1-19-7260/15

KOHTUMÄÄRUS Kohus Viru Maakohus Määruse tegemise aeg ja koht

1. detsember 2019, Narva kohtumaja Kohtuasja number 1-19-7260 Kohtunik Galina Jasnjuk Kohtuistungi sekretär Aliis Peri Tõlk Aleksander Minin Kohtuasi Viru Vangla materjalid D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks Süüdimõistetu D.P , isikukood XXX, viibimiskoht Viru Vangla, vabanemisjärgne elukoht puudub Karistuse kandmise algus 29.07.2019 ja lõpp 29.03.2020 Kohtuasja läbivaatamise aeg 19.12.2019, videokohtuistung RESOLUTSIOON: Jätta D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohtumäärus saata Viru Vanglale, D.P-le ning prokurörile. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Viru Maakohtule määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama. Asjaolud Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.10.2019 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-19-7260 tunnistati D.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ja karistati vangistusega 8 (kaheksa) kuud alates 29.07.
2. Kohtuotsus jõustus 10.10.
3. Viru Vangla esitas 28.11.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava D.P vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaega vabastamist. Prokuratuuri seisukoht 1 Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta D.P tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning ei toeta D.P ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 19.12.2019 kohtuistungil palub D.P vabastada ta karistuse kandmisest enne tähtaega. Tahab sõita Viljandi Haiglasse ravi jaoks. Tahab töötada ehitusel. Uusi kuritegusid ei pane enam toime. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud asja materjalide ja prokuröri seisukohaga ning ära kuulanud süüdimõistetu leiab, et isik ei kuulu vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamisele. Formaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks KarS § 76 lg-te 1 ja 2 järgi on tingimisi enne tähtaega vangistuse vabastamise formaalseks eelduseks karistusajast teatava pikkusega osa ärakandmine. Ärakantud karistusaja arvutamisel lähtutakse kohtuotsuses KrMS § 313 lg 1 p 6 kohaselt märgitud vangistuse kandmise alguse kuupäevast. Juhul, kui isik viibis enne süüdimõistva otsuse jõustumist vabaduses, ei saanud kohus karistuse kandmise täpset kuupäeva otsuse resolutsioonis kajastada ja selle arvutamisel võetakse KrMS § 414 lg 2 järgi aluseks süüdimõistetu vanglasse jõudmise aeg (vt Riigikohtu
4. aprilli 2011 otsus asjas nr 3-1-1-18-11, p 9.2). Sellest algusajast lähtub vangla vangistusseaduse (VangS) § 76 lg 1 järgi kohtule tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks materjalide saatmisel ning ka VangS § 73 kohaselt kinnipeetava vangistusest vabastamisel seoses karistuse ärakandmisega. Käesoleval juhul Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja 02.10.2019 otsusega tunnistati D.P süüdi KarS § 199 lg 2 p 9 järgi ning karistati vangistusega 8 (kaheksa) kuud alates 29.07.
5. KarS § 76 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase võib kohus katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt poole mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. D.P pani teise astme kuriteo toime. 20.12.2019 seisuga on D.P temale mõistetud karistusajast, 8 kuud vangistust, ära kandnud 4 kuud ja 21 päeva, mis on vähemalt pool mõistetud karistusajast ning mis on ka rohkem, kui neli kuud. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. Materiaalsed eeldused ennetähtaegseks vabastamiseks Karistusseadustiku (KarS) § 76 lg 4 sätestab, et tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 02.11.2006 määrusele kohtuasjas nr 3-1-1-91-06 on vangistusest ennetähtaegse vabastamise oluliseks tingimuseks vangistatu õiguspärane käitumine. Seda peab isik näitama enda käitumisega karistuse kandmise ajal. D.P käitumine vanglas oli seaduskuulekas, kuna tal puuduvad kehtivad distsiplinaarkaristused. Kohtu 2 hinnangul väärib kinnipeetava käitumine vangistuse jooksul tunnustust, kuid ainuüksi hea käitumine kinnipidamisasutuses ei veena kohut piisavalt selles, et isik oleks teinud temale mõistetud karistusest endale vajalikud järeldused. D.P näol on tegemist isikuga, keda on korduvalt kriminaalkorras karistatud. Karistusregistri andmetel omab D.P kaheksa kehtivat kriminaalkaristust. Käesoleval ajal kannab karistust varguse toimepanemise eest. Kohus on seisukohal, et korduvkaristatus viitab sellele, et kuritegude toimepanemine ei ole olnud juhuslik ning isikul puuduvad oskused toime tulla seaduskuulekalt. Kehtiva kohtupraktika kohaselt olukorras, kus isikut on juba mitmendat korda kriminaalkorras karistatud ei saa riigipoolne usaldus olla samaväärne, kui näiteks esmakordselt karistatud isikute puhul. Kohtupraktikas on korduvalt karistatud isikute retsidiivsus suur ning selliste isikute ennetähtaegne vabastamine peab tuginema kaalukamatele argumentidele kui isiku lubadused. Isikut tingimisi ennetähtaegselt vabastades peab kohtus tekkima veendumus, et karistus on enne lõpptähtaja saabumist täitnud nii eri- kui üldpreventiivse eesmärgi (Tartu Ringkonnakohtu 1.11.2017 määrus asjas nr 1-15-6088, p 7). Kohtul sellist veendumust tekkinud ei ole. Süüdimõistetu kannab vanglakaristust üheksandat korda. Seega võib järeldada, et varasem karistus ei ole isikule vajalikku eripreventiivset mõju avaldanud ning isik on jätkanud kuritegude toimepanemist. D.P-l puudub vabanemisjärgne elukoht ning lähivõrgustik, eriala ei oma, enne vangistust ei töötanud, v angistuses ei ole tööga hõivatud ega selleks soovi avaldanud. Vabanemisel garanteeritud töökohta ei ole. Toimetulekut on tugevalt mõjutanud alkoholitarbimine, ka vargusi on toime pannud alkoholijoobes, sh varastades alkoholi. Ülaltoodud arvestades võib rahaliste probleemide saabumine vabaduses olla kohtu hinnangul küllaltki tõenäoline. Arvestades ka seda, et isik on kuritegusid pannud toime majandusliku kasu saamise eesmärgil alkoholi mõju all, puudub kohtul veendumus, et majanduslike raskuste tekkimise korral keeldub isik varavastaste kuritegude toimepanemisest. Toimetulekut vabaduses võivad negatiivselt mõjutada ka tasumata rahalised nõuded summas 7 962,27 eurot. Uute kuritegude toimepanemist võib D.P puhul soodustada alkoholi kuritarvitamine, kuna kõik kuriteod pani ta toime alkoholijoobes, samuti viimane kuritegu oli seotud alkoholi kauplusest varastamisega. Isik on pikaajaliselt kuritarvitanud alkoholi, alkoholi on tarvitanud mitu korda nädalas, nii kanget kui ka lahja alkoholi. D.P-l puudub soov alkoholi tarvitamisest loobuda. Ta suhtub sellesse ükskõikselt ja leiab, et ka tulevikus jätkab tarvitamist. Alkoholijoobes kaotab enesekontrolli ja käitub impulsiivselt, vägivaldselt. Ta oli saanud kaks korda Wismari Haiglas alkoholismivastast ravi. Oli tehtud sensilibeeriv T-protseduur 1 aastaks. Vaatamata sellele jätkas D.P alkoholi kuritarvitamist. Olukorras, kui isikul puudub motivatsioon alkoholist loobuda, ta soovib alkoholi tarvitada, suhtub alkoholi tarvitamisesse ükskõikselt ning alkoholismivastane ravi ei andnud positiivseid tulemusi, siis kohtu seisukohal jätkab D.P vabaduses alkoholi tarvitamist ning ühtlasi kuritegude toime panemist alkoholi mõju all või alkoholi soetamise eesmärgil. Kinnipeetava D.P iseloomustusest nähtuvalt ta on impulsiivne, lahendab probleemseid olukordi vägivallaga, mida soodustab alkoholijoove. Ta ei arvesta teiste inimeste seisukohtadega ning oma tegude tagajärgedega, teeb otsuseid enda huvidest lähtuvalt. D.P suhtub ükskõikselt toimepandud kuritegudesse, väljendab arvamust, et talle meeldib varastada ning vägivallakuritegudes ei näe suurt probleemi. Motivatsioon kuritegelikust käitumisest loobumiseks 3 puudub. Kohus leiab, et eeltoodud isikut iseloomustavad andmed annavad kohtule aluse kahelda, et isik suudab vabaduses õiguskuulekalt käituda ning uusi kuritegusid mitte toime panna. Eeltoodu alusel kohus leiab, et antud juhul puuduvad alused D.P tingimisi ennetähtaega vabastamiseks. Ohuprognoos D.P puhul annab küllaldase põhjuse arvata, et vabaduses võib ta jätkata kuritegude toimepanemist, mistõttu D.P tuleb jätta tingimisi ennetähtaega vabastamata. Ka vangla on hinnanud uute kuritegude toimepanemise ohtu sedavõrd suureks, et on otsustanud mitte toetada süüdimõistetu tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Isiku ennetähtaegset vangistusest vabastamist ei toeta ka prokurör. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus D.P tingimisi enne tähtaega vabastamata. Kohus lähtus määrust tehes eeltoodust ja juhindus KarS § 76, KrMS §§ 426, 432, 384,
6. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik 4