusega uuendada, kui pärast asja arutamise lõpetamist ja enne lahendi tegemist tuvastab kohus menetluses vea, mis on otsuse tegemisel oluline ja mille saab kõrvaldada. Kohus leiab, et kostja on saanud oma tõendite esitamiseks aega juba kohtu kirjaliku vastuse nõudega

  1. mail
  2. Kohus nõustub hagejate arvamusega selle kohta, et hagejate
  3. oktoobri 2023 istungi eelselt esitatud tõendid lähtusid kostja enda seisukohtadest ning hageja seisukohtade puhul ei olnud tegemist uute asjaoludega. Kostja on taotlenud pärast hagi menetlusse võtmist aega xxxxxxx advokaadiga kontakteerumiseks ja mille kohta pole tulemust kohtule esitatud, tunnistaja ülekuulamise taotluse esitamisel on kostja esindaja ise lubanud tunnistaja kohtusse kaasa võtta (taotlus 30.11.2022, tl 83). Edasi on kostja esindaja advokaat S. J. esindusõigus lõppenud. Kohus eeldab, et uus esindaja, kellega kohus on 2023 korduvalt on aegu kooskõlastanud, arvestab kostja kohtule antud vastuses antud lubadusega. Seetõttu ei saanud kohtu poolt tunnistaja kutsumata jätmise asjaolu olla kostja esindajale üllatuseks, pidi ta ju ise tunnistaja istungile kaasa võtma. Pole ka poolte vande all antud ütlustes ja kirjavahetuses juttu, et tunnistaja, s.o kostja abikaasa pidanuks hagejate heaks midagi tegema või neile raha tagastama. Vahepeal on kostja soovinud, et kohus kohustaks hagejat hagi täpsustama, tasuma tagatist. Kohus osundab, et hageja tõenditest pole esitatud midagi uut ega üllatavat.

§ 200lg 2 alusel ei luba kohus menetlusosalistel õigusi kuritarvitada.

Õigus olla ära kuulatud on 5 olnud vastuväite esitajale tagatud. Neid asjaolusid arvestades oli põhjendatud eelmenetluse lõpetamine 24.10.2024 võtta vastu mõlema poole tõendid ja anda tähtaeg pooltele lõppseisukohtade esitamiseks, millega on tagatud kostja õigused menetlusdokumentidele reageerimiseks ja vastamiseks. Kohus leiab, et kohtuistungi protokoll vastab

§ 50nõuetele.

Kohus leiab, et kohtuistungi protokoll ei ole stenogramm, kohus nõustub hagejaga, et protokoll on piisavalt põhjalik ja ülevaatlik, sh kostja vande all antud ütluste põhisisu on protokollis piisava põhjalikkuse ja täpsusega kajastatud.

  1. Kohus ei nõustu kostjaga, et hagi tuleks Eesti kohtul kohtualluvuse puudumise tõttu jätta läbi vaatamata. Kostja leiab, et kohtualluvuse kokkuleppest tulenevalt allub asi xxxxxxx kohtutele. Kõnealune kohtualluvuse kokkulepe ei sisaldu poolte vahel sõlmitud lepingus. Pooled ei ole omavahel kohtualluvuse kokkulepet sõlminud.
  2. Kohus leiab, et hagi on põhjendatud ja tuleb rahuldada osaliselt. 9.

§ 5

lg 1 kohaselt menetletakse hagi poolte esitatud asjaolude ja taotluste alusel, lähtudes nõudest.

§ 5

lg 2 kohaselt on pooltel võrdne õigus ja võimalus oma nõuet põhjendada ja vastaspoole esitatu ümber lükata või sellele vastu vaielda. Pool määrab ise, mis asjaolud ta oma nõude põhjendamiseks esitab ja milliste tõenditega neid asjaolusid tõendab.

§ 230

lg 1 esimese lause kohaselt peab kumbki pool hagimenetluses tõendama neid asjaolusid, millele tuginevad tema nõuded ja vastuväited, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 231

lg 2 kohaselt poolte faktilise asjaolu kohta esitatud väide ei vaja tõendamist, kui vastaspool võtab selle omaks.

§ 436lg 2 järgi rajab kohus otsuse üksnes asjas esitatud ja kogutud tõenditele.

Õiguse kohaldamise üle otsustab poolte esitatud asjaolude põhjal kohus

§ 436lg 7 ja § 438 lg 1 alusel.

  1. Pooled ei ole omavahel võõrad. Asjaoludest selgub, et pooled on tööalaselt tutvunud 15 aastat tagasi. Hageja on soovinud soetada korteriomandit xxxxxxxxx, asukohaga xxxxxxxxxx/ xxxxxxxxx–xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx. Kostja on soovinud aidata seda korraldada, et eestlaste diasporaad suurendada, jagades infot ja viia hagejad kokku tehingut vahendava advokaadi A. S. N. vahendusel kinnisvara ostmiseks kogusummaga 104 500 eurot. Kostja võttis kohustuse tegeleda edasise asjaajamisega, sh aidata korraldada lepingute sõlmimist ja vahendada tehingute rahastamist. Maksekorraldustega on tõendatud hagejate raha ülekanded kostjale perioodil
  2. juuni 2019 kuni
  3. september 2019 kogusummas 35 900 eurot (tl 9-14) edasikandmiseks nimetatud korteriomandi soetamiseks ja kokkuleppe täitmiseks. L. on kirjas, et tehing viiakse läbi B.P vahendusel (tl 7 pöördel). A. S. N. vastas
  4. oktoobril 2019 hagejate nõudekirjale, et tema ei ole kunagi saanud summat 35 900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N.
  5. juunil 2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt
  6. juulil
  7. Nimetatud kuupäevaks jäi kinnisvara tehing sõlmimata. Ja hagejad kaotasid ettemaksu 10 000 eurot, millest 5000 oli tasutud kostja vahendusel.
  8. Kohus leiab, et kostja tegevusel esinevad lepingu sõlmimise vahendamise ehk maaklerilepingu (VÕS § 658) tunnused. Hageja on vande all kinnitanud, et tehingu tingimustes lepiti kokku advokaadiga ja kostja pidi saama tehingu õnnestumisel vaheraha. Ise ka ei mäleta kui palju. Samas on vaheraha ehk tasu saamine võimalik eduka tegevuse tulemusena.
  9. Asja materjalidest nähtub, et korteriomandi asukohaga xxxxxxxxxx/xxxxxxxxx– xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx-xx valduse on hagejad saanud kostja käest ja korterit ka enda vajaduste järgi kohandanud. Kommunaalteenuste tasumine käis kostja vahendusel. Hageja vande all antud ütlustest nähtub, et kostja toimetas asjaajamist kohapeal ja saatis arved hagejatele. Kostja on öelnud, et oma töö eest ta arveid hagejatele ei esitanud, elektrikutele ja 6 elektriarvete eest esitas. Kohus leiab, et hagejate ja kostja vahel oli kokkulepe ja selle realiseerumine kinnisvara edukal soetamisel tähendanuks ka nn vahendustasu ehk maakleritasu (VÕS § 664 lg 1). Pole ühtegi kuludokumenti, kus kostja esitaks ülevaate xxxxxxxxx hagejate asjade ajamisega tekkinud kuludest. Kuludest hakkas kostja rääkima alles menetluses. Õigust maakleritasule seega pole. Kohus leiab, et tehinguni pole jõutud ja kidakeelsed eestlased pole teenuse tasus, mis hõlmas ca 2 aasta jooksul valduse otseseid kulusid, lepinguid elektri ja veevarustuse tagamisel ja nende tasumise vahendamises kokku leppinud. On meilivahetus elektrilõivu summale 250 ja tekst: „et mingi taat peab veel nõusoleku andma ja lõiv 250 eurot ja vee teeme ühenduse öösel ja selle peaks paari päevaga ametlikuks saama, hullumaja“ (I kd tl164). Kohtu siseveendumuse kohaselt ja

§ 233

alusel võib eeldada, et need summad korteri haldamise vahendamisel on kostja ka hagejalt kätte saanud. L. tuleb kahest klassikalisest põhimõttest, mille on välja öelnud kunagine Saksamaa rahareformi teostaja ja hilisem liidukantsler L. Erhard: „Igaüks teenib täpselt niipalju, kui ta teenib, ja parem on mitte midagi teha, kui kulusid esile kutsuda“. Kostja elab mõlemas riigis ja on väheusutav, lausa ebaloogiline, et ta ca kahe aasta jooksul hagejate valdust tasuta on hooldanud. Kohus leiab, et kõik, mis on ebaloogiline, ei saa olla seaduslik. Mingi „trikk“ on ka kostja soovis, et hagejad ei teeks talle objekti nimega pangaülekandeid. Hageja on vande all kinnitanud, et on kõik kostja poolt temale esitatud arved kinni maksnud. Kostja õigus maakleritasule on seega VÕS § 664 lg 2 järgi realiseerunud.

  1. Hagejad pole
  2. juuni 2019 lepingut teise poolega vaidlustanud. Hageja jaoks on leping lõppenud eelpool refereeritud xxxxxxx korteri omanike advokaadi A. S. N. vastusega
  3. oktoobril 2019 hagejate nõudekirjale, millest selgub, et tema ei ole kunagi saanud summat 35 900 eurot, vaid on saanud üksnes hagejate enda poolt tasutud 5000 eurot. A. S. N.
  4. juunil 2021 edastatud kirja kohaselt kaotasid hagejad nõudeõiguse tehingu vormistamiseks, kui tehingut ei vormistata hiljemalt
  5. juulil
  6. Kohus osundab, et kui kaks eestlast, üks soovib teist aidata ja saab teatud vahendustegevuse edukaks elluviimiseks ülekannetega rahalisi vahendeid ja pole suutnud tõendada endale saadud raha edasikandmist välja arvatud hagejate 5000 eurot ülekanne
  7. novembril 2019 (II kd tl 58), vastutab ta VÕS § 626 lg1 saadu väljaandmise eest.
  8. Kohus osundab, et kostja ja xxxxxxx advokaadi vaheline sisesuhe, mis hõlmas mitmeid erinevaid kavandatavaid kinnisvaratehinguid pikema ajaperioodi kestel ei puutu hagejatesse, kes olid huvitatud konkreetse korteri ostust mille teostamiseks nad kandsid just kostjale üle 35 900 eurot. Hagejad ei ole osapooleks kostja ja xxxxxxx advokaadi vahelises sisesuhtes. xxxxxxxxx advokaat A. S. N. on olnud kostja enda lepingupartneriks erinevate tehingute tegemisel erinevates xxxxxxxxx linnades hotelli ja korteri ostmisel xxxxxxx, korteri ostmisel xxxxxxx (tl 91) ja kohtu hinnangul oli ettevõtlikul kostjal advokaat A. S. N. juures nn usalduskrediit ja see tõendatud kostja end vande all antud ütlustega, millest selgub, et kostja on varemgi vahendanud kinnisvara läbi xxxxxxxxx advokaadi erinevates xxxxxxx linnades ja seetõttu oli tal advokaadi deposiidis raha. Ülekanded on kostja poolt tehtud
  9. juuli ja 24 juuli 2018 summas 5500 eurot ja aasta enne hagejate korteri soovi (tl 86-87).
  10. Hagejad soovivad oma raha tagasi saada kostjalt kui käsundi saajalt.
  11. novembril 2022 toimunud eelistungil möönis kostja vastusena kohtu küsimusele kostjapoolse kompromissi kohta, et ta sooviks advokaadi käest rahad tagasi küsida, selgitades et 10 000 eurost kui mittetagastatavast deposiidist jäädakse ilma, kuid 25 000 eurot on kostja kohustus saada see raha kätte (eelistungi protokoll, lk 4).
  12. Kohtu hinnangul ei ole kostja tõendanud, et ta oleks käsundi täitmiseks kasutanud hagejatelt saadud 35 900 eurost 30 900 eurot, mis sellest tulenevalt kuulub VÕS § 626 lg 1 alusel hagejatele tagastamisele. Hagejad on oma subjektiivset õigust realiseerides hagi eset vähendanud 5000 7 euro võrra. Kohus loeb, et hagejad on selles ulatuses hagi tagasi võtnud. Kohus jätab hagi 5000 euro nõudes läbi vaatamata.
  13. Hagejad vähendasid menetluse käigus põhinõuet, kuid viivisenõude puhul jäid esialgse hagiavalduses märgitud summa 2124,49 eurot juurde. Arvestades põhinõude vähendamist, oleks hageja pidanud korrigeerima ka hagiavalduse esitamise ajaks sissenõutavaks muutunud viivise nõuet. Igal juhul ei pea kohus hageja sissenõutavaks muutunud viivisenõuet põhjendatuks. VÕS § 113 lg 1 esimese lause kohaselt rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral võib võlausaldaja nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Hagiavalduse kohaselt oli hagejatel tehingu tegemise võimalus kuni
  14. juulini 2021, millest tulenevalt hagejatel tekkis õigus nõuda kostjalt tehingu tegemiseks kantud summad tagasi, st kohustus muutus sissenõutavaks alates
  15. juulist
  16. Kohtu hinnangul on oluline, kas ja millal hagejad oma nõudest kostjale teatasid. Hagejad ei ole seda esile toonud. Kohus leiab, et VÕS § 113 lg 2 kohaselt on põhjendatud viivist arvestada alates hagiavalduse esitamisest, kuna tegemist on olukorraga, kus rahalise kohustuse täitmise aeg ei olnud kindlaks määratud. Kohus mõistab kostjalt hagejate kasuks välja viivise põhivõlalt seadusjärgses määras, st VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates hagiavalduse esitamisest kuni kohase täitmiseni.
  17. Hagejate taotlusel kohus kohustab kostjat tasuma kohtuotsusest tulenevad kohustused hageja I arveldusarvele xxxxxxxxxxxxxxxxxx AS-s Swedbank, märkides selgitusse „Tsiviilasi 2-226174“. Menetluskulud
  18. Kohus lähtub menetluskulude jaotamisel

§ 168

lg-st 2, arvestades et hageja oma nõuet kostja vastuväidet arvestades vähendas, ja

§ 163lg-st 1, arvestades hageja ülejäänud nõude osalist rahuldamist.

Rahuldatud hagi hind on 33 372 eurot (põhinõue 30 900 eurot + ühe aasta eest arvutatud viivis 2472 eurot). Võrrelduna algselt esitatud hagi hinnaga (40 896,49 eurot), kohus rahuldas hagi 81,60% ulatuses. Kohus peab põhjendatuks jätta menetluskulud hagejate kanda 18,30% ulatuses ja kostja kanda 81,60% ulatuses. 20. Hageja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ajamahuga 46,75 tundi ja tunnitasuga 140 eurot + käibemaks , millele lisandub hagilt ja hagi tagamisel tasutud riigilõivud 1470 eurot, s.o kokku summas 9324 eurot (kd II tl 7-9). Kostja taotleb menetluskulude kindlaksmääramist ajamahuga 67 tundi ja 6 minutit ja tunnitasuga 140 eurot + käibemaks, summas 11 160,77 eurot (II kd tl 11-12). Kohus leiab, et riigilõivud 1470 eurot on põhjendatud menetluskulud. L. esindaja kulud mõistab kohus välja põhjendatud ja vajalikus ulatuses (

§ 175lg 1).

Poolte lepinguliste esindajate tunnitasu määrad (koos käibemaksuga 168 eurot tunnis) on õigusteenuse keskmist hinda arvestades põhjendatud. Arvestades asja keerukust ja mahtu, on poolte lepinguliste esindajate ajakulud kohtu hinnangul ülemäärased. Kohus vähendab hageja lepingulise esindaja ajakulu 35 tunnile ja kostja lepingulise esindaja ajakulu 30 tunnile. Kohus määrab hageja menetluskulude rahaliseks suuruseks 7350 eurot (35 tundi x 168 eurot tunnis + 1470 eurot). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks sellest kostjalt hageja kasuks välja mõista 5997,60 eurot (81,60% 7350 eurost). Kohus määrab kostja menetluskulude rahaliseks suuruseks 5040 eurot (30 tundi x 168 eurot tunnis). Arvestades menetluskulude jaotust, tuleks sellest hagejalt kostja kasuks välja mõista 922,32 eurot (18,30% 5040 eurost). Kuna pooltel on vastastikused kohustused menetluskulude tasumisel, siis teeb kohus nõuete osas tasaarvestuse ja mõistab lõppkokkuvõttes kostjalt hageja kasuks välja menetluskulud 5075,28 eurot (5997,60 eurot - 922,32 eurot). Vastavalt

§ 177

lg-le 4 märgib kohus hagejate taotlusel, et 8 hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kohtuotsuse jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Kohus Tartu Ringkonnakohus

  1. Rahuldada B.P apellatsioonkaebus osaliselt.
  2. Tühistada Tartu Maakohtu
  3. jaanuari
  4. a otsus osas, milles maakohus rahuldas T.S ja L. M.W põhivõla nõude B.P vastu summas, mis ületab 24 500 eurot ja viivist sellelt summalt, samuti menetluskulude jaotuse osas. Jätta maakohtu otsus muus osas muutmata.
  5. Teha tühistatud osas uus otsus, millega rahuldada T.S ja L. M.W hagi B.P vastu osaliselt. Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks välja põhivõlg 24 500 eurot,
  6. detsembri
  7. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3979 eurot 40 senti ning viivis põhinõudelt 24 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
  8. detsembrist 2024 kuni nõude täitmiseni. Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79% ulatuses B.P kanda.
  9. L. kohtuotsuse resolutsioon tervikuna sõnastatuks järgmiselt: 4.
  10. Jätta rahuldamata B.P
  11. novembril 2023 esitatud vastuväide kohtu tegevuse kohta ja taotlus menetluse uuendamiseks. 4.2 Jätta rahuldamata B.P
  12. novembril 2023 esitatud taotlus
  13. oktoobri 2023 kohtuistungi protokolli parandamiseks. 4.
  14. Jätta hagi läbi vaatamata osas, milles T.S ja L. M.W paluvad B.P-lt välja mõista põhivõla 5000 eurot. 4.
  15. Rahuldada T.S ja L. M.W hagi osaliselt. 4.
  16. Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks põhivõlg 24 500 eurot. 4.
  17. Välja mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks
  18. detsembri
  19. a seisuga sissenõutavaks muutunud viivis 3979 eurot 40 senti ning viivis põhinõudelt 24 500 eurolt VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses alates
  20. detsembrist 2024 kuni põhinõude täitmiseni. 4.
  21. Jätta menetluskulud maakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79% ulatuses B.P kanda. 4.
  22. Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 7350 eurot (koos käibemaksuga). 4.
  23. Määrata B.P menetluskulude rahaliseks suuruseks maakohtus 5040 eurot (koos käibemaksuga). 9 4.
  24. Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. Tartu kasuks välja menetluskulud maakohtus 5806 eurot 50 senti (koos käibemaksuga). 4.
  25. Mõista T.S-ilt ja L. M.W-lt solidaarselt B.P kasuks välja menetluskulud maakohtus 1058 eurot 40 senti (koos käibemaksuga).
  26. Jätta rahuldamata B.P taotlus kõrvaldada tsiviilasja toimikust T.S ja L. M.W
  27. oktoobri 2023 menetlusdokument ja selle lisad.
  28. Jätta menetluskulud ringkonnakohtus 21% ulatuses solidaarselt T.S ja L. M.W ja 79% ulatuses B.P kanda.
  29. Määrata T.S ja L. M.W menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 2287 eurot 50 senti (koos käibemaksuga).
  30. Määrata B.P menetluskulude rahaliseks suuruseks ringkonnakohtus 3791 eurot 20 senti (koos käibemaksuga).
  31. Mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. T kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 1807 eurot 13 senti (koos käibemaksuga).
  32. Mõista T.S-ilt ja L. M.W-lt solidaarselt B.P kasuks välja menetluskulud ringkonnakohtus 796 eurot 15 senti (koos käibemaksuga).
  33. Tasaarvestada T.S ja L. M.W ning B.P vastastikused menetluskulude nõuded maaja ringkonnakohtus (käesoleva otsuse resolutsiooni p-d 4.10, 4.11, 9 ja 10) ning tasaarvestuse tulemusena mõista B.P-lt solidaarselt T.S ja L. M.W kasuks välja menetluskulud maa- ja ringkonnakohtus kokku 5759 eurot 8 senti (koos käibemaksuga). Hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda kulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest kuni täitmiseni viivist VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. RIIGIKOHUS RESOL.
  34. Keelduda kassatsioonkaebuse menetlusse võtmisest kaebuse põhjendamatuse tõttu.
  35. Jätta kassatsiooniastme menetluskulud kassaatori kanda.
  36. Kassatsiooniastme menetluskulusid välja ei mõisteta.
  37. Määruse peale ei saa esitada määruskaebust (tsiviilkohtumenetluse seadustiku (

) § 694 lg 2). 10

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.