Obsah (5)

§ 121§ 73§ 69§ 68§ 75

1-21-143 KOHTUOTSUS EESTI VABARIIGI NIMEL Kohus Viru Maakohus Otsuse tegemise aeg ja koht 11. jaanuar 2021, Narva kohtumaja Kriminaalasja number 1-21-143 (20233001479) Kohtunik Merit Bobrõšev Kohtuist

§ 121

lg 2 p 3 järgi, kokkuleppemenetluses Prokurör Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin Süüdistatav I.G isikukood XXX; elukoht XXX; Eesti Vabariigi kodanik; XXX; emakeel vene keel; töökoht XXX Eelnevalt kriminaalkorras karistatud 20.04.2017 Viru Maakohtu otsusega

§ 121

lg 2 p 2, 3 järgi kohaldades

§ 73

lg 4, § 65 lg 2 sätestatut liitkaristusena vangistus 6 kuud ja rahaline karistus 57 päevamäära ulatuses, s.o summas 570 eurot.

§ 69lg 1, 3 alusel asendati mõistetud 6 kuud vangistust 180 tunni üldkasuliku tööga.

Töö tegemise tähtajaks määrati 1 aasta. Rahaline karistus viidi täide iseseisvalt. Karistus on täidetud 23.03.2018. tõkend – kahtlustatavana kinni peetud 21.11.2020, Viru Maakohtu 23.11.2020 määrusega kohaldati tõkendina vahistamist kuni üheks kuuks, s.o kuni 21.12.2020 Kaitsja Dmitri Koroljov RESOLUTSIOON Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) §-dest 248 lg 1 p-st 5, §-st 249 ja §-dest 306, 311 ja 313 maakohus otsustas: Tunnistada I.G süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle karistuseks vangistus 11 (üksteist) kuud.

1 1-21-143

§ 68

lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud 1 (üks) kuu, s.o 21.11.2020 kuni 21.12.2020. I.G ärakandmata karistus on vangistus 10 (kümme) kuud.

§ 69

lg 1 alusel asendada I.G-le mõistetud, kuid kandmata karistuse osa, s.o 10 (kümme) kuud vangistust, 300 (kolmsada) tunni üldkasuliku tööga.

§ 69

lg 3 alusel määrata üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest.

§ 69

lg 4 alusel kohustada I.G üldkasuliku töö tegemisel järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

I.G on kohustatud:

1. elama alalises elukohas aadressil XXX;
2. ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3. alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta;
4. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks;
5. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks;
6. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;
7. mitte tarvitama alkoholi. Lähenemiskeeld: KrMS § 310¹ ja VÕS § 1055 alusel kohaldada I.G-le kannatanu I V (ik XXX ) eraelu ja muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu, keelates I.G-l : - läheneda I V avalikes kohtades (tänaval, kauplustes, toitlustus- ja kultuuriasutustes), avalikel üritustel ning muudes I V viibimiskohtades lähemale kui 20 (kakskümmend) meetrit ning suhelda I V nendes kohtades; - viibida kannatanu I V elukohas aadressil XXX ja selle lähiümbruses mitte lähemal kui 20 (kakskümmend) meetrit. I V juhuslikul kohtumisel on I.G kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda I V vähemalt 20 (kakskümmend) meetri kaugusele. Lubada I.G-l läheneda I V riigiasutustes ja –ametites seoses tsiviilasjadega, mis puudutavad mõlemate õigusi ja kohustusi. Lähenemiskeeldu kohaldada tähtajaga 3 (kolm) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Menetluskulud: Mõista I.G-lt Eesti Vabariigi kasuks välja: - sundraha summas 876 (kaheksasada seitsekümmend kuus) eurot; - menetluskuluna kaitsjatasu kohtueelsest menetluses summas 529 (viissada kakskümmend üheksa) eurot ja 20 senti. Jätta riigi kanda kohtumenetluses tekkinud õigusabikulu summas 38 (kolmkümmend kaheksa) eurot ja 40 senti. 2 1-21-143 KrMS § 180 lg 3 alusel peab I.G temalt väljamõistetud sundraha ja menetluskulu kogusummas 1 405 eurot (üks tuhat nelisada viis) eurot ja 20 senti tasuma kohtuotsuse jõustumisest 1 (ühe) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arvelduskontole nr EE351010052031000004 SEB pangas, nr EE502200221014193355 SWEDBANK pangas või nr EE401700017002872300 LUMINOR BANK pangas. Maksekorraldusele märkida viitenumber 99921700001282 ning selgitus „I.G , 1-21-143, kriminaalmenetluse kulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Otsuse peale on õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul seoses kriminaalmenetluse seadustiku
8. peatüki
9. jao või § 339 lõike 1 sätete rikkumisega. Süüdistataval ja kaitsjal on apellatsiooniõigus ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
10. I.G süüdistatakse selles, et tema isikuna, keda on Viru Maakohtu 20.04.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-3936

§ 121

lg 2 p-de 2 ja 3 järgi kriminaalkorras karistatud, 20.11.2020 kella 14.00 ja 17.00 vahelisel ajal XXX asuvas korteris, olles alkoholijoobes, lõi oma endist elukaaslast I V peopesaga vastu nägu. Seejärel tegi I.G I V näo suunas käega kolm lööki, kuid löögid tabasid I V käelaba, millega viimane kaitses oma nägu. Samuti I.G haaras I V käega kaelast kinni ning hakkas teda kägistama. Eelnevalt kirjeldatud tegevusega tekitas I.G I V füüsilist valu ja kehavigastusi – hematoomid kätele ja punetuse kaela piirkonnas. Sel moel pani I.G toime teisele inimesele füüsilist valu ja kehavigastusi tekitanud kehalise väärkohtlemise korduvalt, s.o

§ 121lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

2. Kooskõlas I.G , tema kaitsja D. Koroljov ja Viru Ringkonnaprokuratuuri prokurör R. Plistkini vahel sõlmitud kokkuleppega taotleb prokurör kohtus I.G süüdimõistmist: -

§ 121

lg 2 p-s 3 ettenähtud kuriteo toimepanemises ja tema karistamist 11 kuu pikkuse vangistusega. Lugeda eelvangistuses viibitud aeg 1 kuu karistusaja hulka. Karistuse kandmata osa asendada 300 tunni üldkasuliku tööga, määrates üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 1 aasta ja 2 kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. I.G on üldkasuliku töö tegemise ajal kohustatud järgima

§ 75lg 1 p-des 1-6 ja lg 2 p-s 2 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi.

Kannatanu isikuõiguste kaitseks kuulub kohaldamisele lähenemiskeeld tähtajaga 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Sundraha ja kohtueelses menetluses tekkinud kaitsjatasu kogusummas 1 405,20 eurot kuulub I.G-lt väljamõistmisele. Kohtumenetluses tekkinud kaitsekulu jääb riigi kanda. Menetluskulude tasumist võimaldatakse I.G-le otsuse jõustumisest 1 aasta jooksul.

1. Kohtuistungil avaldas I.G , et saab sõlmitud kokkuleppest aru, nõustub kõikide kokkuleppes kajastatud õiguslike järeldustega ning ta kohustub hüvitama ühe aasta jooksul temalt väljamõistetavad menetluskulud. Lähenemiskeelu tingimused ja selle rikkumise tagajärjed on arusaadavad. Samuti kinnitas ta, et nõustub kokkuleppega, andis vabatahtlikult nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ning kokkuleppe sõlmimisel avaldas oma tõelist tahet.
2. Prokurör ja kaitsja toetasid sõlmitud kokkulepet, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. 3 1-21-143 MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED
3. Olles tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte arvamused, on kohus seisukohal, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja kokkuleppe sõlmimine vastab tema tõelisele tahtele. Kohtumenetluse pooled jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde, taotledes kohtult selle kohtuotsusega kinnitamist. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS
4. peatüki
5. jao sätteid ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse regulatsiooni. Kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse mõista I.G süüdi

§ 121lg 2 p 3 järgi ja mõista talle kokkuleppekohane karistus.

Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele. Hinnates menetluskuludega seonduvat, siis märgib kohus, et KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt on otsustus hüvitamisele kuuluvate menetluskulude kohta kokkuleppemenetluse esemeks ning kokkuleppest nähtuvalt on selles osas ka kokkulepe saavutatud. Seega on sõlmitud kokkuleppega hõlmatud kõik kokkuleppe olulised osised ning kohtul puudub vajadus ja õiguslik alus toodu osas täiendava seisukoha kujundamiseks. Kokkuleppes on kujundatud seisukoht ka menetlustoimingu protokolli lisaks olevate elektrooniliste andmekandjate suhtes – neid on käsitletud asitõenditena. Kuna menetlusõiguslikult ei ole tegemist asitõenditega, vaid menetlustoimingu protokollide lisadega, siis jäävad need seadusest ehk KrMS § 148 lg-st 2 tulenevalt kriminaaltoimiku juurde. Kohus märgib, et kuna KrMS § 306 kohaselt tuleb kohtul seisukoht kujundada vaid asitõendite osas (KrMS § 306 p 13), siis ei kajasta kohus menetlustoimingu protokollide lisaks olevad andmekandjaid kohtuotsuse resolutsioonis. /allkirjastatud digitaalselt/ 4