← Eesti

3-25-57/2

Obsah (6)§ 3§ 43§ 121§ 176§ 241§ 152

MÄÄRUS Kohus Tallinna Halduskohus Kohtunik Kadri Sullin Määruse tegemise aeg ja koht 13. jaanuar 2024. a, Tallinn Haldusasja number 3-25-57 Haldusasi X. X kaebus kohtulahendite tühistamiseks, teistmis

§ 3lg 2).

Seega lähtub kohus kaebaja esitatud etteheidetest, mida kaebaja on teinud kohtuasja nr 3-19-1379 osas, ega asu uurima, kas kaebaja etteheited võivad käia mõne muu kohtuasja kohta. Kaebaja on sama kohtuasja 1

(3)materjalid esitanud ka kaebuse lisadena (dtl 3-5). Selguse huvides võtab kohus kohtuasja nr 3-191379 toimiku asja juurde ja tutvub sellega kohtute infosüsteemi vahendusel.
  1. Kohus selgitab esmalt, et kohtute infosüsteemist nähtub järgnevat: - Kohtuasja nr 3-19-1379 esemeks oli kaebaja nõue mittevaralise kahju hüvitamiseks, kuna VangS § 44 lg 2 näeb ette, et kinnipeetava isikuarvele kantavatest summadest jäetakse 50 protsenti rahaliste nõuete täitmiseks ja 20 protsenti hoiustatakse vabanemistoetusena. Kaebus ei puudutanud kinnipidamistingimusi, mh kambripinna suurust, mis oli kaebaja viidatud Euroopa Inimõiguste Kohtu 20.10.2016 otsuse nr 7334/13 esemeks
  2. - Kohus tagastas kaebuse, kuna kaebaja jättis riigilõivu tähtaegselt tasumata. Kohtuasja lahendamist ei takistanud asjaolu, et kaebajal tulnuks pöörduda oma õiguste kaitseks teise kohtusse. Halduskohus selgitas, et vastavalt

§ 43lg-le 2 ei võta kaebuse tagastamine õigust pöörduda uuesti kohtusse (dtl 73).

Kaebaja ei vaidlustanud kaebuse tagastamisele eelnenud 29.08.2019 määrust, millega jäeti kaebaja menetlusabi taotlus rahuldamata (dtl 60-62). - Kohtuasjas nr 3-19-1379 toimetati lõpplahend kaebajale kätte 23.10.2019 ning see jõustus 08.11.

  1. Kaebaja ei ole ringkonnakohtu määruse peale esitanud määruskaebust ega teistmisavaldust Riigikohtule. - Kohtulahendid viidatud kohtuasjas on kaebajale tõlgitud (dtl 36, 66, 75 ja 94). Seega ei vasta tõele kaebaja väide, et kohtulahendite tõlkimisest on keeldutud. - Kohtuasja menetlus kestis läbi kahe kohtuastme ligikaudu 3 kuud (19.07-22.10.2019).
  2. Kohus tagastab kaebaja nõuded osaliselt, kuna nende lahendamine ei kuulu halduskohtu pädevusse (

§ 121lg 1 p 1).

4.1. Halduskohtu pädevuses ei ole jõustunud kohtulahendite tühistamine. Jõustunud kohtulahendite vaidlustamine on võimalik üksnes teistmismenetluses (

§ 176lg 1, § 179 lg 3 ja 22.

peatükk). Teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule kahe kuu jooksul teistmise aluse olemasolust teadasaamisest arvates (

§ 241). 4.2.

Kuivõrd teistmisavaldus tuleb esitada Riigikohtule, ei ole halduskohtu pädevuses ka kaebaja teistmisavalduse läbi vaatamine. 4.

  1. Kohtuasjade läbivaatamise tingimused, sealjuures piirangud tulenevad seadustest, käesoleval juhul ennekõike halduskohtumenetluse seadustikust. Seaduseid võtab vastu ja muu hulgas muudab Riigikogu (parlament). Isikul on ennekõike võimalik vaidlustada kohtumenetluse piiranguid, s.o seadusest tulenevaid takistavaid norme oma kohtuasja läbivaatamisel nii määruskaebust kui ka teistmisavaldust esitades (PS § 15 lg 2). Sama on korduvalt selgitanud ka Riigikohus, viimati 19.12.2024 määruses nr 5-24-31 (p-d 13-15). Seega ei kuulu halduskohtu pädevusse kohtumenetluse piirangute kõrvaldamise nõue.
  2. Kaebaja on taotlenud ka mittevaralise kahju hüvitamist summas 11 000 eurot. Sõltumata sellest, kas kaebaja taotleb mittevaralise kahju hüvitamist seoses vangla poolt VangS § 44 lg 2 kohaldamisega (RVastS § 7), õigustloova aktiga tekitatud kahju hüvitamist (RVastS § 14) või õigusemõistmisega tekitatud kahju hüvitamist kohtuasjas nr 3-19-1379 (RVastS § 15), kuivõrd kaebus sisaldab väiteid nii põhjendamatu keelu kohaldamisele, õigustloovale aktile kui ka kohtu poolt kaebaja õiguste rikkumisele, tuleb kõikide nende nõuete osas menetlus lõpetada

§ 152lg 1 p 2 ja lg 3 ning § 124 lg 2 alusel.

Hüvitamiskaebuse võib esitada kolme aasta jooksul arvates päevast, kui kaebaja sai teada või pidi teada saama kahjust ja selle põhjustanud isikust. Ka jätkuva toimingu korral võib kaebuse esitamise tähtaeg hakata kulgema enne jätkuva toimingu lõppemist, kui on ilmne, et isik sai või pidi saama 1 https://hudoc.echr.coe.int/?i=002-11238 2

(3)kahju lõplikust ulatusest teada varem (Riigikohtu 15.06.2015 määrus nr 3-3-1-20-15, p 12). Jätkuvalt kahju tekitavates tingimustes viibimise korral tuleb hinnata, kas ja millisel hetkel pidi isikul olema piisavalt informatsiooni kahjunõuet õigustavatest asjaoludest. Kohtuasjast nr 3-19-1379 nähtub, et kaebaja möönis endale VangS § 44 lg 2 alusel võimaliku kahju tekitamist vangla tegevuse ja/või õigustloova aktiga hiljemalt 19.07.
  1. Kaebaja pidi möönma samas asjas õigusemõistmisega tekitatud kahju tekitamist hiljemalt 23.10.
  2. Seega lõppes kahjunõude esitamise tähtaeg hiljemalt
  3. aastal. Kaebusest ei nähtu ka ühtegi põhjust, miks kaebaja ei saanud varem kaebust esitada. Kohus ei pea põhjendatuks anda kaebajale eraldi tähtaega kaebetähtaja ennistamise taotlemiseks, arvestades kohtute infosüsteemist nähtuvat: kaebaja on
  4. aastal esitanud halduskohtutele 6 kaebust ja 27 edasikaebust;
  5. aastal 9 kaebust ja 28 edasikaebust ning
  6. aastal 11 kaebust ja 20 edasikaebust. Kaebaja on ka korduvalt esitanud kaebuseid kahju hüvitamiseks, mistõttu ei ole kohtusse pöördumise kord ega tähtajad kaebajale teadmata. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et kaebajal ei saa ilmselgelt olla kaebetähtaja ennistamiseks põhjust, ning lõpetab kõigis neis kahjunõuetes kohtumenetluse. (allkirjastatud digitaalselt) Kadri Sullin 3
(3)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.