) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.
lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.
lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.
lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Arvestades, et kohus juba korraldas kohtuistungi asja arutamiseks ja menetlusosalised kohtuistungil kokkuleppele ei jõudnud, kohus andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja lõppseisukohtade esitamiseks, leiab kohus, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend kirjalikus menetluses. Avaldaja palub nõuda puudutatud isikult avaldaja kasuks sisse ebaõigete andmete esitamisest tulenevalt vee tarbimise eest tekkinud võlgnevus. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6 sätestab samuti hea usu põhimõtte järgimise kohustuse. Majandamiskulude jaotuse osas sätestab KrtS § 40 lg 2, et korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 8
lg 1 järgi tõendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-106823 p 42). Kohtuistungil andis kohus menetlusosalistele selgitusi tõendamiskoormuse kohta ja määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendtite kohtule esitamiseks. Kohus leiab, et korteriühistu ja korteriomaniku vahelises vaidluses, kus küsimus on veemõõtja andmete õigsuses, on tõendamiskoormus reguleeritud järgmiselt: 1) korteriühistu peab tõendama, et korteriomanik on esitanud valed veemõõtja andmed ja et sellest on tekkinud vale arvestus; 2) korteriomanik peab tõendama oma vastuväiteid, et tema esitatud andmed olid õiged või et viga tekkis korteriühistu poolel. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku esitatud andmed veetarbimise kohta ei vasta tegelikule tarbimisele. Järelikult peab antud vaidluses korteriühistu tõendama, et veemõõtja andmete fikseerimisel tekkis viga (näiteks koma koha vale märkimine puudutatud isiku poolt) ja et sellest tulenevalt on korteriomanikule esitatud nõue põhjendatud. Tõenditeks võivad olla veemõõturi kontrollnäidud, võrdlusandmed varasemate perioodidega, eksperthinnangud ning muud dokumentaalsed tõendid. 9
lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas esitatud väide on tõendatud. Seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (
lg 2).
lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.
lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Avaldaja esitas kohtule tööde akti (akt veemõõturi väljavahetamise kohta), milles märkis demonteeritava arvesti numbri ja arvesti näidud (dtl. 44), samuti tehti veearvestist foto (dtl. 39). Demonteeritava arvesti number vastavalt tehtud tööde aktile on 280766, arvestinäidud on 00811. Tehtud töö aktile kirjutasid alla Narva Vesi AS töötaja ja puudutatud isik. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et 18.08.2020.a akt, mis on allkirjastatud puudutatud isiku poolt, ei tõenda veel seda, et aktis märgitud veemõõtur, mis sisaldas näite 00811 m3, oli paigaldatud puudutatud isiku korteris. Aktis ei ole märgitud, et puudutatud isik kui korteri omanik, kinnitaks, et veemõõturi näit vastab tarbitud külma vee kogusele. Puudutatud isik pani allkirja üksnes selle eest, et tema korteris on vahetatud veemõõtur. Kohus leiab, et avaldaja ei tõendatud, et just see veemõõtja oli just selle isiku korterist vahetatud ja just sellise näiduga. Selle akti alusel ei saa järeldada, et korteriomanik on esitanud korteriühistule valed veemõõtja andmed. Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku poolt 01.01.2014-31.08.2020 esitatud veemõõtja näidud, mille kohaselt selle perioodi veekulu oli keskmiselt alla 1m 3 kuus (dtl. 47-48). Avaldaja edastas lisaks veetarbimise uue tõendi perioodiks 01.01.2022 kuni 31.01.2024, mille kohaselt kulutas puudutatud isik kuus keskmiselt 2,5 kuupmeetrit (dtl. 355). Kohus leiab, et ainult eeltoodud andmete alusel ei saa järeldada, et korteriomanik on esitanud korteriühistule ebaõigeid veemõõtja näite või tarbinud ajavahemikus 01.01.2014–31.08.2020 vett keskmiselt 9,1 m³ kuus (st 811 m³ – 82 m³ = 729 m³ : 80 kuud). Avaldaja esitas kohtule ka 2014-2020 aastate veetarbimise arvestuse andmed korteriühistu elanike kohta (dtl. 186 - 276). Esitatud andmete põhjal võib järeldada, et puudutatud isiku veetarbimine ei ületa oluliselt teiste elanike tarbimist, olles keskmiselt 1–3 m³ kuus ühe inimese kohta. Seega ei tõenda need andmed avaldaja väidet, et puudutatud isik tarbis keskmiselt rohkem kui 9 m³ kuus. Avaldaja esitas kohtule tõendi vee kasutamise kohta korteriühistu poolt perioodil 06.2013-10.2021 (dtl. 325). Kohus leiab, et kuna esitatud tõendist nähtub ainult kogu korteriühistu vee kasutamise kogum, ei saa selle andmete alusel järeldada, et üks korteriomanik on esitanud korteriühistule valed veemõõtja andmed. Avaldaja esitas kohtule 13.06.2016 mõõteseadmete ülevaatuse akti, millest ilmneb, et korteriühistu juhatuse liikmed ei saanud kontrollida puudutatud isiku korteri veearvesti näitu (dtl. 326–327). Kohus leiab, et ainuüksi sellest tõendist, mille kohaselt korteriomanik ei taganud ligipääsu korterisse, ei saa järeldada, et ta on esitanud korteriühistule ebaõigeid veemõõtja andmeid. 10
Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. See säte annab kohtule õiguse lugeda teatud asjaolud üldtuntuks ja vabastab menetlusosalised nende tõendamise kohustusest. Oluline on märkida, et üldtuntud asjaolu peab olema selline, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohus peab kohtulahendis põhjendama, miks ta loeb teatud asjaolud üldtuntuks ning milliste allikate põhjal. Kohus tuvastas, et Keskkonnaagentuuri andmetel „Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik 90 liitrit vett ööpäevas (keskmine Euroopa Liidu elanik tarbib ööpäevas 144 liitrit olmevett)“. (https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/vee-tarbimine-eestis-kasvanud) (andmed
lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas 12
lg 7 teisese lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesoleva menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja kohus jättis avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas
lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.
lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohus selgitab, et
lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Viru Maakohtu 05. oktoobri 2021 määrusega anti puudutatud isikule riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas tsiviilasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.
lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 3 lg 1 kohaselt on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.
lg 6 kohaselt, kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista
Lähtuvalt
Kuivõrd puudutatud isikule anti riigi õigusabi ning kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, tuleb avaldajalt mõista riigituludesse välja puudutatud isiku riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Avaldajalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. Määruskaebuse esitamine ja jõustumine
lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 13
Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.