← Eesti

2-21-111105/52

Obsah (11)§ 477§ 615§ 230§ 232§ 231§ 172§ 174§ 178§ 180§ 190§ 617

2-21-111105 KOHTUMÄÄRUS Kohtuasja number 2-21-111105 Määruse tegemise aeg ja koht 07. märts 2025, Narva Kohus Viru Maakohus Kohtunik Aarne Lõhmus Kohtuasi Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 1

) § 613 lg 1 p 1 alusel lahendab kohus hagita menetluses korteriomaniku või korteriühistu avalduse alusel asja, mis tuleneb korteriomandist ja korteriomandi eseme valitsemisest ning puudutab korteriomanike omavahelisi õigusi ja kohustusi ning korteriomanike ja korteriühistu vahelisi õigusi ja kohustusi, välja arvatud nõude, mis korteriomandi- ja korteriühistuseaduse (edaspidi KrtS) § 33 järgi on esitatud korteriomandi võõrandamise kohustamiseks.

§ 477

lg 1 kohaselt vaatab kohus hagita asja läbi hagimenetluse sätete kohaselt, arvestades hagita menetluse kohta sätestatud erisusi.

§ 477

lg 2 kohaselt võib kohus hagita asja läbi vaadata ja lahendada kohtuistungit pidamata, välja arvatud juhul, kui seadusega on sätestatud kohtuistungi korraldamise kohustus.

§ 615

lg 1 kohaselt arutab kohus üldjuhul menetlusosalistega asja suuliselt ja püüab neid suunata kokkulepet sõlmima. Arvestades, et kohus juba korraldas kohtuistungi asja arutamiseks ja menetlusosalised kohtuistungil kokkuleppele ei jõudnud, kohus andis menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendite ja lõppseisukohtade esitamiseks, leiab kohus, et tsiviilasja menetluse asjaolud ja vaidluse ese võimaldab asja menetleda kirjalikus menetluses. Kohtu hinnangul on asjas võimalik teha sisuline lahend kirjalikus menetluses. Avaldaja palub nõuda puudutatud isikult avaldaja kasuks sisse ebaõigete andmete esitamisest tulenevalt vee tarbimise eest tekkinud võlgnevus. KrtS § 12 lg 2 kohaselt peavad korteriomanikud omavahelistes suhetes, samuti suhetes korteriühistuga järgima hea usu põhimõtet ja arvestama üksteise õigustatud huve. VÕS § 6 sätestab samuti hea usu põhimõtte järgimise kohustuse. Majandamiskulude jaotuse osas sätestab KrtS § 40 lg 2, et korteriühistu põhikirjaga võib ette näha, et tegelikust tarbimisest sõltuvad majandamiskulud tasub korteriomanik pärast kulude suuruse selgumist kas vastavalt oma kaasomandi osa suurusele või vastavalt tema poolt tarbitud teenuse mahule. KrtS § 40 lg 3 kohaselt võib korteriomanik keelduda kandmast kulusid, millega ta ei ole nõustunud, kui nende kandmise nõudmine temalt oleks vastuolus hea usu põhimõttega. VÕS § 101 lg 1 p 1 kohaselt, kui võlgnik on kohustust rikkunud, võib võlausaldaja nõuda kohustuse täitmist. 8

(13)2-21-111105 Veemõõturi valede andmete esitamine on käsitletav korteriomaniku kohustuste rikkumisena, kuna see mõjutab tegelikust tarbimisest sõltuvate majandamiskulude õiglast jaotust korteriomanike vahel. Puudutatud isikule kuulub korteriomand aadressil XXX. Seega on puudutatud isik Narva-Jõesuu linn, Olgina alevik, Narva mnt 11 korteriühistu liige. Vaidlust ei ole, et puudutatud isik on korteriomanik ja avaldaja korteriühistu liige ning et korteriomanikul on kohustus maksta vee tarbimise eest mitte vee ettevõttele ega kellegile kolmandale isikule, vaid korteriühistule. Avalduse kohaselt tegi avaldaja 18.08.2020 Narva Vesi AS töötaja veearvestite vahetamise töid puudutatud isiku korteris. Pärast arvesti väljavahetamist koostas Narva Vesi AS-i töötaja teostatud tööde akti, milles märkis demonteeritava arvesti numbri ja arvesti näidud, samuti tehti veearvestist foto. Demonteeritava arvesti number vastavalt tehtud tööde aktile on 280766, arvestinäidud on
  1. Pärast 18.08.2020 tööde lõpetamise akti kättesaamist algatas KÜ juhatus tegelike arvestinäitude ja puudutatud isiku enda esitatud gaasi ja vee arvestite näitude kontrolli, tuvastamaks nende vastavust. Kontrollimisel selgus, et puudutatud isiku esitatud andmed vee- ja kanalisatsioonitarbimise kohta ei vasta tegelikule tarbimisele: puudutatud isiku esitatud andmete kohaselt olid tema korteri veearvesti näidud seisuga juuli 2020 kaasa arvatud
  2. Esitatud veetarbimise andmed ja arvesti tegelikud näidud erinevad 729 m3 (811-82) võrra. Puudutatud isik ei võta avalduse õigeks ega tunnista tema vastu suunatud nõudeid. Puudutatud isik väidab, et tõepoolest ta allkirjastas akti, kuid seejuures ei veendunud selles, milline on veemõõturi number ja külma vee näit. Enne 18.08.2020.a tema korteris oli paigaldatud veemõõtur teise numbriga, mis näitas tarbitud külma vee kogust - 82 m
  3. Avaldaja esitas kohtule veemõõturi, mis näitab 5 numbrit
(00811)aga puudutatud isiku korteris enne 18.08.2020.a oli paigaldatud kaasaegne veemõõtur, mis näitas juba 7 numbrit. Puudutatud isik leiab, et ei ole usutav, et tavaline mõistlik inimene tarbiks nii palju külma vett. Kohus selgitab, et kuigi korteriühistu poolt esitatud avalduse lahendamine korteriomaniku vastu toimub hagita menetluses, on tegemist hagimenetlusele sarnase menetlusega ja siin tuleb jaatada menetlusosaliste kohustust oma väiteid

§ 230

lg 1 järgi tõendada (vt nt Tallinna Ringkonnakohtu 04.09.2020 lahend tsiviilasjas nr 2-19-106823 p 42). Kohtuistungil andis kohus menetlusosalistele selgitusi tõendamiskoormuse kohta ja määras menetlusosalistele tähtaja täiendavate tõendtite kohtule esitamiseks. Kohus leiab, et korteriühistu ja korteriomaniku vahelises vaidluses, kus küsimus on veemõõtja andmete õigsuses, on tõendamiskoormus reguleeritud järgmiselt: 1) korteriühistu peab tõendama, et korteriomanik on esitanud valed veemõõtja andmed ja et sellest on tekkinud vale arvestus; 2) korteriomanik peab tõendama oma vastuväiteid, et tema esitatud andmed olid õiged või et viga tekkis korteriühistu poolel. Avaldaja leiab, et puudutatud isiku esitatud andmed veetarbimise kohta ei vasta tegelikule tarbimisele. Järelikult peab antud vaidluses korteriühistu tõendama, et veemõõtja andmete fikseerimisel tekkis viga (näiteks koma koha vale märkimine puudutatud isiku poolt) ja et sellest tulenevalt on korteriomanikule esitatud nõue põhjendatud. Tõenditeks võivad olla veemõõturi kontrollnäidud, võrdlusandmed varasemate perioodidega, eksperthinnangud ning muud dokumentaalsed tõendid. 9

(13)2-21-111105

§ 232

lg 1 järgi hindab kohus kõiki tõendeid igakülgselt, täielikult ja objektiivselt ning otsustab oma siseveendumuse kohaselt, kas esitatud väide on tõendatud. Seejuures ei ole ühelgi tõendil kohtu jaoks ette kindlaksmääratud jõudu (

§ 232

lg 2).

§ 477

lg 5 kohaselt ei ole kohus seotud menetlusosaliste esitatud taotluste ega asjaoludega ega nende hinnanguga asjaoludele, kui seadusest ei tulene teisiti.

§ 477

lg 7 kohaselt peab kohus kontrollima avalduse vastavust seadusele ja avalduse tõendatust ka juhul, kui avalduse kohta ei ole esitatud vastuväiteid. Avaldaja esitas kohtule tööde akti (akt veemõõturi väljavahetamise kohta), milles märkis demonteeritava arvesti numbri ja arvesti näidud (dtl. 44), samuti tehti veearvestist foto (dtl. 39). Demonteeritava arvesti number vastavalt tehtud tööde aktile on 280766, arvestinäidud on 00811. Tehtud töö aktile kirjutasid alla Narva Vesi AS töötaja ja puudutatud isik. Kohus nõustub puudutatud isikuga, et 18.08.2020.a akt, mis on allkirjastatud puudutatud isiku poolt, ei tõenda veel seda, et aktis märgitud veemõõtur, mis sisaldas näite 00811 m3, oli paigaldatud puudutatud isiku korteris. Aktis ei ole märgitud, et puudutatud isik kui korteri omanik, kinnitaks, et veemõõturi näit vastab tarbitud külma vee kogusele. Puudutatud isik pani allkirja üksnes selle eest, et tema korteris on vahetatud veemõõtur. Kohus leiab, et avaldaja ei tõendatud, et just see veemõõtja oli just selle isiku korterist vahetatud ja just sellise näiduga. Selle akti alusel ei saa järeldada, et korteriomanik on esitanud korteriühistule valed veemõõtja andmed. Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku poolt 01.01.2014-31.08.2020 esitatud veemõõtja näidud, mille kohaselt selle perioodi veekulu oli keskmiselt alla 1m 3 kuus (dtl. 47-48). Avaldaja edastas lisaks veetarbimise uue tõendi perioodiks 01.01.2022 kuni 31.01.2024, mille kohaselt kulutas puudutatud isik kuus keskmiselt 2,5 kuupmeetrit (dtl. 355). Kohus leiab, et ainult eeltoodud andmete alusel ei saa järeldada, et korteriomanik on esitanud korteriühistule ebaõigeid veemõõtja näite või tarbinud ajavahemikus 01.01.2014–31.08.2020 vett keskmiselt 9,1 m³ kuus (st 811 m³ – 82 m³ = 729 m³ : 80 kuud). Avaldaja esitas kohtule ka 2014-2020 aastate veetarbimise arvestuse andmed korteriühistu elanike kohta (dtl. 186 - 276). Esitatud andmete põhjal võib järeldada, et puudutatud isiku veetarbimine ei ületa oluliselt teiste elanike tarbimist, olles keskmiselt 1–3 m³ kuus ühe inimese kohta. Seega ei tõenda need andmed avaldaja väidet, et puudutatud isik tarbis keskmiselt rohkem kui 9 m³ kuus. Avaldaja esitas kohtule tõendi vee kasutamise kohta korteriühistu poolt perioodil 06.2013-10.2021 (dtl. 325). Kohus leiab, et kuna esitatud tõendist nähtub ainult kogu korteriühistu vee kasutamise kogum, ei saa selle andmete alusel järeldada, et üks korteriomanik on esitanud korteriühistule valed veemõõtja andmed. Avaldaja esitas kohtule 13.06.2016 mõõteseadmete ülevaatuse akti, millest ilmneb, et korteriühistu juhatuse liikmed ei saanud kontrollida puudutatud isiku korteri veearvesti näitu (dtl. 326–327). Kohus leiab, et ainuüksi sellest tõendist, mille kohaselt korteriomanik ei taganud ligipääsu korterisse, ei saa järeldada, et ta on esitanud korteriühistule ebaõigeid veemõõtja andmeid. 10

(13)2-21-111105 Kohus leiab, et käesolevas kohtuvaidluses võiksid olla usaldusväärseteks tõenditeks nt veemõõturi kontrollnäidud (vaatluse tulemused), võrdlusandmed varasemate perioodidega ja eksperthinnangud (nt eksperdiarvamus veemõõturi tehnilise seisukorra kohta). Avaldaja ei esitanud kohtule puudutatud isiku veemõõturi vaatluse tulemusi, veemõõturi kontrollnäite ja/või eksperthinnanguid. Eksperthinnang, ekspertiisi taotlus ja muud taotlused ja tõendid on jäetud avaldaja poolt kohtule esitamata. Vaatamata sellele, et kohus andis avaldajale selgitusi tõendamiskoormuse kohta ja määras avaldajale tähtaja täiendavate tõendtite kohtule esitamiseks, ei esitanud avaldaja kohtule piisavaid ja usaldusväärseid tõendeid oma väidete põhjendamiseks. Kohus nõustub puudutatud isiku väitega, et ei ole usutav, et tavaline mõistlik inimene tarbiks nii palju külma vett (s.o avaldaja väitel keskmiselt 9,1 m³ kuus). Avaldaja ei tõendanud vastupidist.

§ 231lg 1 järgi ei ole vaja tõendada asjaolu, mida kohus loeb üldtuntuks.

Üldtuntuks võib kohus lugeda asjaolu, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. See säte annab kohtule õiguse lugeda teatud asjaolud üldtuntuks ja vabastab menetlusosalised nende tõendamise kohustusest. Oluline on märkida, et üldtuntud asjaolu peab olema selline, mille kohta saab usaldusväärset teavet menetlusvälistest allikatest. Kohus peab kohtulahendis põhjendama, miks ta loeb teatud asjaolud üldtuntuks ning milliste allikate põhjal. Kohus tuvastas, et Keskkonnaagentuuri andmetel „Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik 90 liitrit vett ööpäevas (keskmine Euroopa Liidu elanik tarbib ööpäevas 144 liitrit olmevett)“. (https://keskkonnaagentuur.ee/uudised/vee-tarbimine-eestis-kasvanud) (andmed

  1. oktoobri 2022 seisuga). Keskkonnaagentuur on Kliimaministeeriumi haldusalas olev riigiasutus, mis loodi
  2. aastal Eesti Meteoroloogia- ja Hüdroloogia Instituudi ja Keskkonnateabe Keskuse tegevuse ümberkorraldamisel. Keskkonnaagentuur tegeleb riikliku keskkonnaseire programmi täitmisega, keskkonnavaldkonna riigisiseste ja rahvusvaheliste aruannete koostamisega, keskkonnaseisundile hinnangute andmisega, elutähtsate teenuste, sh ilmaprognoosi tagamise ning seirejaamade, vahendite ja -seadmete pidamise ja uuendamisega. Kohus leiab, et tegemist on üldtuntud asjaolude ja usaldusväärse teabega. Keskkonnaportaali andmetel „Keskmiselt tarbib iga Eesti elanik ligikaudu 89 liitrit vett ööpäevas“ (https://keskkonnaportaal.ee/sites/default/files/Keskkonnanaitajad/Faktilehed/Faktileht_Vesi.pdf ). Keskkonnaportaal on avalik kaardirakendusega veebiportaal, mis koondab ja avalikustab eri andmekogudes hoitavaid keskkonnaandmeid. Keskkonnaportaal tagab keskkonnaandmete kättesaadavuse avalikkusele ning keskkonnaga seonduvate projektide teostamisel, planeeringute koostamisel ning otsuste langetamisel. Ka Raasiku Vallavolikogu 12.mai 2009 määruse kohaselt (Ühisveevärgi ja-kanalisatsiooni arendamise kava 2009–2021) „Perspektiivse veetarbe puhul on arvestatud, et keskmiselt tarbib elanik ööpäevas 80 liitrit vett. /…/Kui arvestada keskmiseks veetarbeks 80 l inimese kohta ööpäevas, siis annab see tarbimiseks ligikaudu 2,4 m 3 vett inimese kohta kuus“ (https://www.riigiteataja.ee/akt/13228703/htmllisa/13232454). 11

(13)2-21-111105 Kohus leiab, et eelnimetatud juhul on ka tegemist üldtuntud asjaolude ja usaldusväärse teabega keskmise veetarbimise inimese kohta. Kohus loeb üldtuntuks asjaolu, et keskmine veetarbimine Eestis on ligikaudu 80–90 liitrit ööpäevas elaniku kohta, mis moodustab umbes 2,4–2,7 m³ vett inimese kohta kuus (1 m³ = 1000 liitrit). Avaldaja esitas kohtule puudutatud isiku poolt ajavahemikus 01.01.2014–31.08.2020 esitatud veemõõtja näidud, mille kohaselt oli isiku keskmine veetarbimine alla 1 m³ kuus (dtl. 47–48). Lisaks esitas avaldaja kohtule veetarbimise täiendava tõendi perioodi 01.01.2022–31.01.2024 kohta, mille kohaselt oli puudutatud isiku keskmine veekulu 2,5 m³ kuus (dtl. 355). Eeltoodut arvestades saab järeldada, et puudutatud isiku veetarbimine ei ületa Eestis keskmiselt tarbitavat veekogust ning peamiselt vastab keskmisele tarbimisnäitajale. Arvestades asjaolu, et avaldaja väitel oli puudutatud isiku keskmine veetarbimine 9,1 m³ kuus, ei saa seda väidet pidada usutavaks ega mõistlikult põhjendatuks. Puudutatud isiku väitel esitas avaldaja kohtule 13.06.2016.a mõõteseadmete ülevaatuse akti, millest nähtub, et korteriühistu juhatuse liikmed ei saanud kontrollida puudutatud isiku korteris veearvesti näitu. Vaatamata sellele, kuni 12.07.2021 avaldaja ei esitanud avaldust puudutatud isiku vastu võlgnevuse nõudes. Eeltoodu näitab, et korteriühistu juhatuse liikmed ei omanud pretensioone puudutatud isiku vastu peaaegu 7 aastat ja puudutatud isikul ei olnud alust arvata, et ta esitab korteriühistule oma veemõõturi ebaõiged näidud. Kohus nõustub puudutatud isiku väitega. Korteriühistu juhatusel on kohustus tegutseda tavapärase hoolsusega, et tagada korteriühistu huvide kaitse ( KrtS § 12 lg 2, TsÜS § 138 lg 1, VÕS § 6 lg 1). Kohus leiab, et antud kohtuvaidluse puhul on korteriühistu juhatus jätnud täitmata oma hoolsuskohustuse, kuna kuigi 2016. aastal tuvastati, et puudutatud isiku korteris ei saadud kontrollida veearvesti näitu, ei võtnud korteriühistu ette edasisi samme olukorra lahendamiseks. Korteriühistu esitas nõude kohtule puudutatud isiku vastu alles 2021. aastal, mis on vastuolus hea usu põhimõttega, kuna korteriomanikul ei olnud alust arvata, et ta esitab ebaõigeid näite, kui korteriühistu ei esitanud talle pretensioone peaaegu 7 aastat. Selline viivitus on vastuolus hea usu põhimõttega ning puudutatud isikul on õigus keelduda selliste kulude kandmisest vastavalt KrtS § 40 lg 3-le. Kokkuvõttes leiab kohus, et avaldaja ei ole tõendanud asjaolu, et korteriomanik on esitanud korteriühistule valed veemõõtja andmed ja et sellest on tekkinud vale arvestus. Lisaks on korteriühistu rikkunud oma hoolsuskohustust ja käitunud vastuolus hea usu põhimõttega, kuna ei võtnud tarvitusele meetmeid olukorra lahendamiseks pärast 2016. aastal tuvastatud probleemi veearvesti näitude kontrollimisega, mistõttu on nõue puudutatud isiku vastu põhjendamatu. Eeltoodu alusel jätab kohus avalduse rahuldamata. Menetluskulud

§ 172

lg 1 alusel kannab hagita menetluses menetluskulud isik, kelle huvides lahend tehakse. Kui hagita menetluses osaleb mitu isikut, võib kohus otsustada, et menetluskulud kannab täielikult või osaliselt mõni menetlusosaline, kui see on asjaolusid arvestades õiglane, muu hulgas 12

(13)2-21-111105 siis, kui see menetlusosaline esitas põhjendamatu taotluse, väite või tõendi.

§ 172

lg 7 teisese lause kohaselt kui menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. Kuna käesoleva menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja kohus jättis avalduse rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda. Kooskõlas

§ 174

lg 1 ja lg 2 määrab kohus kindlaks menetluskulude rahalise suuruse.

§ 174

lg 4 kohaselt kui maakohus kohtuotsuses või asja lõpetavas määruses menetluskulusid kindlaks ei määra, määrab tsiviilasja lahendanud maakohus menetluskulude rahalise suuruse kindlaks pärast kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse jõustumist käesoleva seadustiku § 177 lõikes 2 sätestatud korras. Kohus määrab menetluskulud rahaliselt kindlaks mõistliku aja jooksul pärast käesoleva kohtumääruse jõustumist. Kohus selgitab, et

§ 178

lõikest 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. Viru Maakohtu 05. oktoobri 2021 määrusega anti puudutatud isikule riigi õigusabi isiku esindamiseks kohtueelses menetluses ja kohtus käesolevas tsiviilasjas ilma kohustuseta hüvitada riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud.

§ 180

lg 1 p 3 ja riigi õigusabi seaduse (RÕS) § 3 lg 1 kohaselt on kohtu määratud advokaadi õigusabi riigipoolne abi menetluskulude kandmiseks.

§ 190

lg 6 kohaselt, kui menetlusosalisele anti menetlusabi menetluskulude kandmiseks hagita menetluses, võib kohus menetluskulud mõnelt teiselt menetlusosaliselt riigituludesse välja mõista

§ 172lõikes 1 sätestatud tingimustel.

Lähtuvalt

§ 172lg 1 ja 7 jättis kohus menetluskulud avaldaja kanda.

Kuivõrd puudutatud isikule anti riigi õigusabi ning kohus jättis menetluskulud avaldaja kanda, tuleb avaldajalt mõista riigituludesse välja puudutatud isiku riigi õigusabi tasu ja riigi õigusabi kulud. Avaldajalt menetluskulude riigi tuludesse väljamõistmise lahendab kohus eraldi määrusega. Määruskaebuse esitamine ja jõustumine

§ 617

lg 1 ja lg 2 kohaselt kohtu määrus avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta jõustub ja kuulub täitmisele, kui seaduse järgi ei saa määruse peale enam edasi kaevata või kui määruskaebus jäetakse jõustunud lahendiga rahuldamata või läbi vaatamata või menetlusse võtmata. Kohtu määruse peale avalduse rahuldamise või rahuldamata jätmise kohta võib esitada määruskaebuse. Digitaalne allkiri Aarne Lõhmus Kohtunik 13

(13)

🔗 Ametlikule allikale

Tehisintellekti selgitus ametliku seadusteksti põhjal. Orienteeruv, ei asenda õigusnõustamist.